ÜRGINIMESTE USKUMUSED Katrina ja EevaRuth Esimesed uskumused Algsed uskumused olid tavaliselt seotud küttimisega. · Koopa seintele joonistati koopamaalinguid, mis kujutasid inimesi küttimas · Vooliti inimeste ja loomade kujutisi KÜTTIDE JA KORILASTE RITUAALID · Enne jahti tantsiti, põristati trumme ja lausuti nõiasõnu, mis pidid kindlustama jahi kordamineku · Peale trummide kasutati ka vilepille · Rituaale korraldasid targad ehk nõiad Varajaste põlluharijate uskumused · Koos tsivilisatsiooniga arenesid ka uskumused. · Inimesed sõltusid põlluharimisest ja karjakasvatusest, see aga omakorda ilmast ja loodusest. · Seetõttu austasid inimesed eelkõige loodusjõude. PÕLLUHARIJATE JA KARJAKASVATAJATE rituaalid · Tehti jumalatele ohverdusi · Tehti kujukesi ja kummardati neid · Pildil on peko, keda
Sellepärast ma arvangi , et tänapäeva karmis maailmas, ei tohiks mitte kunagi alla anda . Kui tahes raske ka minu olukord ei oleks, tean, et kui ma üritamist ei lõpeta, jõuan lõpuks ka soovitud tulemuseni. Kui midagi kõigest hingest soovida , on selle täitumine täiesti võimalik. Kuigi see võib nõuda tohutut kannatust, ränka tööd , rasket võitlust ning võibolla ka palju aega. Kui kui väga tahta, on kõik võimalik. Vähemalt mina usun , et selline usk on iga kordamineku eeldus. Täpsemalt olen ma veendunud selles, et kõik sõltub tegelikult meie endi mõtetest. Muidugi ei lähe kõik alati nii nagu me soovinud oleme, kuid kas sellepärast tasuks alla anda ? Ei, kindlasti mitte. Just see, kui me peale iga kukkumist üles tõuseme, on tubli edusamm , mis tegelikult annabki elule mõtte. Elada tuleb siiski iseenda nimel . Muidugi on olulisel kohal ka pere,sõbrad ja teised tuttavad , kes meie elule mõtte annavadki. Isiklikult
aga see põhineb rohkem edukuse kui õnne määratlemisel. Mina ei arva, et edukus võrdub õnn. Meil igaühel on oma arusaam ja ettekujutus, milline ta olema peaks. Ainult ühte päeva, ühte hetkegi võib mahtuda meie elu suurim õnn või õnnetus. Me ise peame sellega toime tulema, saama oma õppetunnid ja võibolla latti allapoolegi laskma ning õppima rõõmu tundma ja õnnelik olema kasvõi väikesegi kordamineku üle. Mida rohkem me enda ümber ja sees õnne leiame, seda paremaks muutume ise ja maalim koos meiega.
