see, kui üks- või mõlemad vanemad töötavad välismaal. Sedasi ei saa noor sellist vanemlikku tähelepanu, mida ta vajab. Meeletult paljudes peredes esineb ka vägivalda, mis teeb noore psüühikale liiga. Tavaliselt ei pööra vanemad suuremat tähelepanu oma võsukeste tegemistesse ning just selle tõttu on noored pahuksis seaduste-, kooli ja eraeluga. Kaasaegsete noorte elu on keerukas. Neil on tänapäeva ühiskonnas raske hakkama saada ühiskondliku surve, koduste probleemide ja koolieluga. Neile tuleb suuremat tähelepanu pöörata ning suunata õigele teele. Seda peaks tegema just vanemad, mitte sõbrad ega õpetajad.
kaasa.Tüdrukud olid rohkem pealtvaatajad kui ise asjade algatajad.Teele oli natuke nipsakas ja hoidis nina püsti, tema pikkad patsid tõid välja ta vallaltuse ja edevuse. Ilma nende tegelasteta poleks „Kevade“ olnud selline nagu seda teame.Köster, kes asju paika pani, õpetaja Laur, kes õpilastes sooja tunde tekitas, Toots, kes asjad üle võlli keeras, nipsakas, kena Teele ja ülejäänud huvitavad tegelased.Igaltühelt on võimalik midagi õppida ja tuua paralleele tänapäeva koolieluga, aeg oli teistsugune aga sellised inimesed on endiselt olemas.
bioloogilist kalduvust, isiksuseomadusi, vähest päikesevalgust, kroonilist alkoholi või uimastite tarbimist, erinevaid haigusi, mõningaid ravimeid, lapsepõlve üleelamisi, elumuutusi, pikaajalist ja pidevat stressi. Paljud inimesed arvavad, et noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulle mitmekordse koormusega: kasvamisega ja organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga, vanema esitatud nõudmistega... Selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad. Tihti võivad noorte depressioonini viia mitmed katsumused, mis noorukit häirivad, näiteks nagu rahulolematus oma välimusega, armusuhete purunemine, pettumine sõbras, probleemid koolis, rahapuudus või mure oma tuleviku pärast. Palju lihtsam on inimestel, kes on enesega rahul ning suudavad pingelistes olukordades alati lahendusi otsida
Õppegruppide suurus, mille tõttu võib Erialased lisakoolitused, täiendkursused. tekkida tähelepanu hajumine. Praktika. Tasuta wifi, hajutab tähelepanu. Õppematerjalide kättesaadavus ning Tasulisel kohal tekivad finantsraskused. põhjalikkus. Koolivälise elu tähtsustumine võrreldes Kompetentsed õppejõud. koolieluga. Lihtsustavad joonised. Iseloomude sobimatus üliõpilaste vahel ning üliõpilase ja õppejõu vahel. Lähedaste toetus, nii rahaline kui ka moraalne. Palgatöö tähtsustamine. Võimalus minna välismaale vahetusüliõpilaseks. Strateegiad:
Siia kuulub mõnitamine, norimine, solvamine, sõimamine, kiusamine. Aga ka asjade ära võtmine, nende lõhkumine ja määrimine, laimujuttude levitamine, raha või asjade välja pressimine .Füüsilise vägivalla all mõeldakse õpilase või õpetaja suhtes füüsilise jõu kasutamist, mille käigus võidakse tekitada kehavigastusi.. Siia kuulub näiteks peksmine, löömine, asjade lõhkumine ja äravõtmine.. Füüsiline ja vaimne koolivägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas. Vägivalda esineb ka õpilaste ja õpetajate vahel. Aga seda vähem, kui õpilaste vahelist. Mõnikord on tundides niimoodi, et õpilased ei taha tööd kaasa teha. Nad räägivad oma jutte, lärmavad või jalutavad lihtsalt vaba voliliselt oma kohalt ära. Õpetaja ei suuda õpilastele sõnadega vastu hakata, vaid võib kätega õpilast korrale kutsuda ning tekib füüsiline vägivald. Nii juhtus ka eelmine nädal Lihula koolis. Toimus õpetaja ja õpilase vahel käsikähmlus
