Arvuti koolitunnis Lugupeetud kaasõpilased - tänaseks väga aktuaalseks saanud teema, et koolitundides kasutada arvuteid on saanud vastakaid arvamusi. Miks tahavad õpilased tundidesse kaasata arvuteid, ja miks õpetajad ja vanemad neid vajalikeks ei pea? Millised on moodsate tundide miinused, ja millised plussid? Sellel aastal alustas meie klass projektiga, mille põhimõtteks on matemaatika õppimine e- õpikutega. Õpilased olid vasikavaimustuses, kui teada said, et nüüdsest kasutame osades tundides arvuteid. Antud vaimustus läks aga üle ning nüüd tundub mulle, et õppimise asemel tegeletakse arvutites pigem internetis surfamise ja mängimisega. Kuna arvutid ei ole kõige kiiremad, lähevad tunnid aeglaselt ning seega hakkab mõnelgi õpilasel üpris igav ning ta ei keskenud tunni teemale. Ka õpetaja on viimasel ajal hakanud üha enam märkusi tegema, et kõrvaliste asjadega tunnis ei tegeleta. Tõin näite matemaa...
niikaua ööbida, kuni too oma asjad korda saab. Robert otsustas selle võimaluse ära kasutada, sest ta ei kujutanud ette kus ta muidu oleks järgmised ööd veetnud. Nüüd sai Robert natuke vabamalt hingata. Ta lubas Louisile, et tuleb tema tööpäeva lõpuks tagasi ning läks linnapeale kondama. Jalutades linnas, olid poisi mõtted ikka segi: kuidas oli ta sattunud Pariisi? Kuid loomulikult ei mõelnud ta ka seekord seda välja. Robert mäletas, et viimati oli ta istunud koolitunnis, oma klassis. Kuid edasi, järgmine hetk, ärkas juba Eiffeli torni all. Mõtteis kõndis ta tagasi Louisi restorani juurde. Selle juurde jõudes märkas ta akna peal sildikest, kus oli kirjutatud, et Louis oli läinud juba koju ming Robert peab ise sealt samast nr 7 metroo peale minema. Nii läks ta maa alla metroojaama, uuris ja puuris seal sõiduplaane ning - kaarte. Lõpuks sammus poiss metroo peale. Sõitnud paar peatust, avastas ta, et oli valele poole sõitnud
Kõige mõtlemapanev Eesti film. Minu arust on üks mõtlemapanevaimaid ja paremaid filme ''Nimed marmortahvlil.'' ''Nimed marmortahvlil'' on kahe tuhande teise aasta film. Film on tehtud samanimelise romaani järgi. Esimest korda vaatasin ma seda filmi alles eelmine aasta. Vaatasime seda koos klassiga koolitunnis. Meil oli seda vaja vaadata, sest meil tuli sellepeale tunnikontroll. Kui me seda vaatasime, siis mulle ei meeldinud see film. Tundus selline igav ja tüüpiline sõjafilm, aga ma ei vaadanud seda nii hoolikalt. Pärast, kui kodus uuesti seda filmi vaatasin ja süvenesin sellesse, tundus see väga hea film. Rahulikult üksi vaadates sain kõigest filmis toimuvast aru ja mulle väga meeldis see. ''Nimed marmortahvlil'' ei ole tüüpiline sõjafilm, nagu algul arvasin. Seal on sõda,
pikk ja ei jätku tihti aega huviringideks või trennideks, koolipäev hakkab liiga vara mõne jaoks, ei oska kasutada asju, mis tuleks reaalses elus ka kasuks, sest kool ei räägi neist. Need ongi teemad millest tahaksin rääkida oma arvamusloos. Me ei saa praktikat koolis. Me õpime küll väga huvitavaid asju, kuid me õpime selliseid asju, mida me päris elus tegelikult kasutada ei oska, sest me oleme koolitunnis vaid rääkinud sellest, me pole seda kõike läbi teinud või vähemalt osaliseltki. Me ei oska omandatud asju kasutada päriselus. Arvan, et enamus meist ei oska kasutada mõõdikuid ja asju, millest tunnis räägitakse. Me teame, mida nad teevad ja mõõdavad, kuid me tihti ei oska skaalat kasutada jne. Koolipäevad on tihti väga pikad ja igavad. Ma tahaksin koolis käia, kui meil poleks peaaegu iga tund samasugune istumine, õpetaja jutu kuulamine, märkmete tegemine. Võiks olla
võistlusspordiala, juba varakult siis on suurem võimalus, et nad leiavad endale meeldiva ala ning jätkavad sellega tegelemist ka hilisemas eas. Seega liikumisharrastuse roll laste elus on väga oluline. Koolid peaksid näiteks kehalise kasvatuse tunde teistmoodi üles ehitama. Jah, need on haridusministeeriumis suures osas paika pandud, kuid praegusel ajal jääb mulje, et kohustuslikud võidujooksud ja hinnetele arvestuste tegemine tõukab lapsi spordist kaugemale. Kui nad koolitunnis pidevalt halvemaid hindeid saavad kui teised, miks nad peaksid hilisemas elus vabatahtlikult end sellisesse olukorda panema. Tunnid võiksid pigem tutvustada erinevaid tervisespordiga tegelemise võimalusi. Kel suurem huvi spordi vastu, saab minna kergejõustikusse või mingisse teise endale sobivasse trenni ning leida sealt vajalikku edasist informatsiooni. Mõeldes vanematele inimestele ning tervisespordile, meenub esimesena kepikõnd.
