Kops mõiste | Sõnu seletav sõnastik

1

Kopsud - eemaldavad väljahingatava õhuga süsihappegaasi ja ka veeauru . Neerud-eemaldavad suurema osa vedelaid jääkained Nahk-eritab higiga vähesel määral vett,mineraalsooli ja kusiainet . 6. Neerude ehitus ja uriini moodustumine.

Bioloogia KT kordamine

0

Kopsud on rinnaõõneorgan, kus toimub õhuhapniku üleandmine arteriaalsele verele ja süsihappegaasi vastuvõtmine venooselt verelt. Peabronhide, veresoonte ja närvide sisenemise kohta kopsude siseküljel nim kopsuväratiks. Kopsud jagunevad kaheks pooleks ja sagarateks, mille arv on loomadel erinev. Bronhid lõpevad kotjate moodustiste – alveoolidega.

Morfoloogia

0

Kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega kopsukelme ja rindkere seesmise pinna vahele jääv kitsas ruum nn pleuraõõs on täidetud üliõhukese vedeliku kihiga (10 – 20 ml) see kaitseb hõõrdumise eest ja hoiab kopsusisest rõhku Kopsualveoolid Õhuga täidetud mullisarnased pisikesed moodustised (0,1-0,3mm)

Hingamiselundkonna põhjalik kokkuvõte

-1

Kopsud on hingamiselundid, kus toimub vere varustamine hapnikuga väikese vereringe abil – kopsuarterite kaudu suunatakse venoosne veri kopsudesse, kus see rikastatakse hapnikuga ning kantakse kopsuveenide kaudu südame vasakusse kotta, kust see suundub edasi vasakusse vatsakesse ja sealt suurde vereringesse. Kopsud paiknevad rinnaõõnes ning neid eraldab teineteisest kesksein. Kopsud on kaetud kopsukelmega, mis muudab kopsude välispinna siledaks ja läikivaks.

Morfoloogia eksamiküsimused 2014

0

Kopsuarteri algusosa nim. kopsuarteri tüveks, Kopsuarteri tüvi hargneb kaheks (vasakuks ja paremaks kopusarteriks), ´(kopsuarterites voolab C02 rikas veri), kopsu kaks arterit hargnevad omakorda väiksemateks arteriteks, need omakorda arerioonideks ja kapillaarideks.

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

0

Kopsud - alveoolides toimub gaasivahetus 11. miks peab hingama läbi nina, mitte läbi suu Ninas asuvad limaskesta ripsmed, mis püüavad kinni tolmu 12. kirjelda alveoole, missuguste gaaside vahetus toimub alveoolides, missuguste gaaside vahetus toimub

Süda, vereringe, veri, hingamine

0

Kopsude minutimaht ehk kopsude ventilatsioon on ühes minutis kopse läbinud õhu hulk: arvuliselt võrdub see hingamismahu ja hingamissageduse (12 – 16 korda minutis) korrutisega, rahuolekus siis ca 6 – 8 liitrit.

Hingamiselundkond

0

Kopsudel on 2 vereringe süsteemi: Esimene veresoonte süsteem teostab kopsudele spetsiifilist hingamisfunktsiooni (s.o. väike vereringe), mis koosneb kopsuarteritest ja kopsuveenidest ning nende harudest.

Hingamiselundid

0

Kopsude ventilatsioon on õhuvahetus väliskeskkonna ja kopsuallveoolide vahel: kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära CO2te. Toimub tänu sisse- ja väljahingamisele.

Füsioloogia kordamisküsimused-vastused

0

Kops on mahult veidi suurem ja koosneb 3 sagarast : üla, kesk ja alasagar. Vasak kops on väiksema mahuga ja sellel on üla ja alasagar.

KORDAMISKÜSIMUSED HINGAMISELUNDITE SÜSTEEMIST

0

Kopsud - hea verevarustusega Kapillaarid ja lümfipilud on laiemad kui täiskasvanul võrreldes täiskasvanuga lapsel on kopsudes suhteliselt palju verd ja vähe õhku.

ANATOOMIA 16. LOENG

0

Kopshaigus – puudulikkus, kuna verre esineb düspnoe, Füüsilise emfüseem, koguneb liigselt patsient on koormuse  -krooniline süsihappegaasi, mis tsüanootiline.

Hingmisteede tabel

0

Kopsud – paiknevad rinnaõõnes, on isekeskis seostunud peabronhidest, veresoontest ja neid ümbritsevast sidekoest moodustuvate kopsujuurte abil.

Morfoloogia materjal

0

Kopsud – hingamiselundid, paiknevad rinnaõõnes, on seotud peabronhide, veresoonte ja neid ümbritsevast sidekoest moodustunud kopsujuurtega.

Morfoloogia eksam

0

Kopsude kogumahtuvus e. totaalkapatsiteet on õhu hulk, mida kopsud sisaldavad maksimaalse sissehingamise ajal. Koosneb: kopsude eluline maht, jääkmaht.

Exami küsimused 2005

0

Kopsuarterid - kopsu arterioolid (hargnevad kopsudes)-kapillaarid-veenid- lõpeb kopsuveeniga, mis suubub VK, kannab venoosset verd kopsudesse.

