Lahus valada filtrile mööda klaaspulka. Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm³ destilleeritud vett, segada ja filtreerida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Lõpuks pesta filter destilleeritud veega, et viia kogu lahustunud sool lahusesse, lastes filtril lõpuks tühjaks tilkuda. Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisada sinna nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm³. Lahust hoolikalt läbi segada, mõõtesilindrit mitmel korral ümber pöörates. Seejärel mõõta areomeetriga lahuse tihedus. 4. Katseandmed m (NaCl segu liivaga)= 10 g ρ (mõõdetud tihedus)= 1,0160 g/ml ρ1 (sellest väiksem tihedus tabelis)= 1,0126 g/ml
Korraga täidetakse filtrist ¾ ning klaaspulk tõstetakse kohe koonilisse kolbi tagasi. 2. NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast lisada koonilises kolbis olevate jäägile uuesti 50 cm2 destilleeritud vett ja filtreerida läbi sama filtpaberi keeduklaasi. Korrata katset veel üks kord. Lõpuks pesta filter, et viia lahustunud sool lahusesse. Selleks täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuni tühjaks tilkuda. Liiv koonilisest kolbist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. 3. Selge filtraat valada keeduklaasist mõõtesilindrisse ja seejärel täita mõõtesilinder 250 cm2 -ni destilleeritud veega. Mõõtesilindrit mitmel korral ümber pöörates lahus hoolikalt läbi segada. 4. Areomeerti abi määrata lahuse tihedus. Jälgida, et mõõtmiles areomeetr ei puutuks vastu mõõtesilindriseina. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud
Lahust valada filtrile mööda klaaspulka. 3. NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast lisada koonilises kolvis olevale jäägile uuesti 50 cm3 destilleeritud vett ja filtreerida läbisama filterpaberi keeduklaasi. Korrata katset veel üks kord. 4. Lõpuks pesta filter, et viia kogu lahustunud sool lahusesse. Sellekstäitafilter destilleeritud veega, lastesta lõpuni tühjaks tilkuda. 5. Liiv koonilisest kolvist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. 6. Selgefiltraat valada keedu klaasist mõõtesilindrisse ja seejärel täita mõõtesilinder 250 cm 3 -ni destilleeritud veega. Mõõtesilindrit mitmel korral ümber pöörates lahus hoolikalt läbi segada. 7. Areomeetri abil määrata lahuse tihedus. 8. Pealemõõtmistpesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada. Katseandmed. Lahuse tihedus 1,019g/cm3
Korraga täidetakse filtrist ning klaaspulk tõstetakse kohe koonilisse kolbi tagasi. _ 2) NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast lisada koonilises kolvis olevale jäägile uuesti 50 cm3 destilleeritud vett ja filtreerida läbi sama filterpaberi keeduklaasi. Korrata katset veel üks kord. Lõpuks pesta filter, et viia kogu lahustunud sool lahusesse. Selleks täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuni tühjaks tilkuda. Liiv koonilisest kolvist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. 3) Selge filtraat valada keeduklaasist mõõtesilindrisse ja seejärel täita mõõtesilinder 250 cm3 -ni destilleeritud veega. Mõõtesilindrit mitmel korral ümber pöörates lahus hoolikalt läbi segada. 4) Areomeetri abil määrata lahuse tihedus. Jälgida, et mõõtmisel areomeeter ei puutuks vastu mõõtesilindri seina. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada.
