suureneb ka erosioon, mis võib olla aluseks suurtele katastroofidele. Näiteks on Lõuna-ja Kagu-Aasia rannikualad üldse maailma ühed tihedamini asustatud alad. Lisaks sellele kasutatakse koralle meditsiinis ja kosmeetikas. Teadlased on leidnud ühelt korallidel elavalt teolt aine, mis on sadu kordi efektiivsem valuvaigisti, kui morfiin. Korallid ise toodavad ultravioletkiirguse kaitseks ainet, mida kasutatakse päevituskreemide tootmises. Korallriffe kaevandatakse, et saada liiva ja lubjakivi, neid kasutatakse tsemendi valmistamiseks ja turistidele müüakse neid meenetena. Ning loomulikult on korallrifid paljude riikide jaoks tulutoovateks turismiobjektideks. Need on nagu suur veealune lõbustuspark, ainult selle vahega, et inimesed pole pidanud ehitamisega vaeva nägema. Eelneva kirjelduse põhjal võiks ju arvata, et sellist aaret oskavad inimesed hoida. Kuid kogu maakeral
soojenemisega ookeani tase tõuseb, seega suureneb ka erosioon, mis võib olla aluseks suurtele katastroofidele. Näiteks on Lõuna-ja Kagu-Aasia rannikualad üldse maailma ühed tihedamini asustatud alad. Lisaks sellele kasutatakse koralle meditsiinis ja kosmeetikas. Teadlased on leidnud ühelt korallidel elavalt teolt aine, mis on sadu kordi efektiivsem valuvaigisti, kui morfiin. Korallid ise toodavad ultravioletkiirguse kaitseks ainet, mida kasutatakse päevituskreemide tootmises. Korallriffe kaevandatakse, et saada liiva ja lubjakivi, neid kasutatakse tsemendi valmistamiseks ja turistidele müüakse neid meenetena. Ning loomulikult on korallrifid paljude riikide jaoks tulutoovateks turismiobjektideks. Need on nagu suur veealune lõbustuspark, ainult selle vahega, et inimesed pole pidanud ehitamisega vaeva nägema. Eelneva kirjelduse põhjal võiks ju arvata, et sellist aaret oskavad inimesed hoida.
• Mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus • Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. • Hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel: geeni, raku, liigi , populatsiooni, ökosüsteemi tasandil sh elupaikade mitmekesisust). • Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigilist mitmekesisust. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse troopilisi laialehiseid metsi, korallriffe, süvaookeani ja suuri troopilisi järvi (näiteks Levin 2001[1]) • http://elurikkus.ut.ee/
1972 aastast · Afaliinide populatsioon vähenes eelmise sajandi lõpus suure kalapüügi tõttu Afaliini levila Globaalprobleemid · Kliimamuutused: ookeanivee soojenemine, mis omakorda põhjustab korallide pleekimist · Saaste: Kirde-Austraalia jõed saastavad vallrahu troopiliste üleujutuste ajal · Suure ogatähte populatsiooni suurenemine: Suure ogatähe saagiks on korallpolüübid ning nende arvukuse järsk suurenemine võib korallriffe laastada · Kalastamine: ülepüük, kogemata soovimatute liikide püüdmine, elukeskkonna hävitamine traalimise, ankurdamise ja võrkudega · Laevandus: suur arv laevaõnnetusi Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Vallrahu https://en.wikipedia.org/wiki/Great_Barrier_Reef https://en.wikipedia.org/wiki/Bottlenose_dolphin https://seaworld.org/animal-info/animal-bytes/mammals/bottlenose-dolphin / http://www.greatbarrierreef.com.au/animals/fish/ http://www
Üks kruiisilaev tekitab aastas ligikaudu 50 tonni tahkeid jäätmeid. Praeguseks on ookeanides tekkinud ulpivast plastprügist saared. 2. Õhutransport on kõige saastavam transpordiliik. Lennuk paiskab atmosfääri süsinikdioksiidi ja muid saasteühendeid. 3. Bioloogiline mitmekesisus - Vahemere ääres on tallamise tõttu väljasuremisohus kuni 500 taimeliiki. Vees võivad sukeldujad kahjustada korallriffe. 4. Vesi on kõige olulisem looduslik ressurss. Turismitööstus üldiselt tarvitab liigselt vee ressursse hotellide, basseinide, golfi rajade ja personaalseks kasutamiseks. See võib viia vee puuduseni ja veevarude allakäiguni. ECONOMY 1. Country's political and economical situation affects tourism significantly. The number of tourists can be small in the countries, where there are hurricanes, eartquakes, terrorism and diseases. 2
mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Sõna "biodiversiteet" võeti kasutusele 1980ndatel USAs. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigiliste mitmekesisust. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse troopilisi laialehiseid metsi, korallriffe, süvaookeani ja suuri troopilisi järvi 2) Peale taasiseseisvumist võeti 1. juunil 1994. a-l vastu ,,Kaitstavate loodusobjektide seadus". Selle alusel jaotati kaitsealused liigid nende ohustatuse ja kaitse ranguse järgi 3 kategooriasse. Kõige rangema kaitsega I kategooriasse kuulusid 22 taimeliiki ning 10 loomaliiki. 15. detsembril 1994. a-l võeti vastu II kategooria taime-, seene- ja loomaliikide nimekiri. III kategooria taime-, seene- ja loomaliikide nimekiri kinnitati 30.
häiritus. Arvatakse, et vetikate olemasolu toetab korallipolüüpide kasvu ja arengut, kuna nad aitavad moodustada rahu skeleti ülesehituseks vajalikku lupja. Sukeldujad ujusid vetikapilve sisse, mis vabanes ning hõljus vee peal pärast selle olulise suhte purunemist. Teadlased peavad korallide ja vetikate sümbioosi katkemise peapõhjuseks merevee temperatuuri tõusu. Tänasel päeval on juba üle 300 kaitse alla võetud korallrahu, mis paiknevad 60 riigi territooriumil. Üks tuntumaid korallriffe on Suur Vallrahu (üle 2000km, Austraalia idarannikul) (toob sisse 50 miljonit dollarit), Punases ja kariibimeres.
meredes ning toituvad, hammustades korallidel tükke küljest. Oma tugevate, nokka meenutavate lõugadega on nad suutelised koralle murdma ning põhjalikult purustama. Korallriffe söövad papagoikalad tekitavad häälekaid, kriipivaid helisid, mida võivad kuulda sukeldujad. Need kohad riffidel, kus papagoikalad kõige sagedamini söömas käivad, võib ära tunda väikesteks tükkideks purunenud osade järgi. Nii tekib valge koralliliiv. Kiviahvenlased tunnevad end hästi soojades ja madalaveelistes meredes
mitmekesisus väike! Koosluste mitmekesisus Mingil kindlal territooriumil ja ühetaolises keskkonnas elavate liikide kogum Ökosüsteem: kooslus ja eluta keskkond koos Kooslust mõjutavad nii abiootilised tegurid kui ka organismide vahelised suhted. Mitmekesisusest sõltub ökosüsteemi püsimajäämine Koosluste mitmekesisus Liigirikkamateks kooslusteks loetakse troopilisi vihmametsi, troopilisi laialehiseid metsi, korallriffe, süvaookeani Kogu troopikametsade pindala on 7% maismaast– üle poole maailma maailma liikidest! Metsades on liigirikkaimad putukakooslused Ookeanide liigirikkus seotud hiigelsuurest territooriumist, elustiku tohutust vanusest ja eraldatusest ja stabiilsusest Koosluste mitmekesisus Väikeses mõõtkavas on liigirikkamad kooslused parasvöötme niidukooslused Suurim taimeliikide arv ruutkilomeetril on
Nüüdseks on see taastunud. Tsunami põhjustas ka keskkondliku katastroofi. Kannatada said rannikuäärsed korallriffid , metsad . Kilomeetreid rannikust niisutati soolase veega , mis põhjustas paljude taimede surma. Tekkis värske joogivee puudus. Maldiividel uhuti 15 16 atolli üle soolase veega ja magedat vett ei olnud enam üldse. Sri Lankal hävisid tsunami tõttu paljud banaani- , mango- ja riisiistandused. Maldiividele saadeti teadlased Austraaliast, kes pidid üritama taastada korallriffe, mis olid põhilised turismimagnetid Maldiividel. Tsunami on üks maailma kohutavatest looduskatastroofidest, mille tulekut ei saa ära hoida , aga nüüdseks saab inimesi selle eest hoiatada ja riigid teevad kõik vajaliku, et ohvreid oleks võimalikult vähe. Paigaldatakse moodsaid süsteeme mis tunnevad ära tsunamilained ka sügavas vees, kus neid on raske tavalistest lainetest eristada. Kuid üks on tõsi , ükskõik kui moodsad meie süsteemid ka poleks , looduse vastu me ei saa.
