tärklis, tselluloos, kitiin 3. Homopolüsahhariidid - koosnevad ühe monosahhariidi jääkidest, nt. tselluloos, amüloos. Heteropolüsahhariidid koosnevad erinevate monosahhariidide jääkidest, nt. kitiin, pektiin. 4. Süsivesikute bioloogilised funktsioonid: · Struktuurne · Energeetiline · Paljude biomolekulide eelühendid · Molekulaarsed ja rakk-rakk äratundmismehhanismid · Füsioloogiliselt tähtsate ainete (nukleiinhapped) koostiskomponendid. 5. Glütseeraldehüüd C3 ja erütroos C4 ei esine tsüklilises vormis steerilistel põhjustel, tekiksid liiga suured pinged. Viit ja enamat süsiniku aatomit sisaldavad monosahhariidid moodustavad vesilahustes tsükli. 7. Joonisel on D isomeer (D/L isomeeri määrab ära suurima numbriga asümmeetrilise tsentri konfiguratsioon). Kui OH rühm on vasakul, siis L, kui paremal, siis D isomeer. a) alfa-anomeer anomeerse (karbonüülne süsiniku aatom, mis hemiatsetaalsete, hemiketaalsete
6.3. Jäätise tehnoloogiline protsess Jäätise tehnoloogiline protsess: 1) tooraine vastuvõtmine ja kvaliteedi kontroll; 2) tooraine ettevalmistamine; 3) segu koostamine vastavalt retseptuurile; 4) segu pastöriseerimine; 5) segu filtreerimine; 6) segu homogeniseerimine; 7) segu jahutamine; 8) segu valmitamine; 9) segu külmutamine ja friiserdamine; 10) jäätise pakkimine; 11) jäätise kalestamine; 12) säilitamine ja realiseerimine. 6.4. Koostiskomponendid 6.4.1. Rasv Rasvafraktsioon on oluline komponent koore- ja piimajäätises, kuna sellest sõltub konsistents ja tekstuur. Jäätisesegu koostamisel kasutatakse kas piima- või taimerasva. Esimesel juhul võib see olla täispiim, või, koor või võiõli. Piimarasva võib jäätises osaliselt või täielikult asendada päevalille-, soja- või rapsiõliga (paljudes riikides on keelatud jäätisesegus piimarasva asemel odavama taimerasva kasutamine).
Peen fraktsioon oli terasuurusega 4- 8 mm ja jäme 8 – 16 mm. Kpeen = 1189,1 * 0,25 * 8 / 1000 = 2,378 [kg] Kjäme = 1189,1 * 0,75 * 8 / 1000 = 7,135 [kg] Vee koguse arvutamiseks leiti liiva niiskussisaldus 7 päeva kuivanud liiva koguse kuivamisel: mmärg = 185,3 [g] mkuiv = 182,0 [g] w = (mmärg – mkuiv) / mmärg * 100 % w = (185,3 – 182) / 185,3 *100 = 1,78 % Vtegel = V – 1,8 % * L = 1,32 – (0,018 * 5,878) = 1,214 [kg] 4.3 Proovisegu (N1) koostiskomponendid 8 liitri betoonisegu valmistamiseks: Tsement: 2490 [g] Liiv: 5878 [g] Killustiku peenfraktsioon: 2378 [g] Killustiku jämefraktsioon: 7135 [g] Vesi: 1214 [g] Valmistatud betooni töödeldavus OK = 0,7 cm. Tabel 1. KT väärtused monteeritava r/b korral. Variatsiooni n Variatsiooni n tegur V tegur V
) Seega võisid ka sedatüüpi bakterid osaleda punaste rauda sisaldavate vöödiliste setete (banded iron) tekkes. Eluslooduse domeenid ja prokarüootide koht neis Eluslooduse saab jagada kolme rühma ehk domeeni: eukarüoodid, arhed ja bakterid. Prokarüoote on kahes eluslooduse domeenis: bakterite ja arhede domeenides. Evolutsioonipuu koostatud rRNAde järjestuste põhjal. Ribosoom on väga oluline organell ja seetõttu on tema koostiskomponendid (RNAd ja valgud) oma järjestustelt väga vähe evolutsioonis muutunud. Muutuste järgi neis on võimalik jälgida organismide fülogeneesi. Mida tähendavad mõisted „prokarüoot” ja „eukarüoot“? Eeltuumsed ja tuumaga. Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. 16SrRNA geenide olulisus prokarüootide süstematiseerimisel ja evolutsiooni uurimisel.
