Aju on keha juhtimiskeskus. See on kurruline, roosakas-halli värvi pehme mass, mis asub kolju sees. Aju juhib kogu keha tegevust. Aju võtab vastu info, mis kehast tuleb ja saadab siis kehale korralduse, mida teha. Joonis 5. Peaaju. 13 Aju annab meile võime mõelda, uut infot meelde jätta ning seda meenutada. Et mälu ja mõtlemine areneks, peab seda pidevalt treenima. Mälu ja mõtlemist aitavad treenida näiteks matemaatika-ülesannete ja ristsõnade lahendamine. Mälu aitab treenida luuletuste päheõppimine, samuti võõrkeelte õppimine. Aju võimaldab inimesel ka uusi asju välja mõelda ja unistada, tundeid tunda. Aju on see, mis teeb igaühe ainulaadseks ja eriliseks. 2. Praktiline töö
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
ROLLIKUJUTLUS ROLLIOOTUSED eelhoiakud Asudes/olles mingis kindlas rollis on kasulik esitada endale 4 küsimust: · Mida ma teen selles rollis olles? · Miks ma just seda teen? · Kuidas täpselt ma teen? · Mis siis kui minu tegevus ei anna soovitud tulemust? Ladus rollikäitumine: · Tagab inimestevaheliste suhete stabiilsuse, andes meile kindluse ja turvatunde (Teame, mida kelleltki oodata) · Muudab suhtlemise ökonoomsemaks, sest hästi rolle vallates ei pea me korduvates situatsioonides pead murdma, kuidas käituda või mida öelda · Ametiroll kaitseb meid, aitab hoida piire ja enesehinnangut, eriti olukordades, mis muidu tooksid kaasa alandust, piinlikkust, solvumist, ärritumist
kas tiaara, pottmütsi või lameda ümmarguse kübara kandmist. Mehed kandsid Minose kultuuri hilisel ajajärgul baretitaolist peakatet. MuinasKreeka. Kreeklased on jäänud ajalukku kui uuendajad paljudel erinevatel elualadel. Kõige muu osas võis see nii olla, aga rõivastuses polnud Kreekalt just palju üle võtta. Kreeklased kandsid lihtsaid kehakatteid, milleks enamasti oli nelinurkne kangatükk. Õmblustööd polnud peaaegu üldse, sest rüü vajas vaid mähkimist ja drapeerimist. Viisi, kuidas kangast endale ümber seada ja voltida, määras traditsioon, kuigi väike tegevusruum individuaalsuse väljendamiseks oli alati olemas. Naiste riietus: Naiste garderoobi üheks põhielemendiks 6.sajandini eKr oli doorlastelt üle võetud peplos, villane kangatükk, mille laius oli 180 cm ja pikkus umbes pool kandja
kas tiaara, pottmütsi või lameda ümmarguse kübara kandmist. Mehed kandsid Minose kultuuri hilisel ajajärgul baretitaolist peakatet. MuinasKreeka. Kreeklased on jäänud ajalukku kui uuendajad paljudel erinevatel elualadel. Kõige muu osas võis see nii olla, aga rõivastuses polnud Kreekalt just palju üle võtta. Kreeklased kandsid lihtsaid kehakatteid, milleks enamasti oli nelinurkne kangatükk. Õmblustööd polnud peaaegu üldse, sest rüü vajas vaid mähkimist ja drapeerimist. Viisi, kuidas kangast endale ümber seada ja voltida, määras traditsioon, kuigi väike tegevusruum individuaalsuse väljendamiseks oli alati olemas. Naiste riietus: Naiste garderoobi üheks põhielemendiks 6.sajandini eKr oli doorlastelt üle võetud peplos, villane kangatükk, mille laius oli 180 cm ja pikkus umbes pool kandja
See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s
“ ruum (arvestades sellele esitatavaid nõudmisi), tihti ebasobiv mööbel ja liikumisruum, 50- mi- Corey loivab klassi tahaotsa kaaslase juurde. nutiline (või lühem) ajapiirang, et täita õppekavas kehtestatud eesmärke, ning 25-30 erinevat, unikaalset isiksust, kellest mõned isegi ei pruugi tahta seal viibida. Mõned meie õpilastest „Kuule, Craig, anna meile pastakas.“ tulevad väga toetavatest kodudest, mõned aga lähevad koju, kus pidevalt karjutakse ja nää- Craig vastab: „Ei saa sa mingit pastakat. Ma ei saanud eelmistki tagasi.“ geldakse, kus saab kehvasti süüa, kus pere ei toimi normaalselt või on asjad veelgi hullemad... Corey läheb tagasi õpetaja juurde (enamik klassist naudib nüüd seda väikest piinlikku vahejuhtumit).
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Kõik kommentaarid