teisel kohal. Korallriffides on kõrgem CO2 sidumise võime tänu fotosünteesile (nimelt elab suur osa korallidest sümbioosis fotosünteesivate vetikatega), kõrgem lämmastiku sidumisvõime ja lubja sadestamisvõime kui ühelgi teisel ökosüsteemil. Riffe ehitavad korallid elavad vahemikus vee pind ja maksimaalselt kuni 90m sügavusel. Need korallid, mis ei ela sümbioosis vetikatega, ei vaja oma eluks valgust ning nad elutsevad ka süvavetes (mõned liigid isegi kuni 6000m sügavusel). Korallriffe produtseerivad korallid elavad soojades vetes (18-36 kraadi). Süvaveekorallid kannatavad aga +4 kraadist temperatuuri, mõned isegi +1 kraadist. Saagikaimad kalapüügipiirkonnad on Vaikse ookeani loode- ja Atlandi ookeani kirdeosa. Atlandi ookeani kalasaagikus on ~260 kg/km2. Vaikse ookeani keskmine saagikus on 170 kg/km2, loodeosas isegi kuni 900 kg/km2. India ookean on aga võrdlemisi saagivaene (40 kg/km2). Üldiselt
kasvama ka palmid ja muud taimed. Korallidele ja vetikatele, mis moodustavad atolle, on vaja teatud tingimusi elutegevuseks. Nendeks on puhas hapnikurikas ja soe merevesi ning küllaldaselt valgust. Kõige sobivam temperatuur korallide kasvuks on 28...30°C. Seega võime järeldada, et atolle võib leida madala ja puhta veega troopilise ja ekvatoriaalse kliimaga ookeanides. Korallidele "meeldib" lainetus, sest lained rikastavad vett hapnikuga. Jõgede suudmealadel korallriffe ei ole, sest jõe setted teevad vee sogaseks, mis korallidele ei sobi. Samuti ei meeldi korallidele riimvesi. Suurte jõgede, nagu Amazonas, suudmealadel korallrahusid ei ole. Korallid ei kasva sügavamal kui 20...25 meetrit merepinnast, sest koos korallidega atolle ehitavad ainuraksed vetikad vajavad valgustfotosünteesi jaoks. Rõngassaarte läbimõõt ulatub 0,6 km-st rohkem kui 30 km-ni. Maailma suurima atolli, Jõulusaare atolli, läbimõõt on umbes 260 km.