Juuretise kultuuri bakterite sümbioos. Jogurti juuretise valmistamine: - Kuumtöötlemine 90 °C vähemalt 30 min: o Hävitatakse konkureeriv mikrofloora o Valkude struktuuri muutmine o Eemaldatakse piimas lahustunud hapnik - Jahutamine temperatuuril 42-45 °C - Lisatav juuretisekogus: 0,5-3% - Hapendamine kestab kuni 20 tundi (80-100 °Th) - Jahutamine temperatuuril 10-12 °C 20. Jogurti segupiima teised koostiskomponendid 21. Jogurti fermenteerimisprotsess Lühiajaline- juuretis lisatakse 1-3%,fermenteerimine kestab 40-42 °C juures kuni 4h. Pikaajaline- juuretis lisatakse 0,5%,fermateerimine kestab 30 °C juures 14-16 h. 22. Jogurti fermenteerimisjärgsed protsessid (sh jahutamine) Jahutamine: - Intensiivne segamine vähendab viskoossust; - Jahutamine peaks olema võimalikult kiire 5
kuid tema toorained on kallid ja põletustemperatuurid kõrged, mistõttu ta kasutus on piiratud. 2. Kirjelda portland-põlevkivitsementi- eripärad, kasutus? Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) Portlandtsemendiga (CEM I) võrreldes annab ta plastsema segu, tugevuse kasv kivistumise algul on kiirem ja mahupüsivus on tal parem, pragusid tekib vähem. Betoon 4.Betooni koostiskomponendid ning liigitus tugevuse järgi? mingi sideaine, vesi ja täitematerjal (80-90 % ). Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse tugevusklassid C8/10…C45/55; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Kui kuubikujulise
Reparatiivne regeneratsioon naha vigastamisel esmalt tekib sidekude, hiljem epidermis 9. Tugikudede üldiseloomustus, ülesanded Iseloomustus: Seovad organismi tervikuks Alati seotud teiste kudedega Koosneb rakkudest ja rakuvaheainest Palju rakuvaheainet Ülesanded: Toestamine Kaitse Ainete vahendamine Metaboolne ül (ainevahetus) Reparatiivne ül vigastuse korral regeneratsioon 10. Rakuvaheaine koostiskomponendid, nende ülesanded põhiainest (maatriks) o sisaldab aineid, mida transporditakse veresoontest rakkudesse ja vastupidi kiududest o annab koele tõmbetugevust ja elastsust 11. Tugikudede rakud, nende ülesanded Paigalised rakud püsivad sidekoes Rändrakud liiguvad ringi 12. Tugikudede jaotus tüüpideks Lootelised koed o Mesenhüüm o Sültjas sidekude Troofilise funktsiooniga
Siiski tekid naha vigastamiselt kõigepealt sidekude, mis asendatakse hiljem epidermisega 9. Tugikudedele üldiseloomustus, ülesanded Moodustab eri elunditele tugistruktuure Kõigi alaliikide (side-, luu-, rasv- ja kõhrkude algvormiks embrüonaalne sidekude Alaliigid erinevad rakuvaheaine poolest, mida rakud toodavad ise ja eritavad väljapoole Enamiku koest on rakuvaheaine, mis moodustab erilisi kiude (retikulaar-, kollageen- ja elastiinkiud) 10. Rakuvaheaine koostiskomponendid, nende ülesanded Kollageen- annavad koele tõmbetugevuse GAG- (glükoosaminoglükaanid) annavad rakkudevahelisele ainele geelja struktuuri, määravad rakkude vahele ainete liikumise Elastsed kiud- annavad koele elastuse, on väga venivad Retikulaarsed kiud- õrnad fibrillid 11. Tugikudede rakud, nende ülesanded Arenevad kõik lootelisest koest mesenhüümist (lootelehtede vahel olev sidekude) Fibroplastid- aktiivselt rakuvaheainet sünteesivad rakud
Allotigeensed- autigeensed komponendid. Geneetiline: (1)purdkivimid: (a)setteosakeste terasuuruse järgi (b)koostise järgi (2)kemogeensed settekivimid: (a) evaporiidid (b)karbonaadid (dolomiidid) (c)ferroliidid (d)manganoliidid (e)lateriidid ja boksiidid (3)kemo-biogeensed ja biogeensed: (a)ränikivimid (b)karbonaadid (c)fosforiidid (d)kaustobioliidid. Struktuurne: Udden-Wentworth'i skaala. Koostiseline: (1)allotigeensed - settekivimi koostiskomponendid, mis pole tekkinud settekivimi lasumiskohas, vaid on sinna kantud mujalt. (2)autigeensed -Mineraalid, mis moodustuvad lahustest keemilisel või biokeemilisel teel settekivimi lasumiskohas, või on tekkinud diageneesi käigus (3)orgaaniline aines 17. Setendite absoluutse vanuse määramise meetodid. Radioaktiivsete isotoopide meetodid. (14C meetod). 18. Setendite transport rannikuvööndis, ranniku elemendid. Lainebaas. Kuhjerannikud
struktuursusest, mulla lasuvustihedusest. Veeläbilaskvust mõõdetakse nende imendumiskiirusega mm/tunnis. Hea puhul üle 150, keskmine on 50-150, halb -50. Kerge lõimisega mullad on hea läbilaskvusega ja savi mullad halvaga. Mulla veereziim - on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast. Reziimi mõjutavad tegurid: Reljeef, kliima, mulla koostiskomponendid, põhjavee seis, taimkate. Eestis on iseloomulik läbiuhtumise tüüpi veereziim. Aastate keskmine sademete hulk 550-650 mm. Aurumine umbes 300 mm. Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullavees on gaasid: hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak; õhus leiduvaid tahkeid aineid. Mulda sattudes vesi astub reaktsioonidesse nii orgaaniliste kui ka mineraalsete ainetega.
Steroidid sisalduvad sapisoolades ning erituvad soolestikku ja osalevad rasvade suspendeerimisel kolloidseks emulsiooniks, mis võimaldab nende edaspidist keemilist lagunemist ning seedimist. Mõned steroidid on hormoonid. 15. Mis on sahhariidide empiiriline valem ning bioloogilised funktsioonid? Sahhariidide bioloogilised funktsioonid on järgmised: energiaallikad; energeetilised varuained; struktuursed (ehituslikud) ained; füsioloogiliselt tähtsate ainete (nukleiinhappete, antikehade jt) koostiskomponendid. Sahhariide võib kirjeldada empiirilise valemiga (CH2O)n ning need koosnevad lihtsuhkrutest. 16. Ensüümid, nende põhilised klassid ning bioloogiline roll. Ensüümid on elusrakkudes kulgevate biokeemiliste reaktsioonide kiirendajad ehk katalüsaatorid, mis suunavad ja reguleerivad tuhandeid degradatsiooni, sünteesi, energia ülekande jpt reaktsioone. Ensüüme iseloomustab suur aktiivsus ja spetsiifilisus. Ensüümid kiirendavad reaktsioone 10 3
Päikeseenergia · mõjutab orgaaniliste ühendite · reljeef e. hapendamisega. Näide: C6H12O6+6O2 maale tulek on tsükliline: päevane sünteesi ja lagunemist mullas · kliima 6CO2 + 6H2O , kui mullas on õhku vähe: tsükkel sügava-matesse · vesi osaleb mullas · mulla koostiskomponendid C6H12O6 3CO2 + 3CH4 Orgaanilise aine mullakihtidesse tungimine teatava mineraalainete migratsioonil ja ka mulla · põhjavee seis mittetäielikul lagunemisel tekkivad hilinemisega umbes 0,5m-0,6m profiili välja kujunemisel · taimkate mitmesugused orgaanilised happed: C2H4 kihis kõige soojem südaöösel.
......................................................................................................... 22 55. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR .......................................................... 23 56. Orgaanilise päritoluga soojaisolatsioonimaterjalid- rooplaat, tselluvill, mullpolüuretaan. ..... 24 57. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill. ................................... 25 58. Värvid - koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus. ................................. 26 EHITUSMATERJALID 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused jagunevad järgmiselt: erimass, tihedus, poorsus, veeimavus, hügroskoopsus, veeläbilaskvus, gaasitihedus ja aurutihedus. Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus ilma poore arvestamata. Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus koos pooridega
loomsed jäänused. Rasvad - aeroobsetes tingimustes tekib vesi ja CO2. Anaeroobsetes tingimustes tekivad rasvast bituumid (kõrgmolekulaarsed ühendid) Vaik - laguneb aeroobses keskkonnas päris lihtsalt ja anaeroobses kk-s ei lagune. Vahast tekivad anaeroobsestes tingimustes bituumid. Orgaanilise aine vormid: 1) mittespetsiifiline orgaaniline osa. Taimsed loomsed jäänused mullas. 2) spetsiifiline orgaaniline osa huumus. Huumuse koostiskomponendid on huumushapped ja huumusained. Huumushapped jagunevad: a) Humiinhapped. Annavad humaate (soolasid), mis on vees vähemlahustuvad seega ei allu väljauhtumisele on püsivamad. Jäävad mulda pidama. b) Fulvohapped annavad vees kergesti lahustuvaid soolasid (fulvaate). Soolad on liikuvad välja uhutavad. Toimub leetumine, mullast kantakse soolad minema ja alles jääb ainult kvarts. Huumust tekib kõige rohkem, siis kui aeroobsed tingimused vahelduvad aegajalt
Rasvad aeroobsetes tingimustes tekib vesi ja CO2. Anaeroobsetes tingimustes tekib rasvast bituumid (kõrgmolekulaarsed ühendid) Vaik laguneb aeroobses keskkonnas päris lihtsalt ja anaeroobses kk-s ei lagune. Vahast tekivad anaeroobsestes tingimustes bituumid. Orgaanilise aine vormid: 1) mittespetsiifiline orgaaniline osa. Taimsed loomsed jäänused mullas. 2) spetsiifiline orgaaniline osa huumus. Huumuse koostiskomponendid on huumushapped ja huumusained. Huumushapped jagunevad: a) Humiinhapped. Annavad humaate (soolasid), mis on vees vähemlahustuvad seega ei allu väljauhtumisele on püsivamad. b) Fulvohapped annavad vees kergesti lahustuvaid soolasid (fulvaate). Soolad on liikuvad välja uhutavad. Toimub leetumine, mullast kantakse soolad minema ja alles jääb ainult kvarts. Huumust tekib kõige rohkem, siis kui aeroobsed tingimused vahelduvad aegajalt anaeroobsetega
koostis. Tasakaal vedela ja aurufaasi vahel- küllastatud aur on temaga oleva vedeliku suhtes rikkam jlenduvama komponendi poolest. Maksimum ja min. keemistemp. Koostis diagrammil vastavad küllastatud auru ja lahuse niisugusele tasakaalule, mille juures mõlemad faasid on ühesugune koostis. Nendes punktides läheb vedelik aurumisel aurufaasi koostise muutuseta. Selliseid kahekomponendilisi segusid nim. aseotroopseteks segudeks. Tasakaal vedela ja tahke faasi vahel-süsteemi kus koostiskomponendid vedelas faasis lahustuvad piiramatult, kuid ei lahustu tahkes faasis. Sarnased olekudiagrammid on tüüpilised mitmete anorgaaniliste ühendite vesilahuste korral, ka osade sulamite korral.sellisel diagrammil esineb eutektiline punkt E. Eutektiline temperatuur on madalaim temp. , mille juures saab veel eksisteerida vedel faas.(soola ja vee eutektilisi segusid kasutatakse madalama temp. saamiseks. ) Lahuseks nimetatakse kahest või enamast ainest koosnevat homogeenset süsteemi.
· Ainevahetuse vms kohta Prokarüootide kirjeldamisel ja süstematiseerimisel kasutatavad tunnused: (6) · Morfoloogilised e ehituslikud (9) Kuju Suurus Piilide ja viburite olemasolu Rakusisaldised Endospooride olemasolu ja paiknemine Koloonia ehitus Värvumine Grami järgi Liikumisviis Pigmentatsioon · Füsioloogilised ja metaboolsed e ainevahetuslikud (15) C ja N kasutamine Rakukesta koostiskomponendid Käärimisproduktide loomus Temp nõudlus Osmotolerantsus pH nõudlus ja taluvus fotosünteesipigmentide loomus sekundaarmetaboliitide moodustamine tundlikus antobiootikumidele energiaallikad peamine toitumistüüp liikuvus suhtumine O-te soolataluvus varuainete loomus · biokeemilised · ökoloogilised (3) kooselu teiste organismidega tüüpiline elupaik
Vaktsiinid. (vist oli lisaks kolmele teisele kuulsale mikrobioloogile) 33 Ehituslikud ja mitteehituslikud tunnused bakteritel. Morfoloogilised tunnused Raku kuju, raku suurus, koloonia morfoloogia, värvumine Grami järgi, piilide ja viburite olemasolu, liikumisviis, endospooride esinemine ja paiknemine, rakusisaldised, pigmentatsioon. MITTEEHITUSLIKUD: 2) Füsioloogilised ja metaboolsed (ainevahetuslikud). Süsiniku- ja lämmastikuallikate kasutamine, rakukesta koostiskomponendid, energiaallikad, käärmisproduktide loomus, peamine toitumistüüp, temperatuurinõudlus, liikuvus, osmotolerantsus,suhtumine hapnikku, pH-taluvus ja-nõudlus, fotosünteesipigmentide loomus, soolataluvus, sekundaarmetaboliitide moodustamine, tundlikkus antibiootikumidele ja teistele inhibiitoritele, varuainete loomus 3) Biokeemilised. Reaktsioonid raku sees, mis seal laguneb ja mis tekib, sisesed protsessid. 4) Ökoloogilised
varustatud. Veeaurustumine on tingitud: · mulla ja õhu niiskusest ja temperatuurist · mullalasuvustihedusest. Tihedamas mullas on rohkem kapillaare · õhurõhust · tuulest · maapinna reljeefist · kaldesuunast · värvusest · taimkattest Mulla veereziim on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast. Reziimi mõjutavad tegurid: · reljeef · kliima · mulla koostiskomponendid · põhjavee seis ja taimkate Eestis on iseloomulik läbiuhtumise tüüpi veereziim. Aastate keskmine sademete hulk 550-650 mm. Aurumine umbes 300 mm 1. põuakartlikud väikese veemahutavusega, pikemate kuivaperioodidega 2. parasniisked suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud 3. liigniisked ajutiselt või pidevalt liigniisked Niiskusastme momendid: a. kuiv b. värske või tahe c. niiske d. märg e. vesine
· mulla ja õhu niiskusest ja temperatuurist · mullalasuvustihedusest. Tihedamas mullas on rohkem kapillaare · õhurõhust · tuulest · maapinna reljeefist · kaldesuunast · värvusest · taimkattest Mulla veereziim - on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast. Reziimi mõjutavad tegurid: · reljeef · kliima · mulla koostiskomponendid · põhjavee seis · taimkate Eestis on iseloomulik läbiuhtumise tüüpi veereziim. Aastate keskmine sademete hulk 550-650 mm. Aurumine umbes 300 mm 1. põuakartlikud - väikese veemahutavusega, pikemate kuivaperioodidega 2. parasniisked - suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud 3. liigniisked - ajutiselt või pidevalt liigniisked Niiskusastme momendid: a. kuiv b. värske või tahe c
Bakteri liigi määratlemine DNA homoloogia (sarnasuse) kaudu. Bakteri kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad: o Morfoloogilised e ehituslikud tunnused kuju, suurus, piilide ja viburite olemasolu, rakusisaldised, endospooride olemasolu ja paiknemine, koloonia ehitus, värvumine Grami järgi, liikumisviis, pigmentatsioon o Füsioloogilised ja metaboolsed e ainevahetuslikud C ja N kasutamine, rakukesta koostiskomponendid, käärimisproduktide loomus, temp nudlus, osmotolerantsus, Ph nõudlus ja taluvus, fotosünteesipigmentide loomus, sekundaarmetaboliitide moodustamine, tundlikus antobiootikumidele, energiaallikad, peamine toitumistüüp, liikuvus, suhtumine O-te, soolataluvus, varuainete loomus o Biokeemilised o Ökoloogilised kooselu teiste organismidega, tüüpiline elupaik, patogeensesus kõrgematele organismidele
süsihappegaasist ja mineraalsooladest sünteesivad Päikese energia osavõtul orgaanilist ainet. Olulised on ka samblad, samblikud, vetikad, seened ja ka mitmed loomsed organismid. Pärast elutegevuse lõppu ladestub taimne-loomne jäänus mulla pinnale või selle pindmisesse kihti ning algab selle lagunemine ehk mineralisatsioon, mis on sisuliselt fotosünteesile vastandprotsess. Lagulõpp-produktideks on mineraalsoolad, vesi , süsihappegaas ja eraldub energiat. Orgaanilise aine koostiskomponendid on: 1)vesi 2)süsivesikud 3)ligniin (puitaine) 4)lämmastikuühendid (valkudest) 5)rasvad 6)vaigud 7)vahad 8)parkained. Erinevates taimsetes-loomsetes organismides on nende koostiskomponentide osatähtsus erinev. Koostiskomponentides omakorda on väga erinev O, H, C ja N suhe. Orgaanilise aine lagunemine sõltub suurel määral sellest, millise ainega on tegemist. Orgaanilise aine lagundamisest võtavad osa bakterid, mis kasutavad ära lagundatavast
Tema genoom on väga ökonoomne: geenitihedus on suur, pseudogeene ei ole. Aga ta suudab nt kõiki AH-d ise sünteesida. Kui kk-s on toksilisi orgaanilisi aineid, siis bakterid reageerivad sellele raku eripinna vähenemisega muutuvad suuremaks. Mikro-ja makroelemendid. Väävel, fosfor ja lämmastik mikroobide toitumises. Makroelemente vajatakse suurtes kogustes, mikroelemente vajatakse väikestes kogustes. Makroelemendid on C, H, O, N, P. Need on biomolekulide põhilised koostiskomponendid ja neid vajatakse makrokogustes. Mikroelemendid on K, Mg, Ca, Fe, Zn, Mn, Na, Mo, Co, Cu, W, Ni. MAKROELEMENDID: Element Allikas Funktsioon metabolismis O Org. ühendid, CO2, O2, H2O Rakuaine põhikomponendid H H2, H2O, org.ühendid Rakuaine põhikomponendid 2 N NH4+, NO3-, N2, org.ühendid Rakuaine põhikomponendid S SO42-, H2S, So, S2O32-, org
kivivill- valmistatakse looduslikust kivimist (basaldist). Kõige kuumakindlam mineraalvilla liik. Orgaaniline liimaine hakkab aurustuma 200-250 kraadil, kuid kivivill ise hakkab klompuma 1100 kraadi juures. Seega saab seda kasutada väga kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades. Tihedus 27-149 kg/m3. Kasutatakse seinte, katuste, põrandate, torustike isoleerimiseks. Koormusttaluvaid plaate kasutatakse põrandate, lamekatuste, betoonivalu jms soojustamiseks. 58.Värvid-koostiskomponendid- lahusti, pigment, täitematerjal, sideaine. Värve nimetatakse sideaine nimetuse põhjal. sideaine kõvastumisprotsesside liigitus- 1) Füüsikalised- kelme moodustub ilma keemiliste reaktsioonideta ainult lahusti lendumise ja sideaine osakeste lähenemise tõttu. Sellise kelme moodustumine toimub ka alla 0 kraadi juures. Lahusti lisamisel värv pehmeneb uuesti. Sellised värvid on näiteks nitrovärvid. 2) Keemilised- selline kelme ei lahustu lahusti lisamisel ega pehmene temp tõusmisel.