Kui keeduklaasi oli jäänud jälle ainult liiva jäägid, lisasin umbes 20 cm3 destilleeritud vett, seda vett keeduklaasi valades jälgisin, et keeduklaasi seinad saaksid ka liiva jääkidest puhtaks. Filtreerisin ka selle läbi sama filtri samasse koonilisse kolbi. Kui lahus oli ära filtreerunud valasin filtrile lihtsalt destilleeritud vett, et NaCl täielikult filtri pooridest välja pesta. Liiva keeduklassist loputasin kraaniveega liivakogumisnõusse. Valasin lahuse koonilisest kolvist 250 ml mõõtesilindirsse ning lisasin nii palju destilleeritud vett, et mõõtesilindris oleks 250 ml lahust. Lahust tuli mõõtesilindris hoolikalt segada, selleks valasin lahuse tagasi koonilisse kolbi ning sealt uuesti mõõtesilindrisse ning see järel mõõtsin aeromeetriga lahuse tiheduse. Katseandmed. Võetud liiva-soola segu kogus – 5,35 g Lahuse tihedus - ρ – 1,011 g/cm3 Sellest väiksem tihedus tabelis- ρ 1- 1,0090 g/cm3
Klaaspulk peab olema veidi kaldu ega tohi puutuda vastu filtri põhja, mis võib kergesti puruneda. Filtrist täidetakse 3/4 ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut.Vältida suurema koguse liiva sattumist filtrile, mis aeglustab oluliselt filtrimist. Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm3 destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3. Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti Tallinna Tehnikaülikool 2011 koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Mõõta areomeetriga lahuse tihedus. Areomeeter viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata seda kõrgelt kukkuda. Katsetulemused mõõdetud tihedus 1,0079 g/ cm3 1 sellest väiksem tihedus tabelis 1,0054 g/ cm3
Reguleeritava hõõritsa kere on valmistatud seest koonilise auguga, mida tööosa pikkuses läbivad hammaste vahele lõigatud pilud. Kruvi keeramisel surub selle kooniline ots hõõritsa hambad laiali, mis võimaldab teatud piires muuta hõõritsa läbimõõtu. Hõõrits koosneb kolmest osast: tööosast, kaelast ja sabast. Hõõritsate elemendid ja geomeetrilised parameetrid Tööosa koosneb omakorda lõikeosast või juhtkoonusest, kalibreerivast ja koonilisest osast. Lõikeosa on kooniline ning on mõeldud laastu lõikamiseks. Juhtkoonuse lõikeservad moodustavad hõõritsa telje suhtes nurga 2. Iga lõikeserv on seega ettenihke suuna või hõõritsa telje suhtes nurga all. Käsihõõritsatel on selle väärtus 0,5...1,50 ja masinhõõritsatel 3...50. Juhtkoonuse otsal on hammaste faasinurk 450. See väldib lõikehammaste purunemist. Hõõritsa hamba taganurk on 6...150.Esinurk on eeltöötlemishõõritsal 0...100, puhastöölemishõõritsatel 00
Lahustada soola 50 ml veega; liiv ei segu ning kogub klsssi põhjal; soojendada ei ole vaja 3. Valmistada filtriseadmet 4. Filtreerida: segu peab jooksma klaasipulgal ning valada lehtrist keeduklaasi seinal; vältida liiva filtripaberile sattumist 5. Lisada saagile umbes 50 ml destilleeritud vett, segada ning filtreerida sama filtriga 6. Pesta keeduklaasi 2 korda 20 ml vett jälgides, et seinad jäid puhtaks 7. Pesta NaCl filtripaberist välja 8. Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. 9. Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250ml 10. Segada lahuse 11. Mõõta areomeetriga lahuse tihedus. Katseandmed: Segu mass: 7,08g (segu A) Lahuse tihedus: 1,007 g/cm³ Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: 1,50−1,00 C=1,00+ ∙ ( 1,007−1,0054 )=1, ( 2 )( ) 1,0090−1,0054
~30...50 cm destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi 3 sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesta paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtrida läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda. Liiv keeduklaasist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm . 3 Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Areomeeter viia lahusesse ettevaatlikult ning mõõta sellega lahuse tihedust. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega ning loputada destilleeritud veega. Leida tabelist NaCl protsendiline sisaldus lahuses, kasutades lineaarset
Korraga täidetakse filtrist ning klaaspulk tõstetakse kohe koonilisse kolbi tagasi. _ 2) NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast lisada koonilises kolvis olevale jäägile uuesti 50 cm3 destilleeritud vett ja filtreerida läbi sama filterpaberi keeduklaasi. Korrata katset veel üks kord. Lõpuks pesta filter, et viia kogu lahustunud sool lahusesse. Selleks täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuni tühjaks tilkuda. Liiv koonilisest kolvist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. 3) Selge filtraat valada keeduklaasist mõõtesilindrisse ja seejärel täita mõõtesilinder 250 cm3 -ni destilleeritud veega. Mõõtesilindrit mitmel korral ümber pöörates lahus hoolikalt läbi segada. 4) Areomeetri abil määrata lahuse tihedus. Jälgida, et mõõtmisel areomeeter ei puutuks vastu mõõtesilindri seina. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada.