- on JA-YE õppeprogramm; - registreeritakse JA Eestis; - tohib tegutseda vaid kooliperioodil ja õpetamise õiguse omandanud õpetaja või mentori juhendamisel. - Õpilasfirmasse võivad kuuluda ainult õpilased. Õpilasfirma - käive ei tohi ületada 16 000 eurot (3200 eurot MF); - ei ole maksuparadiis; - kellelgi ei tohi olla aktsiate kontrollpakki; - ei kasuta tegevuseks sponsorraha. - minimaalne liikmete arv on kolm. Õpilasfirma õppeprogramm Koolitunnis või pärast tunde Vabatahtlik või sunniviisiline Terve klassiga või grupiti Praktilise tööna (või loovtööna) või mitte Eesti erand: ka väljaspool kooli Õpilasfirma ideaaljuhendamine Õpetaja jälgib, suunab, keelab, innustab, juhendab Ärimentort annab eeskuju, aitab probleeme lahendada, juhendab jms. Õpilasfirma põhietapid 1. Loomine 2. Äriplaani koostamine 3. Firma juhtimine ja tegutsemine 4. Tegevuse lõpetamine Loomine
esile tuua ja soov, et keegi teeks hingele pai ja kiidaks tehtud töö ning saavutuste eest. Minu jaoks on võõrkeelte õppimine üks tähtsamaid väljakutseid juhiabi töös, sest sellega kaasneb rohkesti uusi võimalusi. Eestlastele on väga oluline osata oma suure naaberriigi Venemaa emakeelt, samuti elab meie ühiskonnas väga palju vene rahvusest inimesi. Nimetatud asjaolu võib olla probleemiks praegustel noortel, sest vene keel on raske ja ainult koolitunnis õppides seda selgeks ei saa. Vaja on keelepraktikat. Juhiabi peab kindlasti hakkama saama situatsioonides, kus on vaja rääkida võõrkeeles ja kliendile ennast arusaadavaks teha, samuti mõistma kliendi soove ja vajadusi, jäädes ise rahulikuks ning viisakaks. Inglise keelega on meie ühiskonnas kergem hakkama saada. Noored vaatavad palju televiisorit ja kasutavad arvutit, kust saavad ka rohkem keelepraktikat. Samuti on neil tutvusi välismaal ning
On näha, et inimesed teavad, mida nad teevad, tunnevad end laval mugavalt ning tunnetavad üksteist. Etenduse ülesehitus oli osavasti läbi mõeldud. Paarile mõtlikule loole järgnes alati lõbusama sisuga laul ja vastupidi. Lood olid sätitud meeleolult nii, et kuulajal oleks huvitav ning et põnevust, keerukust ja sügavust jätkuks kontserdi lõpuni. Kuna esitajad nii emotsionaalslet ja täpselt selle aja muusikat edasi andsid, jõudis lugude sisu tunduvalt paremini kohale, kui mõnes koolitunnis. Enne kuulama asumist ootasin ma kontserdilt midagi palju üksluisemat ja igavamat. Hortus Musicus aga pööras minu arvamuse renessansi ja keskaegse muusika kohta täiesti pahupidi. Nad tõestasid, et muusika sel ajal oli täis komplitseeritud noodikäike ja põnevaid rütme. Ansambel tegi oma töö ära, andes meile edasi mõtte, mida selle aja muusika endast kujutas ja seda ilma vigadeta. Keskkond, kus etendus peeti oli hästi valitud, sest seal viibimine andis
kohta, mis võivad vee kvaliteeti mõjutada. Kogutud andmete abil analüüsiti vee kvaliteeti uuritud aladelt. Igalt uuringu alalt viis link selle koha fotole ja andmetabelile. Esitati päringuid ja pandi kaardikihte kohakuti, et selgitada vee kvaliteedi erinevusi. GIS-i kasutati uurimusliku õppe vahendina, et tutvustada oma lähiümbrust veidi teisel viisil. Projektis kasutati ArcView 8.3 desktop GIS tarkvara. (Liiber,GIS-koolitunnis) KOKKUVÕTE GIS programmide kasutamine on viimastel aastatel muutunud järjest populaarsemaks. AlphaGIS teeb koostööd paljude Eesti üldhariduskoolidega ja ülikoolidega, mis annab võimaluse kasutada Esri ArcEditor tarkvara litsentse kooli arvutiklassides. On olemas palju 8 erinevaid õpikuid ja juhendeid (GIS ja kartograafia alused) , mis aitavad paremini GISi maailmaga tutvust teha nii algajatel kui ka tippspetsalistidel
