Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Haridus-kohustus või võimalus? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Mari-Liis Tarto , 10a
Haridus -kas kohustus või võimalus?
Haridus on vajadus, milleta on elus raske hakkama saada,milleta ei saa inimene maailmast aru.Maailm areneb nii palju,pidevalt areneb tehnoloogia ,teadus,seega tuleks omandada haridust.Kui tahad võimalusi edasiseks eluks ja heaks töökohaks,siis tuleks haridust võtta kui kohustust.Haridus nõuab keskendumist,palju aega ning ka tõsist tööd.Õppida tuleks endale,mitte oma vanematele,vaid noorel peaks olema motiiv ,et tulevikus hea töökoht saada.
Tänapäeval areneb maailm väga palju,et inimesel peaks olema baasteadmised, näiteks keeleoskus, üldine arusaamine,mis maailmas toimub.Ilma kirjutamis- ja lugemisoskuseta ei tule kuidagi toime.Kui tahad tööle asuda ,siis üheks olulisemaks on erialaste teadmiste omandatus,kasumit toob ka enda elu jooksul olnud kogemused,mis aitavad paremini maailmast aru saada.Õppimine peaks olema sinu elus tähtsal kohal.
Vaadates tulevikku, ootame millal me saame oma haridust tõendava dokumendi ja soovime asuda kohe tööle.Suur hulk inimesi sooviks endale kõrgepalgalist töökohta,et soetada endale uhke maja, korralik pere, hea sõidumasin,selleks ei piisa vaid põhikooliharidus, ka keskkooliharidusega saaksid sa endale kõike seda lubada.
Hariduse on ka tähtis eneseharimisel,sest haritud inimesed tulevad palju paremini oma eluga toime kui harimatud.Haritud inimesel on tööturul palju paremad võimalused ja lihtsam tööturul läbi lüüa.Keegi ei soovi sind tööle,kui oled harimata,ebakorrektse riietusega,kasimatu ja lugupidamatu.Haritud inimesed saavad tööjuures intervjuuga hakkama ning oskavad iga küsimusega end heast küljest näidata,kui see, kes pole endale haritust omandanud, ei oskagi end kuidagi välja aidata ning jätab endast rumala mulje.
Osad inimesed on hariduse nimel kõigeks valmis ka töö nimel. On riike,kus tehakse tööd isegi palaval põllul,mille tunnihind on ainult 3kr, et endale vähimatki elatist teenida.Haridus ei pruugi ka kättesaadav olla.Eestis on algkool kohustuslik ja tasuta.Igas riigis võiks olla haridus kättesaadav ja tasuta.Rikkad inimesed võivad endale lubada võltstunnistusi,kui on rikkad vanemad,siis ei tahetagi tööle minna ja elatakse vanemate raha peal elulõpuni.
Õppimine võiks olla kohustus.Haridus peaks kohustus olema eelkõige enda ees, kui ka vanemate,sõprade ees,osaliselt ka riigi ees.Haridus on suur võimalus,et tulevikus oleks sul hea töökoht,mille nimel sa saaksid olla õnnelik. Õppimise käigus kujuneb inimesel välja oma mina-pilt ja arusaam maailma asjadest ning haritud inimene elab üldjuhul täisväärtuslikumat elu kui harimatu ja on loomulikult edukam .Ei tohiks istuda,tuleks tegutseda,et maailmal oleks uksed valla ja pakkuda sulle võimalusi edasiseks eluks, millega kaasneb rahulolu.
Haridus-kohustus või võimalus #1
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tipzutupzu Õppematerjali autor
essee

Sarnased õppematerjalid

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid
61
docx

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid

Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma:  Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana.  Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme andmeallikaga

Nõustamine
Oleksin ma edukas ettevõtja-
26
doc

Oleksin ma edukas ettevõtja?

Näiteks toon õpilasfirma. Ma ei kartnud võtta endale juhiroll, ma ei mõelnud kordagi sellele, et mis siis saab, kui me kahjumisse jääme, mis juhtub kui me läbipõleme. Ma olin kindel, et kui koos on selline kirju meeskond siis peab olema ka tulemus hea. Praeguse hetkeni pole ma oma visioonis eksinud. Mul on saavutusvajadus. Öeldakse, et sihi tähte, mis tundub liiga kõrgel ja liiga kättesaaamatu. Siiani olen ma neid kaugeid tähti sihtinud ja uskuge või mitte, aga ma olen need ka kinni püüdnud. Näide jällegi õpilasfirmast. Me nägime toodete tootmisega väga palju vaeva ning ma ootasin tunnustust ja tuntust selle eest. Ootused täitusid. Me pälvisime tiitli ,, Innovaatiliseim toode". Ettevõtjad on tavaliselt väga initsiatiivikad - valmis ja võimelised olema need, kes algatavad uusi ettevõtmisi. Paljud meist elavad, oodates juhtnööre millal, mida ja kuidas teha. Nad kardavad vastutust, mis kaasneb millegi algatamisega

Turundus
ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG
16
doc

ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG

oma praeguse erialase töökogemuse juures ei ole eelpool nimetatud valdkonnaga ma kuidagi seotud ja esialgu sellepeale mõeldes, tundsin et need valdkonnad on väga eraldiseisvad ja ei puutu minu tööga kokku. Teemasse süvenenumalt vaadates mõistsin mitmeidki sarnasusi ja vajadust end antud teemaga rohkem kurssi viia. See annab eelduse kogutud infot ise edasi analüüsida ja seda noortega, kellega igapäevaselt töötan jagada. Ei saa ju väita et noorsoopolitseinik poleks seotud kooli või noore perekonnaga. Igati seotud on omavahel kõikvõimalikud ametkonnad ja asutused vähemal ja suuremal määral. Seega otsustasin antud referaadis käsitleda õppenõustamiskeskuste, sotsiaalpedagoogi temaatikat, tuues mõningal hulgal sisse ka oma erialast praktikat. Käsitlen nõustamise vajalikkust, kodu ja kooli rolli ja kindlasti ametkondade vahelist koostööd. Lõpuks püüan kokku võtta kogu käsitletud teema ja tuua välja mis on meil hästi ja kus on vajaka jäämisi. Kõik ei saa

