Sisukord Kaubamaja ajalugu 1960 21. juulil avati riigiettevõte Tallinna Kaubamaja 1966 20. detsembril avati Tartu Kaubamaja 1973 avati Tallinna Kaubamaja juurdeehitus (B-hoone) 1994 RAS Tallinna Kaubamaja muudeti aktsiaseltsiks, enamusaktsiad müüdi E- Investeeringugrupile 1996 Tallinna Kaubamaja aktsia noteeriti Tallinna Väärtpaberibörsil Tallinna Kaubamaja AS omandas 75% AS Tartu Kaubamaja aktsiatest 1999 jaanuaris asutati Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS 2000 oktoobris võeti Kaubamaja IGDS-i liikmeks 2001
Keel ja Kirjandus KK Endine end. Joonis joon. Enne meie ajaarvamist e.m.a Sel aastal s.a Väga austatud v.a Käesoleval aastal k.a Kaptenleitnant kpt-lnt Nooremseersant n-srs Dotsendid dots-d Kihelkonnas khk-s Osakondades osk-des Kohusetäitjaks kt-ks Aastail a-il Tõlkijatele tlk-tele Soojuselektrijaamad SEJ-d Psühhoneuroloogiahaiglasse PsNH-sse Kihelkondlik khk-lik Tallinlane tln-lane Muuhulgas mh Surnud surn Riigiettevõte RE Ajutine aj Dessertlusikatäis dl Endine end. Jõgi, jagu j Juures asuv j.a Järjekorranumber jrk Jaoskond jsk Köide kd Linnajagu lj Linnaosa lo Miljard mld Insener ins Peab olema p.o Preili prl Riigikogu liige rkl Supilusikatäis sl Saatja stj Teelusikatäis tl Uue kalendri järgi ukj Vana kalendri järgi vkj Kodanik kod Kubermang kubm Pärast lõunad - pl
Erinevad maksud: Tulumaks 21%(maksuvaba tulu 1728 eurot = 27 000 kr, 2253 kr kuus) , Aktsiisimaks(kütus, alkohool ja tubakas) , sotsiaalmaks(seda maksab meie tööandja) , tollimaks(kauba sisse- ja väljavedu) , maamaks (laekub omavalitsustele) , kaudsedmaksud mis moodustavad umbes 40% Otsesed maksud on FIE tulumaks, ettevõte tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks jne Riigilõiv teenustasu mida tuleb maksta kosanikutehingu eest 4)Maksuamet ja tuludeklaratsioon? Maksuamet- Riigiettevõte kes kogub makse ja tegeleb nendega Tuludekalaratsioon- Inimese või abikaasade aasta jooksul sissetuleku ametlik aruanne Tulumakstta miinimum- Aastasest kogutulust maha arvestatud ning tulumaksust vabastatud kulutused 5)Kuhu kulutatakse eelarve raha? Eelarve raha kulutatakse riigivalitsemisele (nt registrite ja andmebaaside pidamine, valitsusasutuste ja julgeoleku jõudude ülalpidamine, eestiriigi rahvusvaheline esindamine jne)
ms muuseas, muide MTÜ mittetulundusühing n neiu (preili) N neljapäev; naistele nim nimeline nn niinimetatud nov november nr number nt näiteks n-ö nii-öelda okt oktoober osk osakond OÜ osaühing p punkt; päev P pühapäev pa poolaasta pk postkast pKr pärast Kristuse sündi pms peamiselt p.o peab olema pr proua prl preili prof professor ps poolsaar pst puiestee ptk peatükk R reede RE riigiettevõte reg-nr registreerimisnumber rg-kood registrikood (registrisse kandmisel) rk, rmtk raamatukogu rkl riigikoguliige rtj raudteejaam s sekund; sajand; saar; sent SA sihtasutus s.a sel aastal saj sajand sealh, sh sealhulgas sen seenior, senior sept september skp selle kuu päeval sl, spl supilusikatäis sm seltsimees s.o see on st, s.t see tähendab stj saatja surn, srn surnud, sü säilitusüksus, säilik; söötühik
