TARTU ÜLIKOOL PERSONALI KOOLITAMINE Referaat Juhendaja: Pärnu 2006 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Koolitus 4 1.1. Koolituse süsteemsus ja terviklikkus 4 1.2. Koolituse seosed personalijuhtimisega 5 2. Koolitustegevuse ahel ja koolitusjuhi roll selles 9 3. Koolitustegevust mõjutavad tasandid 13 Kokkuvõte 15 Zusammenfassung 16 Kasutatud materjalid 17 SISSEJUHATUS Referaadis käsitletakse personali koolitamise teemat kuna antud valdkond on huvipakkuv ning väärib lähemat uurimist. Töötajate treenimine ning nende oskuste arendamine on kahtlemata valdkond, millega
Koolitused, treeningud ja pidev õppimine on vahendid, mis annavad inimesele võimaluse tööalaseks arenguks ja üldiseks rahuloluks. Kvalifitseeritud, heal tasemel ja ettevõttele tulu toovaid spetsialiste vajavad kõik organisatsioonid, seega peavad mitte ainult inimesed ise olema valmis enda arendamiseks vaid ka ettevõtted peavad olema huvitatud oma töötajate koolitamisest. Bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida koolituspõhimõtteid, koolitustegevuse korraldamist ja töötajate arendamist konkreetses ettevõttes, et seejärel uuringutulemuste põhjal anda soovitused koolitustegevuse paremaks korraldamiseks ja kirjalikult fikseerida ning arendada ettevõtte koolitustegevuse põhimõtted. Töö laiem eesmärk on ettevõtte töötajate pideva ja süsteemse koolitustegevuse ja arendussüsteemi arendamine. Bakalaureusetöö koosneb kolmest osast. Esimeses osas antakse kirjandusallikate
LISA nr 1 töölepingu nr 29 juurde TRANSCOM EESTI OÜ PERESONALIASSISTENDI AMETIJUHEND I ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksuse nimetus Puudub 1.2 Ametikoha nimetus Personaliassistent 1.3 Kellele allub Tegevdirektorile 1.4 Alluvad Puuduvad 1.5 Asendajad Puuduvad 1.6 Keda asendab Puuduvad II AMETIKOHA EESMÄRK Personalitöö ja koolitustegevuse koordineermine ja korraldamine ettevõttes. III TÖÖÜLESANDED JA TULEMUSED 3.1 Koordineerib ettevõtte personalipoliitikat ning töötab sellega kooskõlas välja personalitööalased protseduurid, standardid, korrad, kindlustab nende juurutamise ja kontrollib täitmist. Vajalikud personalitööalased protseduurid, standardid, korrad on olemas ja neid järgitakse. 3.2 Peab töötajate arvestust, koostab ja esitab statistilisi aruandeid.
4.9 Ettevõte toetab oma töötajate iseseisvaid õpinguid. Iga iseseisvalt osaletud kursuse või koolituse osalemise kompenseerimise määra otsustab ettevõtte juhtkond määratletud tingimuste kohaselt. Koolitusel osaleva töötajaga sõlmitakse koolitusleping. 4.10 Personalijuht vormistab koolituslepingu töölepingu lisana. Koolituslepingu sõlmib töötajaga tööandja. 4.11 Erinevate koolituste eest tasumise ja õppepuhkuste andmise põhimõtted on kirjas koolituse eeskirjas. 4.12 Koolitustegevuse tulemuslikkuse hindamise eesmärgiks on koolituse eesmärkide täitmise jälgimine ning saadud tagasiside ja informatsiooni abil edasise koolituse planeerimine. 4.13 Koolituses osalenu annab personalijuhi nõudmisel infot koolituse kohta. 4.14Andmed töötaja osalemise kohta mistahes koolitusel säilitatakse personaliosakonnas. Koolitusdokumendid 5 Koolituse korraldamise eeskiri