, Võõrsõnastik M. Kuusk T 2005) Uudissõnaraamat esitab uudissõnu ehk neologisme. Nt ,,Väike uudissõnastik" 2. tr Tallinn, 1989 Fraseoloogiasõnaraamat Sisaldab püsiväljendid. Need on sellised keelendid, mis moodustavad mõistelise terviku ja mille tähendus ei tulene nende koostisosade, neile on omane metafoorsus, piltlikkus, nad ei ole sõna-sõnalt tõlgitavad teise keelde. Nt.: Kotiriided kandma - kedagi leinama, leinas olema Kivi kotti ütlus millegi kordamineku soovimisel Kahe silma vahele jätma märkamata, tähele panema jätma (A.Õim ,,Fraseoloogiasõnaraamat" Tallinn, 1993, 2. tr 2000) Tõlkesõnaraamatud Need on kahekeelsed või mitmekeelsed sõnaraamatud. Nad esitavad märksõna ühes keeles ja vasted või seletused teises keeles (vene-eesti sõnaraamat, inglise-eesti sõnaraamat). Grammatilised sõnaraamatud Need on: Õigekirjutussõnaraamat. Kirjakeele sõnaraamat, mis esitab ainult ortograafianormingud, vahel
hirmus mõrvariks tunnistab. Samal ajal külastab Luzin Sonjat, annab talle kümme rubla ning peidab tüdruku vöö vahele sajarublalise. Marmeladovi peiede ajal tormab mees tuppa ning teatab, et Sonja on temalt 100 rubla varastanud. Segadus kasvab, kui rahatäht Soja läbiotsimisel ka avastatakse. Olukorra päästavad Luzini toanaaber, kes tõestab, et nägi, kuidas mees ise rahatähe Sonja vöö vahele pani, ja Raskolnikov, kes tõestab ära, kuidas Luzin taolise teo kordamineku puhul kasu oleks saanud Luzin oleks suutnud Dunjale näidata Sonja häbiväärseid elukombeid ja Raskolnikovi valelikkust. Luzin aga pääseb vihase rahvamassi käest. Pärast õhtusööki läheb Raskolnikov Sonja juurde ja räägib talle, et tema on mõrvar, seda kuuleb pealt Svidrigailov. Sonja soovitab Raskolnikovil oma tegu üles tunnistada, et too saaks jälle jumala armus elada, mees saab aru, et Sonja armastab teda.
armastuse umbsõlm. Talupoiss Jenik armastab kehviku tütart Marenkat. Tütarlapse vanemad on rikka taluperemehe Tobias Micha võlglased. Võlakoormast aitaks vabaneda abiellumine Tobias Micha totravõitu poja Vasekiga. Kuna viimasel väljavaated rikkamale pruudile puuduvad, on sellisest abielust huvitatud ka Tobias Micha, ainult Marenka puikleb. Asja võtab enda kätte kosjasobitaja Kecal. Tobias on lubanud kauba kordamineku puhul vaevatasuks kenakese summa. Algul veenab kosjasobitaja kõhklevaid Marenka vanemaid, siis Jenekut Marenkast loobumise puhul lubab ta talle sada dukatit, siis kakssada, viimaks kolmsada ja kaup ongi koos. ,,Jenik müüs oma pruudi kolmesaja dukati eest kosjasobitajale maha" hurjutasid külaeided. Marenka on pettumusest meeleheitel. Kuid siis lahenes olukord, Jenik oli nõus oma pruuti maha müüma ainult ja üksnes Tobias Micha vanemale pojale, nii kirjutati ka lepingusse
keelt hammaste taga hoidma – targu vaikima, ülearust lobisemist vältima nagu välk selgest taevast – täiesti ootamatult, äkki, järsku vana kala – kogenud, kogemustega inimene kahe käega alla kirjutama – millegagi täiesti, jäägitult päri olema, midagi ülimalt heaks kiitma kadus nagu tina tuhka – äkki jäljetult kaduma kivi kotti! – ütlus millegi kordamineku soovimisel traati tõmbama – kellelegi telefoniga helistama aega surnuks lööma – aega raiskama, seda kasutult mööda saatma sääsest elevanti tegema – tähtsusetut asja tähtsana esitama, liialdama hambaid varna panema – nälga jääma, nälgima juuksekarva otsas rippuma – suures ohus olema, hukkumise äärel olema, hädaohtlikus või väga ebakindlas olukorras olema
kui metsa rajatakse aladele, kus varem pole metsa olnud. Metsakultuuride hea kasvamamineku eeltingimus on antud kasvukohale õige puuliigi ja kultiveerimismeetodi valik. Erinevad istutusmaterjali liiigid, paljasjuurdes ja potitaimed Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutuse teel. Külvi eelistusetks on see et see on lihtsam, odavam, parem mehhaniseerida ja on tagatud juurte normaalsem areng. Istutamise eelised on aga seee et kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istutamist utleks eelistada kui on tegemist kuivade muldadega kus tingimused seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks on ebasoodsad, viljakatel muldadel kus rohttaimestik raskedab tõusmete arengut, niisketel ja märgadel, klmakahjustustele alluvatele muldadel, erosiooniohtlikel muldadel. Külvi aga võiks eelistada keskmise viljakusega värketel raiesmikel ja tugevalt kruusasel ja kivisel mullal.
3) Kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine või erosioon 4) Metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, majajäetud põllumaad, jäätmaad jne. Metsakultuuride hea kasvamamineku eeltingimus on antud kasvukohale õige puuliigi ja kultiveerimismeetodi valik. Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutamise teel. Külvi eelised: lihtsam, odavam, parem mehhaniseerida, on tagatud juurte normaalsem areng. Istutamise eelised: kordamineku tõenäosus suurem ja uuenemine kiirem. Istutatakse 3 liiki istutusmaterjali (taimi): seemikud, istikud, heistrid. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril; peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks.
kogus tagab uue metsapõlve tekke. Metsa võib uuendada vaid metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega. Metsakultiveerimine on vajalik: 1) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas; 2) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine või erosioon; 3) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud. Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutuse teel. Külvi eelised – lihtsam, odavam, tagab juurte normaalse arengu. Istutamise eelised - kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istutamist tuleks eelistada: 1) kuivadel muldadel, kus tingimused seemnete idanemiseks on ebasoodsad; 2) niisketel ja märgadel muldadel; 3) erosiooniohtlikel muldadel. Külvi võiks eelistada: 1) keskmise viljakusega värsketel raiestikel; 2) tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske; Istutatakse 3 liiki istutusmaterjali: Seemikud - kasvatatud külvidest, neid pole ümber istutatud. Istikud - puittaimed, mida on kasvatatud taimlas
Teha regulaarselt pause lihaste lõdvestamiseks. - On mitmekesine ja eneseteostust pakkuv. Võib kasutada erinevaid võimeid ja end Kui neid mitte täita, siis: lihaste kiire väsimine, skeleroseerimine, hellaks muutumine ja arendada. lihasvalu. - Saab üles näidata iseseisvust oma tegutsemise kohta. - Pakub kordamineku- ja õnnestumisrõõmu, kui töötulemusi on võimalik näha või nende Tööasend kohta teavet saada. PÜSTI - loetakse õigeks, kui seistakse veidi ettepoole kaldu, kusjuures mitte üle 15° - Võimalus kontakteeruda teiste töötajatega ja saada neilt tuge. kaldenurk. Suurem kaldenurk põhjustab pinget ja väsimust. Jalgeasend peab olema õige,
3)kahjurite ja haiguste esinemisest 4) kahekojaliste taimede puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu(nt haab) 19. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Külv eelised on: lihtsam, odavam, parem mehhaniseerida, on tagatud juurte normaalsem areng. Külvi võiks eelistada: keskmise viljakusega värsketel raiesmikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni; tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske. Istutamine eelised: kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istustamist võiks eelistada: kuivadel muldadel, kus rohttaimestik raskendab tõusmete arengut; niisketel ja märgadel muldadel; erosiooniohtlikel muldadel. Istutatakse 3 liiki taimi seemikud, istikud, heistrid. 20. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Algtihedus selle määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus oleneb: puuliigi
mittesoovivas suunas o raiestikul võib intensiivistuda soostumine (sn, kr, kkt) või erosioon (sm, kn kkt) o metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, mahajäetud põllumaad, jäätmaad jne. Külvi eelised: o Lihtsam o Odavam o Parem mehhaniseerida o On tagatud juurte normaalsem areng Istutamise eelised: o Kordamineku tõenäosus suurem o Uuenemine kiirem Istutamist tuleks eelistada järgmistel juhtudel: o Kuivadel muldadel, kus tingimused seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks on ebasoodsad. o Viljakatel muldadel, kus rohttaimestik raskendab tõusmete arengut o Niisketel ja märgadel, külmakahjustustele alluvatel muldadel. o Erosiooniohtlikel muldadel. Külvi tuleks eelistada:
