Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Köögiviljade nõuded kasvutingimuste suhtes". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
köögivilja, köögiviljad, kapsas, aeduba, kurk, melon, kaalikas, porgand, rabarber, kõrvits, mullad, tuult, taimele, sarikalised, põlduba, petersell, kapsad, redis, porrulauk, avamaal, lõimis, multsimine, peakapsas, idanemise, soojendada, tavalises, spargel, sibul, viljakat, kestel, vegetatiivse, muldadele, mullaharimise, sügisene, mullaharimineristõielised, sarikalised, maltsalised, maavitsalised, kõrvitsalised, liblikõielised, korvõielised, liilialised, tatarlised, huulõielised, karelehelised, kõrrelised, tulikalised 2) Tootmise ja müügi seisukohtalt söödavate osade järgi leht-, juur-, viliköögiviljad, sibulad, kaunviljad ja kapsad 3) Kasutusintensiivsuse järgu *massiliselt kasvatatavad(odavad) köögiviljad. Hästisäilivad hilised kapsad, porgandid ja punapeet *Delikatessköögiviljad eriti maitsvad ja väärtuslikud KV. Siia kuuluvad varajased sordid ja kõik kasvuhoones kasvatatav 4) Edasise kasutamise alusel *värsked köögiviljad - müüakse värskelt ka peale säilitamist *tööstusköögiviljad – tööstusele konserviks, külmutamisesk, hapendamiseks, kuivatamiseks 5) eluea kestuse järgi
KT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS:
seeme seda madalam protsent. (Secher, 2006:52) Optimaalne temperatuur on seemnete idanemiseks vajalik, mis kõige laiemas mõttes oleneb taimede geograafilisest kasvukohast. Mõne taimeliigi seemnete idanemiseks piisab vaid paarist plusskraadist, enamikule on vaja 6-8 soojakraadi ja mõnele nõudlikumale 13-15 kraadi. Optimaalsed köögiviljade idanemise temperatuurid on toodud tabelis 2 koos keskmise idanemise ajaga päevades. Köögiviljad on tabelis järjestatud optimaalse idanemistemperatuuri alusel. Erinevate autorite hinnagul varieeruvad idanemiseks optimaalsed temperatuurivahemikud üsna laias ulatuses. Paasiku (2008) järgi vajavad kõige soojemat temperatuuri idanemiseks kõrvits, kurk, melon ja paprika, alla 10ºC idanevad aedporgand, hernes ja põlduba. Secheri (2006) ja Hansaplant'i (2010) soovituste põhjal on aedporgandi optimaalne idanemistemperatuur vastavalt Secheril +2-18, ja Hansaplantil +18-21ºC
järelkultuuridele saagi moodustumiseks. 35. Kultuuride erinev mõju taimehaiguste ja kahjurite levikule. Kultuurid, millel on ühiseid haigused, mis põhjustavad suurt kahju, ei tohiks üksteise järel kavatada. Nt rapsi kasvatamisel soovitatakse jätta 1 aasta vahele kui eelviljadena kasvatada hernest (valgemädanik) ja kartulit (tõusmepõletik). 36. Kultuuride väärtus eelviljana, mõju saagimoodustamisele. Head eelviljad: a) rühvelkutuurid- Nt kartul, köögiviljad - need, mida harime vahelt. b) mitmeaastased heintaimed- lutsern, ristik, põldhein. Mulda jääb rohkem org ainet kui ära viiakse c) puhas/mustkesa- kui umbrohust lahti ei saa, siis kasutatakse seda keskmise eelviljad: a) üheaastased liblikõielised - hernes, põlduba b) raps/rüps c) liblikõieliste ja teravilja segakülvid halvad eelvilajd: a) teraviljad, sest nende juureeritiste ja taimeosade laguproduktide negatiivne mõju on suur 37
- keemia- ja tekstiilitööstuse toore, - biokütuse tooraine, - piiritusetööstuse tooraine 32. Kaunviljade tähtsus mullaviljakuse parandamisel, nende väärtus toiduainena. Kaunviljad seovad õhulämmastikku (mügarbakterid). Seetõttu paljudele kultuuridele: - headeks eelviljadeks, - rikastavad mulda lämmastikuga 33. Tuntumad kaunviljad Eestis. aedhernes, - aeduba, - põlduba, - lääts (vanemal ajal). 34. Herne kasutusviisid. Kasutusotstarbe järgi: - valmimata terad - roheline hernes toiduks, - valminud terad - kuivatatud herned toiduks ja söödaks, - söödahernes - kogu taim haljasmassiks Hernest kasutatakse toiduks: - värskelt, - konserveeritult, - marineeritult, - kuivatatult,