KASVATUSTEADUSE OLEMUS Kasvatusteaduses on vaja analüüsida, mida ja kuidas õpetada ning mida ja mis suunas kasvatada. Pidevalt on vaja lahendada varase kasvatuse, põhi- ja täiskasvanukoolituse, kutse- ja kõrgkooliõpetuse probleeme. Võiks arvata, et kasvatusteadusest võiks kujuneda kõiki inimesi uurivaid teadusi ühendav sild. Kasvatusteadus uurib kasvatust ja õpetust. Kasvatusteadus selgitab kasvatus- ja koolitustegevuse teoreetilisi aluseid. Selle ülesandeks on kirjeldada kasvatuse, õpetuse ja koolituse olemust, eeldusi ja tagajärgi. KASVATUSTEADUSE SUHE LÄHITEADUSEGA joonis 1.1 Kasvatusteaduse koht teaduste süsteemis (lk 95) KASVATUSTEADUSE UURIMISOBJEKTID Me elame teaduslik-tehnilises maailmas. Teaduse tulemusi vajame peaaegu kõigil elualadel. See puudutab ka koolitust ja kasvatust. Otsuste tegemist
ettevõtte eesmärkide saavutamist ja välja tuua valdkonnad, milles on vaja areneda. Olemasolevate töötajate koolitusvajadused tulenevad: Ametikohale esitatud nõuetest Uute materjalide ja tehnoloogia kasutuselevõtust Uute materjalide kasutuselevõtust Firmasisesed ümberkorraldused Seadusandlusest tulenevad nõuded Koolitusvajaduse hindamise käigus kogutakse infot, mis peaksid olema koolitustegevuse järgmised etapid ja eesmärgid. Koolitusvajaduse uuringu meetoditeks on vaatlus ja intervjuud. Juht otsib sobiva koolitaja ja korraldab koolituse aja ning teeb sissekande koolitusplaani registrisse. Töötajate koolitamine toimub kas sisekoolitusena(töötajate instrueerimine töökohal, tootekoolitused materjalitarnijate poolt) või väliskoolitusena (seadusandluse muudatused). 4
Vestluste perioodi lõpus tuleb teostada analüüs, teha kokkuvõtted ja avalikustada. Avalikustatakse aid kokkuvõte. 3.Tulemuste rakendamine (administratiivsete otsuste täitmine) Tulemuste põhjal võetakse vastu otsused, mis on aluseks: - Organisatsiooni arengu planeerimisele - Töökorraldusalaste muudatuste kavandamisele ja personali paigutamisele, edutamisele - Saavutatud töötulemuste analüüsimisele - Koolitustegevuse planeerimisele - Töötasustamisele. 4.Hindamisprotseduuri käigus ilmnenud VIGADE ANALÜÜS, protseduuri täiustamine Analüüsida tuleb kogu asutuste hindamiosprotsessi, mille põhjal antakse lõpphinnang ja vajadusel korrigeeritakse. Hindamisprotsess ja hindamistulemuste kasutamine peab töötajatele garanteerima edasise ausa ja usaldusliku kohtlemise luues neile head töötingimused. AVALIKU TEENISTUJA ATESTEERIMINE
Personali arendamise eesmärgid: · Töötajate pädevuse tõstmine ja universaalsuse suurendamine · Töötajate rahulolu suurendamine ja motiveerimine · Töötajate arendamise, eneseteostuse ja karjäärivõimaluste avardamine · Personali kujundamine ja järelkasvu tagamine · Töötajate ja organisatsiooni töötulemuste parandamine ning kohanemisvõime suurendamine · Organisatsiooni konkurentsivõime suurendamine 24. Millistest etappidest koosneb arendus- ja koolitustegevuse tsükkel? Koolitusvajaduse väljaselgitamine, koolitusplaani koostamine, koolituse läbiviimine ja koolituse hindamine. 25. Mis on koolitusvajaduse analüüs? Koolitusvajaduse analüüs ehk koolitusvajaduse väljaselgitamine on tegevus, mille kaudu selgitatakse välja, milliseid muutusi soovitakse saavutada organisatsiooni, selle allüksuste ja töötajate tegevuses 26. Mis on koolitusplaan?
