esilekutsuva magnetvoo muutust. Mis paneb elektronid kindlas suunas liikuma? Pool on paigal ja teda läbib muutuv magnetväli. See muutuv magnetväli tekitab poolis pööriselektrivälja. See pöörise. Paneb vabad elektronid kindlas suunas liikuma,mis ongi induktsioonivool. Omadused: *tekitab muutuva magnetvälja. *jõujooned on kinnised kõverad. *pöörisvälja jõud nihutavad elektrilaenguid elektrostaatilise välja kuloniliste jõududega võrreldes vastupidises suunas. Nende töö suletud kontuuri ulatuses on nullist erinev. Induktsiooni emj. On võrdne tööga, mida teeb pöörisel. Ühe kuloni suuruse laengu nihutamiseks kogu suletud kontuuri ulatuses. Ei=Ak/q, 1V Ei=induktsiooni emj. Ak=pöörisel. Jõudude töö, mis tehakse laengu q ümberpaigutamiseks suletud kontuuriulatuses. Q-elektrilaengu suurus. Induktsiooni põhiseadus. I= E i/R Ei= - /t . - magnetvoog -magnetvoomuut t-ajavahemik (Ei= -n* /t n- keerdude arv poolis) (Ei= - S*B/t) = 2-1
........................................................................................5 TEHNOLOOGILISED REŽIIMID JA ARVUTUSED ...............................................................7 Esimene paigaldus ................................................................................................................7 3.1.1 Otspinna freesimine..........................................................................................................7 3.1.2 Kontuuri freesimine..........................................................................................................7 3.1.3 Ava puurimine Ø11H10 mm ............................................................................................8 3.1.4 Ava puurimine Ø10,2 mm ................................................................................................8 3.1.5 Ava puurimine Ø6,5 mm ..............................................................................
kus dm – matriitsi ava läbimõõt (mm), ddet - stantsitava ava läbimõõt (mm); δ det - stantsitava ava tolerantsimäär (mm) Sisemise ava templi mõõt: d 0 dt = (¿ ¿ det +σ det )−σ ¿ t = (12+0,430)−h 11 = 12,430 h11 (−110 ) mm kus dt - templi läbimõõt (mm); Välimise kontuuri matriitsi mõõt: D m = ( D det −σ det )+σ m = (40−0,620)+H 11 = 39,380H11 (+0,160 0 ) mm Välimise kontuuri templi mõõt: 0 Dt = (Ddet −σ det −z )+ σ t
Elemtromagnetilise induktsiooni nähtus seisneb selles, et muutuv magnetväli tekitab elektrivälja pööriselektrivälja (selle jõujooned on kinnised jooned). Elektromagnetiline induktsioon Induktsioonivoolu tekkimine suletud kontuuris. Tekib seda kontuuri läbiva magnetvoo muutumise tõttu: 1) Kui kontuur asetseb muutuvas magnetväljas 2) Kontuur liigub magnetvälja suhtes või muutuvad mõõtmed. Induktsioonivool elektrivool, mis tekib suletud kontuuris, kui muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog. Lenzi reegel induktsioonivoolu suund on selline, et ta oma magnetvooga püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuva magnetvoo muutumist. Induktsiooni elektromotoorjõud füüsikaline suurus, mis iseloomustab
46. Lähtudes Lorentzi jõu valemist ja joonisest, tuletage Ampere'i jõu valem. 47. Lähtudes joonisest, mida tuleb täiendada jõududega, tuletage vooluga kontuurile mõjuva jõumomendi avaldis ja defineerige kontuuri magnetmoment. 48. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga juhtme liikumisel homogeenses magnetväljas. 49. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri liikumisel homogeenses magnetväljas. 50. Lähtudes töö üldavaldisest magnetväljas, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri pöördumisel magnetväljas. 51. Mis on magneetuvus? Mis on magnetväljatugevus ja miks see on vajalik suurus? Mis on suhteline magnetiline läbitavus? 52. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike ja konstantne. Ainult ülijuhis on see täpselt 1. 2) Paramagneetikud
(kinniste jõujoontega, mittepotentsiaalne); Foucault´ voolud mikroskoopilised pöörisvoolud, mis tekivad massiivsetes juhtides, mille tõttu juhid soojenevad (kasutatakse induktsiooniahjudes juhtivast ainest kehade kontaktivabaks kuumutamiseks, nt mikrolaineahi); Eneseinduktsiooni nähtus seisneb induktsiooni elektromotoorjõu tekkimises suletud juhtivas kontuuris tänu voolutugevuse muutumisele selles kontuuris, mis põhjustab magnetvoo muutumise läbi kontuuri poolt ümbritsetud pinna; EMI seadus eneseinduktsiooni jaoks eneseinduktsiooni emj on võrdeline kontuuris kulgeva I elektrivoolu tugevuse muutumise kiirusega Ei = -L ; t Kontuuri induktiivsus (eneseinduktsiooni tegur) L eneseinduktsiooni seisukohalt kontuuri iseloomustav suurus, mis sõltub kontuuri kujust, mõõtmetest ja kontuuri asukohas keskkonna