Esimsel aastal kapsapea ja kapsas) Kõige nõudlikum on punane Tugevad ja väljavenimata lisajuurte teket Korista, kui pea on kõva teasel aastal õis Idaneb kiiresti kapsas Valge aprilli lõpp, mai algus Umbrohu puhas Korista pea, aga jäta juur Ristõieline Vesi leheroseti ajal vähem, Suure huumusesisaldusega Hilised sordid mai keskel Peale vihma kobesta muld sisse. Sügisel tekib sinna
MERISTEEMPALJUNDUS · Meristeempaljundus on üks taimede mikropaljunduse viis, mille puhul uue taime saamiseks kasutatakse põhiliselt varre kasvukuhiku algkoe mikroskoopilist tükikest. · Liigist sõltuvalt võib koetükikese võtta ka lehest, pungast või juurest. ·Meristeempaljundust rakendatakse uute sortide või raskesti paljundatavate kultuuride istutusmaterjali kiireks saamiseks. · Samuti kasutatakse meristeemmeetodit tervendatud istutusmaterjali saamiseks. 2. puu-ja köögivilja kvaliteet, mõjutavad tegurid ja kuidas kvaliteeti määrata; Aiasaaduste kvaliteeti mõjutavad tegurid võib suures plaanis jaotada kaheks tegurite grupiks: 1) kasvuaegsed tegurid: õige toitainete sisaldus mullas, piisavalt soojust ja niiskust, piisav taimekaitse jne. 2) koristusaegsed- ja järgsed tingimused: õige koristusküpsus, koristusaeg, koristustehnoloogia, transporditingimused ja säilitustingimused (õhu gaasiline koostis,
seeme) ja talirukis (kõige taluvam kultuur teraviljade hulgas). - iseendale järgnevust halvastitaluvad kultuurid, mis annavad mitu aastat samal kohal kasvatamisel tunduvalt väiksema saagi. Siia kuuluvad kõik teraviljad (v.a. talirukis). - Iseendale järgnevust väga halvasti taluvad kultuurid: päevalill, kõik peediliigid punane ja roosa ristik, hernes, lutsern, mesikas raps, rüps, kaalikas, kapsas (enamik ristõielisi) Negatiivse järelmõju oluliseks vähendamiseks ei tohi neid kultuure samal kohal kasvatada enne 3...5 aastat, lina puhul peab vahe olema näiteks isegi 5...6 aastat (seega rapsi all võib Eestis olla kuni 20%) Enesetaluvus reastatuna: talirukis < mais < kartul < suvioder < talioder < kaer < nisu < suhkrupeet < põlduba < ristik < lutsern < raps < hernes < päevalill < lina Mõjutab saaki 10-50% 5) Agrobioloogilised alused kultuuride paigutamisel
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi komponente. Ta peab kindlustama soods
Prunus cerasus Prunus avium Malus domestica Pyrus communis Chaenomeles japonica Ribes uva-crispa Ribes rubrum Ribres nigrum Ribes rubrum f. leucocarpum hort. Rubus idaeus Fragaria x ananassa Oxycoccuc palustris Vaccinium corymbosum Kasutatud allikad: Viks, A. Aiandus väikeaedades. Valgus, 1985 Rausch, A. Lotz, B. Maitsetaimede leksikon. Maalehe Ramat, 2004 Pihlik, U. 100 maitsetaime. 2006 Laas, E. Dendroloogia. Valgus, 1987 Issako, L. Köögiviljad ja maitsetaimed. Valgus, 1989 http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.htm http://www.seemnemaailm.ee www.google.com Eestikeelne nimetus Sugukond Kasvukoht Kasvukõrgus vähenõudlik, kuid eelistab viljakat Valge peakapsas ristõielised mulda kuni 25 cm huumus- ja toitaineterikas,
Taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale: • Optimaalne veerežiim – mõjutab otseselt toitainete omastamist (väetiste efektiivsust). Väetatud taimed kasutavad paremini vett. • Mullalahuse reaktsioon – enamikele kultuuridele optimaalne neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon • Toitelahuse koostis ja kontsentratsioon – enamikele kultuuridele optimaalne 0,1…0,5%. Kõige tundlikumad liblikõielised, kurk, sibul, porgand • Tasalaalustatud toitelahus – sisaldab kõiki vajalikke toiteelemente sobivas vahekorras • Valgus – nitraatväetistest lämmastiku omastamiseks vajavad taimed enam valgust kui ammooniumväetistest • Soojus – enamikele taimedele on optimaalne 20…28oC. Kevadel kasvu algperioodil omastavad taimed paremini ammooniumühendeid • Mulla õhustatus – õhuvaeses mullas pidurdatud taimede normaalne areng. Takistatud