Metoodika: Kuiva keeduklaasi kaaluti 6,30g liiva ja soola segu. Lahustada NaCl klaaspulgaga segades ~50ml destilleeritud veega. Lahus filtreerida. Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks veel ~50ml destilleeritud vett, segada ja filtrida. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesta veel paar korda vähese veega. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täita filter destilleeritud veega ja lasta tühjaks tilkuda. Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250ml. Lahust segada hoolikalt. Mõõta areomeetriga lahuse tihedus. Leida tabelist NaCl protsendiline sisaldus lahuses. Arvutada mõõtmistulemuste järgi lahuses oleva NaCl mass ning NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus. Katseandmed Segu mass m=6,30 g NaCl lahuse tihedus =1,011 g/cm3 Vlahus=250 ml Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
EESMÄRK: Mõõta kraani- ja jõevee mikroobide ja kolibakterite arvu; analüüsida ja võrrelda nende joogikõlblikkust. TÖÖKÄIK: Petri tasside ettevalmistamine (nimed ja informatsioon peale). Kolmes katseklaasis on 9 ml NaCl 0,9% lahus. Steriilse pipetiga võetakse koonilisest kolvist 1 ml jõevett ning viiakse esimesse katseklaasi. Lahust segatakse hoolikalt 30 sekundit Vortex mikseril. Saadakse lahjendus 10¹, mis viiakse nii Petri tassi kui ka järgmisesse katseklaasi, kus saadakse lahjendus 10². Saadud lahus segatakse ning viiakse uue steriilse pipetiga kahte tassi kui ka katseklaasi. 10³ lahus segatakse ning külvatakse tassi. Järgmisena tuleks lisada tõmbekapi all lahust. Coli-laadseid baktereid määratakse jõevee lahjendusest 10¹ ja 10²
Kuiva keeduklaasi kaaluti liiva ja soola segu. NaCl lahustati klaaspulgaga segades vähese koguse (~50) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti, milleks asetati filterpaber statiivi külge kinnitatud lehtrisse. Lahus valati filtrile mööda klaaspulka. Jälgiti, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesuks filtri pooridest täideti filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda. Lahus valati koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisati mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250. Uus lahus segati korralikult. Areomeetriga mõõdeti saadud lahuse tihedus. Katseandmed (mõõdetud tihedus) = 1,011 g/ (sellest väiksem tihedus tabelis)=1,0090 g/ (sellest suurem tihedus tabelis)=1,0126 g/ C%(otsitav massiprotsent)=1,77% (massiprotsent, mis vastab väiksemale tihedusele)=1,50% (massiprotsent, mis vastab suuremale tihedusele)=2,00%
inerts. Väliskkorpusel on suurem soojuspaisumine, mille tulemusel korpus pikeneb ja liigutab varrast mis asub korpuse sees, samuti kaasa. 6.Ujuktüüpi kulumõõtja ehk rotameeter. Kulu registreerivad kontrollmõõteriistad. Ujuktüüpi kulumõõtja ehk rotameeter on samuti drosselkulumõõtja, mis koosneb koonilisest klaastorust ja ujukist selle sees. Mõõdetav keskkond juhitakse alt sisse ja ujuk tõuseb üles. Tasakaaluseisus ujuki kaal tasakaalustatakse voolu jõul rõhulangusega p=p 1 p2, milline mõjub tema pinnale. Ujuk hoitakse torus teatud kõrgusel h. Erinevate kuluväärtuste puhul p jääb samaks, aga pilu ujuki ja toru seina vahel, mida läbib mõõdetav keskkond ja ujuki kõrgus torus muutuvad. Ujuki kõrgus seega iseloomustab üheselt läbivoolava keskkonna kulu. Ujukid
areomeeter, filterpaber. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kuiva keeduklaasi kaaluti 5-9 g liiva ja soola segu täpsusega 0,01 g. NaCl lahustati klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti. Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30-50 cm3 destilleeritud vett, segati ning filtreeriti koonilisse kolbi läbi sama filtri. Lahus valati koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Mõõtesilindrisse lisati nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks 250 cm3. Areomeetriga mõõdeti lahuse tihedus. Katseandmed Liiva ja soola segu m= 6,06 g Lahuse tihedus = 1,007 g/cm3 1= 1,0054 g/cm3 2= 1,0090 g/cm3 C%1= 1,00 C%2= 1,50 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Protsendiline sisaldus lahuses: NaCl mass : Liiva sisaldus: Tegelik liiva sisaldus oli 50% Suhteline viga : Molaarsus: Molaalsus: Moolimurd:
destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesta paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtrida läbi sama filrti koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täita filter destilleeritud veega, lastes tal lõpuni tühjaks tilkuda. Liiv keeduklaasist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. Mitte valada kraanikaussi! Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3. Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Mõõta aeromeetriga lahuse tihedus. Aeromeeter viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata seda kõrgelt kukkuda. Peale mõõtmist pesta aeromeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada. Katseandmed. Kasutasin segu B
2. NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast lisada keeduklaasis olevale jäägile uuesti 50 𝑐𝑚3 destilleeritud vett ja filtreerida läbi sama filterpaberi koonilisse kolbi. Korrata katset veel üks kord. Lõpuks pesta filter, et viia kogu lahustunud sool lahusesse. Selleks täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuni tühjaks tilkuda. Liiv keeduklaasist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. 3. Selge filtraat valada koonilisest kolbist mõõtesilindrisse ja seejärel täita mõõtesilinder 250 c𝑐𝑚3 -ni destilleeritud veega. Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. 4. Areomeetri abil määrata lahuse tihedus. Jälgida, et mõõtmisel areomeeter ei puutuks vastu mõõtesilindri seina. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada. Kokkuvõte