Isiklike ja varaliste õiguste sisuks on omakorda autorile seadusega antud käitumisvõimalused teha midagi ise, lubada seda teha teistel isikutel või keelata mingid teod teosega. Autoriõiguse seaduse (§ 19 p 2) on kehtestatud järgmised reeglid: · teos või selle osa peab olema õiguspäraselt avaldatud; · teost või selle osa kasutatakse vaid illustreeriva materjalina ja ainult õppe- või teaduslikel eesmärkidel. (Selline vaba kasutamine võib toimuda näiteks koolitunnis, loengus, õpilas- või teaduskonverentsil (laulu, luuletuse või romaanist katkendi esitamine, lühifilmi näitamine, konverentsiettekande illustreerimine slaididega kunstiteostest jms) · teost või selle osa võib kasutada vaid motiveeritud mahus. Tuleb jälgida, et "illust reerimine" ei muutuks autori teose reprodutseerimiseks kui selliseks. Illustreerimine tähendab siiski vaid konkreetse näitena väljatoomist õpetaja, õppejõu, teadlase vms enda käsitluse kontekstis.
töörütmis. Kohanemisraskustega lastel sobivad väikses õpilaste arvuga ja erimetoodikat kasutavad koolid, lasteaiad. Lapsega võiks töötada päeva esimesel poolel, mitte pärast lõunal, vähendada töömahtu, ergutada, kiita last kohe, mitte pärastpoole. Väga raske sundida tegema seda, mis täiskasvanu nõuab. Lasteaias oleks soovitav juba tutvustada ka koolireegleid, et laps saaks juba varakult harjuda sellega, et kuidas saaks koolitunnis vastu pidada. Sellistel lastel on raske eristada sõnu või riimi panna, meeles pidada kõnet hääle järgi. Kui laps istub tegevuse ajal õpetajast kaugel ja kuuleb lisaks õpetaja häälele veel kõrvalist heli, siis suurem osa õpetaja jutust läheb kõrvast mööda. Aga kui laps istub õpetaja läheduses, siis ta saab jälgida õpetaja huulte liikumist, ilmet ja kehakeelt. Samuti on lastel raske korrata lauset nii, et ta ise mõistakse seda
puudub ka loogiline mõtlemine. Täiskasvanu jaoks on selline ülesanne aga imelihtne, sest temal on vajalikud oskused ja loogiline mõtlemine juba väljakujunenud. Loogilise mõtlemise omandab laps alles peale seitsmendat eluaastat konkreetsete operatsioonide staadiumis (7.-12. eluaasta), kuid see ei tee temast veel täiskasvanut (Butterworth ja Harris, 1994). 7-aastane laps suudab mõelda loogiliselt konkreetsetest probleemidest antud ajahetkel, näiteks koolitunnis antud ülesanne, kus tuleb arvutada esemete asemel numbritega. Selliste ülesannete lahendamine arendab loogilist mõtlemist ning lapse mõtlemine muutub pööratavamaks ja ta suudab mõista konkreetsete omaduste kohta käivaid loogilisi paratamatusi. Õppimine on tihedalt seotud küpsemisega, sest õppimine tugineb küpsemise käigus tekkinud tegevusvalmidusele, seetõttu veedetaksegi paljud aastad koolis, mis aitab kaasa täiskasvanuks ehk küpseks saamisele