Magnetism 1 MAGNETILINE VASTASTIKMÕJU. MAGNETVÄLI. Magnetiline vastastikmõju laetud kehade vahel esinev vastastikmõju, mis on põhjustatud nende kehade liikumisest. Magnetväli magnetilist vastastikmõju edasiandev väli, mis ümbritseb vooluga juhte ja liikuvaid laenguid. Magnetvälja asetatud vooluga kontuurile (raamile) mõjub kontuuri pöörav jõumoment, mis orienteerib kontuuri kindlasse tasakaalulisse asendisse. Kontuuri pinna positiivse normaali suund selles asendis loetakse magnetvälja suunaks kontuuri asukohas. Kontuuri pinna positiivse normaali suund määratakse kontuuris kulgeva voolu suunaga "kruvireegli" järgi. suund tasakaaluasendis (magnetvälja suund) I n
Küsimus 1 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 kas väide on õige või vale ? Karnaugh' kaardi igale ruudule vastab üks konkreetne argumentvektor Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Mingi funktsiooni kõikide lihtimplikantide disjunktsioon on DNK taandatud Küsimus 3 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Karnaugh' kaardi üheruudulise kontuuri ulatuses . . . on konstantsed selle funktsiooni kõik muutujad Küsimus 4 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millised järgnevad mõõdud (kaardiruudud x kaardiruudud x kaardiruudud) võivad olla Karnaugh' kaardi kontuuride mõõtudeks? (märgi kõik sobivad mõõdud) Vali üks või enam: 1x2x3 4x4x8 3x3x3 2x3x4 2x4x8 1x1x1 2x4x1 2x2x2 1x1 3x3 1x4x4 Küsimus 5 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 kas väide on õige või vale ? Karnaugh' kaardi igal ruudul on täpselt 1 naaberruut
elektrivälja ja ajas muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Elektromagnetiline induktsioon on elektrivoolu tekkimine suletud juhtmekeerus kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas. Mida kiiremini muutub magnetvälja jõujoonte arv seda suurem on tekkinud voolu tugevus. Magnetvälja jõujoonte arvu muutumise põhjus ei ole oluline. See võib muutuda näiteks voolutugevuse muutumise tõttu välja tekitavas juhis. See võib muutuda näiteks välja tekitavas juhis või kontuuri liikumise tõttu mittehomogeenses magnetväljas, kus üleminekul ühest ruumipunktist teise jõujoonte tihedus muutub. (Joonis 1). Vaatleme katset- teravikul võib vabalt pöörelda varras, mille otstesse on kinnitatud kaks alumiiniumrõngast. Ühes neist on pilu. Piluga rõnga ja magneti ahel vastastikmõju ei teki, sest pilu tõttu ei teki rõngas induktsioonivoolu. Magneti lähendamisel piluta rõngale tekib selles niisuguse suunaga
Tekstuur 2. Kujundikontuur TEKSTIFY Ilma kontuurivärvita Veel värve Kontuuri jämedus Erinevad kontuurid 3. Kujundiefektid Valmiskombinatsioonid (erinevad valmistehtud
Correct Karnaugh' kaardi igale ruudule vastab üks konkreetne argumentvektor Mark 1 out of 1 Select one: True False Question 9 Karnaugh' kaardi üheruudulise kontuuri ulatuses . . . Correct . . . on konstantsed selle funktsiooni kõik muutujad Mark 1 out of 1 Question 10 kas väide on õige või vale ? Correct Karnaugh' kaardi naaberruutudele vastavad argumentvektorid on teineteise lähiskoodid
Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni seadus (lisada valem). Induktsiooni elektrimootorjõud suletud kontuuris absoluutväärtuselt kontuuri pindala läbiva magnetilise muutumise kiirusega. Ei=ΔΦ/ Δt, Ei=n*ΔΦ/ Δt ΔΦmagnetvoo muutus(Wb); Δtajavahemik(s)
Magnetiline vastastikmõju vastastikmõju liikuvate laetud kehade (osakeste) vahel; Magnetväli magnetilise vastastikmõju vahendaja kehade vahel, mis ümbritseb liikuvaid laetud kehi (osakesi) ja vooluga juhte; Magnetiline induktsioon B magnetvälja iseloomustav vektoriaalne suurus, mille suunaks on magnetvälja suund ja suurus on määratletud magnetväljas asetsevale vooluga kontuurile mõjuva maksimaalse jõumomendi Mmax ja kontuuris kulgeva voolu tugevuse I ning kontuuri poolt piiratud pinna pindala S suhtega: M B = max I S Magnetilise induktsiooni B ühik 1 T (tesla) sellise magnetvälja magnetiline induktsioon, millesse asetatud vooluga kontuurile, mis piirab pindala 1 m 2 ja milles kulgeb vool tugevusega 1A, mõjub seda kontuuri pöörav maksimaalne jõumoment 1 N·m.
pikkus võrdub selle pinna pindalaga ja suund on risti pinnaga. B-magnetinduktsioon(T), S-pindada(m2),2-nurk magnetvälja ja pinnamooli vahel, Q- magnetvoog. Sisuliselt näitab magnetvoog kui palju jõujooni läbib antud pinda. Magnetvoogi mõõtmiseks on 3 võimalust: Nurka muuta, muuta pinna pindada. Faraday induktsiooniseadus- suletud kontuuris tekkis induktsiooni elektromotoorjõud on absoluutväärtuselt võrdne magneet liikumise kiirusega läbi selle kontuuri. Lenzi reegel: Suletus kontuuris tekib induktsiooni vool on suunatud nii, et ta oma magnetvälja püüab takistada välise magneeto muutmist läbi selle kontuuri. Selleks, et Lenzi reegli abil leida induktsioonivoolu suunda tuleb: 1) teha kindlaks välise magnetvälja suund, 2) teha kindlaks kas magnetvoog kasvas või kahanes, 3) Lenzi reegli abil otsustada kuhu on suunatud induktsioonivoolu magnetväli, 4) Parema, käe kruvireegli abil leida induktsioonivoolu suund.
m.v liikuvale laetud osakesele mõjuvat jõudu.