lämmastikväetiste omastamist, põhjustades sademeterikastel suvedel viljade lamandumist. Väetatud mullas kasutab taim vett palju ökonoomsemalt kui halvasti väetatud mullas. Taimede toitumisel on väga oluline näitaja veel mulla toitainete koostis ja kontsentratsioon. Optimaalseks toitelahuse kontsentratsiooniks on 0,1...0,5%. Toitelahuse kõrge kontsentratsiooni suhtes on kõige ükskõiksemad rukis ja nisu, neile järgnevad oder ja kaer. Seevastu köögiviljad on toitelahuse kõrge kontsentratsiooni suhtes tundlikud. Kõige tundlikumad toitelahuse kõrge kontsentratsiooni suhtes on hernes, kurk, sibul ja porgand. See aga tähendab seda, et viimati nimetatud köögiviljade väetamisel tuleb hoiduda suurte ühekordsete väetiste koguste kasutamisest. Tundlikud on ka ilutaimed. Mulla õhustatus Juurte kasv, toitainete ja vee omastamine sõltuvad hapniku juurdepääsust juurestikule. Halva struktuuriga muldades võib taimede
· Samaliigilisi või samasse sugukonda kuuluvaid juurvilju ei tohi samal kohal kasvatada enne nelja aasta möödumist Sügisene mullaharimine · Sügav künd 24-26 cm ja korralik umbrohutõrje Kevadine mullaharimine · Mulda harida varakult libistamise või kultiveerimisega · Pärast esimest mullaharimist anda mineraalväetised Väetamine Eriti oluline on orgaaniline väetis - sügiskünni alla Külv Seeme puhtida Optimaalne külviaeg Mai esimene dekaad Kaalikas, naeris, porgand: külvisügavus 1-3 cm, külvisenorm 2-3 kg/ha Reaskülv Külvijärgne hooldamine 1. Esimene umbrohutõrje: äestamine 2. taimed tärganud: ridade vaheltharimine 3. Vaheltharimist korratakse iga kahe nädala järel seni kuni taimed katavad reavahed 4. harvendamine 5. Haiguste ja kahjurite tõrje Koristamine · Koristada tuleb enne püsivaid öökülmi · Esmalt söödapeet, seejärel koristatakse naerid, kaalikad, suhkrupeedid ja porgandid
enam). Kõige tundlikumad happelisuse suhtes on noored taimed. 8 Selle järgi kuidas taimed reageerivad mulla happelisusele on nad jaotatud 4-ks: 1. Väga tundlikud happesuse suhtes sobib pH 6,5-8 (KCl lahuses määratud). On lubjalembelised ehk kaltsifiilsed taimed: peet, lutsern, peakapsas, mesikas. 2. Tundlikud happesuse suhtes: sobib pH 6-7. ristik, kaunviljad, oder, nisu, sibul, kurk, salat. 3. Vähemtundlikud happesuse suhtes: Kasvavad kui Ph 4,5-7,5 (väga hapu muld ka ei meeldi, optimaalsem pH 5,5-6), nt rukis, kaer, kartul, tomat, porgand. 4. Happelist mulda eelistavad: sobib pH 4,5-5. Nt lupiin ja mustikas on lubjapelgelised ehk kaltsifoobsed. Kuna on palju kasvufaktoreid on see jaotus tinglik. Kui teised kasvufaktorid on soodsad, taluvad taimed ka happelisi muldi paremini. Happelised mullad on eriti levinud Lõuna-Eestis
Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimi hakati kasvatama juba kiviajal. Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad
Toitainerühm Ühe portsjoni Päevane soovitatav kogus kogus Leib, sepik 30 g 4-7 portsjonit Kartul 90 g 1 portsjon Teised teraviljatooted: puder, 1 dl 2-3portsjonit pastatooted, helbed 24 II põhikorrus: puuviljad ja marjad, köögiviljad ja kaunviljad Toitainerühm Ühe portsjoni kogus Päevane soovitatav kogus Puuviljad ja marjad 1 portsjon on kas 2-4 portsjonit 1 puuvili (100 g) või 2 dl marju või 2 dl puuvilja/marjamahla või 15 g kuivatatud puuvilju ja marju