süüdi. Siinkohal tõi Jelena Skulskaja näiteks koolitulistamised. Ta loetles ette tuntud riigid, nagu Norra ja USA, ent surmaga mittelõppevaid koolikonflikte esineb igas riigis, kus on koolisüsteem. Viimasel ajal on koolivägivald jõudnud ka eesti ajakirjanduseni, mitte küll nii traagilises võtmes kui Norras või Ameerikas. Õpilased kiusavad õpetajaid, vahel risti vastupidi - kõik see on samuti õnnetute inimeste kätetöö. Jelena Skulskaja sellest ei kirjutanud, aga kui tal oleks koolieluga rohkem kokkupuudet, küll siis need probleemid ka läbi tema artiklite Postimeheni jõuaksid, kuigi ühes lõigus mainib ta tungivalt, et eelistaks kuulda rõõmsaid uudiseid rohkem kui nukraid, kuna need tooksid esile mitte õnnetud inimesed, kes on millegi halvaga hakkama saanud, vaid õnnelikud inimesed, kes on teinud head. Ta loodab, et headus paneks kõiki elu üle järele mõtlema, ja ma nõustun sellega, kuna nii oleks eeskuju
Mäletan veel seda ütlemist, et tahaksin juba nii väga kooli minna, kuid ometigi väitsin paari aasta pärast vastupidist. Rutiine koolis käimine on see, mis tekitab tüdimust. Koolieluga kaasnevad igal õpilased erinevad emotsioonid ja tunded olgu need siis positiivsed või negatiivsed. Käsitledes enese erinevaid tundeid arvan, et ei ole raske paralleele tõmmata teiste kooliõpilaste tunnetega. Kõige raskem on hommikune ärkamine. Eriti siis, kui argipäevane koolikohustus rikub mõne ilusa unenäo. algusaastatel ehk esimene kuni kolmas klass möödus üpriski ladusalt. Saan seda väita, sest olin järjepidev õppija
e. Millise välimuse, sotsiaalse, rahvusliku, religioosse taustaga kangelased on esiplaanil? Millistena näidatakse naisi, millistena mehi, millega tegelevad naised ja millega mehed? Nagu ennem ma mainisin, siis seriaalis on kujutatud üht tavalist Ameerika mitmelapselist pere, kus on viis last. Isa töötab kirikus kirikuõpetajana ja ema on kodune, kelle töö on siis lapsi kasvatada ja maja korras hoida. Laste puhul on kujutatud seda, kuidas nad peavad hakkama saama oma pubeka ea ja koolieluga. Tihti räägitakse ka usust, peamiselt kristusest, mis on enim levinud Ameerikas. Mulle tundub, et seal seriaalis on kujutatud nii öelda ideaalset Ameerika perekonda. f. Kellele ja millistele väärtustele kangelased vastanduvad? Milliseid kultuure näidatakse halvas valguses? Mis keeles räägivad vaenlased? Keda naeruvääristatakse? Seriaalis näidatakse halvas valguses mitmeid probleeme, mis ühiskonnas on. Näiteks: noored lähevad mõnda kriminaaljõuku, valged suhtuvad
Koolivägivald seisneb lihtsalt koolis nalja tegemises aga iga kord läheb see väga lihtsalt üle piiri ja see nali ei ole enam nali vaid on koolivägivald nii vaimses kui ka füüsilises vormis. Koolivägivald väljendub selles kui üks õpilane kiusab teist õpilast või pool klassi kiusab ühte õpilast, nagu mõnitab teda kogu aeg . Mina olen olen selles osalenud nii kiusajana, ohvrina ja pealtvaatajana. Füüsiline ja vaimne kooli vägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas. Füüsiline koolivägivald õpilaste vahel esineb põhiliselt poiste vahel. See tuleneb sellest, et tahetakse jätta head muljet teistele kui sa mõnitad ja peksad klassi nõrgemat või väiksemat poissi. Minu meelest on olemas neli varianti mida võib teha koolivägivalla ohver. Kui kiusamise ohver räägib sellest oma emale kes sellest aga satub hüsteeriasse proovides oma last kaitsta ning helistades kooli ja kui õpetaja räägib sellest klassi ees siis ta enda
