mõistetakse erineva läbimõõduga osakeste suhtelist hulka mullas. 53. Peenes kõik osakesed, mille läbimõõt on alla 2mm. 54. Kores kõik osakesed, mille läbimõõt on üle 2mm. 55. Savi osakesed läbimõõduga alla 0.002mm. 56. Tolm osakesed läbimõõduga 0.002-0.063. 57. Liiv osakesed läbimõõduga 0.063-2mm. 58. Füüsikaline savi mullaosakesed läbimõõduga 1-0.01mm. 59. Füüsikaline liiv mullaosakesed suurusega alla 0.01mm. 60. Kruus korese rühm, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 61. Kivid korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 6-20cm. 62. Rahnud korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 20-60cm. 63. Mügi korese rühm: kruus, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 64. Veeris korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 65
mõistetakse erineva läbimõõduga osakeste suhtelist hulka mullas. 53. Peenes – kõik osakesed, mille läbimõõt on alla 2mm. 54. Kores – kõik osakesed, mille läbimõõt on üle 2mm. 55. Savi – osakesed läbimõõduga alla 0.002mm. 56. Tolm – osakesed läbimõõduga 0.002-0.063. 57. Liiv – osakesed läbimõõduga 0.063-2mm. 58. Füüsikaline savi – mullaosakesed läbimõõduga 1-0.01mm. 59. Füüsikaline liiv – mullaosakesed suurusega alla 0.01mm. 60. Kruus – korese rühm, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 61. Kivid – korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 6-20cm. 62. Rahnud – korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 20-60cm. 63. Mügi – korese rühm: kruus, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 64. Veeris – korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 65
Protokoll nr. 4, 06.05.2015 Mulla keemiline analüüs Töö iseloomustus: (proov 21) Sügisel võeti Rannu vallas asuvatelt põlluldudelt mullaproovid. Põld oli jagatud 5 hektarilisteks juppideks ning igal maaalal tehti umbes 35 torget, millest kokku kujunes üks proov. Mullaproovid koguti kokku ning pand õhurikkasse ja sooja ruumi kuivama. Edasi, kui proovid olid kuivanud alustati korese ja peenese sisalduse välja arvutamisega. Selleks kaaluti kõigepealt muld koos karbiga ning hiljem mullaproovi karp tühjalt. Edasis valati kogu proov uhmri kaussi ning proov uhmerdati peeneteks osadeks. Uhmerdatud proov valati läbi 2mm sõelte – selle tagajärjel eraldus kores ja peenes üksteisest. WRB järgi moodustavad korese üle 2 mm läbimõõduga osakesed. Järgmisena kaaluti karp uhmerdatult ning arvutati mitu protsenti oli korest ja peenest.
C agrorühm- rohumaatüübilised haritavad maad Teravili õhematel 15-16 ts ha-1 Tüsedamatel 25-27 ts ha-1 Kartul õhematel 75-80 ts ha-1 Tüsedamatel 160-170 ts ha-1 Looduslikud rohumaad õhematel 5 ts ha-1 Tüsedamatel 11-12 ts ha-1 Boniteet Leostunud mulla puistu boniteet 60 hp, koreserikkamatel ja kergema lõimisega 40-45 hp. Koreserikka rähkmulla boniteet on õhematel muldadel umbes 25 hp, tüsedamatel umbes 50 hp sõltuvalt ka korese- ja huumussisaldusest. Kastikuloo kasvukohatüübi puistute boniteet on III- IV. Põllumassiivi metsastamine Koreserikka rähkmulla puurindesse tekib mänd, kuusk ja arukask. Põõsarinne tõenäoliselt sarapuust, kadakast, kuslapuust ja türnpuust. Kujunevad kastikuloo kasvukohatüübi puistud. Võib metsastada, kuid metsad tuuleõnad, kuivas karbonaatses keskkonnas haigestuvad kergesti. Sanitaar- ja hooldusraided on olulised, et vältida haigestumist ja putukate rüüstet.