Leitakse valemiga Fl= qvBsina + laengule mõjuva Fl suuna võib leida vasakukäe reegli järgi. Osakeste trajektorida)
vaakumis, a=90, kujuneb trajektooriks ringjoon r. Fl muutub kesktõmbejõuks seega Fl=ma=mv(ruut)/r= qvB sina=
r=mv/qB sinab) gaasis või vedelikus c)vaakumis, kui 0
asetseb muutub. 2 Magnetvoo määratlus, vastav valem ja SI ühik. magnetvoog on mingit kontuuriga piiratud pinda läbivate magnetvälja jõujoonte arv f-magnetvoo ühikuks 1 weeber (WB) S-pindala mida vool läbib F=BS cos alfa B-magneetiline induktsioon(T) a-nurk induktsioonivektori ja normaali vahel 1 Weeber on magnet voog mis läbib kontuuri pindalaga 1 ruutmeeter sellega ristuvas magnetvälja mille magnetiline induktsioon on 1 Tesla 3. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Kontuuris tekkiv elektromotoorjõud on võrdeline magnet voo muutumise kiirusega kontuuris. 4. Lenzi reegel, selle rakendamine induktsioonivoolu suuna määramiseks kontuuri läbiva kindla suunaga välja magnetvoo vähenemisel ja suurenemisel. Indutseeritava elektromotoorjõu ja voolu suunda saab määrata Lenzi reegli järgi: Indutseeritava emj
pikkusühiku kohta on sama. 45. Leidke toroidi magnetinduktsiooni valem. Kui kontuur valida väljaspoole keerde, siis tsirkulatsioon oleks null. See tähendab, et magnetväli on ainulyt toroidi sees. Toroid on lõpmata pika solenoidi omadustega. 46. Lähtudes Lorentzi jõu valemist ja joonisest, tuletage Ampere'i jõu valem. Lawrenci jõud: 47. Lähtudes joonisest, mida tuleb täiendada jõududega, tuletage vooluga kontuurile mõjuva jõumomendi avaldis ja defineerige kontuuri magnetmoment. Külgedele a jõudu ei mõju. Jõud püüab kontuuri pöörata nii, et kontuuri normaal ühtiks magnetinduktsiooni vektoriga. 48. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga juhtme liikumisel homogeenses magnetväljas. Magnetväljas mõjub vooluga juhtmele Ampere'i jõud. Kui juhe pole kinnitatud, siis saab see nihkuda. Seega magnetväli teeb tööd vooluga juhtme nihutamisel. 49. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri liikumisel
pikkusühiku kohta on sama. 45. Leidke toroidi magnetinduktsiooni valem. Kui kontuur valida väljaspoole keerde, siis tsirkulatsioon oleks null. See tähendab, et magnetväli on ainulyt toroidi sees. Toroid on lõpmata pika solenoidi omadustega. 46. Lähtudes Lorentzi jõu valemist ja joonisest, tuletage Ampere'i jõu valem. Lawrenci jõud: 47. Lähtudes joonisest, mida tuleb täiendada jõududega, tuletage vooluga kontuurile mõjuva jõumomendi avaldis ja defineerige kontuuri magnetmoment. Külgedele a jõudu ei mõju. Jõud püüab kontuuri pöörata nii, et kontuuri normaal ühtiks magnetinduktsiooni vektoriga. 48. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga juhtme liikumisel homogeenses magnetväljas. Magnetväljas mõjub vooluga juhtmele Ampere'i jõud. Kui juhe pole kinnitatud, siis saab see nihkuda. Seega magnetväli teeb tööd vooluga juhtme nihutamisel. 49
veerandist aga ka samahästi reguleeritavad.Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu.Induktsioonivool on elektrivool, mis tekib suletud juhtmekeerus magnetvälja muutumisel. Nähtuse avastas 1831. aastal Michael Faraday.Näiteks tekib elektrivool paljudest juhtmekeerdudest koosnevas poolis kui viimase läheduses või sees liigutada püsimagnetit.Induktsioonivoolu suund kontuuris sõltub sellest kas magnetvoog läbi kontuuri pinna kasvab või kahaneb, samuti magnetilise induktsiooni vektori suunast kontuuri pinna suhtes. Üldise reegli induktsioonivoolu suuna määramiseks andis Emil Lenz 1833. aastal. Lenzi reegli võib sõnastada järgmiselt: Suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuri pinna püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutumist.Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda
3 g f Greeni valem f ( x; y)dx g ( x; y)dy x y dxdy , L D kus teist liiki joonintegraal üle kinnise kontuuri L. Kinnise kontuuri L läbimise positiivseks suunaks loetakse suunda, milles