Ida,ma ei mõista miks ta oli selline,misk ta koguaeg süüdistas Aarnet ja ei lubanud tal Maiaga kohtuda,vaid tegi selle maha nagu oleks see patt.Ei mõistnud seda ka miks keegi ei kuulanud aarnet nii tema ema ,kui ka tädi.Nad lihtsalt nutsid,mind isiklikult häiris see nutmine koguaeg väga.See kuidas aarne Maiaga suhtles,nende jutud,jällegi ei mõistnud ma seda,nad rääkisid minu jaoks imelikult,Maia tegi ennast maha,et tal pole elumõtet.Arvan,et see jutt seostub äkki autori oma koolieluga,et temal oli selline elu.Raamatul mõtet polnud.Ei saa aru,miks on raamatu pelakiri ´´Hüvasti,kollan kass´´,kuna raaamtus on ainult kaks korda mainitud kollast kassi ja mõned asjad on veel kollased.Näiteks maja ja akna kardinad,kuid see ei seostu kollase kassiga.Kui siin jutus aarne lahkub tädi ida juures ja lõpetab kooli,siis on arvata juba millest räägi´´Tere,kollane kass ´´,sellest kuidas aarne läheb elama tädi Ida juurde ja käib koolis.
See esineb juba algklassides ja lõppeb alles siis, kui kiusajad saavad ükskord aru, et nende tegu oli väär. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Ehk siis, kui inimest sõimatakse või mõnitatakse. Füüsilise vägivalla puhul inimest pekstakse, togitakse või pannakse jalgu ette. Igatahes kokkupuude võib 2 inimese vahel olla väga valus. Füüsiline ja vaimne koolivägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas. Mõlematel juhtudel on kiusatavaks inimesed, kes on nõrgemad, kes ei kanna trendikaid riideid või s kellel on head või halvad hinded. Tihti kiusatakse ka klassi uustulnukaid. Nende olemine tehakse ebameeldivaks. Üritatakse testida uue õpilase närve ja pannakse teda proovile erinevat moodi. Kui on tegu nõrga inimesega, kes enda eest seista ei julge,siis ongi uus ohver olemas. Tavaliselt mõnitatakse ja kiustakse ikka kambakesi
Stress Stress, mis oli vanemate inimeste haigus on juba ka noorte probleem. Selle kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega. Stressi tekkepõhjused Liiga palju õppida Pikad õppepäevad Halvad hinded Õpilase erinevus teistest klassikaaslasest Otsused, mis mängivad suurt rolli Kiusamise ohvriks sattumine/halvad suhted klassikaaslastega Võimetus esitatavate nõudmistega toime tulla Halvad suhted õpetajatega Stressi tekkepõhjused Eksamite periood Vanemate, õpetajate surve Ebakindlus edasiõppimis võimaluste suhtes
huve. ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk 48 - 49) Alati ei toimu kohanemine siiski häireteta. Kohanemine võib toimuda kolme moodi: 1) laps kohaneb täielikult, tundes rõõmu raskuste võitmisest; 2) kohanemine on nii vaevaline, et lapses tekib kartus ja vastumeelsus uue olukorra suhtes; 3) laps ei kohanegi uues olukorras. Normaalseks peetaks vaid esimest võimalust, s.t lapse harjumist koolieluga nii, et säilib koolirõõm. Vaevalise kohanemise või mittekohanemise tagajärjel hakkab laps kooli kartma ja õppimine muutub vastumeelseks. Õpiedukus langeb. Hirmust ja murest tekib pidev ülemäärane närvipinge, nn. koolistress. Koolistressi kestev jätkumine võib halvemal juhul lõpped koolineuroosiga, mis on juba närvihaigus. Kohanemine kulgeb edukalt, kui uus olukord: 1) rahuldab lapse vajadusi; 2) on võimetekohane; 3) vastab lapse tahtejõule;
Koolivalmiduse kujunemine on pikk protsess ning kulgeb läbi lasteaia aastate. Iga tegevus lasteaias valmistab last ette sujuvaks üleminekuks kooli. 1. KOOLIVALMIDUSE KUJUNEMINE 1.1 Kooliküpsus ja koolivalmidus Tulva (2008) järgi keskendub kooliküpsus lapse arenguküpsusele koolieelse ea lõpus. Koolivalmidus on aga seevastu laiema kandepinnaga. Lisaks arenguküpsusele mahub selle alla ka kooliks ettevalmistuse tase. Seega peab iga laps olema valmis koolieluga kohanema. Koolivalmidus on lapse valmisolek alustada õpitegevust, mis väljendub lapse soovis õppida, omandada uusi teadmisi, jälgida täiskasvanu selgitusi ja täita korraldusi (Tulva, 2008, 12). Lisaks peab laps olema valmis ka suhtlema ja tegutsema eakaaslastega. Viivi Neare (1998) on defineerinud koolivalmiduse mõistet järgnevalt: koolivalmidus on lapse tervislik, sotsiaalne, motivatsiooniline ja vaimne valmisolek minna mänguliselt põhitegevuselt