Kartulite kasvatamiseks sellised mullad ei sobiks. Rähkmuldade miinusteks on suur kivisus ja põuakartlikkus. Rähkmuldasid saab säästlikult kasutada. Näiteks tuleks teha kevadine mullaharimineja külv teha esimesel võimalusel, haritavuse parandamiseks tuleks teha kivikoristust ning õhematel rähkmuldadel vältida liigsügavat kündi (Maaeluministeerium 2006:15) Sifrid ja lõimisevalemid Mulla siffer Kr ning lõimis r_2ls_1 - koreserikas rähkmuld: koreselisuse aste on nõrk, korese katteväärtus 5-10, korese osakaal mahust on 10-20 %. Teravate servadega rähk peenkivid, osakeste suurusjärk 1-10 cm. Keskmiselt rähkne kerge liivsavi. Esialgne hindepunkt: 51, mahaarvestus muldade koreselisuse tõttu: 0 Mulla siffer Kr: koreserikas rähkmuld ning lõimis r_3ls_125/k - tugevasti rähkne kerge liivsavi 25 + ja kivisus. Esialge hindepunkt: 47, mahaarvestus mulla koreselisuse tõttu: 16. Kokkuvõttev boniteet: 31.
Keemine algab neil muldadel kas Bw- või BC- horisondist, tavaliselt 30-60 cm sügavusel. Leostunud muldadele on iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bw) esinemine huumushorisondi ja lähtekivimi vahel. (Mullateadus 2012) Hinnang kasutussobivusele Rähkmuldade (K) viljakus kõigub suurtes piirides. Nende muldade hulka kuuluvad ühed kõige halvema viljakusega automorfsed mullad, aga ka ühed viljakaimad mullad. Põlluna kasutamisel on rähkmuldade haritavus otseselt seotud korese hulga ja kujuga. Kõige rohkem takistab harimist rähk oma teravaservalisuse tõttu. Raskesti on haritavad väga õhukesed koreserikkad rähk-, veeris- ja klibumullad, mis oleks õigem jätta looduslikku olekusse. Rähkmuldade põuakartlikkuse tõttu tuleb mullaharimine ja külv teha esimesel võimalusel, et maksimaalselt ära kasutada kevadist mullaniiskust. Rähksed, veeriselised ja klibused mullad sobivad kõige paremini tugeva ja sügavale ulatuva juurestikuga kultuuridele (lutsern,
on nende viljakus madal. Aga see eest sobivad metsamaaks ja loodusliku rohumaana. Produktiivsus: Haritavus: raskesti haritavad, haritava maana 25-35 hindepunkti. Paepealsed mullad – jaotamine huumus horisondi järgi Kh´ <10 cm , Kh´´->10 cm A – R, A – C – R. - Rähkmullad (veeriselised, klibu) K ( Kr/Kk) Tunnused: keemine pinnale lähemal kui 30 cm. Tekib: tekkinud tugevasti karbonaatsel rähkmoreenil, rannaklibul. Füüsik/keemilised omadused: suur kivisus (korese rikkad), neutraalne või kergelt leeliseline, toitaineterikas. Veehoiuvõime on väike, kui on Kr, kui on Kk, siis on keskmine. Harimiskindel, huumusesisaldus 5-10%. rls või rsl või veeriselised kruusad ja liivad. Tompjas struktuur. Ph 6,5-7-5. Bioloogiline aktiivsus: bioloogiliselt aktiivne Kasvukohatüübid: sinilille kasvukohatüüp Sobivus põllu-metsamaana: põllkumaa boniteet 25, tüsedamatel 50 hp. Metsamaaks ja rohumaadena sobivad. Produktiivsus: saagikrikkad
v - ajutiselt veealused mullad (Gov ajutiselt sl - praktiliselt koresevaba saviliivmuld, korest veealune leostunud gleimuld alla 2 % mulla mahust - segatud pindmised horisondid LI r3sl - tugevasti rähkne saviliiv, korese sisaldus 20- 22-25 - segatud huumushorisondid 30 % mulla mahust r - praktiliselt peenesevaba rähkmuld, korest Lõimis üle 70 % mulla mahust kr - kruus, kruusa sisaldus üle 50 % mulla (mulla peenes)