Jannsenile oli aga eeskujuks saksa meeskooride laulupeod ning ta nõudis laulupeole ainult mehi. Eestis oli ka palju segakoore, kuid nemad jäeti peole kutsumata. See tähendas paljudele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist (Ojaveski, Puust, Põldmäe 2002:11). Suuri raskusi tekkis peo majandusliku poolega, sest peakomiteel ei olnud üldse tegevuskapitali. Annetuste saamiseks pöörduti avalikkuse poole, kuid toetusi kogunes liiga vähe. Jäi üle loota vaid 6 heale sissetulekule peo kordamineku korral. Õnneks andiski pidu piisavalt raha, et tasuda kõik võlad ja raha jäi isegi üle (Palamets, Hillar 1994:9). Peo korraldamisele kulus kokku 1173 rubla, peoga tuli sisse aga lausa 2082 rubla, nii et ülejääk küündis 909 rublani (Palamets, Hillar 1994:19). Piletihinnad hoiti teadlikult madalatena, et ka vaesemad inimesed saaksid peost osa võtta. Piletihind kasvas platside kaupa. Kokku oli 3 platsi, millest kõige kallim oli esimene plats (Palamets, Hillar 1994:9)
objektina, siis Bandura järgi võime tõdeda. Et ei otsene ega ka kaudne positiivne ja negatiivne kinnistamine juhtu mitte iseeneslikult, vaid selle põhjal, kas me näeme teatud käitumise positiivseid võid negatiivseid tulemusi. Enesekontroll Bandura rõhutab ome teoorias ka enekinnistamise osa, mõeldes selle all kavandamist, häälestamist, aga ka enesetasustamist ja karistamist, nõideks seda, et me end kordamineku korral õnnitleme, edu korral aga sõitleme. Enesejuhendamine. Inimene hakkab ise endale elulises küsimuses nõustajaks. Tuleb olla leebelt nõudlik, võimalust müüda humoorikas. Eneseohjamine on positiivse ja negatiivse enesehinnangu kaudu oma käitumise üldine suunamine ja konkreetne kujundamine. Kehtestamine Osalt tänu just Bandura töödele on tänapäeva sotsiaal.ja suhtlemispsühholoogias keskse koha saavutanud nn kehtestava käitumise temaatika. Kehtestamise pähimõtted
Nõmmemetsades aga peale raiet hävib alustaimestik, paljastub liiv ja vallandub erosioon. 4) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, mahajäetud põllumaad, jäätmaad jne. Metsakultuuride hea kasvamamineku eeltingimus on antud kasvukohale õige puuliigi ja kultiveerimismeetodi valik. Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutuse teel. Külvi eelised - lihtsam, odavam; on tagatud juurte normaalsem areng. Istutamise eelised - kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istutamist tuleks eelistada järgmistel juhtudel: 1) kuivadel muldadel, kus tingimused seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks on ebasoodsad; 2) viljakatel muldadel, kus rohttaimestik raskendab tõusmete arengut; 3) niisketel ja märgadel, külmakahjustustele alluvatel muldadel; 4) erosiooniohtlikel muldadel. Külvi võiks eelistada: 1) keskmise viljakusega värsketel raiesmikel kuni rohttaimestiku
· vaatleja oskuste ja võimetega seotud nõrkused. Tihtipeale vaatlejad ei mõista sündmuste olemust, on lohakad registreerimisel, väsivad ruttu; · vaatlusega ei saa täita informatsiooni ja siis on seda vaja täiendada mõne küsitlusmeetodi modifikatsiooniga. 63 Kokkuvõtteks võib öelda, et vaatlusmeetod võib olla väärtuslik vahend uurijale, kuid oleks suur viga pidada seda info saamise kergeks mooduseks. Vaatluse kordamineku kindlustamiseks on vaja põhjalikku planeerimist ja järgnevat hoolikat ning kriitilist andmete kogumist. VAATLUSE TEADUSLIKKUSE TAGAMISE NÕUDED 1) EESMÄRGIKINDLUS, mille formuleerimisega antakse kogu järgnevale uurimistööle kindel raamistik mida kitsamad ja täpsemad on piiritletud vaatluse eesmärgid, seda lihtsam on nii vaatlust ennast kui ka järgnevaid tööetappe paika panna;
uuemetsapõlve tekke. Puude olemasolu pole Odavam parem mehhaniseerida 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul on tagatud juurte normaalsem areng seenhaigustele. paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel Istutamise eelised - kordamineku tõenäosus on Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende ja raiejäätmetega tugevdatud suurem ja uuenemine kiirem rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja kokkuveoteedel. Istutamist tuleks eelistada järgmistel juhtudel: majandamisel.