Ferromagneetikud(FM): >>1 (palju suurem, u 1000-10000 korda, nt raud, teras,nikkel, koobalt).Omavad praktilit tähtsust, magnetiline induktsioon sõltub fm-u varasemast magnetilisest olekust. Jaotatakse omakorda pehmeteks ja kõvadeks FM-ks vastavalt sellele, kui lihtsalt nad ümbermagneetuvad. Kasutatakse nt tundlike mõõteseadmete ,,kaitsmiseks" väliste segavate magnetväljade eest. 3. Elektromagnetilise induktsiooni seadus: Induktsioon elektromotoorjõud ona arvuliselt võrdne kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. Induktsiooni seadus ehk Faraday seadus, valemi kujul: =-(/t), kus = elektromotoorjõud = magnetvoo muut ja t= aja muut. Magnevoog on võrdne magnetilise induktsiooni, kontuuri pindala ja sin korrutisega ehk =BS*sin , kus sin on nurk magnetvälja ja kontuuri tasapinna vahel . Miinus märk valemis tuleb Lenzi reeglist ehk induktsioonvoolu suund on alati selline, et tema magnetväli püüab takistada muutust, mis põhjustab induktsioonvoolu
Ajas muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ja ajas muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Elektromagnetiline induktsioon on elektrivoolu tekkimine suletud juhtme keerus, kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas. Mida kiiremini muutub magnetvälja jõujoonte arv, seda suurem on tekkinud voolutugevus. Magnetvälja jõujoonte arvu muutumise põhjus ei ole oluline. See võib muutuda näiteks voolutugevuse muutumise tõttu väljatekitavas juhis või kontuuri liikumise tõttu mittehomogeenses magnetväljas, kus üleminekul ühest ruumipunktist teise jõujoonte tihedus muutub. Joonis 1.Vaatleme katset. Teravikul võib vabalt pöörelda varras, mille otstesse on kinnitatud 2 alumiiniumrõngas. Ühes neist on pilu. Piluga rõnga ja magneti vahel vastastikmõju ei teki, sest pilu tõttu ei teki rõngas induktsioonivoolu. Magneti lähendamisel piluta rõngale tekib sellest niisuguse suunaga
Faraday induktsiooniseadus – induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. E = ΔФ / Δt E = elektromotoorjõud (V) Ф = magnetvool (Wb) (Weber) t = aeg, millega magnetvoo muutub (s) Magnetinduktsioon - näitab jõudu, mis mõjub ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas, kui juhtmes voolab üks amper. Magnetvoo - suurus, mis võrdub magnetinduktsiooni kontuuri pindala ja kontuuri pinnanormaali ning magnetvälja suuna vahelise nurga korrutisega. (Piiratud kontuuriga magnetväli). Ф = B S cos S = kontuuri pindala (m2) = nurk pinna ja magnetvälja suuna vahel Lenzi reegel - induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele. Seda reeglit väljendab miinusmärk Faraday induktsiooniseaduses. Miinus näitab kuhu vool on suunatud. E = - ΔФ / Δt
r r r dF = Idl × B . r r r Gaussi teoreem vektori B jaoks: B dS = 0 , st magnetvoog läbi suvalise kinnise pinna S r on võrdne nulliga. Sellest järeldub, et B - jooned on kinnised jooned e magnetväli on allikatevaba väli. r r r Vektori B tsirkulatsiooniteoreem: B dl = µ 0 I , kus I väljendab kontuuri poolt r r hõlmatud voolude algebralist summat. See teoreem diferentsiaalkujul: rot B = µ 0 j . Siit järeldub, et magnetväli on solenoidaalne väli. Lõpmata pika solenoide magnetväli: B = µ 0 n I , kus I on voolutugevus solenoidis ja n - solenoidi keerdude arv pikkusühiku kohta. Vooluga kontuuri käitumist magnetväljas mõjustab suuresti selle magnetmoment
reegliga:Kui magnetvälja jõujooned suubuvad peopessa ja sõrmedd näitavad voolu suunda,siis kõrvale sirutataud pöial näitab juhile mõjuva jõu suunda. Elektrimootori puhul pannakse homogeensesse magnetvälja vooluga raam(jon11) 7)Elektromagnetiline indutsioon,generaatori põhimõte Igasugune laengu liikumine e elektrivool tekitab alati magnetvälja. On võimalik ka vastupidine protsess.See on magnetvälja abil kutsuda esile elektrivool.Seejuures ilmneb,et voolu esile kutsumiseks peab kontuuri(suletud juht)läbiv magnetvoog muutuma.Magnetvoog väljendab magnetvälja suurust(jõujoonte koguarvu mis kontuuri läbib).Vool indutseeritakse kui muutub kontuuri läbiv magnetvoog.Indutseeritud voolutugevus on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Seda asjaolu võib ära kasutada generaatorite e vooluallikate saamiseks.Homogeensesse magnetvälja pannakse pöörlema raam.Raami pöörlemisel muutub kontuuri läbiva magnetvoo suurus(jon12)(jon13) 8)Segaühenduse lahendus
Kasutage antud tsirkulatsiooni avaldist ja ❑ sirgvoolu magnetinduktsiooni avaldist. ∮ ⃗B∗d l⃗ =B∗dl∗cos α , L μ0∗I B ∧ d l⃗ , α =⃗ B=2 4 π∗R Nurk on loomulikult ruumis muutuv ja lihtsuse mõttes vaatame juhtmega risti oleval tasapinnal kontuuri L. On parem ette kujutada ja on sama üldine kui täiesti suvaline kontuur L. Vool ei pruugi olla sirgjuhtmes. Siis valime kontuuri juhtmele lähemale. Voolusid võib olla ka mitu ja siis läheb käiku magnetinduktsiooni