php?page=miniinfothek&miniinfothek=Geographie+Infothek&article=Infoblatt+Schwarzerde Leostumine · Kaltsium- ja magneesiumkarbonaadi (aluste) lahustumine ja laguproduktide väljauhtumine mullast läbinõrguva veega A Mulla mass väheneb (maapind alaneb) B Karbonaatse korese (osakesed üle 2 mm) sisaldus väheneb. · Tühemed täituvad ülaltpoolt sisseuhutud ibe- ja tolmuosakestega muutub mulla mehaaniline koostis ehk lõimis (A-Bm). Pruunmuld http://www2.klett.de/sixcms/list.php?page=miniinfothek&miniinfothek=Geographie %20Infothek&article=Infoblatt+Braunerde Savistumine · Savihorisont (Bm) kujuneb huumushorisondi alla Iseloomulik viljakale mullale
Rähkmuld on kujunenud koreserikkal rähk-ja veerismoreenil,rannaklibul või konkreselisel fluvioglatsiaalsel settle.Nad on tugevasti korbonaatsed(keemine kõrgemal kuni 30cm) , kuid mullaprofiil on õhke ja vähe arenenud.Rähkmulla kui tüüpilise rähkmuldade esindaja kores on karbonaatne teravaservaline materjal (teisaldatud ja sorteeritud,kihiline) ning klibimulla kores ümardunud ja lapik (rannavallid). [6] Põlluna kasutamisel on rähkmuldade haritavus otseselt seotud korese hulga ja kujuga.Kõige rohkem takistab harimist rähk oma teravaservalisuse tõttu.Raskesti on haritavad väga õhukesed koreserikkad rähk-,veeris-,klibumuldade,mis oleks õigem jätta looduslikku olekusse.Rähkmuldade põuakartlikkuse tõttu tulleb mullaharimine ja külv teha esimesel võimalusel,et maaksimaalselt ära kasutada kevadist mullaniiskust. Soobib nii põlluna,rohumaana kui ka metsamaana. [6] 3.2 Gleistmullaga 6
1.Geoloogiline ajajaotus – perioodid, millest on Eesti setted. 2. Eesti muldade lähtekivimid, nende kivimiline ja mineraloogiline koostis. 3. Mulla mineraalosa, selle tähtsus, mulla mehhaaniline koostis ehk lõimis. Mis on peenes, kores, liiv, tolm, savi, füüsikaline liiv, füüsikaline savi; Katšinski süsteemis liiv, saviliiv, kerge liivsavi, keskmine liivsavi, raske liivsavi, savi – nende füüsikalise savi sisaldus, lühendid; korese jaotamine suuruse ja kuju järgi, lühendid. Mulla lõimise mõju teistele mulla omadustele (mil määral, kuidas, miks?) 4. Mulla orgaaniline aine (nii elus, kui surnud), selle tähtsus, jaotamine. Mulla orgaanilise aine allikad, paiknemine mullas, keemiline koostis. Mulla orgaanilise aine lagunemine ja muundumine. 5. Mullaelustik ja selle osa orgaanilise aine muundumisel – erinevad elustikurühmad ja nende roll mullas. 6. Huumusainete teke, koostis, omadused ja esinemisvormid mullas
osa on vähemalt 30 cm tüseduselt ja vabadest karbonaatidest leostunud. Keemine algab tavaliselt 30-60 cm sügavusel. Leostunud muldadele on tüüpiline pruuni savistunud horisondi esinemine huumushorisondi ja lähtekivimi vahel. Peamisteks lähtekivimiteks on valkjashall, kollakashall ja kollakaspruun moreen. Põlluks haritud leostunud muldade huumuse kontsentratsioon on vahemikus 2,7-3,1%, mis on väiksem metsamuldade omast. Leostunud mulla pindmises kihis on korese osakaal mulla üld massis lähtekivimiga võrreldes vähenenud. Leostunud põllumuldade pH on 6,5-7, mis on sobiv taimekasvatuseks. Leostunud muldade niiskusreziim on nii vegetatsiooniperioodil kui ka aastati võrdlemisi stabiilne. Leostunud mullad ei karda pikaajalisi sademeid ja ega lühemaid põuaperioode. Mulla profiili ei kogune ülavett. Haritavate leostunud muldade boniteet võib parimal juhul ületada 60 hindepunkti piiri. Leostunud mullad on head põllumullad ja sobivad intensiivseks