Füsioloogia

0

Kopsukelme – see katab kopsu ja selle teine nimetus on serooskelme, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lehtmest koosneva pleurakoti.

Anatoomia - Hingamiselundkond

0

Kopsud on rinnaõõneorgan, kus toimub õhuhapniku üleandmine arteriaalsele verele ja süsihappegaasi vastuvõtmine venooselt verelt.

Morfoloogia küsimused ja vastused

0

Kopsud – katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme, nende vahele java õõs on täidetud vedelikuga mis vähendabhõõrdumist.

Hingamine

0

Kopsude all on vahelihas ehk diafragma. Kui sa sisse hingad, liigub vahelihas alla-ja roided väljapoole, tehes kopsude paisumisruumi.

Hingamine

0

Kopsualveool - kopsu kõige väiksem anatoomiline-funktsioonaalne ühik, e sombud, mis teostavad kopsude peamist gaasivahetust.

Anatoomia lühidalt

0

Kopsud on õhku täis saadavad retseptorid signaali piklikajusse,sealt omakorda lõpetavad signaali ja lihased lõtvuvad.

Homoöstaas

0

Kopsude sees - Spordiga tegelemisel on kaebused kõige olevad bronhid hargnevad ja moodustavad mõlemas kopsus bronhiaalpuu.

Spordi üldained 1.tase

0

Kopsuarteritrombemboolia on trombi kandumine verevooluga kopsuarteritesse, mille tagajärjel lakkab vastavas kopsupiirkonnas verevool.

Meditsiin II

0

Kopsud on olulised, et säilitada vere norm pH – eriti kui on kiired muutused happe suurenemises/vähenemises.

NEERUTALITLUS JA KEHA HAPPE-LEELISE TASAKAAL

0

Kopsu välimine e. roidmine pind on kumer, alumine e. vahelihasmine ja mediaalne ehk keskseinandmine pind on nõgusad.

Hingamiselundid

0

Kopsuarteriteks nimetatakse jämedaid veresooni, mis viivad süsihappegaasirikka (venoosse) vere südamest kopsudesse.

Arterid, kapillaarid ja veenid

0

Kopsuarter – viivad hapnikuvaese vere südamest kopsudesse (Keha)arter – pumpab hapnikurikast verd kehasse

Vereringeelundkond

0

Kopsude areng – hingamiselundkond areneb samuti ürgsoolest vastusena südamest tulevale FGF signaalile.

Arengubioloogia kordamisküsimused vastustega (2014)

0

Kopsuhaigusega isikuil on raskendatud hingamine ja respiraatori kasutamine võib viia tugevate hingamishäireteni.

Keemilised ohutegurid toiduainetööstuses

0

Kopsud on koonusekujulised, roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad.

Anatoomia - siseelundid

0

Kopsu ventilatsioon – kui kopsudesse tuleb pidevalt värsket õhku ja välja läheb alveoolides olev õhk.

Hingamiselundkond

0

Kopsteod on evolutsioonis tigude klassi ühisest tüvest kõige enam kõrvalekaldunud alamklass.

Limused

0

Kopsud – eritatakse vesi, süsihappegaas, soolestik – eritatakse vesi, seedumata jäägid.

Seede- ja erituselundkond

0

Kopstigudel on hästi arenenud hõõrel ning taimetoidulistel ka paaritu hobuserauakujuline lõug.

Limused

0

Kopsud - (väljahingatava õhu kaudu eemaldatakse: süsihappegaas, natuke vett ja soolegaase)

Toitumine, seede- ja erituselundkond

0

Kopsuemboolia – kopsuarterisse (nt jalaveenidest) sattunud trombi tagajärjel tekkinud veresoonte

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

0

Kopsu alveoolid on õhukeste seinadega ja suure pindalaga, see soodustab gaaside kiiret difusiooni.

Morfoloogia eksami vastused

0

Kopsud on hea verevarustusega ja seetõttu on lastel kopsudes rohkem verd ja vähem õhku.

Normaalne ja patoloogiline füsioloogia ja anatoomia

0

Kopsud – eemaldavad organismist süsihappegaasi ja eritavad vett veeauruna.

Esitlus erituselundkonnast

0

Kopsude minutiventilatsioon on õhu hulk, mida inimese kopsud ühe minuti jooksul sisse- ja väljahingavad.

Exami küsimused 2005

0

Kopsud on kaetud kopsukelmega, mis muudab kopsude välispinna siledaks ja läikivaks.

Morfoloogia eksam

0

Kopsuemboolia ehk kopsuveresoone topistus tekib, kui verehüüve ummistab kopsuarteri haru.

Kopsuhaige põetus

0

Kopsud on välja arenenud ning praegu sündides saaks laps ise hingamisega hakkama.

Loote areng, kogu rasedusperiood

0

Kopskalad - kahepaiksed- roomajad- linnud-imetajad. 14. Kirjelda taimeriigi arengut.

Evolutsiooni küsimused ja vastused

0

Kopsualveoolid on steriilsed. Transiitmikrofloora sõltub sissehingatava õhu koostisest.

INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED

0

Kopsukude on hea verevarustusega, ventilatsioon tagasihoidlikum kui täiskasvanuil.

Luud, lihased, hingamine, Viitamin D

0

Kopsud — hingamiselundid kopsude venivus — vabade hingamisteede käsitlus

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

0

Kopsud järgivad – pleuraõõne alarõhu tõttu – rindkere mahu vastavaid muutusi.

Hingamiselundkond

0

Kopsude alveoolid on paigaks, kus toimub gaasude vahetus alveolaarõhu ja vere vahel.

Koduloomade morfoloogia

0

Kopsud – kopskalade kopsud on arenendu primitiivsete kalade ujupõiest.

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused

0

Kopsud on niivõrd arenenud, et hapnikust jätkub rohkem elutegevuseks.

Kahepaiksed ja roomajad

0

Kopstigude koda on enamasti spiraalselt keerdunud ja kujult väga mitmekesine.

Limused

0

Kopsualveool - kõige väiksem anatoomilis - funktsionaalne ühik ehk somb.

Hingamissüsteemi eksamiküsimuste vastused

0

Kops on koonusekujuline käskijas rikkaliku verevarustusega elund.

Hingamiselundkond

0

Kopsualveoolide arv on suhteliselt väike ja nende vahel on rohkesti sidekudet.

Areng ja õppimine eksam

0

Kopsud on olemas. Süda kolmeosaline, krokodillidel neljaosaline.

Kahepaiksed vaheeksami materjal

0

Kopsudeks on paarilised seest tühjad kotid, mille pind ei ole suur.

Kordamisküsimused zooloogias (lameussid-kahepaiksed)

0

Kopsudel on ka õhutagavara (u 1 liiter), et nad kokku ei langeks.

Hingamine, hormoonid, närvisüsteem

0

Kopsualveoolid - Õhuga täidetud mullisarnased pisikesed moodustised.

Vereringeelundkond. Immunsüsteem. Hingamiselundkond

0

Kopsukapillaaride vastupanu on tunduvalt väiksem – verevoolu takistus väiksem.

1 KT Füsioloogia Kordamisküsimuste vastused.

0

Kopsukude on laiaulatuslikult haaratud põletikulisse protsessi.

Mehhaanilise tolmu hingamisteedesse sattumisega seotud haigused

0

Kopsukelme – pleura- serooskelme, mis on mõlema kopsu ümber.

Anatoomia lühidalt

0

Kopsud - neid katab õhuke , libe, sidekoeline kopsukelme.

Hingamiselundkond

0

Kopsud - eemaldavad koos väljahingatava õhuga ka veeauru

Ainevahetus - seedimine, eritamine,

0

Kopsudeventilatsioon on õhuhulk mis käib kopsudest läbi 1min jooksul.

Inimese füsioloogia

0

Kopsud - 2 hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus.

Vereringeelundkond. Immunsüsteem. Hingamiselundkond

0

Kopsud on nõrgalt arenenud, samuti varbad ja pahkluud.

Kalade tähtkuju kirjelduse sobivus reaalsetele inimtüüpidele

0

Kopsude minutiventilatsioon – õhuhulk, mis läbib kopse 1 minuti jooksul.

Füsioloogia kordamisküsimused-vastused

0

Kopsud on siiski veel nõrgad et iseseisvalt hingata.

Suguelundkonna ülevaade

0

Kopsud on paariselundid, milles toimub gaasivahetus.

0

Kopsud - hüperventilatsioon ehk kiiresti hingamine.

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

0

Kopsud – katab kopsukelme, vasak kops on väiksem.

Hingamiselundkond

0

Kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega.

Inimese Anatoomia vastused (koed, elundid ja elundkonnad jne)

0

Kopsukelme - õhuke, libe ja sidekoeline , katab kopse.

Hingamiselundkond

0

Kopsteod – kohastunud elule maismaal ja magevees.

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

0

Kopsud - muudavad CO2 eemaldamise määra verest.

NEERUTALITLUS JA KEHA HAPPE-LEELISE TASAKAAL

0

Kopsud pulmones – Paiknevad rinnaõõnes pleurakottides.

Anatoomia - Hingamiselundkond

0

Kopsualveool – KOPSU KÕIGE VÄIKSEMAKS ANATOOMILIS.

Anatoomia-füsioloogia eksam

-1

Kopsualveoolid on poolkerakujulised sopised läbimõõduga 0,25 mm. Nad on vooderdatud ühekihilise lameepiteeliga (hingamis- e. respiratoorne epiteel), mis paikneb elastsete kiudude võrgustikul. Väljastpoolt ümbritseb alveoole kapillaaride võrgustik.

Hingamiselundid

0

Kopsuarterid – viivad hapnikuvaese vere kopsudesse

Südame ehitus ja vereringeelundkond

0

Kopsud on suured ja keeruka käsnja ehitusega.

Erizooloogia Lühikonspekt

0

Kopsualveoolid on ühekihilise epiteeliga õhumullid.

Hingamiselundkond

0

Kopsude üldine ehk totaalne mahtuvus, millest koosneb