Kasutatakse planimeetrit, mis asetatakse horisontaalselt tasandil olevale plaanile, millel on kujutatud mõõdetava kõlviku kontuurid. Kasutatavaim on polaar-kompensatsioonplanimeeter. Uusimad on käsi- või automaatreziimil töötavad mitmesuguste kasutusvõimaluste digitaal- ja elektronplanimeetrid. Planimeeter asetatakse horisontaalsel alusel plaanile. Pooluse asukoht mõõtmise ajal ei muutu. Alustades valitud lähtepunktist kontuuril, liigutakse mõõtetäpiga mööda mõõdetava maatüki kontuuri plaanil. Mõõtetäpi liikudes veereb mõõtevardaga risti olev mõõteratas paberil, järgides niimoodi mõõtetäpi liikumist mööda kontuuri. Lõpetades ümbervedamise samas punktis, kus alustasimegi, on mõõteratta veeremisteekond proportsionaalne maatüki pindalaga. Kõik kolm planimeetri punkti (poolus, mõõteratas, mõõteluup) peavad olema kogu ümbervedamise jooksul paberil. Planimeetri varraste vaheline nurk peab ümbervedamise jooksul olema vahemikus 30°...150°
d t =d det −δ det−z (2) z=c∗s∗√ σ 1 (3) Kus dm - matriitsi mõõde, mm; dt - templi mõõde, mm; s - materjali paksus, mm; σ1 - materjali lõiketakistus, kgf/cm2. ddet - kontuuri mõõtmed, mm; δdet - kontuuri toleransid, mm; z - pilu templi ja matriitsi vahel, mm; c - tegur, mis arvestab stansitava detaili täpsust ja lõikepinna pinna karedust Arvutamine 1. Materjal:ГОСТ1050-74 teras 20 σ1 =320MPa=32,6 kgf/cm2 (lõõmutatud materjal) +0,74 Detaili mõõtmed: sise ava d= 60mm H14( 0 ), 0
avad (lisakambrisse). 2.Milline otstarve on sõiduki seisupiduril? Takistab auto paigalt liikumist,seistes. 3.Kirjeldage nn. ,,mootorpiduri'' tööpõhimõtet! Gaasipedaali vabastamisel lõpeb silindritesse kütusesegu pritsimine.Väljalaske avad suletakse klapiga ja sellele tekinud lisarõhk raskendab kolvide liikumist ja mootori töö aeglustub. 4.Millistel eesmärkidel kasutatakse pidurisüsteemis mitut kontuuri? Kirjeldage, mida tehniliselt tähendab, et on mitu kontuuri ! Ohutuse mõttes,et kui ühes süsteemis tekib rike siis säilib tänu teisele kontuurile pidurdamisvõime.Tehniliselt tähendab seda,et tehakse mitu eri pidurisüsteemi.(1 peasilnder aga mitu vooliku süsteemi) 5.Kuidas võivad olla grupeeritud piduri töösilindrid kontuuridesse (harudesse)? Esimesed,tagumised,diagonaalis,kattuvad. 6
avad (lisakambrisse). 2.Milline otstarve on sõiduki seisupiduril? Takistab auto paigalt liikumist,seistes. 3.Kirjeldage nn. ,,mootorpiduri'' tööpõhimõtet! Gaasipedaali vabastamisel lõpeb silindritesse kütusesegu pritsimine.Väljalaske avad suletakse klapiga ja sellele tekinud lisarõhk raskendab kolvide liikumist ja mootori töö aeglustub. 4.Millistel eesmärkidel kasutatakse pidurisüsteemis mitut kontuuri? Kirjeldage, mida tehniliselt tähendab, et on mitu kontuuri ! Ohutuse mõttes,et kui ühes süsteemis tekib rike siis säilib tänu teisele kontuurile pidurdamisvõime.Tehniliselt tähendab seda,et tehakse mitu eri pidurisüsteemi.(1 peasilnder aga mitu vooliku süsteemi) 5.Kuidas võivad olla grupeeritud piduri töösilindrid kontuuridesse (harudesse)? Esimesed,tagumised,diagonaalis,kattuvad. 6
Sisemise ava matriitsi mõõt: 𝑑𝑚 = (𝑑𝑑𝑒𝑡 + 𝜎𝑑𝑒𝑡 + 𝑧)+𝜎𝑚 = (12 + 0,430 + 0,96)𝐻11 = 13,39H11(+0,110 0 ) Sisemise ava templi mõõt: 0 𝑑𝑡 = (𝑑𝑑𝑒𝑡 + 𝜎𝑑𝑒𝑡 )−𝜎𝑡 = (12 + 0,430)−ℎ11 = 12,43ℎ11(−0,110 ) Välimise kontuuri matriitsi mõõt: 𝐷𝑚 = (𝐷𝑑𝑒𝑡 − 𝜎𝑑𝑒𝑡 )+𝜎𝑚 = (50 − 0,620)𝐻11 = 49,38𝐻11(+160 0 ) Välimise kontuuri templi mõõt: 0 𝐷𝑡 = (𝐷𝑑𝑒𝑡 − 𝜎𝑑𝑒𝑡 − 𝑧)−𝜎𝑡 = (50 − 0,620 − 0,96)ℎ11 = 48,42ℎ11(−160 )
pind paikneb risti jõujoontega magnetväljas mille induktsioon on 1T *pinda läbiv magnetvoog on maksimaalne, kui pind on risti magnetväljaga ja null siis, kui pind paikneb magnetvälja sihis *EMI nähtuse võib sõnastada: Suletud kontuuris tekib elektrivool siis, kui muutub selle kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog Elektromagnetilise induktsiooni seadus EMI nähtuse kvantitatiivseks iseloomustamiseks ei sobi induktsioonivoolu tugevus, kuna see sõltub kontuuri takistusest. Selleks sobib elektomotoorjõud(emj), mis ei sõltu kontuuri omadustest. Muutuva MV-i poolt tekitatud emj nim. Induktsiooni elektromotoorjõuks ja tähistatakse Ei (V) EMI-seadus: Kontuuris tekkiv Ei on võrdeline selle kontuuri pinda läbiva magnetvoo muutumise kiirusega Kui muutuv magnetvoog läbib n keeruga mähist,siis on ka tekkiv emj n korda suurem Induktsiooni emj tekib ka sirgjuhis,mis liigub MV-s Vabad elektomagnetvõnkumised (EMV)