Huumuseringis oli huumusehorisondi tüsedus suhteliselt sarnane jäädes vahemikus 23-26 cm (tabel 1 ja 3). Rohumaal varasematel aegadel on kasvatanud vilja ja põllumaad kasutatakse stabiilselt vilajpõlluna. Huumusesisaldus on keskmine 3%. Rohumaal mulla Ph nõrgalt happeline (5,8-5,9), mis on taimekasvatuseks hea. Põllumaal mulla Ph rohkem neutraalne (6,8-6,9), mis on enamikule põllumajanduslikele kultuuridele on soodsaim mulla reaktsioon. Korese sisaldus on väike, mis lihtsustab mullaharimist. Põllumaa boniteet on keskmisest kõrgem jäädes 57 hp ja rohumaa boniteet jääb vahemikus 51-54 hp. Gleistunud pruunmullad on kõrge produktiivsusega. Haritavate kuivendatud gleistunud pruunmuldade boniteet on keskmiste lõimiste korral 50-55 hindepunkti. Kergema lõimise korral on kuivendatud gleistunud pruunmuldade boniteet tunduvalt
vabaneb tähtis biogeenne element kaalium. 2. Settekivimid (geoloogilised kehad, tekkinud maapinnal ja maakoore ülemises kihis murenemisel, vulkaaniliste protsesside toimel.) : 1) Savid - sisaldavad >50% füüsikalist savi (läbimõõduga alla 0,01 mm materjali) 2) Liivakivid (liivad) >50% läbimõõduga 0,1...1 mm purdmaterjali 3) Moreenid - mandrijää sorteerimata setted jaotatakse keemilise koostise, värvi ja asukoha (ka lõimise ja korese) järgi 4) Fosforiidid - sisaldavad >4% Ca-fosfaate 5) Lubjakivid - tekivad peamiselt meredes mitmesuguste lubiskeletiga organismide jäänustest, koosnevad peamiselt kaltsiidist CaCO3 (56% CaO ja 44% CO2), lisanditena dolomiit, glaukoniit, kaltsedon, Fe2O3, savimineraalid 6) Dolomiidid (CaMg(CO3)2 - teke sarnane lubjakividega keemilisel settimisel, lisandid samad (30,4% CaO, 21,7% MgO ja 47,9% CO2) 7) Merglid -sisaldavad 25...50% savikat materjali 8) Allika- ja järvelubi 9) Turvas
Joonis 3. Muldade jagunemine lõimise alusel. Figure 3. Distribution of soils depending on texture. Liivsavilõimisega muldi on haritaval maal 24,1 %, liivsavisid koreserikkal materjalil 12,1 %, liivsavisid liivadel ja saviliivadel 2,0 % ja liivsavisid savidel 2,5 %. Savimuldi on kogu haritavast maast 2,8 %, turvastunud ja turvasmuldi aga vastavalt 2,3 ja 7,7 %. Mulla aktiivveemahutavus sõltub mulla lõimisest, huumuse ja korese sisaldusest ning kuivendusseisundist. Valdade haritava maa meetrise mullaprofiili keskmine omastatava vee diapasoon varieerub 140 – 255 mm piires (joonis 4). Suhteliselt väiksem on muldade aktiivveemahutavus Põhja - Eestis ja Saaremaal, kus põllukultuuride saagikus sõltub suurel määral sademete hulgast ja jaotusest taimekasvuperioodil. Liigniiskete muldade ulatuslikust levikust tulenevalt on meetrise mullaprofiili