Kahjustuskolletes vabaneb trombotsüütidest fibrinogeen, mis muutudes fibriiniks soodustab vere hüübimist KÕHRKUDE, JAOTUS JA EHITUS Sidekoe vorm, mille moodustavad kondrotsüüdid ja kõrgelt spetsialiseeritud rakkudevaheline põhiaine Erinevalt tavalisest sidekoest kõhrkude ei paindu ja on võimeline taluma olulist survet Amorfse rakkudevahelise põhiaine koostiskomponendid on samad, mis sidekoes kitsamas mõttes (nende vahekord on erinev) Amorfne põhiaine sisaldab suurel hulgal vett (75%) – sellisel kõrgel veesisaldusel on konkreetne otstarve, sest kõhrkoes puudub verevarustus ning koe toitumine ja gaasivahetus toimuvad difusiooni teel Vett säilitavad võrgustiku moodustavad fibrillaarsed valgud, eeskätt kollageen II Põhiline kõhrkoes sisalduv valk on konromukoid
Seetõttu saab kivivilla kasutada väga kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades. Tihedus 27-149kg/m3, =0,035-0,040W/mK, survepinge10% deformatsioonil 50-500kPa. Tuntuimad tootjad Rockwool ning Paroc AS. Kasutatakse seinte, katuste, põrandate, samuti torustiku isoleerimiseks. Koormusttaluvaid, jäikasid plaate kasutatakse põrandate, lamekatuste, betoonivalu jms soojustamiseks. Puhurvilla kasutatakse ehitiste mitmesugustes osades, kus juurdepääs on raskendatud 58. Värvid koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus 59. Alküüdvärvid, lateksvärvid 60. Tapeedid pabertapeedid, vinüültapeedid, tekstiiltapeedid 61. Klaasi lähtematerjalid ja tootmine, klaaspaketid, selektiivklaasid 62. Lehtklaasi tooted floatklaas, karastatud klaas ( termiline, keemiline karastamine), jääklaas
kaetud viimistluskihiga. Akustilistest plaatidest tehakse peamiselt ripplagesid. Plaadid on hea helineelavusega. Näiteks: "Ecophon" ripplaeplaadid tehakse "Isover- klaasvillast". Nad on kerged, lihtsalt paigaldatavad, mittepõlevad, vajaduse korral saab katta ka kõverpindu. Mittekandvate vaheseinte heliisolatsiooniks kasutatakse tänapäeval peamiselt mineraalvilla. 57. Värvid- koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus- · Värvi koostiskomponentideks on: lahusti, pigment, täitematerjal, sideaine. · Sideaine kõvastumise protsessid jagatakse: · Füüsikalisteks. Kelme moodustub ilma keemiliste reaktsioonideta ainult lahusti lendumise ja sideaine osakeste lähenemise tõttu. Sellise kelme moodustumine toimub ka alla 0C juures. Lahusti lisamisel värv pehmeneb uuesti. Sellised värvid on näiteks nitrovärvid.
annaabi.ee 