peale olid vaenulikud. Nimetatud on kolme meest hooronlast Sanballat, kes oli Samaaria ja Juuda kuberner ehk asevalitseja ja kellele allus ka Jeruusalemm. Tobija Ida Jordanimaa kuberner ja araablane Gesem, Keedari hõimuliidu kuningas. Öeldud on, Nehemja tegevus, see pahandas neid väga, et keegi oli tulnud nõutama head Iisraeli lastele. Juutide müüriparandamise nõu peale nad osutasid põlgust ja pilkasid neid. Mida aga ütleb Nehemja Taeva Jumal annab meile kordamineku ja meie, tema sulased, võtame kätte ja ehitame. Ja nad ehitasid. Kuigi pilkajad pilkasid sai müür poole peale üles ehitatud. Ja rahvas oli südamega töö juures. Veel peab mainima, et piiblis on kirjas kuidas ehitus käis vahel niimoodi, et pooled mehed ehitasid ja pooled olid relvadega müüri lahtiste osade juures kaitses. Nehemja tegeles põhiliselt ikka Jerusalemma taastamisega. Kuid tema sotsaalsed meetmed seisnesid selles, et ta tegi rõhumistele lõpu- võlgade kustutamised jne.
paljastub liiv ja vallandub erosioon. 4) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, mahajäetud põllumaad, jäätmaad jne. Metsakultuuride hea kasvamamineku eeltingimus on antud kasvukohale õige puuliigi ja kultiveerimismeetodi valik. Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutuse teel. Külvi eelised - lihtsam odavam parem mehhaniseerida on tagatud juurte normaalsem areng Istutamise eelised - kordamineku tõenäosus on suurem uuenemine kiirem Istutamist tuleks eelistada järgmistel juhtudel: 1) kuivadel muldadel, kus tingimused seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks on ebasoodsad; 2) viljakatel muldadel, kus rohttaimestik raskendab tõusmete arengut; 3) niisketel ja märgadel, külmakahjustustele alluvatel muldadel; 4) erosiooniohtlikel muldadel. Külvi tuleks eelistada: 1) keskmise viljakusega värsketel raiestikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni;
Värve saadi looduslikest materjalidest. (Kõiv, M. 1994) Punane värv- roostest, must värv- söest, kollane värv- ookrist, valge värv- savist. Värv kanti kaljule kas sõrmede, pulga, nahatüki taimekiudude või pintsliga, mis oli valmistatud oksakestest või loomakarvadest. (Morris, N. 2004). Teadlased arvavad, et enne jahiretke kogunesid kütid loomapiltide ette, tantsisid, põristasid trumme ja laususid nõiasõnu, mis pidi kindlustama retke kordamineku. (Kõiv, M. 1994) Kšatrijad- kastikorras seisus Aarjalaste ühiskonnakorraldus. Kšatrijateks olid sõjamehed, kes olid tekkinud jumala kätest. Nemad pidid rahvast kaitsma ja valitsema. Kuningate org - Kaugel Niiluse kallastest on Kuningate org, mis asub kõrbekaljude vahel Teeba lähedal. Kuna püramiididest varastati vaaraode varandust, hakati hauakambreid ehitama Kuningate orgu. Kõik hauakambrid, peale ühe, rüüstati. Teadlased on leidnud puutumatuna vaid Tutanhamoni hauakambri