elektrolüütideks. 1) galvanoplastika 2)galvanosteegia 3)elektrometallurgia 4)elektrolüütiline poleerimine 5)elektrolüütkondensaatorid 6)keemilised vooluallikad*patareid*akumulaatorid*pliiakud,leelisakud*kütuse element 4. Kinnises ilma vooluallikata kontuuris tekkivat voolu nim. induktsioonvooluks. Selle põhjustaja on magnetvoo muutus ajas. Faraday: igas kinnises kontuuris indutseeritakse elektrivool, kui muutub kontuuri poolt aheldatud magnetvoog ajas. Lenz'i: induktsioonvoolul on alati selline suund, kus tema magnetväli takistab induktsioonvoolu esilekutsuvat magnetvoo muutust. El. magnetiline induktsiooniseadus: kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline seda kontuuri läbiva magnetvoo kiirusega. E=- d/dt 5. Valguse parameetrid 1) valguse kiirus 2)valgusvoog-suurust hinnatakse
Magnetvoog 1 maxwell (1Mx = 10-8Wb) Gaussi süsteem kõik CGSE, CGSM 1.7. Magnetvälja põhiseadus 1.7.1. Gaussi teoreem vektori B jaoks B dS = 0 S - vektori B jooned on alati kinnised jooned 1.7.2. Vektori B tsirkulatsiooniteoreem Bdl = µ0 I I = I k on võrdne magnetilise konstandi ja selle kontuuri poolt hõlmatud voolude algebralise summa korrutisega 1.7.3. B tsirkulatsiooniteoreemi diferentsiaalne kuju I 1 B dl = µ0 I µ 0 = µ 0 j lim B dl = (rotB ) lim S 0 S S 0 S rotB =µ0 j - soledoinaarne väli 1.8. Solenoidimagnetväli
Induktsioon Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist suletud kontuuris selle kontuuri pinda läbiva magnetvälja muutumisel. Elektromagneetilise induktsiooni avastas Michael Faraday 1831 Induktsiooni pliit ja ahi Induktsioonpliit on väga energia säästlik. Energiasääst üle 50%. Wok-induktsioonpliit- Ökonoomne. Induktsioonahjudel on isepuhastuvad pinnad. Igasugust nõu induktsioonplaadile ei või asetada. Induktsiooni pliit Keraamiline plaat. Nõu peab olema korraliku, sileda ja puhta põhjaga. Tänan tähelepanu eest! Tekst mida juurde rääkida .
magnetvälja tugevuste summana. Vooluelementide väljatugevus: dB=k2IdL sina*1/r ruut a(alfa) on nurk vooluelemendi vektori IDL ja sellelt välja punkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga. 4. Kinnises, ilma vooluallikata kontuuris tekkivat voolu nimetatakse induktsioonivooluks. Selle põhjustaja on magnetvoo muutumine ajas. Faraday: igas kinnises kontuuris indutseeritakse elektrivool, kui muutub kontuuri poolt aheldatud magnetvoog ajas. Lenzi: induktsioonivoolul on alati selline suund, et tema magnetväli takistab induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutust. El.magnet. induktsiooniseadus: kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. E=d/dt 5. Ideaalne tasalaine on laine, millel on üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperiood
Voolude vastastikune mõju realiseerub magnetväljaks nimetatava välja kaudu. Magnetvälja põhiomadus on, et ta mõjutab välja asetatud liikuvat laengut või elektrivoolu jõuga. Seda jõudu nim magnetiliseks jõuks. Paigalseisvale laengule magnetväli mõju ei avalda. Seega elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle vastuvõtja. Magnetvälja uurimiseseks kasutame tasapinnalises väga väikeste mõõtmetega kinnises kontuuris kulgevat proovivoolu. Kontuuri orientatsiooni ruumis hakkame iseloomustama tema normaali suunaga, mis on seotud voolu suunaga parema käe kruvi reegli järgi. Ampere`i seadus voolude vastastikuse mõju seadus (juhtme kohta) dF = idl * B ehk: juhile avalduv jõud on võrdeline juhti läbiva voolutugevusega, juhi pikkusega, juhi asendiga magnetväljas (sin) ja magnetvälja tugevusega. juhe asub välises magnetväljas dF = idlB; B = dF / idl (magnetvälja induktsioon)