Lahus filtreerida. Selleks valmistada kurdfilter, asetada see klaaslehtrisse ning niisutada vähese destileeritud veega. Lagus valada filtrile mööda klaaspulka. Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks veel ~50ml destilleeritud vett, segada ja filtrida. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesta veel paar korda vähese veega. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täita filter destilleeritud veega ja lastas see tühjaks tilkuda. Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250ml. Lahust segada hoolikalt. Mõõta areomeetriga lahuse tihedus, viies areomeetri lahusesse ettevaatlikult, laskmata sellel kõrgelt kukkuda. Leida tabelist NaCl protsendiline sisaldus lahuses. Arvutada mõõtmistulemuste järgi lahuses oleva NaCl mass ning NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus. Katseandmed
segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesta paar korda vähese veega (~10...20 cm 3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtrida läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda. Liiv keeduklaasist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. Mitte valada liiva kraanikaussi! Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3. Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Mõõta areomeetriga lahuse tihedus. Areomeeter viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata seda kõrgelt kukkuda. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada. 1
vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesta paar korda vähese veega (~10...20 cm 3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtrida läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda. Liiv keeduklaasist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. Mitte valada liiva kraanikaussi! Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3. Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Mõõta areomeetriga lahuse tihedus. Areomeeter viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata seda kõrgelt kukkuda. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada.
Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesta paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtrida läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda. Liiv keeduklaasist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. Mitte valada liiva kraanikaussi! Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3. Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Mõõta areomeetriga lahuse tihedus. Areomeeter viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata seda kõrgelt kukkuda. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada
sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesta paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtrida läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda. Liiv keeduklaasist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. Mitte valada liiva kraanikaussi! Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3. Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Mõõta areomeetriga lahuse tihedus. Areomeeter viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata seda kõrgelt kukkuda. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada. Leida tabelist 2
.50 ml destilleeritud vett, segati ja filtriti läbi sama koonilise filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesti veel paar korda vähese veega (10…20 ml), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtriti läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täideti filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda. Liiv keeduklaasist loputati kraaniveega liivakogumisnõusse. Lahus valati koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisati mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahus oleks täpselt 250 ml. Lahust mõõtesilindris segati hoolikalt, selleks valati lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Mõõdeti aeromeetriga lahuse tihedus. Katseandmed ja tulemuste analüüs Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste
3 ~30...50 cm destilleeritud vett, segasin ja filtrisin koonilisse kolbi läbi sama filtri. 5. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pestsin paar korda vähese veega, jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtrisin läbi sama filtri koonilisse kolbi. 6. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täitsin filter destilleeritud veega ja lastsin ta lõpuks tühjaks tilkuda. 7. Lahus valasin koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisasin mõõtesilindrisse 3 nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm . 3 V= 250 cm 8. Lahust mõõtesilindris segasin hoolikalt. Selleks valasin lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. 9. Mõõtsin areomeetriga lahuse tihedus.
Pesen keeduklaasi ja liiva jäägi keeduklaasis paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvee filtrin läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täidan filtri destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda. Loputan liiva keeduklaasist kraaniveega liivakogumisnõusse. Mitte mingil juhul ei tohi valada liiva kraanikaussi! Valan lahuse koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisan mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3. Segan lahust hoolikalt mõõtesilindris. Selleks valan lahuse korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Mõõdan areomeetriga lahuse tiheduse. Areomeeteri viin lahusesse ettevaatlikult, laskmata seda kõrgelt kukkuda. Peale mõõtmist pesen areomeeteri kraaniveega, loputan destilleeritud veega ning kuivatan.
NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast lisatakse jäägile keeduklaasis veel veidi destilleeritud vett, segatakse ja filtreeritakse koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi seinad ja liiva jääk pestakse paar korda vähese veega. Ka pesuvesti filtreeritakse läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täidetakse filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda. Lahus valatakse koonilisest kolvist 250 ml mõõtesilindrisse. Mensuuri lisatakse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm 3. (Konkreetses lahuses kasutati liiva väljapesemiseks veidi liiga palju vett, mistõttu oli kogu lahuse maht üle 250 cm 3. Selle tagajärjel oli NaCl mass ja protsendilisus tegelikkusest erinev.) Lahust segatakse hoolikalt, valades see tagasi koonilisse kolbi ja seejärel taas mõõtesilindrisse. Mõõdetakse lahuse tihedust
keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm 3 destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesta paar korda vähese veega (~10...20 cm 3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtrida läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda. Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3. Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi.Mõõta areomeetriga lahuse tihedus. Katseandmed mõõdetud tihedus 1,0110 g/cm3 1 sellest väiksem tihedus tabelis 1,0090 g/cm3 2 sellest suurem tihedus tabelis 1,0126 g/cm3
NaCl lahustati klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti. Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30-50 cm3 destilleeritud vett, segati ning filtreeriti koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesti paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtriti läbi sama filtri koonilisse kolbi. Lahus valati koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Mõõtesilindrisse lisati nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks 250 cm3. Areomeetriga mõõdeti lahuse tihedus. Katsetulemused: Liiva ja soola segu m = 7,67 g Lahuse tihedus ρ = 1,009 g/cm3 C% = 1,50% Kasutades valemi 1.4 arvutati mõõtmistulemuste (lahuse maht ja tihedus) järgi lahuses oleva naatriumkloriidi mass ning NaCl protsendiline sisaldus (valem 1.2) liiva ja soola segus: 1,50%
Lahustada NaCl klaaspulgaga segades umbes 50 cm3 destilleeritud veega. Lahus tuli filtreerida läbi kurdfiltri. Lahus valada filtrile mööda klaaspulka. Jäägile lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast 30…50 cm3 destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri Keeduklaasi ja liiva jääki pesta vähese veega (10…20 cm3), filtrida läbi filtri Lahus valda koonilisest kolvist mõõtesilindrisse Lisada nii palju vett et lahust oleks 250 cm3 Mõõta areomeetriga lahuse tihedus Leida tabelist NaCl protsendiline sisaldus lahuses, arvutada naatriumkloriidi mass ja protsendiline sisaldus liiva ja soola segus Arvutada naatriumkloriidi sisaldus lahuses järgmistes kontsentratsiooni väljendusviisides: molaarsus, molaalsus, moolimurd, normaalsus, g/dm3, kg/m3. Katseandmed
..50 cm3 destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasispesta paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtrida läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda. Liiv keeduklaasist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3. Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Mõõta areomeetriga lahuse tihedus. Areomeeter viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata seda kõrgelt kukkuda. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada. Katseandmed.
väliskeskkonna temp-ile. Puudused: kiiruste reguleerimise astmelisus, konstruktsiooni keerukus, kõrge müra tase, kõrde tundlikkus määrderežiimile. 16. Rataskäiguosal masina mehhaanilise transmissiooni koostus. 1. Peasidur – võimaldab ühendada või lahutada transmissiooni ja jõuallika 2. Käigukast – võimaldab muuta transmissiooni ülekandearvu ning sellega valida olukorrale vastav diapasoon 3. Kardaanülekanne – võimaldab pöörleva liikumise ülekandmist muutuva nurga all 4. Koonilisest hammasülekandest koosnev peaülekanne – võimaldab pöörlevat liikumist üle kanda täisnurga all 5. Diferentsiaal – võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erinevate kiirustega kui masin liigub kõverjoonelisel trajektooril. (4. ja 5. moodustavad kokku vedava silla peaülekande.) 6. Poolteljed 7. Vedavad rattad 17. Hüdraulilised transmissioonid ja nende liigitus. Hüdraulilistes transmissioonides toimub
ekvaatori tasandil. Geotsentrilist koordinaatide süsteemi kasutatakse GPS-mõõtmiste puhul, kus satelliitide asendid on määratud geotsentriliste koordinaatidega. Geotsentrilisi koordinaate väljendatakse meetrites. 4. Algoritm, kuidas saadakse geotsentrilistest ristkoordinaatidest L-Est97 ristkoordinaadid. Tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem L-EST tuleneb Lamberti kahe lõikeparalleeliga koonilisest konformsest kaardiprojektsioonist LAMBERTESTONIA (edaspidi LAMBERT-EST), mille arvutused on tehtud ellipsoidil GRS80, kasutades järgmisi arvandmeid: 1) telgmeridiaan LC = 24° 00' E; 2) esimene standardparalleel BS = 58° 00' N; 3) teine standardparalleel BN = 59° 20'; 4) koordinaatide algpunkti geodeetilised koordinaadid B0 = 57° 31' 03''.19415 N, L0 = 24° 00' E; 5) koordinaatide algpunkti ristkoordinaadid X0 = 6 375 000 m, Y0 = 500 000 m.