Taimede ökofüsioloogia eksami ja järeleksami küsimusi. 1. Nimetage pigmente, mis taimelehtedes neelavad valguskvante a) sinises, b) kollases, ja c) punases spektriosas. Mis spektriosas (neist kolmest) on neeldunud kvandi energia kõige väiksem? Kloroplastide klorofüll neelab valgust kõige tugevamini elektromagnetilise spektri sinises (430 nm) ja punases (680 nm) piirkonnas. Kollases on kõige väiksem. 2. Mis on lehepinnaindeks ja mis on lehe eripind? LAI e lehepinnaindeks on mingil pinnatükil asetsevate taimede lehtede kogupindala jagatud selle pinnatüki pindalaga. Kui kõik lehed taimedelt maha laotada, siis LAI on keskmine maapinna katte kordsus. LAI (L) – suhtarv, mis näitab kui palju on maapinna ühiku kohal lehepinda. Lehe eripind on lehepind jagatud lehe biomassiga. Lehe pind lehe massiühiku kohta ehk SLA. 3. Kuidas muutuvad taimede fotosünteesi intensiivsus, kasvukiirus, õhulõhede avatus ja transpiratsioon koos CO2 kontsen
In on mõjutanud sordiaretuse käigus taimeosade vahekordi.Taimed on aretuse käigus muutunud ja ei saa konkureerid ateiste taimedega-võime on vähenenud. Saagiorganid: 1.Juur-peet,kaalikas,naeris,porgand,petersell,redis,pastinaak,mustjuur. 2.vars-kõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad- · Hüpokotüül:peet,kaalikas,naeris · Vars:nuikapsas,söödakapsas,kartul,lina,kanep · Leht:salat,spinat · Lehe osad:seller,tubakas,sibul 4.õied-lillkapsas, brokkoli kapsas,humal 5.seemned ja viljad-teraviljad,kaunviljad,õlitaimed,viliköögiviljad.See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. Brassica sugukonnas on kõik osad saaki moodustavad. 8) Taime kasvutegurite toimimise objektiivsed seaduspärasused. 1. miinimumreegel- piirab saagikust tegur, mis rahuldab taime vajadusi kõige vähem 2. üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise reegel- kõik faktorid mõjutavad üheaegselt ja mõjutavad ka vastastikki üksteist 3
In on mõjutanud sordiaretuse käigus taimeosade vahekordi.Taimed on aretuse käigus muutunud ja ei saa konkureerid ateiste taimedega-võime on vähenenud. Saagiorganid: 1.Juur-peet,kaalikas,naeris,porgand,petersell,redis,pastinaak,mustjuur. 2.vars-kõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad- Hüpokotüül:peet,kaalikas,naeris Vars:nuikapsas,söödakapsas,kartul,lina,kanep Leht:salat,spinat Lehe osad:seller,tubakas,sibul 4.õied-lillkapsas, brokkoli kapsas,humal 5.seemned ja viljad-teraviljad,kaunviljad,õlitaimed,viliköögiviljad.See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. Brassica sugukonnas on kõik osad saaki moodustavad. 8) Taime kasvutegurite toimimise objektiivsed seaduspärasused. 1. miinimumreegel- piirab saagikust tegur, mis rahuldab taime vajadusi kõige vähem 2. üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise reegel- kõik faktorid mõjutavad üheaegselt ja mõjutavad ka vastastikki üksteist 3
1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat rühma (alamad taimed) kuuluvad vetik
magusained (ksülitool, sorbitool, isomalt). Süsivesikute rikkad on teraviljasaadused, kartul, puuviljad, marjad ja kondiitritooted. Päevane vajadus on 400 g. Mineraalained kuuluvad organismi kudede koostisse ning võtavad osa ainevahetusprotsessist. Tähtsamad mineraalained on kaltsium (piim, kohupiim, juust, munakollane, rukkileib), fosfor (liha, kala), raud (tatratangud, puuviljad, marjad), magneesium (leib, tangud, köögiviljad. Inimene vajab päevas umbes 30 g mineraalaineid, sh. kaltsiumit 800 mg, fosforit 800 mg, rauda 14 mg, magneesiumi 300 mg. Mineraalained on veel mikroelemendid jood, koobalt, vask, seleen jt., mida vajatakse väga väikestes kogustes, kuid on organismi arenguks vajalikud. Vitamiinid on erineva keemilise koostisega keemilised ühendid, mis on vajalikud organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Jagunevad veeslahustuvateks C-, P- ja
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