Saare läheduses asub Teises maailmasõjas põhja lastud Jaapani sõjalaeva Kyokuzan Maru vrakk, mis on sukeldujatele tõeline maiuspala. (4) Saarel võib leida nii metsikut vihmametsa haruldaste looma- ja taimeliikidega, koopaid maa-aluste jõgedega, järske lubjakivikaljusid, maalilisi kraatrijärvi kui metsikuid randu. Lisaks rikkalik mereelustik. (4) Tubbataha Reef Marine Park on haruldane atoll, kus allpool merepinda on ligi 11 000 km" korallriffe ülimalt mitmekesise mereelustikuga. (4) 8 Kokkuvõte Referaat on kirjutatud riigist Filipiinid, info otsimine selle riigi kohta ostus raskemaks kui esmapilgul paistis, kuid autor sai tänu referaadile palju uusi teadmisi sellest riigist ja kindlasti ka teadmisi arvutikasutamise valdkonnast. Filipiinide pidala on niivõrd väike kuid saared rahvarohked,
sümbioosis fotosünteesivate vetikatega), kõrgem lämmastiku sidumisvõime ja lubja sadestamisvõime kui ühelgi teisel ökosüsteemil. Riffe ehitavad korallid elavad vahemikus vee pind ja maksimaalselt kuni 90m sügavusel. Need korallid, mis ei ela sümbioosis vetikatega, ei vaja oma eluks valgust ning nad elutsevad ka süvavetes (mõned liigid isegi kuni 6000m sügavusel). Korallriffe produtseerivad korallid elavad soojades vetes (18-36 kraadi). Süvaveekorallid kannatavad aga +4 kraadist temperatuuri, mõned isegi +1 kraadist. (http://library.advanced. org/25713/findex-n.html) Saagikaimad kalapüügipiirkonnad on Vaikse ookeani loode- ja Atlandi ookeani kirdeosa. Atlandi ookeani kalasaagikus on ~260 kg/km2. Vaikse ookeani keskmine saagikus on 170 kg/km2, loodeosas isegi kuni 900 kg/km2. India ookean on
Kukruse lade – kukersiit e põlevkivi Põhja-Eesti klindist 40-50 km: moodustab Harju ja Viru lavamaa, Vormsi ja Põhja-Hiiumaa geoloogilise aluse. Peam. karbonaatsed settekivimid SILUR 443-416 mln a ! Paekivi ja dolomiit leiab kasutamist ehitusmaterjalina: killustik, tsement, viimistluskivi Jaagarahu lademes leidub kuni 16m paksusi bioherme (kivistunud korallriffe) Jäänukkõrgendikud: Kõinastu, Kesselaid, Salevere, Kirbla, Lihula, Vilsandi ja Muhu põhjaosa pank (Üügu) Hõlmab Eesti keskosa ja Lääne-Eestit. DEVON 416-359 mln a ! Gauja lade – vähese rauasisaldusega klaasiliiv Ülem-Devoni karbonaatkivimid paljanduvad: Ööbikuorus, Meeksi oja orus, Peetri jõel, Irboska lavamaa põhjapiiril Mustvee-Pärnu joonest lõunas
Toimus aktiivne algas 600 kambrium kestis100milj.a. maismaateke, kuid maa oli veel viljatu, seteteta ja milj.a.tagasi paljas.Meres arenesid bakterid ja vetikad, meduusid. Mere põhjas elasid arheotsüaadid - korallisarnased loomad, kes ehitasid korallriffe. Koos arheotsüaatidega elasid käsnad. Põhjasetteid uuristasid mitmesugused ussid. Kohmakalt ujusid või kaevusid põhjasetteisse trilobiidid, lülilise kehaga lamedad põhjaasukad algas 500 milj. ordoviitsium kestis 65 milj
tõenäoliselt kogevad 2020. aastaks suurenenud üleujutuste riski. Ladina-Ameerika Suurenenud temperatuurid ja pinnasevee vähenemine Ida-Amazonases viib troopilise metsa asendumiseni savanniga, mis omakorda viib paljude liikide väljasuremisele. Kuivemadel aladel väheneb saagikus ja kariloomade tootlikus maa sooldumise ja kõrbestumise tõttu. Meretaseme tõus toob üleujutusi madalal asuvates piirkondades aga merevee temperatuuri tõus mõjutab korallriffe ja kalavarusid Vaikse ookeani kaguosas. Põhja-Ameerika Soojenemine läänepoolsetes mägedes toob endaga kaasa rohkem üleujutusi talvel ja vähenenud veevarusid suvel. Tuleb oodata ägedaid tuuled ja tormid ja sagenenud kuumalained . Polaaralad: Arktika ja Antarktika Tõenäoliselt väheneb jääliustike ja jääkihi paksus ja ulatus ning merejää paksus. Suvise igikeltsa sulamise ulatus suureneb. Muutused looduslikus ökosüsteemis mõjutavad