polaarprojektsioon ) Ortodroom on lühim kaugus ja ühtlasi sirgeim joon ellipsoidil või sfääril kahe punkti vahel. Piki ortodroomi liikudes muutub asimuut pidevalt . Mercatori projektsioonis kujutub ortodroom kõverana, mille kumerus on suunatud lähemal asuva pooluse poole (suuna reduktsioon). Joonis lk 95 35. Milline on asimuudilise polaarprojektsiooni paralleelide ja meridiaanide kuju ja milles seisneb nende erinevus koonilisest polaarprojektsioonist? (õ lk 63 ja 73-74) Aimuudilistes polaarprojektsioonides kujutuvad meridiaanid ühes punktis lõikuvate sirgetena, mille lõikenurgad võrduvad vastavate geograafiliste pikkuste vahega. Parallelid on kontsentrilised ringjooned, kusjuures ühiseks tsentriks on meridiaanide lõikepunkt. Koonilise polaarprojektsiooni (normaalprojektsiooni) puhul kujutuvad meridiaanid sirgetena, mis lõikuvadühes punktis (projektsioonipinna, s
Ristmiku tapid pailknevad harkide sil.mades ja on kinnitatud nendesse nõellaagrite abil. 4 Joonis nr. 2 Kardaanvõll 4. Paeülekanne ja differentsiaal Peaülekande ülesandeks on pöördemomendi ülekandmine täisnurga all asuvatele pooltelgedele ja rataste veojõu suurendamine. Peaülekanne kujutab endast kahest koonilisest hammasrattast hüpoidülekannet. Hüpoidülekandes paikneb vedava hammasratta telg veetava hammasratta teljest madalamal. Seetõttu paikneb kardaanvõll madalamal ja tunneli kõrgus kere põrandal on väiksem. Hüpoidülekande eelised on hammasrataste sujuv hambumine ja nende suurem vastupidavus. Ta nõuab aga spetsiaalse õli (suure kleepumisvõimega) kasutamist. Hariliku transmissiooniõliga õlitamisel läheb hüpoidülekanne rikki mõnetunnise töötamise järel.