Pedagoogika
Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt
22
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on a) Sissetulek

Sissejuhatus sotsioloogiasse
Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
47
doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

konkreetse seaduse olemasolu, mis sisaldaks endas kõiki võrdõiguslikkust puudutavaid nõudeid. Tegelikult on aga seaduse kõige olulisem osa seadusega loodaval Soolise võrdõiguslikkuse komisjonil, mis hakkab jälgima seaduse täitmist ning lahendab seeläbi konkreetseid juhtumeid, millega inimesed komisjoni poole pöörduvad. Nii jääb ka ära kohuse liigne koormamine. Ja just ühtse seaduse alusel on komisjonil kergem kindlaks teha, kas tegu on diskrimineerimisega või mitte. Seadus, mis suunatud naistele Mis seal salata - olgugi, et seaduse nimi on Soolise võrdõiguslikkuse seadus, mis ei sisalda endas mingit viidet ainult naistele, on tegu eelkõige naiste õigusi kaitsva seadusega. See naistekesksus ongi see, mida meessugu seaduse juures ei salli, tuues välja olukordi, mis ka mehed on dikrimineeritud ja allasurutud. Tõsi see on, et ühiskonnas võib näha ka tugevama sugupoole diskrimineerimist (sõjaväe

Asjaajamine
PEREPSÜHHOLOOGIA
34
pdf

PEREPSÜHHOLOOGIA

Sageli tarvitseb määratleda mingi allsüsteem võrreldes keskkonnaga (ei tähenda tervet maailma). Keskkond - see osa, mis on ühine vaadeldava süsteemiga... mis vahetult mõjutab vaadeldava süsteemi käitumist/toimimist ja mis kutsub esile kommunikatiivse käitumise selle süsteemi sees. Keskkond võib olla ükskõik kus, ei pruugi sõltuda vahemaast, kuid sageli on suurimaks mõjutajaks vahetu keskkond. Keskkonnaelemendiks võib olla iga nurk (ükskõik, kas lähedal või kaugel), mis omavahelisi suhteid mõjutab. Vaadeldavat süsteemi saab jagada allsüsteemideks, erinevate tunnuste/teooriate alusel. Jagamise aluseks olevad omadused tuleks valida vaatlusülesandest või teoreetilisest käsitlusest lähtuvalt. Nt soo (mees, naine), kommunikatsiooni (suurem suhtleja, lähedasem jm), funktsiooni (ema, isa, laps, abikaasa jm) jm alusel. Tuleb vaadelda süsteemi suhet keskkonnaga ja allsüsteemide toimimist. Avatud süsteemi omadused:

Perepsühholoogia
Sotsiaalpedagoogika
29
docx

Sotsiaalpedagoogika

teoreetilise raamistuse ja tõlgenduse ning loob strateegiad nende pidurdamiseks ja leevendamiseks. (Hämaläinen) Sotspedag algusaastaid iseloomustas idealism ja vähene tähelepanu teaduslikkusele. (Lorenz, 2008) Igapäevane praktika ja teadus peavad olema pidevas ühenduses. (Mikser, 2006) Hämäläinen käsitleb sotsiaalpedagoogilist praktikat tegevusena, mille eesmärgiks on: Vältida ja leevendada sotsiaalset tõrjutust Toetada tõrjutute või tõrjutuse ohus olevate indiviidide ühiskonda integreerumist Sotsiaalne tõrjutus (eksklusioon) ­ seisund, mis tekib kui indiviidi põhivajadused on jäänud rahuldamata. Ekslusioon raskendab/takistab indiviidi integreerumist ühiskonda. Integratsioon tähendab iniviidi või rühma sulamist ühiskonda ja selle tegevussüsteemidesse. Sotsiaalpedagoogika ­ integreeritud vaade lapsele kui tervikule. Hoolitsemine ja heaolu

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
TÖÖTAJATE HINDAMINE JA MOTIVEERIMINE VÄIKEFIRMAS
22
doc

TÖÖTAJATE HINDAMINE JA MOTIVEERIMINE VÄIKEFIRMAS

Elujõulist väikeettevõtlust on alati peetud parimaks konkurentsi säilitamise ja seeläbi monopolide tekkimise vältimise ning soodsamate hindade ja kõrgema kvaliteedi tagamise viisiks. Seetõttu on väikeettevõtlus majanduses eriti suure tähtsusega. Töötajate ergutamine nende töö efektiivsuse tõstmiseks on olnud aktuaalseks küsimuseks ühiskonna tootmise arengu kõigil etappidel. On ju osaliselt muutunud nii töö iseloom, ühe toote või teenuse valmimisest osavõtvate inimeste hulk, tootmismaht, toodangu ja teenuse nomenklatuur jpm. Nimetatud tegurid muutuvad ka tulevikus ning võimalik, et veelgi intensiivsemalt. Kõik see sunnib majandusteadlasi, juriste, psühholooge, sotsiolooge, praktikuid ja teisi töötajate ergutamise probleemidega kokkupuutujaid otsima antud vallas pidevalt uusi võimalusi. Töötajate hindamisel ja motiveerimisel huvitab meid üldjuhul neli küsimust : - Mida inimene teeb?

Töö- ja palgakorraldus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun