SANTIAGO DE COMPOSTELASSE. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehistustehnikas tuntuid võtteid(ümarkaare,silindervõlv) ja see andis 19.saj kunstiajaloolastele aluse nim 10-12 saj ehitus kunsti ROMAANI STIILIKS. EESKUJU ANDSID karolongideaegsed,bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi- germaani rahvakunsti traditsioonid. romaani kirikute peamine tüüp oli BASIILIKA. Transepti ja apsiidi vahele tekkinud nelinurkset ruumi nim KOORIKS. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nim NELITISEKS. Kooli all oli sageli kabel e KRÜPT.Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe nt ühelööviline ja KODAKIRIK.Uksi nim PORTAALIDEKS.lööve eraldasid ÜMARKAARSED ARKAADID. ÜMARKAAR ONGI ÜKS SILMAPAISTVAMAID ROMAANI STIILI TUNNUSEID. Kaari kandsid PIILARID(mis võisid olla ümmargused, neljatahulised) Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole EMPOORID. käiku mis avanes samuti arkaadina kesklöövi nim TRIFOORIUMIKS.
Euroopa sakraalarhitektuur, miniatuurmaalid. 4. 13. saj. II p 14 saj. II p hakatakse Inglismaal püüdlema intensiivsema ruumimõju ja toreduse poole. Moodi lähevad lehvik-, täht- ja võrkvõlvid. 5. Oleviste kirik on gooti stiilisja tähtvõlviga. Praegune hoone võlviti algkujul 1330 kolmelöövilise kodakirikuna; läänetorn rajati1350 a. paiku, 15 sajandi esimesel veerandil ehitati kiriku idaosa polügonaalse lõpmikuga 3- lööviliseks kooriks, mille dekoratiivseid tähtvõlve kannavad kõrged 8 tahulised piilarid. 6. "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas valminud maal Tallinna Niguliste kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. 7. Romaani stiilis reljeefidel kujutatakse inimesi kohmakate ja abitutena, samal ajal on figuurid ilmekad, siirad ja naiivsed. 8. Romaani skulptuur: eelistati ähvardavaid, õpetlikke süzeesid ning imetegusid.
Romaani ja Gooti kunst Romaani kunst 10-12 sajandil hakati kasutama ehitustehnikas tuntuid võtteid (ümarkaar ja silindervõlv) ning selle tõttu sai nimetada ehituskunsti romaani stiiliks. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika.Vaimulikud koondusid kiriku pühamusse ja seal laulis ka koor.Seepärast oli vaja ruumi pikendada ning tekkis nelinurkne ruum ,mida nimetatakse kooriks. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetati nelitseks.Koori all oli kabel ehk krüpt ,mida kasutati matusepaigana.Esines ka ühelöövilinekirik ja kodakirik.Kodakirik oli kolmelööviline.Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Samuti võib nimetada ümarkaari üheks paremaks romaani stiili tunnuseks.Kaari kandsid pilaarid ,mis olid ümmargused või neljatahulised.Arikaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid.Empooride asemel võis olla ka kitsas käik, mida nimetati trifooriumiks
Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Aislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Urnesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstanti Türpki. 1944. pasta prlogise satatine Testis vaseline mesodermi RAM, mile romantiline jt a intransitiive oli Ernesaks alu pinush. RAM oli Pimenen utilisatsioon kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur publikuhuvi, koor oli sagedane uudisloomingu tellija ja ettekandja. RAMeile kirjutasid muusikat ka heliloojad väljastpoolt Eestit (nt Mitragi Joostaksegi). RAM oli ms
laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt. 1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM, mille kunstiline juht ja
28 Romaani stiil-rooma ehitustehnikas tuntud võtted(ümarkaar,silindervõlv) Eeskuju andsid karolingideaegsed ,bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi-germaani rahvakunsti traditisioonid. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika.Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse,idapoolsesse ossa kus laulis ka koor. Ruumi vajaduse tõttu pikendati pikihoonet teisele poole transepti,nii tekkis transepti ja apsiidi vahele nelinurkne ruum mida nimetatakse kooriks. Nelitis-pikihoone ja transepti lõikumiskoht .Pikihoone põrand tavalisest kõrgem. Koori all sageli kabel(krüpt)-kasutati suurnike matusepaigana . Kiriku põhiplaan läheb sel juhul nn.ladina ristile. Kodakirik-kolmelööviline nagu basiilikagi,erinevus see et aknaid kesklöövi ülaosas polnud. Uksed(portaalid) .Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid.Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid Kaari kandsid piilaris(võisid olla ümmargused,neljatahulised jne).Erineveust
paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. II MS Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt.
lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhitatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast välja paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist sai mõne aastaga Ernesaksa käe all ülelinnline kollektiiv Tallinna Naislaulu selts. Kõiks see pani temast rääkima, kui suurte võimetega dirigendist. Peagi tehti talle ettepanek asuda tolle aja parima Tallinna Meestelulu seltsi meetekoori ette, mille oli eesti üheks paremaks kooriks kujundanud Konstantis Kürnpu. Ernesaksast kujunes eesti koorimuusika ja laulupeoliikumise, kuid mõnes mõttes ka eesti rahva vaimne liider. Tema tuntuim teos - ja ühtlasi kõigi eesti isamaaliste laulude tipp - on Lydia Koidula sõnadele loodud "Mu isamaa on minu arm". Gustav Ernesaks oli ka viljakas publitsist, kes kirjutas arvukalt artikleid ning ka raamatuid. Tema mälestusteraamat "Kutse" hõlmab sõjaeelset aega.
Lõuna-Eestis kasutai peamiselt punast tellist ja põllukivi. Tallinna Oleviste kirik Oleviste kirik, gooti stiilis kirik Tallinnas on rajatud 13. sajandil. Kirik sai nime Norra kuningas Olaf Püha Haraldssoni järgi. Esmakordselt on kirikut mainitud 1267. aastal. Paegune hoone võlviti algkujul 1330 kolmelöövilise kodakirikuna; läänetorn rajati1350 a. Paiku. 15 sajandi esimesel veerandil ehitati kiriku idaosa polügonaalse lõpmikuga 3- lööviliseks kooriks, mille dekoratiivseid tähtvõlve kannavad kõrged 8 tahulised piilarid. Suuruse ja kuju, mis on tänaseni säilinud omandas kirik 15. sajandil. Samal sajandil ehitati uus pikkihoone basiilikana, see tähendab külglöövidest kõrgema kesklööviga (See oli 31 meetrit ja ühtlasi ka baltimaade kõrgeim), nagu enamik tolleaegseid Eesti linnakirikuid. Samal ajal püstitatud torn oli tollal maailma kõrgeimaid ehitisi, torni kiviosa kõrguseks oli 57 meetrit. 1500
Levinum ehitistüüp romaani ajastul on basiilika, mille iseloomulikuks jooneks on varasemast ajastust tunduvalt kõrgem ja ülaosas akendega varustatud kesklööv. Selleaegne basiilika erineb varakristlikust basiilikast sellepoolest, et transept(pikilööv) eendub pikihoonest tavalisest palju rohkem. Tema ristumisel lääne- idasuunalise pikihoonega tekkivat ruumi nimetatakse nelitiseks. Seega omab põhiplaan risti kuju. Transeptist idas olevat kirikuosa nimetatakse kooriks. Nelitis on tihti kaetud kupli või torniga. Kesklöövi ja nelitise vahele püstitati mõnikord madal vahesein, niinimetatud vahevõre; selles oli kantsel, kust kogudusele evangeeliumi ette loeti. Ehitismälestistest võib välja tuua näiteks Prantsusmaal asuva Mont-Saint-Micheli kloostri ning Püha Markuse kiriku Veneetsias. Siiamaani oli romaani ehituskunstistis silinder- ja ristservjoonvõlvide puuduseks see, et nad olid väga
kõrvale. Teisena otsustas Õnnelik Prints aidata noormeest, kes pidi kirjutama lõpuni näidendi, aga tal oli nii külm ning nälg oli ta nõrgaks teinud. Pääsuke nokkis Printsi palvel välja ühe tema silma ning lendas õpilase kambrisse. Kolmandana aitas Prints tikutüdrukut, paludes Pääsukesel nokkida välja enda teine safiirist silm. Pääsuke tegi nii nagu palutud ja libistas kivi tüdruku pihku. Viimase asjana palus Õnnelik Prints, et Pääsuke leht-lehe haaval ta paljaks kooriks ja kullast lehed linna vaestele viiks. Pääsuke nii tegigi. 5. Miks hakkas Pääsukesel Õnnelikust Printsist kahju? Pääsukesel hakkas Õnnelikust Printsist kahju, kuna Prints vaatas teda nii kurvalt, sest ta ei saanud ise inimesi aidata. 6. Miks ei lennanud Pääsuke Egiptusesse? Pääsuke ei lennanud Egiptusesse, sest ta oli nõus Printsi aitama ning kui Prints pimedaks jäi, ei suutnud Pääsuke tema juurest enam lahkuda. 7. Kuidas muutub Pääsuke loo jooksul?
laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt (Ernesaks, Eugen Kapp, Hugo Lepnurm jt). 1944
? Mis on selle põhiliseks tunnuseks? rooma ehitustehnika järgi, tunnusteks ümarkaar ja silindervõlv MIlle poolest erinevad kreeka ja ladina rist ? Mis vahe on kodakirikul ja basiilikal ? Kodakirikul aknaid keskläävi ülaosas ei olnud. Uksed asusid mõnikord kiriku läänepoolses otsas, sageli ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Kuidas muutus basiilika põhiplaan romaani ajastul ? Millised ruumid sellele lisandusid ? Pikihoonet pikendati, tekkil 4nurkne ruum, mida nim. kooriks, Kiriku põhiplaan lähenes laidna ristile. Lisandus kabel, mida kasutati surnute matusepaigana. Milleks jaguneb basiilika pikihoone pikuti ja põigiti? transept ja nelitis MIlline oli suurim kristlik pühakoda romaani ajastul ? Clunys- selle viielöövilisele pikihoonele liitusid kolmelööviline eelkirik ja arvukalt kabeleid. Millisel maal tärkasid esimesena romaani stiili alged ? Saksamaal Milline uus teema kerkis esile skultptuuris saksam.? Kristuse kannatuslugu
lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhitatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast välja paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist sai mõne aastaga Ernesaksa käe all ülelinnline kollektiiv Tallinna Naislaulu selts. Kõiks see pani temast rääkima, kui suurte võimetega dirigendist. Peagi tehti talle ettepanek asuda tolle aja parima Tallinna Meestelulu seltsi meetekoori ette, mille oli eesti üheks paremaks kooriks kujundanud Konstantis Kürnpu. Ernesaksast kujunes eesti koorimuusika ja laulupeoliikumise, kuid mõnes mõttes ka eesti rahva vaimne liider. Tema tuntuim teos - ja ühtlasi kõigi eesti isamaaliste laulude tipp - on Lydia Koidula sõnadele loodud "Mu isamaa on minu arm". Gustav Ernesaks oli ka viljakas publitsist, kes kirjutas arvukalt artikleid ning ka raamatuid. Tema mälestusteraamat "Kutse" hõlmab sõjaeelset aega.
Aukülalised istusid esimeses reas. Näitlejaid, kelle mäng publikule ei meeldinud, loobiti vahel toidu või isegi kividega. Näitlejad kandsid laval maske ja olid alati mehed. Mehed mängisid ära ka kõik naiste osad. Teatri tegemine oli kallis lõbu. Tavaliselt määrasid linnaametnikud mõne jõuka sponsori, kes aitas kanda etenduse kulutused. Esimestes näidendites kasutati üht näitlejat ja 12- kuni 15-liikmelist lauljate ja tantsijate truppi, mida nimetati kooriks. Hilisemates näidendites oli rohkem rolle ning lavastustes jagati need kolme näitleja vahel. Koori peamiseks ülesandeks oli orkestral laulda ja tantsida. NÄITLEJA- oli au sees. Võisid olla kõrgetes riigiametites. Protagonist- esinäitleja. Tema valis ise teise ja kolmanda näitleja. Ajapikku hakati valima parimat protagonisti. Võis võita ka võistlusel kolmandaks jäänud näidendi näitleja. Igas triloogia osas mängis eri protagonist.
tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevadtalvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt (Ernesaks, Eugen Kapp, Hugo Lepnurm jt). 1944
laulma . q Tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Gustav Ernesaks q Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiiviTallinna Naislaulu Seltsi naiskoori . q G.Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori , Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu (pildil). q Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli, kus asutati 1942.aastal eesti kunstiansamblid.Segaja meeskoori asus juhatama Gustav Ernesaks . Gustav Ernesaks q 1944.aastal asutas Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM, nüüdne Rahvusmeeskoor) laialdase tuntuse saanud koor oli ainus riiklik meeskoor terves Euroopas.Esines kooriga paljudes
paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast, kui suute võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli üheks parimaks kooriks kujundanud Konstatin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlased kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt (Ernesaks, Eugen Kapp, Hugo Lepnurm jt). 1944
instrumentaalmuusika ning näite- ja kujutava kunsti sünteesil. Tekkis 16./17. sajandi vahetusel Itaalias (it keeles 'opera' töö, teos). Esialgu oli tollel uuel zanril mitmeid nimetusi: muusikaline jutustus, lauludraama, muusikaline draama, draama muusikaga. Ooper on muusikaline lavateos, kus tegelased oma mõtteid ja tundeid väljendavad lauldes sümfoonia orkestri saatel. Üksiku tegelase laulu nim sooloks, kooslaulu ansambliks või kooriks. operett kerge sisuga muusikaline lavateos, milles kõneldav tekst vaheldub laulu ja tantsuga. orkestratsioon seade orkestrile. pas de deux (loe: paa dö döö) balletis tants kahele, tavaliselt mees- ja naistantsijale. priimabaleriin balletitrupi juhtiv naistantsija. polüfoonia mitmehäälse muusika faktuur, mille korral kõik hääled on iseseisvad ja võrdväärsed. repetiitor juhendab tantsijaid proovides ja korraldab proovide ajakava;
Ka Kärkna koor võttis osa laulupeost Bugmanni juhtimisel. Üheks kindlaks tugisambaks oli Väägvere pasunakoor D.O.Virkhausi juhtimisel. See koor oli juba 30 aastat tegutsenud ja püsis eestis juhtival kohal. Väägvere pasunakoor koosnes 22 liikmest ning oli laulupeol silmapaistvaim puhkpillikoor. 1868 aastal asutas P.Abel Kanepi meeskoori, laulupeo kava õppimiseks jäi ainult 2 kuud, seetõttu tehti tööd eriti hoolega. Hiljem tõusis Kanepi meeskoor üheks paremaks eesti kooriks, kes tegi laialdasi kontsertreise isegi Peterburgi ja Soome. Erakordse hooga arenes orkestrimuusika Rõuge kihelkonnas, kus tegeles õpetajana J.Häusler, kes organiseeris kohapeal meeskoori ja asutas ka pasunakoori. Laulupeol esines Rõuge pasunakoor väga hästi ja äratas imestust oma lühiajalise ettevalmistuse pärast. Suure-Jaanis arenes koorilaul samuti kiiresti, sest seaset muusikaelu vedas J.Kapp. Võimekas koor võttis laulupeost osa ja tegutses hiljem Fr.Kuhlbarsi juhtimisel.
Altar paigutatakse kiriku idapoolsesse ossa. Ida- ja läänekirikute vahel tekkis altari ehitamise ja kasutamise traditsioonides varakult lahknevus. Läänekirikus hakati altarit kaunistama baldahhiinide ja rentaablitega, altarimaalide ja kujudega. Altariks nimetatakse siiski vaid altarilauda risttahukakujulist kõrgendit, mille peal pühitsetakse armulauda. Pühakodadesse rajati peaaltari kõrvale ka teisi altareid. Peaaltari ruumi nimetatakse läänekirikus kooriks, kooriruumiks või altariruumiks. Idakirikus ei ole läänekiriku altari otsest vastet: altariruumis täidavad selle aset aujärg ja ohvrilaud. Altariks hakati nimetama kiriku osa, mis on kogudusest eraldatud võre, eesriide või ikonostaasiga. Kogu seda eraldatud piirkonda hakati nimetama altariks. Altari kasutamise reeglid on paljuski pärit Jeruusalemma templist. Idakiriku altarisse pääseb läbi kolme värava. Keskmisest väravast, mida nimetatakse
Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. 944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM, mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni. RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur publikuhuvi, koor oli sagedane uudisloomingu tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat ka heliloojad väljastpoolt Eestit (nt
kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. Seda pildiseina nim. ikonostaasiks. ROMAANI ARHITEKTUURI ÜLDINE ISELOOMUSTUS Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa. Seal laulis ka koor. Selleks oli vaja ruumi ja pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis nelikurkne ruummida nim. kooriks. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nim. nelitiseks. Koori põrand oli pikihoone põrandast tavaliselt kõrgem. Koori all oli sageli kabel (krüpt), mida kasutati suurnike matusepaigana. Tihti ulatub transept pikihoonestrohkem välja kui varakristlikes basiilikates. Kiriku põhiplaan läheneb sel juhul nn. ladina ristile. Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe, näiteks ühelööviline ja kodakirik. Viimane oli
Virkhausi juhtimisel. See kollektiiv oli juba 30 aastat tegutsenud ja püsinud eesti orkestrimuusikas juhtival kohal. Koorimuusikat olevat agarasti arendanud Rõngu kihelkonnakooli-õpetaja, Valga seminari kasvandik C.Rossmann, ent kohalik pastor olevat laulupeo vastu olnud vaenulik ega oleva peo kasuks ,,sõrmegi liigutanud." Koorilaul ja orkestrimuusika olid juba enne laulupidu tublisti arenenud Kanepi kihelkonnas, kus P.Abel asutas Kanepi meeskoori. Kanepi meeskoor sai üheks parimaks eesti kooriks. Erakordse hooga arenes orkestrimuusika kaugel Võrumaa sopis, Rõuge kihelkonnas Tsooru vallas. Seal tegutses Mõisaküla koolis 1869. a. kevadest alates Jaan Häusler, kes organiseeris kohapeal meeskoori ja asutas pasunakoori, mis oli ühtlasi kõige esimeseks orkestriks Võru maakonnas. Koorilaul arenes edukalt Tarvastus, eriti kihelkonnakooli juures koolmesiter H. Wühneri juhtimisel. Esialgu harrastati koolis segakoorilaulu, mille eeskujul moodustati laulupeo eel meeskoor
aprillil peetud eesti muusika päevade festivali heliloojaks kuulutati samuti Veljo Tormis. 12. aprillil Estonia kontserdisaalis toimunud muusikapäevade avakontsert nimetati Tormise ringiks 2007. ,,Tormise ring 2007 annab võimaluse kuulda tuntud Tormist - tema loomingu olulisemat osa alates "Raua needmisest" kuni helilooja viimase üleskirjutatud teoseni "Lauliku lõpusõnad". Ja seda kõike Tõnu Kaljuste ja Eesti Filharmooni Kammerkoori - mida rahvasuus siiani teinekord ikka veel kaljuste-kooriks kutsutakse - ettekandes. Kuigi koor Tormist mujal maailmas palju laulab, ei ole nii ülevaatliku kavaga siinmail tükil ajal üles astutud. Tormise muusikalist ringi aitab koondada ka selleks kontserdiks spetsiaalselt ümebrkujundatud Estonia kontserdisaal."10 2.2 Suurteosed koorile 7 Ernesaks, G. 1985 Laul, ava tiivad, Tallinn, Eesti Raamat, lk 151 8 sealsamas, lk 155 9 sealsamas, lk 286 10 http://www.helilooja.ee/emp.php?id=24
Hakkasid ilmnema esimesed rahvuslikud erinevused erinevate rahvaste juures. 21. Romaani arhitektuur Elavnes kiviehitiste ehitamine 11. saj. Algas linnade taastamine ja käsitööoskuste tõus. Peamiseks kirikutüübiks BASIILIKA. Kasutati mõningaid rooma ehituskunstis tuntuid võtteid ümarkaar, silindervõlv, mille järgi hakati ajastu stiili romaani stiiliks nimetama. Kirikus tekkis transepti ja apsiidi vahele nelinurkne ruum, mida nim. kooriks. Koori all oli kabel krüpt ( hauakamber ). Basiilika kõrval esines ka ühelööviline ja kodakirik ( 3- lööviline, kuid aknaid kesklöövi ülaosas polnud) . ÜMARKAAR on üks silmapaistvaim romaani stiili tunnus. PIILARID samba taolised, ainult kaunistuselemendina kasutatav. Esimestel kirikutel lagi puudus (oli ainult talastik või võlvid). Kirikute katmine ristvõlvidega. · Püha Markuse kirik Veneetsia/Itaalia, 5-kuppel kirik. · Pisa toomkirik - Itaalia
Ladina risti üks haru on teisest tunduvalt pikem. 4.Mis vahe on kodakirikul ja basiilikal? Kodakirik on kolmelööviline nagu basiilikagi, kuid kesklöövi ülaosas osal pole aknaid. 5.Kuidas muutus basiilika põhiplaan romaani ajastul? Millised ruumid sellele lisandusid? Vaimulikud ja koor koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa, oli vaja pikihoonet pikendada teisel poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nimetatakse kooriks. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori põrand oli pikihoone põrandast tavaliselt kõrgem. Koori all oli sageli kabel (krüpt), mida kasutati suurnike matusepaigana. Tihti ulatub transept pikihoonest rohkem välja kui varakristlikes basiilikates. Kiriku põhiplaan sarnaneb rohkem ladina ristile. 6.Milleks jaguneb basiilika pikihoone pikuti ja põigiti? Sammaste või pilaaride read jaotavad pikihoone pikuti löövideks. Põiguti jaguneb
paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt (Ernesaks, Eugen Kapp, Hugo Lepnurm jt). 1944
Koor sai kaasa laulda ka sõnu teadmata. Värsirea kordamise ajal ei tarvitsenud eeslaulja kaasa laulda, sel ajal sai ta meelde tuletada või välja mõelda järgmist värssi. Laule võis esitada ka kaks koori üks laulis värssi, teine kordas. Põhja-Eestis on kohati kiikedel lauldud kahes kooris: ühes kiige otsas kiikujad laulsid rea ette, teised kordasid. Lauldi ka võistu (nt pulmades või kiigel): peale jäi see, kes vaimukuselt ületas teist ja kel sõnadest puudu ei tulnud. Kooriks olid tavaliselt kogu tegevusest osavõtjad (nt lõikajad põllul). Mõningaid laululiike esitas kogu rühm ilma eeslauljata (sageli mardi- ja kadrilaulud) või üksikisik (karjaselaulud, koduste tööde laulud, hällilaulud). Kuigi Eestis oli mäletataval ajal ülekaalus naiste laul, on ka meestel olnud rohkesti laulmisvõimalusi. Lääne-Eestist on teada mehi, kes tegutsesid pulmalaulikutena. Setus püsis meeste regilaulutraditsioon veel 20. sajandil. Laulda võidi liikudes
Igal suuremal piirkonnal oli poliitilise killustatuse tõttu omapärane ehituskunst. Põhiliseks kirikutüübiks oli basiilika. Kristlaste hulk on suurenenud ja seetõttu ka kiriku tüüp muutub. Muutunud olud tingisid vanas skeemis olulisi muudatusi. Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku idapoolsemasse otsa, kus laulis ka koor. Selleks oli vaja ruumi ja pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nim kooriks. Pikihoone ja transepti lõimumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori põrand oli põikihoone pärandast tavaliselt kõrgem ja koori all on vahel kabel krüpt, kuhu maeti suurnikke. Kiriku põhiplaan läheneb ladina ristile. Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik. Viimane oli kolmelööviline nagu basiilika, kuid aknaid kesklöövi osas polnud. Uksed asusid mõnikord läänepoolses osas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid
traditsioonid. 10.-12. saj kujunes Lääne ja Kesk-Euroopas esimene kõigis visuaalse kunsti liikides avalduv uus stiil pärast antiikaega. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Muutunud olud tingisid vanas skeemis muudatusi vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa, seal laulis ka koor. Selleks oli vaja ruumi ja pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nim kooriks. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nim nelitiseks. Koori all oli sageli kabel (krüpt),mida kasutati surnute matmispaigana. Tihti ulatub transept pikihoonest rohkem välja kui varakristlikes basiilikates. Kiriku põhiplaan läheneb sel juhul nn ladina ristile. Basiilika kõrval esines ka teisi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik. Viimane oli kolmelööviline nagu basiilika, kuid aknaid kekslöövi ülaosas polnud. Uksed (keskaja
annaabi.ee 