tekivad teisesed haavakoed -- haavapuit, haavakork jne. või isegi uued organid. Ka kallusemeristeem on sekundaarne algkude. 2.1.1. Apikaalsed algkoed Apikaalsed ehk tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus. Need algkoed paiknevad koonilisest moodustisena -- kasvukuhikuna, mida ümbritsevad soomusjad lehe primordiumid (lehealgmed). Lihtsaima kasvukuhiku tipus on üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulisele püramiidile sarnanev kiird- ehk initsiaalrakk, mis
viisil taplust pidama. * Loode- Euroopa südamikus iseloomustasid aastatel 950 1350 sõjapidamist kolm peamist tunnust: raskeratsaväe juhtiv roll, vibuküttide ja eriti ammuküttide üha kasvav osatähtsus ning teatud kindlat tüüpi kindlusehitiste linnuste ja neile vastukaalu pakkuva piiramistehnika väljakujunemine. Raskeratsavägi * juba 10. sajandil oli sõjaretkedel määrav tähtsus raskeratsaväel. _ Ratsarüütli kaitsevarustus koosnes koonilisest kiivrist, rõngassärgist (lorica) ja suurest kilbist, ründerelvadeks olid oda, mõõk ja vahel ka sõjanui. Rünnakule asudes oli rüütli vältimatuks kaaslaseks suur ja tugev sõjaratsu, destrier. Need sõjamehed moodustasid r a s k e ratsaväe, sest nad olid täies varustuses, ja eriti selle pärast, et neil oli kallis rõngassärk. _ rõngassärk oli sageli rüütlivarustuse kõige hinnalisem ese
joonis 0.2.28a ja b). Teatavasti, kui vedelik läbib torus kitsama koha suureneb seal kiirus ja tekib rõhulangus. Seejuures, mida suurem on rõhulangus, seda suurem on kulu. W = Kf√ Δp (3.2.16) kus: K – proportsionaalsustegur, sõltub mõõdetava keskkonna tihedusest ja drosseli kulukarakteristikutest; f – drosseli ava pind; Δp = p1 – p2; Rotameeter (joonis 0.2.28c) on rõhulanguandur, koosneb koonilisest klaasist torust, millele joonistatud skaala. Klaastoru sees on ujuk. Püsirežiimis ujuki kaal tasakaalustatakse mõõdetava keskkonna voolu jõul, mis mõjub tema pinnale suurusega Δp = p1 – p2 ja ujuk püsib torus teatud kõrgusel h. Erinevate püsivate kuluväärtuste juures rõhkude vahe Δp jääb samaks, pilu pind f ujuki ja toru seina vahel ning ujuki kõrgus h muutuvad vastavalt kulu muutusele. Mõõdetava
initsiaalrakk, mis jaguneb kordamööda kõikide külgede suunas. Haavakude - Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude ehk kallus, milles leidub algkoelisi rakke - kalluse- ehk haavameristeemi. Selle talitledes tekivad teisesed haavakoed - haavapuit, haavakork jne. või isegi uued organid. Kasvukuhik - Apikaalsed ehk tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus. Need algkoed paiknevad koonilisest moodustisena kasvukuhikuna. Kasvukuhikus toimub juure pikenemine ja juurekübara rakkude uuenemine Põhikude e parenhüüm iseloomustus - vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Ülesanded fotosüntees ja varuainete säilitamine. Paiknemine - moodustavad valdava osa taimede kehast. Põhikudesid saab liigitada nende paiknemise järgi taimes- esikoore
Klass: Mercatori põiksilindriline konformne projektsioon Referentellipsoid: GRS-80 Projektsioonide parameetrid: Telgmeridiaan L=24°00' Mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996 ( e. moonutused suurimad). Lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=00°00' L0=24°00' Lähtepunkti ristkoordinaadid: x0 = 0m y0 = +500 000m 10. Eesti põhikaardi Lambert-EST projektsioon ja selle omadused. Tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem L-EST tuleneb Lamberti kahe lõike-paralleeliga koonilisest konformsest kaardiprojektsioonist LAMBERT-ESTONIA, mille arvutused on tehtud ellipsoidil GRS80 kasutades järgmisi andmeid · Telgmeridiaan: Lc = 24°00' E · Esimene standardparalleel: Bs = 58°00' N · Teine standardparalleel: Bn=59°20'N · Koordinaatide alguspunkti geodeetilised koordinaadid: B0=57°31'03''.19415 N L0=24°00' E · Koordinaatide alguspunkti ristkoordinaadid: x0 = 6 375 000m y0 = +500 000m 11
Klass: Mercatori põiksilindriline konformne projektsioon Referentellipsoid: GRS-80 Projektsioonide parameetrid: Telgmeridiaan L=24˚00’ Mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996 ( e. moonutused suurimad). Lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=00˚00’ L0=24˚00’ Lähtepunkti ristkoordinaadid: x0 = 0m y0 = +500 000m 10. Eesti põhikaardi Lambert-EST projektsioon ja selle omadused. Tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem L-EST tuleneb Lamberti kahe lõike-paralleeliga koonilisest konformsest kaardiprojektsioonist LAMBERT-ESTONIA, mille arvutused on tehtud ellipsoidil GRS80 kasutades järgmisi andmeid Telgmeridiaan: Lc = 24˚00’ E; Esimene standardparalleel: Bs = 58˚00’ N; Teine standardparalleel: Bn=59˚20’N; Koordinaatide alguspunkti geodeetilised koordinaadid: B0=57˚31’03’’.19415 N L0=24˚00’ E; Koordinaatide alguspunkti ristkoordinaadid: x0 = 6 375 000m y0 = +500 000m 11. Eesti kaardilehtede nomenklatuur, selle praktiline vajadus. 12
pikkuses läbivad hammaste vahele lõigatud pilud. Kruvi keeramisel surub selle kooniline ots hõõritsa hambad laiali, mis võimaldab teatud piires muuta hõõritsa läbimõõtu. Hõõrits koosneb kolmest osast: tööosast, kaelast ja sabast (joon. 134) Hõõritsate elemendid ja geomeetrilised parameetrid joon. 134 Tööosa koosneb omakorda lõikeosast või juhtkoonusest, kalibreerivast ja koonilisest osast. Lõikeosa on kooniline ning on mõeldud laastu lõikamiseks. Juhtkoonuse lõikeservad moodustavad hõõritsa telje suhtes nurga 2. Iga lõikeserv on seega ettenihke suuna või hõõritsa telje suhtes nurga all. Käsihõõritsatel on selle väärtus 0,5...1,50 ja masinhõõritsatel 3...50. Juhtkoonuse otsal on hammaste faasinurk 450. See väldib lõikehammaste purunemist. Hõõritsa hamba taganurk on 6...150 (joon. 132c). Esinurk on eeltöötlemishõõritsal 0..