Põllumuldi üldiselt ei jaotata, sest maaharimisega on nende huumushorisont ühtlustatud, kuid looduslikus olekus rähksed rendsiinad jaotatakse huumushorisondi tüseduse järgi väga õhukesteks (huumushorisondi tüsedus < 10 cm), õhukesteks (10-20 cm) ja keskmise sügavusega (20-30 cm) muldadeks. Rähkmuldade tunnused: kihisemine (reageerimine HCl-ga) huumushorisondis kõrgemal kui 30 cm, suur kivisus, vähearenenud mullaprofiil ja hea looduslik drenaaž . Sõltuvalt korese kujust ja päritolust tehakse vahet rähk- (teravaservaline kores), veeris- (kores ümaraservaline) ja klibumuldadel (kores ümaraservaline ja lapik). Levinuimad lõimised on liivsavi ja saviliiv, rohkesti ka veeriselist kruusa ja liiva. Huumushorisont on huumusrikas ja struktuurne, tavaliselt hallikasmusta värvusega. Rähkmuldadele on iseloomulik kuiva- ja lubjalembene taimestik, looduslike muldade taimkate on väga liigirikas, kuid suhteliselt kidur
(7,0%) V - Vahe-Eesti leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond (6,8%) VI - Peipsi-äärne leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond (8,0%) VII - Glindieelne kiviste leetmuldade valdkond (3,5%) VIII - Kagu-Eesti erodeeritud muldade valdkond (5,0%) Eesti mullad Rendsiinad e. karbonaatmullad K WRB - Leptosols (leptos - õhuke). 1) kõrge CaCO3 sisaldus, kihisemine A-horisondist; 2) suur korese (räha) sisaldus >50% isegi >75%; 3) lihtne ja lühike profiil A-D; A-C; A-Bm-C 4) lubjalembene (kaltsifiilne) taimkate (lutsern, ristik, lubikas). Levik: Põhja-, Loode- ja Lääne-Eesti ALLTÜÜBID: 1. Paepealsed Kh (loopealsed) 46000 ha e. 1,2% Välja kujunenud < 30 cm tüsedusel paasi katval materjalil 2. Rähksed rendsiinad K 187000 ha e. 4,7% Välja kujunenud valkjashallil rähkmoreenil, veerismoreenil, fluvioglatsiaalsetel karbonaatsetel setetel. Paas > 30 cm. 3
Metsamulla kaevete pH jäi 5,2 kuni 5,6 vahele, mis tähendab, et see muld on mõõdukalt happeline ning seetõttu ei sobi selline muld kõikide kultuuride kasvatamiseks ideaalselt. Lõimiseks oli kõigis 8 poolkaeves T2. 7.3 Põllumaa kaevete agronoomilised andmed : Sügavkaeve kaevati seni, kuni ette jäi lähtekivim ning saadud andmete abil määrati muld rähkmullaks. Rähkmuldade nimetusi täpsustatakse korese kuju ja päritolu järgi. Kui mulla põhimass moodustab valjashallist rähkmoreenist pärinev teravaservaline(kulutamata) kores,siis on tegemist tüüpilise rähkmullaga (Raimo Kõlli, 2012). Sügavkaeve ümber kaevati sammuti igasse ilmakaarde 4 meetri kaugusele 8 poolkaevet. Mulla huumuskihi tüsedus varieerus 23cm kuni 27cm tüseduseni. Tabel 5. Põllumaa kaevete tüsedused ja huumusesisaldused.
omadustes, mis vähendavad mulla potents.viljakust. Olulisemad muutused on org.aine mineraliseerumine, erosioon. Muldade jaotus harimiskindluse järgi: 1) Harimiskindlad midagi olulist halba ei juhtu kui harime; 2) Piiratud harimiskindlusega mulla opt.viljakus on vähene, harides muutub olukord kehvemaks; 3) Harimisõrnad mullad. Muldade haritavuse järgi jaotatakse kolmeks mullad (kergelt, keskmiselt ja raskelt haritavad mullad). Enamasti jaotatakse korese sisalduse ja suuruse järgi, samuti oluline faktor pinnareljeef. Kesk-Eesti piirkond on heade harimistingimustega mullad (universiaalsed mullad), Harjumaal palju C-tüüpi muldasid palju liigniiskeid muldasid, raske lõimisega, koresega. Mitmekesisus on Eestis suht suur, regionaalsete erinevustega. Metsa kasvukohtatüübid, viimased on ranges seoses antud koha muldkattega seos 1:1. Looduslikku seisu jättes kasvab sinna peale antud mullatüübile iseloomulik mets.