Pärnu Vanalinna Põhikool Noorte meeleoluhäired REFERAAT Juhendaja: Ly Jagor Koostaja: Geya-Penelope Niinemets 7B klass Pärnu 2011 Sisukord 1. Mis on koolilapsel muret? Millega tuleb noorukil toime tulla? Väsitava ja stressirohke koolieluga, vanemate esitatud nõudmistega, kasvamisega ja organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus ja isiklike suhetega. Noori võivad tabada mitmesugused katsumused, olgu selleks rahulolematus oma välimusega, armu- või sõprussuhte purunemine, negatiivne seksuaalne kogemus, varane rasedus, pinged perekonnas, pidev kritiseerimine vanemate, klassikaaslaste ja õpetajate poolt, võimetus toime tulla esitavate nõudmistega, rahapuudus, soov olla
Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega. Selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad. Õpilastel on stress põhiliselt koolist: liiga palju jääb õppida, aega pole, pikad õppepäevad, halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. Suhetes on läbisaamine klassikaaslastega olulisem kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud vaimse
Uurimustöö kirjutamise käigus sain teada, missugune oli minu vanaema Meeta Lepa ja isa Aare Lepa koolielu. Võrdluseks lisasin ka enda praeguse koolielu. 20. sajandi koolielus on tehtud väga palju muudatusi. Näiteks vanasti kanti õpikuid räti sees, kuid praegu on õpikute kandmiseks uued koolikotid. Õpikuid on aga läbi aegade olnud sama palju. Samuti on ka päevas sama palju õppetunde. Töö koostamine võimaldas lähemalt tutvuda kaugemate suguharude koolieluga. Tähtsaimaks saavutuseks võib lugeda esivanemate mälestuste talletamist ning vanade piltide ja dokumentide säilitamist. Uurimustöö kirjutamisega on saavutatud võimalus edastada järeltulevatele põlvedele perekonna varasemate esindajate koolielu, kui teisi vastavaid allikaid ei pruugi enam eksisteeridagi. 12 7. Kasutatud allikad Intervjuu minu vanema Meeta Lepaga, kes on sündinud 14. septembril 1929. aastal
Lisaks sellele ehmatati juba esimesel septembril õpilased ära kooliga, kõlas nagu see poleks kool vaid hoopis karmi reziimiga noorte vangla, kus iga väikseimgi viga, viib karistuseni ehk antud juhul koolist väljaarvamisega, kõike seda oli ühe päeva jaoks tohutult palju. Ka rühmavanema kohustus määrati vastu tahet peale. Jah, peab tõdema, et algus oli karm ja raske ning hirmutas kohutavalt, kuid eks iga uue asjaga ole nii, et alguses tundub asi hullem kui tegelikult on. Harjudes koolieluga on olukord muutunud tunduvalt. Ei ole asjad tegelikkuses nii karmid ja halastamatud, kui algselt tundus. Kuid on õppealasid, mis viivad jalad alt ka suurima pingutuse juures. Üheks nende seast on mõõtmine ja tolereerimine, see on raske ja arusaamatu ning mis kõige suuremaks takistuseks, see on eriala aine, mis tuleb sooritada üsna kõrgele tulemusele. Raske on ta selletõttu, et õppematerjali antud aine kohta napib,