küsimustes kasvatusteadlastega tihtipeale nõu pidama ei vaevu." Kas maa võib teada, miks tal on janu? Saksa keeles on hariduseks ja kasvatuseks erinevad sõnad, inglise keeles tähendab education aga nii haridust kui kasvatust, mida eestlased paraku ainult hariduseks tõlgivad. ,,Kasvatusteadus avastab nimetuid, aga toimivaid ilminguid, nimetades need siis näiteks variõppeks, indoktrinatsiooniks koolitunnis, kooli aura purenemiseks jne. Kasvatusteaduste sihiks on senisest enam valgustatud pedagoogika." ,,Kaob mitmekesisus, dialoogivõimalus, valitsema jäävad monopoolses seisundis paradigmad ning teiselaadsete mõttesuundade esindajail jääb üle minna siit ära." Soomes on 8 ülikooli, kus õpetatakse õpetajaks eri õppekavadega sarnaste baastekstidega. Ehk on inimene magav jumal? Psühhoterapeudid räägivad, et tuleb saada kontakti iseendaga, aga millesega
Igale osalejale antakse mälestuseks rinnamärk „Kaine on in!“ 2.2 Ürituse kajastamine Facebook- noorte fännilehe koostamine, levitamine Meediakampaania- välireklaami, raadioreklaami korraldamine, läbi tutvuste artikkel/uudisnupp pabermeedias (........ Postimees) Projekt: Noorte infopäev „Kaine on in!“ 6 Ürituse tutvustamine osalevas koolis- nii reklaamplakatite kui lühitutvustuse teel koolitunnis, flaierite jagamise teel. 3. Eelarve Kogu projekti eelarveks on arvestatud 7530.75€ täpsemalt jaotuvad kulud ja tulud alljärgnevalt: Kulu liik Ühik Kogus Hind Summa Tööjõud Projektijuht 200+ 3000+ ..... ........ 68.80(TK ja 1032(TK ja
Apple´i toodete populaarsus on eriti viimasel paaril aastal kasvanud, aga kas sellega ka inimeste teadlikkus Apple´ist endast? Leian, et paljud võivad Mac-i küll kasutada, kuid näiteks ajaloost nad vaevalt et midagi erilist teavad. Koostasin küsitluse, et seda uurida. Kui aga Apple nii populaarne on, siis miks me koolis õpime, kuidas kasutada Microsoft Windows operatsioonisüsteemi? Isegi mitmed kooli arvutiõpetuse õpetajad kasutavad koolitunnis paraleelselt PC-ga Maci. Miks siis mitte õppida hoopis, kuidas kasutada Mac OS-nimelist keskkonda? Lisaks veel tänaksin kõiki, kes osalesid mu küsitluses, aitasid vaimselt mu uurimustööl valmida ning loomulikult meie auväärset juhendajat õpetaja Ott Metslat. 3 Mis on Apple? Apple on firma, mis toodab lauarvuteid, sülearvuteid, monitore, iPode ning veel muud riistvara ja tarkvara
12a Tallinn 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Teemaks on valitud kuulus teadlane Wolfgang Ernst Pauli, sest tema kohta ei ole väga palju teada. Töö on oluline, sest füüsika on kiirelt arenev ala ja seetõttu on tähtis pidada meeles neid teadlasi, kes on avastanud ja kirja pannud füüsika alustalad. Wolfgang Ernst Pauli on kindlasti üks neist ja on väärt teada tema kohta rohkem kui koolitunnis mainitakse. Töös keskendutakse teadlasele kui inimesele, on mainitud tema perekondlik taust ja isiklikud suhted, loomulikult on kirjutatud ka Pauli avastustest, mis ta füüsikalukku kirjutanud on. 3 Wolfgang Ernst Pauli elulugu Wolfang Ernst Pauli sündis 25.aprillil aastal 1900 Viinis. Ta isa oli keemik Wolfgang Joseph Pauli ja ema feministist kirjanik Bertha Pauli. Tänu väga haritud
Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" 1-3. Peatükk · On kooliaasta lõpp ja Martin Justus Tallinna eragümnaasiumi ajaloo ning filosoofia õpetaja peab kõnet Sokratesest ja tema vajalikkusest mitte ainult koolitunnis vaid ka edaspidises elus. Martin rõhub sõnade ausus, valelikkus jne. sügavalt lahtimõtestatud tähendusele ning manitseb abiturientidel neid sõnu lahti mõtestada. · Martin Justus on analüüsiva mõtlemisega mees, keda vanemad kaaskolleegid peavad ebakollegiaalseks, elupõletajaks ja vabamütlejaks, sest pärast okupatsiooni Eestisse naastes, Vabadussõjas võideldes, ei lõpeta ta koheselt Tartu Ülikooli, vaid töötab isegi