7. Ajalehed ja ajakirjad, almanahhid jt perioodikaväljaanded: ajakiri Keel ja Kirjandus, almanahh Linnutiivul, Õpetajate Leht, lasteleht Mõmmi, Loomingu Raamatukogu 8. Ajaloolised sündmused: Borodino lahing, Esimene maailmasõda, II maailmasõda, Esimene oopiumisõda, Põhjasõda, Tartu rahu, Verine Pühapäev, Suur Pauk 9. Teatrid, raadiod, firmad, poed, baarid, parteid jms: teater Estonia, kino Sõprus, Kuku raadio, riigiettevõte (RE) Eesti Raudtee, laulukoor Liis, osaühing (OÜ) Meie Mees, firma Taisto Reisid, kirjandus Koolibri, kauplus Laste Maailm, aktsiaselts (AS) Hea Puit 10. Asutuste nimed ja allüksused: Eesti Panga nõukogu, Riigikogu keskfraktsioon, Tehnikaülikooli majandusteaduskond, Kehra Keskkooli direktsioon 11. Kaupade, toodete, sõidukite nimed: kakao Meie Mark, piim Mulgi Meier, Väikese
Sadamasse oli rajatud ka kalavastuvõtupunkt ja külmhoone. Hangitud oli kalapaate ja püüniseid. 1969. aastaks oli Ringsu sadamasse soetatud püügivahendeid järgmises nomenklatuuris ja koguses: 6 traallaeva, 9 väiketraali, 12 kakuaampaati, 10 sõudepaati ja lisaks püüniseid, mis oli peale selliste üleelamiste märkimisväärne. 5 2. Tallinna sadam Riigiettevõte Tallinna Sadam moodustati 1992. aasta aprillis. 1996. aastal muudeti riigiettevõte aktsiaseltsiks, mille ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik. Tallinna Sadam on üks neid iidseid sildumiskohti, mille ajalugu saab aastatuhandetega mõõta, aga kui mitmega täpselt, ei tea täna enam keegi öelda. Tallinna sadam on jaotatud kuueks: Vanasadam, mis on Eesti Suurim Reisisadam, Vanasadama Jahisadam, mis on uus väikelaevadele mõeldud külalissadam Tallinnas, Muuga sadam, mis on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, Paldiski
Naturaalmajanduses puudub raha ja toimib vahetus; toodetakse ise, enda tarbeks. Tööjaotus praktiliselt puudub või on väga väike. Naturaalmajandus on positiivne seepoolest, et pole raha. Inimesed saavad ära anda selle, mida vaja pole ja tagasi saavad selle mida vaja on. Näiteks vanasti oligi naturaalmajandus. Talumees Tõnu andis teisele talumehele Peetrile sea ja Peeter andis Tõnule lamba ja kõik olid õnnelikud. 2. Iseloomusta erinevaid ettevõtlusvorme. Riigiettevõte omanik on riik. Eestis riigi käes on Eesti Raudtee, Eesti Energia ning osa ka Estonian Airist. Munitsipaalettevõtte omanik on kohalik omavalitsus (linn või vald). Näiteks linnal või vallal on mingi asutus ja linn annab raha selle jaoks. Näiteks munitsipaalkool. FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) on isik, kes töötab üksi. Näiteks muusikud, kunstnikud, taksojuhid. Nad peavad maksma 21% tulumaksu, 33% sotsiaalmaksu ja 0,6% töötuskindlustust.
Tallinna kunstiülikool, Illusiooni kino, Kalevi üksik jalaväepataljon, laste- ja noortekoor Hellas; 3. kohamäärang, nt Valgamaa metsamajand, Pärnu koduloomuuseum, Tartu ülikool, Tallinna peapostkontor. Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega. Teda võib eraldada jutumärkidega, aga mitte siis, kui nimi on juba mingil muul viisil esile tõstetud (eraldi real, teise kirjaga). Nt Eesti Kontsert, riigiettevõte Eesti Raudtee ~ RE Eesti Raudtee, riigiaktsiaselts Saarte Liinid ~ RAS Saarte Liinid, aktsiaselts Järvakandi Klaas ~ AS Järvakandi Klaas, aktsiaselts LBM, Paal & Piil, Tallinna linnaettevõte Vago ~ Tallinna LiE Vago, aktsiaselts Kaatsi Kaev, osaühing Esmar ~ OÜ Esmar, Värska laulukoor Leiko; Hansapank, Krahvi baar, Suure Tõllu kauplus, Hella Hundi kõrts, Kirju Kuke kohvik, Estonia teater, Kuku raadio, Kullerkupu koor, Õige Tee partei.