emotsionaalsed kui ka füüsilised sümptomid. Düstüümia on pidevalt kergelt alanenud meeleolu, mis ei vasta kerge depressiooni kirjeldusele. Noorte depressioon Paljud inimesed arvavad, et noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulle mitmekordse koormusega: · Kasvamisega ja organismi küpsemisega, · Iseseisvumisega, · Oma tee leidmisega elus, · Isiklike suhetega, · Väsitava ja stressirohke koolieluga, · Vanemate esitatud nõudmistega. Selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad. Katsumused, mis võivad noort tabada: · Rahulolematus oma välimusega, · Armusuhte purunemine, · Pettumine sõbras, · Negatiivne seksuaalne kogemus, varane rasedus, · Pinged perekonnas, · Pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt, 5
·liigne muretsemine oma tervise pärast ·ülitundlikus ·mõnuainete kuritarvitamine ·tihedad paanikahood ·suur meeleolu kõikumine Paljud inimesed kogevad depressiooni vaid korra elus, langevad depressiooni, toibuvad ega koge ränkade sümptomitega haigushoogu enam mitte kunagi. Depressiooni kui pideva seisundiga tuleb arvestada, sest see on laialt levinud. Depressioon noortel Noortel inimestel tuleb toime tulla küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, stressirohke koolieluga, vanemate poolt esitatud nõudmistega jne. Selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad. Noori võib häirida: ·rahulolematus oma välimusega ·pettumine sõprades ·armusuhete purunemine ·negatiivne seksuaalne kogemus ·pidev kritiseerimine vanemate ja õpetaja poolt ·pinged perekonnas ·rahapuudus ·soov olla üliedukas ·mure oma tuleviku pärast Depressiivne laps võib teeselda haiget, keelduda kooli minemast, klammerduda
Ilmselt ei ole lahenduseks kõrge stressiga õpilaste ja õpetajate koolitööst kõrvaldamine. Stress ja depressioon ei ole ainult vanemate inimeste haigused, vaid ka paljude noorte probleem. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega. Selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad. Seega avaldubki stress noortel enamasti koolistressina (1: 153-155, 2, 3). 2. KOOLISTRESS Õpilastel on stress põhiliselt koolist - liiga palju on õppida, aega pole, pikad koolipäevad, halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada,
Raskem on ravida neid inimesi, kes kergekäeliselt on hakanud kasutama nn. rahusteid. Nendel patsientidel on tekkinud sõltuvus ja antidepressantidega ravi jääb tihti ebapiisavaks. Ta võib olla kibestunud, süüdistav, klammerduv ja koormav. Raskelt depressiivsed ja enesetapule kalduvad vanurid vajavad psühhiaatrilist ravi erihaiglas. Noorel inimesel tuleb toime tulla küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, stressirohke koolieluga, vanemate poolt esitatud nõudmistega - selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad. Noori võib häirida : · rahulolematus oma välimusega; · pettumine sõbras; · negatiivne seksuaalne kogemus; · pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt; · pinged perekonnas; · rahapuudus; · soov olla üliedukas; · mure oma tuleviku pärast. 11
15) teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda, ning on valmis seda tegema. Mainitud ära, et antud kooliastme lõpetanud õpilane peaks muuhulgas oskama ohutult liigelda, hoolitseb oma tervise eest, tahab olla terve, oskab kasutada koolis olevaid tehnilisi seadmeid, oskab häälestada end ülesannetega toimetulemisele. § 8. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I kooliastmes (1) Esimeses klassis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega. Esimeses kooliastmes keskendutakse: 1) kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele; 2) positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisesse;