rajamise, 19% palkide hankimise ning 5% karjakasvatuse tõttu Raiskav veekasutus . Satelliitpildid, mis näitavad muutuvat veetaset Araali meres perioodil 2000-2011. Liigne veekasutus põllumajanduses jätab paljudel niisutatud aladel kuivaks jõed, järved ning põhjavee allikad. Liigne niisutamine võib suurendada ka mulla soolsust ja saasteained võidakse uhtuda veekogudesse, mis kahjustab magevee ökosüsteeme ja liike ning lõpuks ka korallriffe ning rannikualadel olevaid kalade koelmualasid. Ülemaailmselt tarbib põllumajandussektor umbes 70% planeedi kättesaadavast mageveest see on rohkem kui kaks korda suurem kui tööstuses (23%) ja olmekasutus (8%) näib selle kõrval tühine. Hinnanguliselt 15-35% põllumajanduse veekasutusest pole jätkusuutlik. Lisaks raiskab põllumajandus 60% või 1500 triljonit liitrit 2500 triljonist liitrist veest, mida ta kasutab igal aastal.
toormaterjalid ja toit, kuna need kuluvad külastajate tarbeks. Üks turist võib keskmiselt päeva jooksul kulutada samasuguse koguse vett, mis arengumaa talupojal piisaks 100 päeva jooksul riisi kasvatamiseks. Reisijate transport pika maa taha paiskab atmosfääri süsinikdioksiidi ja muid saasteühendeid. Turistide avaldatav koormus võib lõpuks kahjustada turismi tõmbeallikat ennast, näiteks sukeldujad võivad kahjustada korallriffe. Turismi roll riigi majanduses: Tõstab majanduslikku taset( ööbimine, suveniiride ostmine, kohaliku toodangu ostmine) Töökohti tekkib juurde b. Analüüsi ja põhjenda etteantud jõe vooluhulga muutust aasta jooksul. c. Kaardi tundmine 10. a. Transpordi areng ja mõju maailmamajandusele. Eri transpordiliikide võrdlus. Transpordi areng on tihedalt seotud ühiskonna arenguga.
ja kivisüsi. Taimed ja loomad asustasid maismaa juba lõplikult. NB neid kambriume ja asju pähe õppima ei pea, õpi niipalju et oskaksid ajastut iseloomstada. Kambrium Elu arenes põhiliselt meredes. Toimus aktiivne maismaateke, kuid maa oli veel viljatu, seteteta ja paljas.Meres arenesid bakterid ja vetikad, meduusid. Ordoviitsium Mere põhjas elasid arheotsüaadid - korallisarnased loomad, kes ehitasid korallriffe. Koos arheotsüaatidega elasid käsnad. Põhjasetteid uuristasid mitmesugused ussid. Kohmakalt ujusid või kaevusid põhjasetteisse trilobiidid, lülilise kehaga lamedad põhjaasukad (kuuluvad lülijalgsete hulka nagu putukadki).Trilobiitide hulgas oli täiesti pimedaid vorme, kes kogu elu kestel ei väljunud põhjamudast. Mõnedel trilobiitidel olid aga
Biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus - mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigiliste mitmekesisust. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse troopilisi laialehiseid metsi, korallriffe, süvaookeani ja suuri troopilisi järvi. Biodiversiteet jaguneb kolmeks: · Geneetiline · Taksonoomiline liigiline mitmekesisus enamasti · Funktsionaalne Geneetiline ja taksonoomiline mitmekesisus ning taksonoomiline ja funktsionaalne mitmekesisus on omavahel seotud. Kui taksoneid on koos palju, siis on ka geneetiline mitmekesisus suurem.