aktiivselt osaleda selles protsessis. 3. Soodustada personali pideva enesearendamise püüdlust, luua selleks organisatsiooni ressursse arvestades võimalused ning kasutada optimaalselt ja õiglaselt koolituseks eraldatavad riigieelarvelised vahenid. 4. Otsustada koolituseelarve mahu ja vajalikud muudatused. 5. Juhendada personalitöötajaid arendamis- ja koolitusprioriteetide määratlemisel, koolitustegevuse korraldamisel ning selle tõhususe hindamisel. 6. Põhjendada vastused koolitustaotlustele või delegeerida see ülesanne personalitöötajale. 7. Otsustada koolitusteenuse sisseostmise üle (sisekoolitud töötajate grupidele). 8. Teostada järelevalvet organisatsiooni koolitustegevuse sihipärasuse ja optimaalsuse üle. Personaliosakond või -töötaja, arendus- või koolitusjuht allüksuse või ametinimetusest sõltumata koordineerib kogu organisatsiooni koolitustegevust
· Edutamine · Vallandamine ja töö lahkujatega · Töölepingu lõpetamine. Personali hindamine · Hindamismeetodite väljatöötamine · Hindamise läbiviimise korraldamine · Hindajate töö toetamine dokumentatsiooni ettevalmistamise, vormistamise ja informeerimisega. Personali arendamine ja koolitus · Arendus- ja koolitusvajaduste väljaselgitamine määramine · Koolituskava ja koolutseelarve koostamine · Koolitustegevuse korraldamine · Karjääri planeerimine ja roteerimisprogrammide koostamine. Motiveerimine ja tasustamine · Rahapalga, lisatasude ja muude boonussüsteemide väljatöötamine, selle hoidmine ja korrigeerimine Töö- ja infokorraldus · Struktuuri arendamine ja struktuuriüksuste põhimääruste koostamine · Ametkohtade hindamine töö analüüsi, ametikirjelduste, ametiprofiilide, ametijuhendite ja protseduuride koostamisega
· Töösuhte kindlus · Võimalus näidata oma pädevust · Ootus karjääri ja arenguvõimaluste suhtes · Ootus olla kaasatud Psühholoogiline leping tööandja seisukohalt: · Töötaja on pühendunud ettevõttele ja tööle · Töötaja on ametialaselt pädev · Töötaja püüab saavutada parimat · Töötaja tegutseb kooskõlas eesmärkide, väärtuste, normidega · Töötaja on lojaalne 17. Tulemuslikkust suurendava koolitustegevuse juhtimine · Koolitus- ja arendamissüsteem peab olema organisatsioonispetsiifiline · Lähtepunkt: organisatsiooni strateegia ja segmenteeritud ametikohad · Süsteemi loomisel peab analüüsima: - Organisatsiooni strateegilisi eesmärke - Üldist keskkonda, eriti tööjõuturgu ja haridussüsteemi - Organisatsiooni tehnoloogiat ja protsesse, nende arengut - Olemasolevat ja otsitavat tööjõudu
·töötajate töötulemuste parandamine ning kohanemisvõime suurendamine. PERSONALIARENDUSE VAJADUS SÕLTUB ORG-i TEGEVUSVALDKONNAST, TÖÖKORRALDUSE ERIPÄRAST, PÜSTITATUD EESMÄRKIDEST Org-i ja personali arendustegevus algab missiooni ja visiooni määratlemisest ja sõnastamisest ning kogu personali kaasamisest sellesse tegevusse, personali informeerituse tagamisest selles vallas (arengukava, strateegiate, imago ning mainekujunduse aluseks) Tervikliku koolitustegevuse kavandamine ja elluviimine eeldab erinevate juhtimistasandite koostööd ja org-i vajadustest lähtuvaid kokkuleppeid Arvestada vaja nii orgvälise keskkonnaga kui org-i eripäradega Personali arendamise põhilised viisid ·ametialane väljaõpe, mis hõlmab töötajate esmast väljaõpet, juhendamist ja treeningut; ·tööalane arendamine, mis hõlmab tööülesannete laiendamisega seotud täiendõpet; ·ameti(koha)väline arendamine, mis hõlmab töötajate