Nad üritavad pidevalt kedagi üle trumbata (Jackson 2002, 39). Tulemuseks on konflikt õpetajate, tüdrukute ning teiste poistega. Halb käitumine järelikult pole alati temperamendi süü, lähtudes osati poiste silmapaistmissoovist või vastandumisvajadusest. Igal juhul on oluline teadvustada, et probleemse käitumise põhjused on laiahaardelised ning temperamendi iseärasused on vaid selle üks osa. 8.Koolitemperamendita õpilane koolivälises tugikeskuses Koolitunnis saab kuulekas õpilane parema hinde kui apaatne(ükskõikne) või kordarikkuv klassikaaslane- seda ei ole ju lihtne tõestada. Õpilane võib ka halva käitumisega üle reageerida kui talle tundub, et ta teadmised olid kõrgemad kui saadud hinne näitab; kui talle tundub, et õpetaja just teda ei salli, teisi kõiki armastab. Õpilase halb käitumine võib olla nii tagajärg kui põhjus: reaktsioon õpetaja ebaõiglusele või impulss, miks õpetaja last kehvema hindega nö distsiplineerib
www.haljala.edu.ee 13 __________________________________________________________________________ 19 http://www.hot.ee/vaikal/ajalugu_3.htm Nõukogudeaegse koolikasvatuse lahutamatuks osaks oli internatsionalistlik kasvatus, mida iseloomustavad ilmekalt propakanda plakatid, oktoobrilapsed, pioneerid ja ka õpetuse sisu koolitunnis. Ajaloo õpikud olid kohandatud võimu nõuetele ja nn ,,sõjalise kasvatuse" tunnist polnud pääsu kellelgi. Klassivahe tekkimise Koolivorm kui koolielu kohustuslik element. üheks takistuseks oli kohustuslik koolivorm. Õpetuse sisu ja vorm oli kuni Eeskujulik Eesti vabariigi taasiseseisvumiseni pioneer rangelt reguleeritud (ja tsenseeritud)
Kolmandas peatükis on välja selgitatud, kui palju teavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased meteoriidikraatridest. Teavet otsisin, sain internetist, raamatudest ja ka juhendaja käest. Metoodikaks on küsitlus. Küsitlesin 4 klassi: 7B, 9C, 10A, 11B klassi. Klasside valik oli juhuslik. Küsitluse eesmärgiks oli selgitada põhiliselt seda, kuivõrd on õpilasi köitnud selline nähtus nagu meteoriidikraatrite teke ja kust on nad otsinud lisateavet koolitunnis kuuldule ja õpikust loetud lühikesele vastavasisulisele lõigule. Vanemate klasside puhul tahtsin teada saada, mis on meteoriitidest meelde jäänud. Selle uurimustööga loodan nii endale ja kui ka selle töö lugejale anda ülevaate Eestis asuvatest meteoriidikraatritest. 3 1. Mis on meteoriidikraatrid ja meteoriitika Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maale langenud tahke keha, meteoorkeha jääk. Kui
Üha rohkem rõhutatakse, et inimene unustab keeli ja kasutab üht sagedamini ning keelte staatus muutub. Domineeriv keel ei pruugi olla esimene keel ja see võib elu jooksul korduvalt vahetuda. Domineeriv keel on see keel, mida inimene teatud perioodil kõige rohkem kasutab, mis keeles mõtleb ja millest und näeb. Kakskeelne ei pruugi olla hea tõlkija, kui ta kasutab oma keeli eri valdkondades. Võõrkeelena koolitunnis õpitud keel on lihtne tõlkida. Kakskeelne inimene võib tegutseda kas üks- või kakskeelsena (in mono- or bilingual mode). See sõltub vestluses osalejatest, situatsioonist ja eesmärgist. Kakskeelsel inimesel ka ükskeelses mudelis töötades on ikkagi mõlemad keeled „töös“, kui ta tegutseb ükskeelsena. Inimene õpib teisi keeli blokeerima, aga nad on siiski alati olemas. Kakskeelne võib, kuid ei pruugi olla kahekultuuriline.