JA LÄBIVIIMINE Mäng on eelkõige pinget maandav, hinge puhastav, meelelahutust ja lõbu pakkuv tegevus (Aristoteles), mis võimaldab ilmutada erilisi võimeid (Rosseau) ning pidevalt harjutada ja ennast arendada tuleviku tarvis (Groosi) (Saar, 1997). Mõisted Järgnevalt esitame loetelu olulisematest mängukogumikes kasutatavatest mõistetest. Mängujuht on mängu organiseerija. Tavaliselt ta ise mängus ei osale, kuid ta vastutab mängu käigu ja kordamineku eest. Mängujuhi korraldused on täitmiseks kõigile mängijatele. Juhtmängijal on mängu käigus täita eriline roll või ülesanne, tema tegevusest sõltub kõigi teiste mängijate tegevus ja mängu käik. Juhtmängija on näiteks ,,pimesikk" pimesikumängus. Kapten on tavaliselt võistkonna juht ning tal võib olla mitmesugune vastustus. Kapteni tegevus on tavaliselt mängujuhistes eraldi kirjeldatud. Võistkonnad on ainult võistlusmängudes. Oluline on moodustada võimalikult
Küünlad, mille arvu polnud suurendatud, ei suutnud isegi saali seinu valgustada. Videvik mähkis kõik asjad nagu uttu, millest vaevalt mõned apaatsed kohtunikunäod välja paistsid. Saali teises otsas otse nende vastas võis tumedast taustast hädavaevalt eraldada üht ebamääraselt valendavat täppi. See oli süüalune. Ta oli kuidagi oma pingile tagasi jõudnud. Charmolue oli pidulikult oma toolil istet võtnud, nüüd aga tõusis ta püsti ja ütles, ilma et oma kordamineku-uhkust palju välja oleks lasknud paista: «Süüalune tunnistas kõik üles.» «Mustlastüdruk,» küsis eesistuja, «te olete siis oma süüd üles tunnistanud: nõidumised, prostitutsiooni ja Phoebus de Chäteaupers'i tapmise?» Tütarlapse süda tõmbus kokku. Oli kuulda, kuidas ta pimedas nuuksus. 305 «Kõik, mida tahate,» vastas ta nõrgalt, «ainult tapke mind rutem!» «Härra vaimuliku kohtu kuninglik prokurör,» ütles eesistuja, «kohus on valmis teie otsust kuulama.»
See on isegi väga naljakas, kui hullud kõnelevad tõtt." ,,Poisid, siis tõmbame end täis," ütles Vellemaa, kui ta oli kuulnud Koovi arvamust, ja kõik leidsid, et see on ainuke õige tee tõe väljendamiseks niisugusel tähtsal silmapilgul, nagu oli seda lõpupidu. Nõnda oli see raske küsimus kõigi rahulduseks lahendatud objektiivse kui ka subjektiivse tõe suhtes. Samal ajal, kui valmistati ette peo vaimset õnnestumist, töötati ka tema ainelise kordamineku heaks: jännati eelarvega, koguti raha, kavatseti, mida ja kuipalju osta. Oli neid, kes mäletasid täpselt, mis ostetud läinud aastal. Tänavused küpsuslased tahtsid tingimata eelmisi üle trumbata, sest nad arvasid, et elu läheb edasi, mitte tagasi, elu edeneb edaspidi, mitte tagaspidi, ja ka nemad tahtsid olla edumeelsed. Nagu eelmisilgi aastail, samuti pidi ka tänavu valmis tegema terved vaagnatäied, terved lademed igasuguseid võileibu