· andmebaasi pidamine, analüüs · koolituse efektiivsuse analüüs · tagasiside koordineerimine ja analüüs, ettepanekute tegemine juhtkonnale · pidev enesetäiendamine kompetentsuse tasemel püsimiseks laias personalitöö kontekstis · suhete loomine ja säilitamine personali koolitusega tegelejate ringis, sees ja väljaspool organisatsiooni. Vastutusvaldkonnad koolitusjuhi (personali arendusjuhi) ametijuhendis 1. Projekteeriv ja planeeriv tegevus: · koolitustegevuse põhiprintsiibid, põhisuunad · koolitustegevuse prioriteedid firmas, reeglistik, protseduurid · kvalifikatsiooninõuete püstitamine ametijuhendite kaudu · koolitusprojektide ja -lepingute planeerimine, tellimuskutsete kavandamine · koolitusprogrammide sisu, organisatsiooni ja ajakava planeerimine · koolituskulutuste, eelarve planeerimine · koolituse ja karjääriredeli koostoime planeerimine · rotatsiooniprogrammide planeerimises osalemine 2
· hoolekandeteenuste osutamine psüühilise erivajadusega täiskasvanutele; · asenduskoduteenuse osutamine vanemliku hoolitsuseta lastele; · turvakoduteenuse osutamine vanemliku hoolitsuseta ja muudel põhjustel ööpäevaringset kaitset vajavatele lastele; · alushariduse andmine arenguliste erivajadustega lastele; · lapsehoiuteenuse osutamine lastele; · rehabilitatsiooniteenuste osutamine erivajadustega lastele ja täiskasvanutele; · koolitustegevuse läbiviimine ja organiseerimine; · nõustamistegevuse läbiviimine ja korraldamine; · sotsiaal- ja haridusvaldkonna tegevuste toetamine. Igapäeva elu toetamine Teenuse eesmärk: Teenuse eesmärgiks on parim võimalik toimetulek tavapärases keskkonnas, inimese iseseisvalt (sh koos pere ja/või lähedastega) elamisel. Teenuse sisuks on: - rehabilitatsioonile orienteeritud tegevustesse kaasamine; - sotsiaalsete suhete ja kontaktide loomine ning arendamine;
meeldejärmine - reprodutseerimine - kordamine motivatsioon on oodata, et kaasneb tasustus, võibolla teiste poolt või enesekinnitus Õpetaja kui mudel õpetaas nähakse kõrgea staatusega isiklust, austatakse Õpilased mudelina Humanism Humanistlik õppimiskäsitlus kogemusliku õppimise kontseptsioon Tuntumad esindajad on E. Fromm, G. W. Allport, A. Maslow Üksteisi individuaalsete kogemuste kaudu õppimiseks läheb vaja dialoogi. Nii õpetaja kui õppija on koolitustegevuse subjektid. Mõlemad on vastutavad, mõlemad mõtlevad ise. Kolb 1975, kogemusliku õppimise mudeli looja Me võime õppida 4 põhilisel viisil: spontaanselt või teadlikult omandatud kogemusi lahti mõtestades abstraktselt teadmistelt või teoorialt aktiivsele katsetamisele siirdudes katsetuste tulemustest uusi kogemusi ammutades kogemuste mõtestamisest uusi abstraktseid käsitusi luues.
terviku, spetsiaalsete funktsioonide, töötajate grupi kui ka üksikisiku vajaduste rahuldamisele Koolituse eesmärk peab olema mõõdetav, väljendatuna siis, kas konkreetsetes parendusühikutes või siis oodatud muutustes organisatsiooni funktsionaalses, harukondlikus või indiviidi tegevuses Koolitusplaanide koostamisel peab silmas pidama, et need kajastaksid üldist koolituse suunda, kaasnevaid kulusid ja tulusid. Üldisest koolituse suunast lähtudes koostatakse detailne koolitustegevuse arenduskava, pannakse paika programmid, määratletakse võimalused, valitakse koolitusmeetodid ja koolitajad Koolitusplaani elluviimise järel analüüsitakse iga koolitusprogrammi tulemusi, tulemuste vastavust algsele eesmärgile. Samuti analüüsitakse tulemust kogu ettevõttele ja osakonniti. - 41 - Tagasiside tulemustest on aluseks koolitusplaanidele, - programmide ja tehnikate parendamisele.