kellel oli madalam elatustase ehk siis nad lihtsalt ei olnud suutelised endale arvutit või interneti ühendust lubama. (Faktum ja Ariko 2006) Koolinoored ja internet Eestis on laialdaselt levinud ka E-Kool. (vt. lisa 5) See on veebipõhine kogukond, kuhu õpetajad märgivad kogu kooliga seonduva. Seda saavad kasutada nii õpetajad-õpilased, kui ka lapsevanemad. Paljudel koolidel on ka oma enda veebilehed, kuhu nagu E-Kooligi saavad õpilased sisse logida ja ennast koolieluga kursis hoida. Tänu õppetöö osalisele üleviimisele internetti on nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks muutunud paljud kohustused nagu näiteks uurimistöö õigeaegne üleandmine palju lihtsamaks. Õppimine ja kasutamine Arvutikursuste kõrval on sagedasemateks teadmiste omandamise viisideks tegevuse käigus õppimine ja lähedastelt abi küsimine. Arvutialaseid raamatuid nii tihti iseõppimiseks ei kasutata
depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega. Selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad. MILLEST TEKIB STRESS? Õpilastel on stress põhiliselt koolist - on liiga palju õppida, aega pole, pikad õppepäevad, halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla
imikuiga – põhineb lapse suhtel emaga jäägitul usaldusel, sest tegemist on abitu ja iseseisvaks eluks võimetu olendiga, varajane lapsepõlv – kujunevad tahted, oskus ennast kontrollida arendab iseseisvustunnet, mänguiga – on valdavaks liikumine ja uudishimu, proovile pannakse nii lapse iseseisvus kui ka ümbrusega toimetulek, noorem kooliiga – iga, kus õpitakse kontrollima oma kujutlusi ja harjutakse koolieluga, noorukiiga – on seotud identiteedikriisiga, see on aeg kus esitatakse küsimusi kes ma olen, mida ma tahan elus saavutada ja mida minult oodatakse, noore täiskasvanu iga – otsitakse romantilisi suhteid ja vajatakse seotust teistega, täiskasvanu – läbitakse kriis, mille tulemuseks on uue loomine või seiskumine. Isiksuse arengut toetab vajadus midagi luua,
hinnangute puuduse all. 3. Madal intelligentsus ja kõrge loovus- koolis kõige õnnetumad., sest neil esineb pidev konflikt kooliga. Maailmatunnetus vastandub koolinõuetaga. Tunnetavad hästi oma intellekti puudujääke ja see tekitab alaväärsust, hirmu kaaslaste negatiivsete hinnangute ees ja usu kadumist oma võimetesse. Hästi tunnevad end koolivälises tegevuses, kus saavd avaldada oma loovust. 4. Madal intelligentsus ja loovus- kohanevad kõige paremini koolieluga ja on oma rolliga klassis rahul. Adekvaatne enesehinnag oma võimete suhtes. Intellekti puudujääke püüavad kompenseerida laialdaste sootsiaalsete kontaktide loomisega. INTELLIGENTSUS KÕRGE MADAL K Usk oma võimetesse Eneseaustus madal Tugev enesekontroll Usk oma võimetesse puudub
parem kasvada oleks. Üha enam hakati mõtlema kultuurilistele väärtustele ja tutvustati jõgevamaalastele, kuidas Jõgeva alguse sai ja millega tegelesid meie esivanemad. Inimesed said minevikus toimunust rohkem teada, mis aitas paremini olevikus hakkama saada. Vooremaa ajal algas meie põhitootmisharu, põllumajanduse allakäik. Seda kajastasid ka lehed. Kõige vähem käsitletud lehtdest räägiti põllumajandustootmisest Vooremaa veergudel. Küül aga käsitleti palju hariduse ja koolieluga seonduvat. Räägiti kooli sulgemistest ja kuidas seda vältida ning täiendkoolituskursustest. Majandussurutis viis inimesi kokku ja õpiti lihtsaid asju, nagu leivaküpsetamine. Vooremaaga kaasnesid suured muutused. Esiteks olid uudised paremini ja korrektsemalt paigutatud. Ajaleht oli muutunud kujult stiilsemaks. Palju rohkem oli pilte, mis muutis uudised huvitamaks, andis lisainfot ning aitas uudist paremini mõista. Samuti lisandusid värvid. Enam leidus kasutamata ruumi
annaabi.ee 