8. Mida kujutavad endast podzoluvisolsid, kas või kus neid Eestis esineb 9. Mille alusel määratakse metsamaa maksustamisthind? 10. Millised raskemetallid ja millises Eestimaa osas on kõige probleemsemad, mis on piirnorm 11. Millises mõõtkavas on koostatud digitaalsed mullastikuhorisondid, milliseid mullastikukaarte veel teate 12. Kuidas leitakse mullastikukaartidelt korese sisaldus ja keemise sügavus 13. Milliste variantidena esitatakse mullastikukaardil huumushorisondi tüsedus 14. Mida kujutab endast kõrbestumine 15. Kuidas ja mille alusel jaotatakse leedemuldi 16. Milline on rendsiina profiil, mis sellel mullal kasvab 17. Kuidas ja mitmeks mullastikuvaldkonnaks on eesti jaotatud 1. Gleistunud muldade olemus Õhuvaestest liigniisketest tingimustest orgaaniliste
tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärve tekkelised mõhnasetted)] Meresetted [ merepõhja setted (liiv ja sügavamates kihtides savi) ja rannasetted ( koreserikkad väikese savisisaldusega setted) Tuulesetted ehk eoolsed setted (peenliiv; Läänemere rannikuluited; primitiivsed liivamullad; vanadel rannikuluidetel-leetunud ja leedemullad) Deluviaalsetted ehk nõlvasetted (korese vaesemad, kui erosioonist haaratud ala, muld või pinnas; deluviaalsetetel on kujunenud deluviuaalmullad) Alluviaalsetted ehk jõesetted (põhiliselt liivsavid ja savid; nende setete iseloomulikuks omaduseks on kihiline ehitus; on kujunenud jõe lammidel või suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel; jõrve põhjasetted on liiv, kruus, järvelubi ja sapropeel ehk järvemuda millel on kujunenud põhiliselt glei- ja soomullad)
H8,2<1cmol+ kg-1 või puudub On kujunenud tugevalt karbonaatsel lähtekivimil ja iseloomudtab: H5,6 puudub, ei esine liikuvat Al 1. Kõrge karbonaatsus alates A horisondist V >90% 2. Suur kivisus, korese sisaldus üle 50%, ka üle 75% T 20 25 cmol+ kg-1 3. Lühike ja lihtne profiil: A D; A C; A Bm C Üldfosforit (P2O5-na) >3%, liikuvat P >400 mg kg-1, sisemaa pool 80140 mg kg-1 4. Kaltsifiilne taimkate - eeldab CaCO3 olemasolu ja rohkust Mikroelementide rikkad: Cu kuni 8,4, Co 6,8, B 28,5 ja Mn 2,4 mg kg-1
Leetunud muld jaguneb leetumise astmejärgi liikideks nagu nõrgalt, keskmiselt ja tugevasti leetunud mullad. Muldasid võib jaotada ka mulla lõimise alusel erimiteks. Näiteks tugevasti leetunud muld võib olla l, ls, ls1, ls2 ja ls3. Vahel kasutatakse ka grupeerimist. Kõige sagedamini grupeeritakse lähtekivimite iseärasuste alusel. Näiteks karbonaatsed mullad võivad oll aveerismullad, rähkmullad, klibumullad (grupeeritud korese kuju alusel). I. Karbonaatsed mullad K. Need on kujunenud välja karbonaatsel lähtekivimil ja põhitunnus on, et kihisemine on kõrgemal, kui 30 cm. Levivad Põhja-Eestis, Saaremaal, Loode-Eestis. Jagunvad: 1)paepealsed mullad Kh- peeneseline kiht alla 30 cm . Paas on kõrgemal, kui 30 cm. Aluspõhjaks on lubipaas. Väga põuakartlikud mullad. Põllumajanduslikult tähtsusetud. Kindel looduslik kooslus, mida tuleb igati hoida.
Küllalt sageli määrab just muldade haritavus nende maade praktilise kasutamise. Viimasel ajal on hakatud edukalt rakendama minimeeritud mullaharimist, mis parandab ka vähese harimiskindluse ja raskelt haritavate muldade kasutamisvõimalusi. Joonis 4. Väljavõte1:10000 digitaalsest mullakaardist Seletused: II kivisuse aste KI mulla siffer 2325, 25 huumushorisondi tüsedus 64, 54 perspektiivboniteet ko1 ls150/r1ls1 lõimise valem, kus ko1 karbonaadivaese korese sisalduse aste (astmed 15) ls150 kerge liivsavi (ls1) ulatub 50 sm-ni r1ls1 50 sm allpool on karbonaatne, teravate servadega rähk (sisalduse aste 1 nõrk) ja lõimis on kerge liivsavi (ls1). 25 4 . M U L D A D E S Ä Ä S T E V K A S U TA M I N E J A K A I T S E Euroopa mullabüroo soovituse kohaselt liigitatakse maa selle potentsiaali ja põllukultuuride kasvatamise piirangute alusel kaheksasse kasutusklassi. Allpool on esitatud nende kasutusklasside kirjeldus:
annaabi.ee 