aprill 2007 · Lennunduse inglise keele eksamikeskuse (TEA) sertifikaat Väljastaja: Mayflower College Kehtib kuni: 25. jaanuar 2012 · Lennunduse erialakeele testija sertifikaat Väljastaja: Lennuamet Kehtib kuni: 31. detsember 2012 · Lennujuhtide koolitamise vastavuse Eurocontrol´i ja ICAO standarditele hindamise raport Rootsi Lennuliiklusteeninduse Akadeemia (SATSA) ekspertide poolt Hindamine toimus: 1.-2. aprill 2003 Aruanne esitati: 29. aprill 2003 · Pilootide koolitustegevuse vastavuse ühtsetele lennundusnõuetele hindamise raport (JAR) Rootsi audiitorfirma AviaQ poolt Hindamine toimus: 20.-21. mai 2003 Aruanne väljastati: 24. juuni 2003 Mis on üldse kvaliteet ? · Olemi karakteristikute kogum, mis rahuldab kliendi vajadusi Kvaliteedimääratlusi on palju: Kvaliteet on spetsifikaatidele vastavus Kvaliteet on nõuetele vastavus Kvaliteet on sünonüüm kliendi vajaduste ja ootustega Miks on kvaliteet tähtis?
Teaduslikkuse piiri 28 tõmbamisel on püütud arvestada 1. kui kindlaid, õigeid teadmisi teaduslikkuse pretendeeriva tegevuse tulemusel tekib ja 2. kui sügavad on selle tegevusega on loodud teadmised. Sageli defineeritakse teadust kui sotsiaalset institutsiooni, mille ülesanne on suunata praktilist tegevust. Kasvatusteaduse ülesanded. - kasvatusteadus selgitab kasvatus- ja koolitustegevuse teoreetilisi aluseid. - kasvatusteaduse ülesanne on kirjeldada kasvatuse, õpetuse ja koolituse ning vastavalt ka kasvu ja õppimise olemust, eeldusi ja tagajärgi. - kasvatusteadusliku töö eesmärk on koolitada tööjõudu. Mõistete määratlemine Kasvatusteaduse põhimõisted on võimalik seletada. 1. Igal teadusel on uurimisobjekt, mis on omane just sellele teadusele. 2. Teadusala moodustavast tervikust on võimalik leida teatud olulisi jooni, mida saab
Museaalide säilitustingimused on suurepärased. Eesmärk: Kaasaegne muuseumi pedagoogika ja teadustöö Indikaatorid: · Hooajanäituste korraldamine uuritud valdkonna baasil (2008-2012) · Muuseumitundide ja loengute arv eesti ja vene keeles on suurem või vähemalt sama 2007. a toimunuga võrreldes (2009-2012) Meede: Mitmekülgsed loengud inimeseõpetusest ja tervisekäitumisest Muuseumipoolse koolitustegevuse jätkamine ja noorte teadlikkuse tõstmine valitud teemadel. Tervisekasvatusliku töö läbiviimine muuseumi püsiekspositsiooni, näituste, loengute, slaidiprogrammide kaudu. Tagasiside saamiseks küsitluste läbiviimine külastajate hulgas Eesti Meremuuseum Uuendusliku suunana muuseumis pakutavate loengute ehk muuseumitundide läbiviimine koolides ja teistes asutustes. Toimuvad teemanäitused väljapool muuseumi ruume. Lisaks uute loengusarjade
Museaalide säilitustingimused on suurepärased. Eesmärk: Kaasaegne muuseumi pedagoogika ja teadustöö Indikaatorid: · Hooajanäituste korraldamine uuritud valdkonna baasil (2008-2012) · Muuseumitundide ja loengute arv eesti ja vene keeles on suurem või vähemalt sama 2007. a toimunuga võrreldes (2009-2012) Meede: Mitmekülgsed loengud inimeseõpetusest ja tervisekäitumisest Muuseumipoolse koolitustegevuse jätkamine ja noorte teadlikkuse tõstmine valitud teemadel. Tervisekasvatusliku töö läbiviimine muuseumi püsiekspositsiooni, näituste, loengute, slaidiprogrammide kaudu. Tagasiside saamiseks küsitluste läbiviimine külastajate hulgas Uuendusliku suunana muuseumis pakutavate loengute ehk muuseumitundide läbiviimine koolides ja teistes asutustes. Toimuvad teemanäitused väljapool muuseumi ruume. Lisaks uute loengusarjade