kõhuli.13-14 a. Enne seda on alanud poistel kaenlaaluse ja (axilaar ja publitaarkarvastiku kasv -mõlemal sool),publitaalkarvastiku kasv, alguses ilmnevad üksikud pigmenteerimata karvad, seejärel ilmnevad pigmenteeritud koonilise kujuga ja vähest ala kandvad karvad, siis pärast seda karvad muutuvad krussi, on krussis, ja siis publitaalkarvastikus(häbeme) hakkavad katma juba tervet ala, ja karva kuju muutub koonilisest karvastikust , püramiidi kujuga. Karvad krudisevad siis on see karv kolmnurkse läbilõikega- viimane etapp. Täiskasvanul on ristlõige kolnurga kujuline. Türdukutel menstruatsioon- esmakorne ehk menarhe, keskmine tunnusjoon keskmiste sugutunnuste seas. 4.Sekundaarsete sugutunnuste areng Higinäärmed hakkavad tööle. Alguses kui tööle hakkavad, iseloomulikku higi lõhna pole, kui see tekkima hakka. Enne märkad sa vistrike ja vinne, puberteedi ealisel läheb aega oma higilõhnaga
mõõtmiseks. . '· ' Bensiini läbimisel sadenevad suuremad mustuseosakesed Bensiini väljavoolu sulgemiseks ja ta puhastamiseks ja vesi kännu põhja, väiksemad lisandid püüab aga kinni mehaanilistest lisanditest on paagi allosa küljes kraan sõelfilter. koos f il t e r s a d e s t i g a (joon. 33). Bensiinikraan Mopeedi bensiinikraan on keermetatud nõelkorgiga ja, koosneb kerest 7 ja koonilisest pöördkorgist 3 koos käe- tal on ainult kaks lülitusseisu-- avatud või suletud. pidemega T. Õõnsas pöördkorgis on avad, mis ta pöörami- Bensiinikraan ühendatakse karburaatoriga bensiinikmd- sel satuvad järjekorras kohakuti kraani keresse pressitud last kummist või plastist voolikuga. kähe eri pikkusega toruotsakuga 4 ja 5. Kraami on kolm Õhufiltrid. Koos õhuga silindrisse imetav tolm seguneb
et ampull oleks terve, selgust või värvust, sademe puudumist. Murtava otsaga ampulli avamine Tühjendage ampulli kael ravimist koputamise, pööramise või äkilise tahapoole liikumise teel. Murdke ampullikael. NB! Vigastamisoht! Ravim tõmmatakse ampullist süstlanõelaga välja, hoidke ampulli seejuures veidi kaldus. NB! Visake see nõel kohe torkekindlasse kanistrisse. Suruge õhk välja ka ülespoole suunatud süstla koonilisest osast. Näidake õele või arstile tühjendatud ampulli. Kui ravimit kohe ei manustata, varustage süstal etiketi või markeeringuga ja asetage see süstalde kandikule vm puhtasse kohta, vältides süstla saastumist. Medikamendi väljatõmbamine torkeampullist Eemaldage plastik- või metallsulgur. Desinfitseerige kork, oodake alkoholi kuivamist (mõnel torkeampullil ei ole desinfektsioon vajalik, kui kummikorgi katte eemaldamisel ei ole seda katsutud).
annaabi.ee 