13. 1.1.4. Survetöötluse lehtvormimisprotsessid Lehtstantsimisel e. lehtvormimisel kasutatakse toorikuna leht- või ribamaterjali. Lehtstantsitakse üldjuhul külmalt, kusjuures lehttooriku paksus muutub tavaliselt vähe. Tinglikult saab lehtstantsimisoperatsioonid liigitada kahte gruppi: -6- 1) eraldusoperatsioonid, kus toimub tooriku ühe osa eraldamine teisest ette antud kontuuri mööda; 2) kujumuute- e. vormimisoperatsioonid, kus tasapinnalisele toorikule antakse ruumiline vorm. Tähtsamad eraldusoperatsioonid on toodud selel 2.14. Mahalõikamine (a) seisneb tooriku osa täielikus eraldamises lahtist kontuuri mööda. Tükeldamine (b) on tooriku jaotamine kaheks või enamaks tooteks (pooltooteks) lahtist kontuuri mööda. Väljalõikamine (c) on tooriku osa täielik eraldamine kinnist kontuuri mööda, kusjuures eraldatud osa on tooteks või pooltooteks
Leidke toroidi magnetinduktsiooni valem. 95. Lähtudes Lorentzi jõu valemist ja joonisest, tuletage Ampere’i jõu valem. 96. Lähtudes joonisest, mida tuleb täiendada jõududega, tuletage vooluga kontuurile mõjuva jõumomendi avaldis ja defineerige kontuuri magnetmoment. Kinnist pöördumisvõimelist voolukontuuri kirjeldab kontuuri magnetmoment pm = I S, kus I on kontuuris kulgeva voolu tugevus ja S on kontuuri pindala, mida vaadeldakse kontuuri tasandiga ristuva vektorina. Selle vektori suund ühtib
on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, 32. Tinglikult saab lehtstantsimisoperatsioonid liigitada kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh. metalli kahte gruppi: 1) eraldusoperatsioonid, kus toimub tooriku ühe esialgne plastsus taastuvad. Rekristalliseerumine algab osa eraldamine teisest ette antud kontuuri mööda; 2) temperatuuril, mis on ligikaudu pool metalli või -sulami kujumuute- e. vormimisoperatsioonid, kus tasapinnalisele sulamistemperatuurist. toorikule antakse ruumiline vorm. · Ehk vormimine plastse deformeerimisega · põhineb materjalide võimel deformeeruda plastselt Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimisoperatsioon,
sõlmpunkt- kolm või rohkem juhet tuleb ühenduspunkti. et reeglit kasutada, tuleb ise märkida voolu suunad skeemile (punased nooled) Kirchhoffi esimene reegel ehk sõlme reegel: Ükskõik, millisesse sõlmpunkti sumbuvate voolude voolutugevuste summa on võrdne sealt väljuvate voolutugevuste summaga. Esimene reegel põhineb laengu jäävuse seadusel. nt. I1+I3=I2 Teine reegel: Kinnises kontuuris võrdub elektromootorjõudude algebraline summa pingelangude algebralise summaga. ehk: Kinnise kontuuri elektromotoorjõudude summa on võrdne kontuuri iga takistuse ja seda läbiva voolutugevuse korrutise summaga. 22. Voolu töö ja võimsus. Voolu töö näitab, kui palju tehakse mingis ajavahemikus tööd. Leitakse võimsuse kaudu. t A=∫ N∗dt kus N = const. ja A= N* t 0 Voolu võimsus - vooluallikast tulev energia ajaühikus vooluringi mingile osale. Valem: N = I*U, kus U = φ1 - φ2 + ε , ühik 1W
Valem: Elektromagnetiliseks induktsiooniks Elektromagn Rakendus valdkonnad on etilise nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas generaatoris, trafos ja induktsiooni induktsioonianduris. kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui seadus muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj). Valem: Elektromagn etilise jõu seadus Koguvoolu seadus ütleb, et Koguvooluse Magnetahela arvutamisel on
Sirgvoolu väli. 𝑟 = 𝑠𝑖𝑛𝛼 𝑑𝑙 = 𝑠𝑖𝑛𝛼 = 𝑠𝑖𝑛2𝛼 𝑑𝐵 = 4𝜋 ∗ 𝑎 ∗ 𝑠𝑖𝑛𝛼𝑑𝛼 B=∫dB B=μ0i/2πa Sirgvoolu magnetilise induktsiooni jooned kujutavad endast juhti ümbritsevate kontsentriliste ringjoonte süsteemi. Ringvoolu väli. Olgu vaadeldav vool ringvool. Iga vooluelement tekitab keskpunktis induktsiooni, mis on suunatud piki 𝜇0 𝑖 kontuuri positiivset normaali. 𝑑𝐵 = 4𝜋 ∗ 𝑟2 𝑑𝑙 𝜇0 𝑖 𝜇0 𝑖 𝜇0𝑖 𝐵= = ∗ 𝑑𝑙 = ∗ 2𝜋𝑟 = 4𝜋 𝑟2 4𝜋 𝑟2 2𝑟 19. KOGUVOOLUSEADUS
Joonisel D on kujutatud püsimagneti magnetvälja jõujooned. Magnetvälja jõujooned on alati kinnised, neil ei ole algust ega lõppu. Kinniste jõujoontega välja nimetatakse pöörisväljaks, magnetväli on seega pöörisväli. Looduses ei ole magnetlaenguid, mis sarnaneksid elektrilaengutega. Magnetinduktsiooni vektor B-> iseloomustab magnetvälja igas ruumipunktis. Võtame nüüd kasutusele suuruse, mis iseloomustab magnetvälja. Suletud tasapinnalise juhtme kontuuri poolpiiratud pinna ulatuses tervikuna.Vaatleme homogeensesse magnetvälja asetatud suletud tasapinnalist juhti (kontuuri). Kontuuri pindala olgu A ja kontuuri positiivne normaal n-> (vektor) moodustagu vektoriga B-> nurga (APLHA) (joonis E). Magnetvooks läbi pindala A nimetatakse suurust, mis võrdub magnetinduktsiooni vektori mooduli B, pindala A ning vektorite B-> ja n-> vahelise nurga koos sin. Korrutisega. Magnetvoo ühik on 1Wb (veeber). Magnetvoo 1Wb tekitab homogeenne magnetväli