juhtkonna infosüsteemi korraldamine ja konsultatsiooni teenuste pakkumine juhtkonnale. Konkurentide analüüs ja tulemuste ning hinnangute esitamine juhtkonnale. Normatiivsed dokumendid, tavaliselt on tal ülesanded, mis võivad kuuluda ka teistele strukt üksustele org osakona puudumisel. Ülesanded-org struktuuri funktsioonide ja protsesside analüüs, juhtimisstruktuurianalüüs ja täiustamine, kontorivõrgu tegevuse kordineerimine,üldise koolitustegevuse korraldamine, operatiivplaneerimise kordineerimine.välissuhete korraldamine ja kordineerimine. Kanselei(ajalos pigem)- see on üksus, mis fikseerib ja jäädvustab pangas saavutatud seisundi, selle tegevusenkorraldamiseks on erinevad võimalused, pangas võib nolla keskne kanselei, kuid sellised üksused võivad olla ka divisjonides ja regioonides. Lisaks võibnomaettekanselei olla pangajuhtkonnal või tegevjuhil. Kanselei üheks põhi
tähtaeg kandja ja -toiming arhiivi Alus Otsustaja hindamisotsus 9-1 Koolitustegevuse (4); (5) Alatine P DH-teenistus Edastatakse 3 (AV) ** aastaaruanne aasta möödumisel arhivaarile
informatsiooni: nimi, asukoht, üladomeeni nimi, ajalised piirangud, omandiline kuuluvus, haldusvorm. Selle tasandi informatsiooni täpsus ja ammendavus on põhiline veebiteenuste pakkumisel avalikkusele (näiteks maa-alal tehtavate projekteeringute, turismi jm otstarbel) ja edasise töö huvides. Selle lähenemise eeliseks on suhteliselt kiiresti kõnealuse territoriaalse pärandi kohta ammendava ja olulise infokogumi pakkumine. B. Pakkuda haridus- ja koolitustegevuse kohta käivat ning kultuuriturismi toetavat ajakohast informatsiooni ja vastavaid dokumente Selle tasandi ettevõtmised on laialdased ja erinevad, millega kaasneb teemade kriitiline analüüs ja tänapäevane virtuaaltöötlus. Põhiliselt tuleb pöörata tähelepanu toote kvaliteedile ning toote põhinemine teaduslikul dokumentatsioonil (kaardid, uurimused, fotod jmt) peab olema ilmne. Rakenduse virtuaaltöötluses (näiteks teatud ajaloolise hoone arheoloogiliste
· Karjääri planeerimine ja juhtimine · Pidevale õppimisele orienteeritud organisatsioonikultuuri kujundamine.' 9. Koolitusdokumendid Koolitusdokumentideks on: · Koolitusstrateegia- määratleb koolituse pikaajalised eesmärgid ja prioriteetsed sihtgrupid. Tagab koolituse kooskõla ettevõtte eesmärkidega (strateegia) ning koolituse järjepidevuse. · Koolituse põhimõtted (koolituspoliitika)- selgitavad koolitustegevuse korraldamise üldpõhimõtteid ja määratleb erinevate tasandite ülesanded ning vastuse. Tagab koolituse korralduse. · Koolituse protseduurireeglid ehk korrad- sätestavad üldpõhimõtete rakendamise täpsed reeglid ja teguviisid. Tagab koolitusprotsess arusaadavuse ja läbipaistvuse erinevate osapoolte jaoks. 10. Koolitusprotsess ja süsteemsus Koolitusprotsessi jaguneb: koolitusvajaduse hindamine, koolituse planeerimine, läbiviimine,
annaabi.ee 