Ukrainaga. Iseseisev Eesti Vabariigi Raudtee (EVR) moodustati 15. novembri 1918. aasta Eesti Vabariigi teedeministri käskkirjaga Looderaudtee, Esimese Juurdeveoteede Seltsi, merekindluse ja sõjaväe väliraudteelõikude baasil. 1940. aastal, kui EVR lülitati NSVL raudteevõrku, oli Eesti üldkasutatavate raudteede pikkus 1447 km, sellest 772 laiarööpmelist ja 675 kitsarööpmelist raudteed. 1960.-1970. aastal toimus üle minek laiarööpmelistele raudteedele. Riigiettevõte Eesti Raudtee moodustati 1. jaanuaril 1992, tema ülesandeks sai Eesti raudteede administreerimine. 2. Vene impeeriumi aegsed raudtee liinid Eesti esimese raudtee ehitus algas 1866 aasta mais. Ehitustöödest võttis osa 6018 inimest, kellest 4711 olid Venemaalt värvatud tööjõud. Esimene raudtee avati liikluseks 24. oktoobril 1870. aastal Paldiski - Tallinn - Narva Gatshina lõigul. Veel samal aastal pikendas Balti Raudteeselts liini Gatshinast Tosnoni
Võõrkeelsete sõnaühendite puhul võib kasutada kas lähtekeelset lühendit või tõlgitud sõnaühendist saadud eesti lühendit: USA, KGB, SI, kuid LAV, EL. Punkt ja sidekriips lühendeis Väiketähtlühendi lõppu võib panna punkti või jätta see panemata: u, kr, a, aü, jpt. Punkt tuleb panna juhul, kui punktita lühend raskendab tekstist arusaamist: k.a, e.m.a, v.a, s.o, p.o, m.a.j Suurtähtlühendi lõppu ega sisse punkti ei panda: RE - riigiettevõte, EL – Eesti Loodus. Liitsõna lühendamisel märgitakse osade piir sidekriipsuga: rahv-vah – rahvusvaheline, ped-dr – pedagoogikadoktor, SAT-TV. Sidekriipsu ei panda, kui tegemist on kas kogu liitsõna valiktähtlühendiga või järelosa valiktähtlühendiga: lk, aü, sjsk, sidejsk. Vahel aitab sidekriips pikast valiktähtlühendist paremini aru saada: kpt-ltn – kaptenleitnant. Lühendite käänamine
Alates 2005-ndast aastast on kasutusel ka uued valdkondade kaubamärgid: 6. KAUBAMAJA Kaubamaja eesmärgiks on lisada inimeste ellu värvi ja rõõmu Selleks loovad nad inspireerivaid linnasüdameid, kohtumispaiku, kus pakuvad elamusi, kaupu ja teenuseid, mis erutavad inimeste meeli ning kus nad saavad ilusamaks, õnnelikumaks ja targemaks 6.1. Kaubamaja ajalugu · 1960 21. juulil avati riigiettevõte Tallinna Kaubamaja · 1966 20. detsembril avati Tartu Kaubamaja · 1973 avati Tallinna Kaubamaja juurdeehitus (B-hoone) · 1994 RAS Tallinna Kaubamaja muudeti aktsiaseltsiks, enamusaktsiad müüdi E- Investeeringugrupile · 1996 Tallinna Kaubamaja aktsia noteeriti Tallinna Väärtpaberibörsil Tallinna Kaubamaja AS omandas 75% AS Tartu Kaubamaja aktsiatest · 1999 jaanuaris asutati Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS · 2000
Oma esimesel tegutsemisaastal, 1990. aastal käitas ettevõte ainult ühte prahitud laeva Tallink, millega Helsingi-Tallinna marsruudil veeti umbes 166 000 reisijat. 1991. aastal sai Eesti iseseisvaks ja see tõstis kiiresti riigi atraktiivsust turismisihtkohana, enamasti soomlaste hulgas. Kasvavale nõudlusele vastamiseks prahtis ettevõte 1993. aastal laeva Georg Ots, mis kuni tolle ajani konkureeris ettevõtte oma praamiga. 