Üheksanda klassi lõpuks on saavutanud suurepärased õpiharjumused ainult kaks õpilast (Vt joonist 17), mis tähendab, et kuskil on jäänud suur selgitustöö õpilastele tegemata, kuidas tuleks ja oleks kergem ning tõhusam õppida. Seega tuleks juba algklassides teadvustada õpilastele nende harjumusi õppimisel ning selgitada välja, mis üht või teist õpilast aitab õppimisel. Sellesse peab kindlasti kaasama lapsevanemaid, et koolitunnis antud õpioskus kujuneks õpiharjumuseks ka koduseid õppetükke tehes. See annab paremaid tulemusi edaspidi ning väheneb ka poiste koolist väljalangevus. 18 12 3. kl poisid
käigus on andekatel võimalus end arendada valdkondades, mis neile huvi pakuvad, nt 18 astronoomia või veebidisain. Need programmid on tavaõppekava täienduseks. Tihti esitavad õpetajad õpilasi nendesse programmidesse. Seda juhul, kui õpilasel on head tulemused tavapärases koolitöös. Mitmed Austria koolid praktiseerivad ka ,,vaba õppimise" (ingl k free learning) meetodit, mis annab andekatele õpilastele tavapärases koolitunnis rohkem vabadust õppida ja avastada, mida nad soovivad. Saksamaal on palju ,,Plus-Kurse" programmile sarnaseid kursusi, mida nimetatakse töögruppideks (ingl k working groups). Austrias toimub õppekava rikastamine peamiselt aga klassisisese õpisisu diferentseerimise käigus. Samuti on küllalt populaarsed pull-out-programmid. Mitmed koolid saksa keelt rääkivates maades pakuvad andekatele spetsiaalset õppekava. See
kuidas juhtus – ei mäleta. Trennis, spordisaalis ja koolikoridoris jooksid ja põrkasid peadpidi kokku. Batuudil hüpates nikastas jalga. Sai palliga vastu nägu. Kehalise kasvatuse tunnis tegi saltot ja kukkus selili. Patsient oli koolis, kaasõpilane lükkas teda ja ta kukkus selja peale. Sai jalaga alakõhtu, tekkis veritsus. Lapse sõnul lükkasid tüdrukud ta koolitunnis mäest alla, laps kukkus, lõi pea ära ja vigastas ühte sõrme; peale seda löödi jalaga vastu vasakut põlve. Suur poiss viskas tüdruku vastu jääd. Kukkusid: Trepist Puu otsast Batuudil käe peale Kiviaia otsast orgi otsa Mängumaja katuselt vastu kõrvalseisva laua äärt Koerakuudi otsast Turnimisredelitelt 2m kõrguse riiuli pealt Uisutamisel peaga vastu jääd
Komöödiat vaadanud heatujulised katseisikud said mälutestis märkimisväärselt kehvemaid tulemusi kui teise grupi liikmed. «Mälu võib lõbusas meeleolus küll halvemini talitleda, aga heal tujul on loomulikult ka oma plusspool,» lohutas Martin. «Heas tujus inimesed suudavad loovalt mõelda ning probleeme lahendada.» Tulevikus loodavad Missouri ülikooli psühholoogid uurida emotsioonide mõju mälule tavaelus esinevates olukordades, näiteks koolitunnis. (Hea tuju halvendab ..., 01.12.2012) 15 MÄLUKAOTUS POLE UNUSTAMINE, VAID SEGADUS Mäluga seotud probleemid, mida võib kohata näiteks dementsuse puhul, võivad tekkida seetõttu, et ajus tekivad puudulikud mälestused, mida on kergem segi ajada, selgus Cambridge'i ülikooli uuringus. Tänaseni on mäluga seotud probleemide tekkepõhjuseks üldjuhul peetud varasemate asjade või sündmustega unustamist. Uus uuring siiski näitab, et aju võime säilitada täielikke ja