magnetvälja jõujooned on paralleelsed sirged) magnetväljas B Magnetvoog läbi pinna S näitab, millisel määral läbivad magnetvälja S jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas Magnetvoo ühik B Magnetvooks läbi pinna S n nimetatakse suurust, mis võrdub magnetinduktsiooni, kontuuri pindala ja kontuuri pinnanormaali ning S magnetvälja suuna vahelise nurga koosinuse korrutisega B = B · S · cos magnetinduktsioo n Ühik 1Wb S kontuuri (1veeber) pindala nurk Faraday induktsiooniseadus Faraday induktsiooniseadus on elektromagnetilise induktsiooni põhiseadus
Mis on selle vastastikmõju vahendaja (edasikandja)? Liikuvate kehade vahelist vastastikmõju nimetatakse magnetiliseks. Liikumine on alati taustkehade suhtes vastastikmõjus. Vastastikmõju edasikandjaks on magnetväli 2. Mille abil on võimalik kindlaks teha magnetvälja olemasolu mingis ruumipunktis või piirkonnas, et määrata seal välja omadusi (suunda ja tugevust)? Kuidas seda tehakse? Magnetvälja kindlaks tegemiseks on vaja vooluga kontuuri, kasutades kruvireeglit. Kui kruvi pöörata voolutugevuse suunas, siis kruvi enda suund on otse edasi ja see ongi magnetvälja suund. Kontuur peab olema tasakaaluasendis. 3. Millist suunda loetakse magnetvälja suunaks? Magnetvälja kokkuleppelist suund a näitab magnetnõela põhjapoolus. 4. Kuidas on määratletud magnetvälja magnetinduktsiooni B vektori pikkus (kuidas arvutatakse suurust B, mis iseloomustab välja tugevust) ja milline on selle vektori suund?
5. Sõnasta ja selgita Lenzi reeglit. Lenzi reegel - induktsioonivool soodustab alati olemasoleva olukorra säilimist ning toimib vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele. Magnetvoo kasvamisest ja kahanemisest sõltub elektrit juhtivas kontuuris tekkiva elektrivoolu suund. Kui elektrivoolu tekitajaks on magnetvoo kasv, siis on induktsioonvoolu tekitatud magnetväli juhtmekontuuriga piiratud pinnal vastassuunaline voolu enda magnetväljaga ning püüab takistada kontuuri läbiva magnetvoo kasvamist. Magnetvoo kahanemisel on induktsioonvoolu magnetväli voolu tekitava magnetväljaga samasuunaline ja püüab takistada kontuuri läbiva magnetvoo vähenemist.
122 k ruutu i 124 ruutu n suvalised kontuurid ja nendele vastavad intervallid . . . . . . h 444 e ruutu Mistahes kontuuri koosseisu kuuluvatele ruutudele vastavad i t argumentvektorid moodustavad intervalli. ut ! v
Kiiratud footoni energia võrdub statsionaarsete olekute energiate vahega. h = Ek -En / Hz /- kiirgava footoni sagedus ; h = 6,62× 10 - 34 Kirchhoffi I reegel: hargnemispunktides voolude summa on null ( I = 0) , kusjuures sisenevad voolud loetakse positiivseteks, väljuvad voolud negatiivseteks. Kirchhoffi II reegel: igas kinnises kontuuris elektromotoorjõudude summa võrdub pingete summaga takistitel I i Ri = j , kusjuures emj on positiivne, kui kontuuri ringkäigu suund ühtib emj allika poolt tekitatud voolu suunaga ja pinge on positiivne, kui valitudharuvoolu suund ühtib kontuuri valitud ringkäigu suunaga. DE BROGLIE HÜPOTEES Igal osakesel on olemas laine omadused, mille lainepikkust saab arvutada valemist h/(mv) h=6,63*10-34Js Hiljem leidis seehüpotees katselist kinnitust. Tänapäeval ei loeta mitte elektroni ennast laineks, vaid elektroni käitumine on tõenäosluslik ja vastava tõenäosusfunktiooni kuju on laineline
Mis on selle vastastikmõju vahendaja (edasikandja)? Magnetiline vastastikmõjuks nimetatakse liikuvate kehade vastastikmõju. Liikumine on alati taustkehade suhtes vastastikmõjus. Vastastikmõju edasikandjaks on magnetväli. 2) Mille abil on võimalik kindlaks teha magnetvälja olemasolu mingis ruumipunktis või piirkonnas, et määrata seal välja omadusi (suunda ja tugevust)? Kuidas seda tehakse? Magnetvälja kindlaks tegemiseks võib kasutada vooluga kontuuri. See asetsetakse taustsüsteemi. Suunda saab teha kindlaks kruvi reegliga. 3) Millist suunda loetakse magnetvälja suunaks? Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. 4) Kuidas on määratletud magnetvälja magnetinduktsiooni B vektori pikkus (kuidas arvutatakse suurust B, mis iseloomustab välja tugevust). Magnetinduktsioon on võrdeline maksimaalse jõumomendiga ja pöördvõrdeline
annaabi.ee 