1993. aastal, kui riigiettevõte Eesti Merelaevandus omandas kõik Tallinki aktsiad, saavutas ettevõte aastas transporditud reisijate arvu ühe miljoni piiri. 1994. aastal asutati operaatorfirma nimega EMINRE, et jätkata Tallinki kaubamärgi kasutamist. 1990ndate keskpaigaks oli välja kujunenud Helsingi-Tallinna transporditurg, kuna üha enam ja enam reisijaid eelistas meelelahutuslikumale kruiisikontseptsioonile kiiremat transporti. Selle tulemusena pandi Helsingi-Tallinna marsruudil käima kiirpraamid
Väiketähtlühendi lõppu võib punkti panna, aga ei pea panema. Üldtuntud lühendite lõppu ei soovitata punkti panna. Kui sõnaühendi lühendamisel tekkinud punktita lühend langeb kokku mõne eestikeelse sõnaga, siis pannakse lühendi sisse sõnavahet märkiv punkt: k.a käesoleval aastal; kaasa arvatud, s.a sel aastal, v.a väga austatud; välja arvatud, e.m.a enne meie ajaarvamist. Suurtähtlühendi lõppu ega sisse punkti ei panda: EJL Eesti Juristide Liit, RE riigiettevõte. Millal on lühendis sidekriips? Sidekriipsu ei panda, kui tegemist on kogu liitsõna või selle järelosa valiktähtlühendiga: lk lehekülg, aü ametiühing, rkl riigikoguliige, kindralltn kindralleitnant. Kui ei ole valiktähtlühend, siis tuleb sidekriips lisada: põll-inst põllumajandusinstituut, rahv- vah rahvusvaheline, Lad-Am Ladina-Ameerika, v-teadur vanemteadur. Mitmest sõnast koosnevad lühendid Sõnaühendeid saab lühendada kahel viisil: 1
16. Nimetage vähemalt 3 viisi kuidas ettevõte saab muuta oma omandistruktuuri. • Aktsiate tagasiost – ettevõte ostab aktsiaid tagasi ning seeläbi muutub aktsionäride ring. • Ettevõtte müümine – müüakse kogu ettevõte uuele omanikule. • Ettevõtte viimine börsile – kas emiteeritakse täiendavaid aktsiaid või müüakse osa olemasolevaid aktsiaid IPO käigus. Tulemuseks on enamasti osaline muutus ettevõtte omanike ringis. • Erastamine – riigiettevõte müüakse erainvestoritele. Eesmärk: – Suurendada ettevõtte tegevuse efektiivsust. – Omanike rolli suurendamine – omanikeks võivad saada ka ettevõtte töötajad. – Riigile tulu teenimine. • Võimendatud restruktureerimine – ettevõte võtab suure laenu, et osta tagasi aktsiaid. Eesmärgiks on panna juhtkond tõsisemalt tööle. • LBO (leveraged buyout) – osalus ettevõttes ostetakse nii, et suur osa ostusummast
3. Postindustriaalne tootmisviis ehk infoühiskond · hästi arenenud geograafiline tööjaotus · suurem osa majandusest hõlmab teenindav sektor · globaliseerumine üleilmastumine 4. tehniline murrang: · tuuma- ning kosmosetehnika · arvuti ilmumine · sidetehnika pööre 36. Riikide arengu taseme iseloomulikud näitajad: 1. Rahvuslik koguprodukt (kogutoodang) RKP (RKT) Antud riigiettevõte poolt valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus. 2. Sisemajanduse kogutoodang SKT (SKP) Antud riigi territooriumil valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus. 3. Majanduse struktuur Hankiv, Töötlev, Teenindav 4. Töö tootlikus Ühe töötaja poolt valmistatud toodangu kogu 5. Energia tarbimine ühe elaniku kohta 6. Transpordi- ja sidevõrkude tihedus 7. Väliskaubanduse suurus ja struktuur 8
annaabi.ee 