Kroonikad koolide, ettevõtete kroonikad Koduarhiiv dokumendid, perekonna fotod jne Kaasaegsete päevikud Internet Koolides olevad uurimistööd Ajalooteemaline kirjandus Perioodika ajalehed, ajakirjad jne Kasutatud kirjandus Ene Luka. Soovitusi kodu-uurimistööde koostamiseks ja vormistamiseks. - Õpilaste kodu- uurimistöid 18. Tallinn 1996, lk 7490. Anu Raudsepp. Ajaloo õpetamise metoodika käsiraamat. Ajalugu koolitunnis 1. Tartu 2006, lk 7072. Soovitusi edukaks osalemiseks konkursil. http://www.archimedes.ee/teadpop/index.php? leht=211 (7.11.2010). Maidu Varik. Uurimistöö on kõige kasulikum praktilise väljundiga õppetöö vorm. Soovitusi uurimistöö koostamiseks. http://www.eas.edu.ee/juhiseid.html (7.11.2010). Välja otsitud andmebaasist "http://www.oppekava.ee/index.php/Uurimist %C3%B6%C3%B6_spetsiifika_ajaloos"
kaitsva funktsiooni. Millised on Eesti kui postsotsialistliku ühiskonna pöhilised riskifaktorid? Seminar? REEGLITE TÄHTSUS SPORDIS 1. Reeglid kehalises kasvatuses. Sellest ajast, mil kehaline kasvatus lülitati koolisüsteemi, on välja kujunenud peaegu vaieldamatu fakt, et kehalise aktiivsus tunnis on piiritletud pôhiliselt sportlike tegvustega, vôi on orienteeritud sellesuunaliselt. Seetôttu on ka koolitunnis kasutatavad harjutused tulnud pôhiliselt koolivälisest spordist. Kui me vaatleme kooli kehalist kasvatust üldlevinud didaktiliste printsiipide alusel näeme me, et spordireeglite jäik integreeerimine kooli pôhjustab mitmeid probleeme. Arvestades laste erinevat kehalist arengut, huvisid ja vôimeid, osutub vajalikuks mitmete muutuste tegemine reeglites spordialade ja harjutuste integreerimisel koolisüsteemi
See tähendab, et võid julgelt meie tekste muuta ja kasutada, kuid raha teenimine pole siiski lubatud. Nii sai meie eesmärk – teha matemaatika paremaks mõistmiseks üks teistsugune raamat – täidetud isegi mitmekülgsemalt, kui me esialgu plaanisime. Mida „Õhtuõpikust” leida võib ja kuidas seda lugeda? Kannatust, Juhan selgitab seda pikemalt: „Õhtuõpiku” idee oli koondada kaante vahele kogu keskkooli matemaatika, tehes seda aga lõbusamalt ja elulisemalt kui lühikeses koolitunnis võimalik. Nii käsitleme vähemalt riivates kõiki koolis ettetulevaid teemasid ja veel nii mõndagi muud, mis meil endal nende teemadega seostus. „Õhtuõpik” on kirjutatud ja kujundatud hea tujuga ning just nii tuleks seda ka lugeda. Oleme ühelt poolt teinud oma parima, et raamatut ei peaks lugema algusest lõpuni, vaid võiks lugeda ka osade kaupa. Teisalt oleme siiski osad ja peatükid seadnud selli- sesse järjekorda, kuidas meile endale raamatut otsast otsani lugeda meeldiks.
või püütakse nende abil suurendada õpilase arusaamist ajaloost tervikuna. Teine oluline holokaustiga seotud teema on vastutus. Kirjeldades holokausti põhjustanud sündmusi, kerkib paratamatult küsimus: kes vastutas ning milles see vastutus seisnes? Sündmuste kirjeldus sellele küsimusele tavaliselt vastust ei anna. Järgnevalt ongi välja pakutud üks lihtne mudel, mis võimaldab arutleda koolitunnis vastutuse üle nii, et see ei kujuneks lihtsustatud kohtumõistmiseks. Moraalse dilemma olemus Moraalne (kõlbeline) dilemma on midagi muud kui lihtsalt sundseis või vajadus langetada raske otsus. Moraalsel dilemmal puudub lahendus, mis oleks asjaosalisele vastuvõetav. Seepärast on inimene, kes seisab silmitsi moraalse dilemmaga, ohver. Ei ole harv juhus, kui ebaeetiliselt toiminud sõduri väljavabandamiseks ja isegi vastutusest vabastamiseks tuuakse ettekäändeks raske olukord
annaabi.ee 