aegkonna lõpus ja arenesid Kainosoikumi vältel edasi. Paljud bentilised foraminifeerid, merisiilikud, sammalloomad, krabid, teod, karbid ja luukalad säilusid piisavalt mitmekesiselt, et hõivata endale silmapaistvat ökoloogilist positsiooni 13 Paleogeeni meredes. Oma teise õitsengu saavutasid riffe ehitavad korallid, kes olid loovutanud oma domineeriva rolli Kriidi ajastu keskel rudistidele. Paleotseenis oli korallriffe veel vähe, mis viitab sellele, et nad ei taastunud kiiresti. Eotseeni soojas kliimas levisid korallid taas laiaulatuslikult. Suur osa lubi nannoplanktonist kadus Kriidi ajastu lõpus, mitmekesistus aga uuesti Paleogeenis. Ränivetikad (diatomeed) ja dinoflagelaadid levisid ookeanides kogu Kainosoikumi jooksul, just nagu ka Kriidi ajastulgi. Mitmed eluvormid Paleogeeni meres sarnanesid eellastele Hilis-Kriidist, kuid oli ka täiesti uusi vorme
fossiile, sellel lasub diktüoneema argilliit (1-7m). Kukruse lade kukersiit e põlevkivi. Põhja-Eesti klindist 40-50 km: moodustab Harju ja Viru lavamaa,Vormsi ja Põhja-Hiiumaa geoloogilise aluse. Peam. karbonaatsed settekivimid SILUR 443-416 mln a ! Paekivi ja dolomiit leiab kasutamist ehitusmaterjalina: killustik, tsement, viimistluskivi Jaagarahu lademes leidub kuni 16m paksusi bioherme (kivistunud korallriffe). Jäänukkõrgendikud: Kõinastu, Kesselaid, Salevere, Kirbla, Lihula, Vilsandi ja Muhu põhjaosa pank (Üügu). Hõlmab Eesti keskosa ja Lääne-Eestit. DEVON 416-359 mln a ! Gauja lade vähese rauasisaldusega klaasiliiv. Ülem-Devoni karbonaatkivimid paljanduvad: Ööbikuorus, Meeksi oja orus, Peetri jõel, Irboska lavamaa põhjapiiril. Mustvee-Pärnu joonest lõunas. Valdavalt terrigeensed liivakivid jõgede poolt kantud krist. kivimite murend (SiO2),
ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigiliste mitmekesisust. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse troopilisi laialehiseid metsi, korallriffe, süvaookeani ja suuri troopilisi järvi Biodiversiteet jaguneb kolmeks:Geneetiline mitmekesisus, Taksonoomiline mitmekesisus, Funktsionaalne mitmekesisus süsteemid koosnevad väga erinevatest algosadest, milleks ökosüsteemi puhul on mingi populatsioon või isend, kõik nad täidavad mingit rolli. 30.Liikide ligikaudne arv maakeral tähtsamates organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv ja arvatav tegelik liikide arv; konspekt); Taksonoomiline mitmekesisus:
Õhku paisatavate süsihappegaasikoguste suurenemise tagajärjeks on kliima soojenemine, mistõttu muutub liikide levik ja organismide elurütm paisatakse segi. Juba praegu on märgatud näiteks taimede õitsemis- ja lindude pesitsemisajas muutusi. Happevihmad ohustavad veekogude elustikku ja muudavad mulla paljudele organismidele ebasobivaks. Ka autode heitgaasidega mulda sattunud raskmetallid on mürgised nii taimede, loomade kui ka inimese jaoks. Lisa Saastatus ohustab korallriffe. Viimastel aastakümnetel on täheldatud korallriffide kiiret hävinemist. Arvatakse, et põhjuseks on kõrge temperatuur, saastumine, ülekalastamine, haigused ja maalt vette uhutav pinnas. Korallide hävimisel satub ohtu kogu rifi ökosüsteem, mis on ulatuselt maailmas üks suurimaid ja liigirikkamaid. Rifid võtavad enda alla vaid 1 % ookeanist, kuid seal elab näiteks 20 % soolase vee kalaliikidest. * Milline on kliimamuutuste mõju elurikkusele? Jaht ja elurikkus
annaabi.ee 
