Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektromagnetism (0)

1 Hindamata
Punktid
ELEKTROMAGNETISM
Oersted´i katse – juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. Kui muuta voolu suunda, muutub ka pöördumise suund. Kui voolu ei ole, võtab magnetnõel tagasi esialgse asendi.
Ampère seadus – selle abil on võimalik kirjeldada vooluga juhtmele mistahes magnetväljas mõjuva jõu suurust. Vasaku käe reegli abil saame määrata magnetväljas mõjuva jõu suunda. Vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda.
Juhtmele mõjuv magnetjõud on suunatud alati risti voolu ja magnetvälja suunaga.
F = I B l sinα
B = F / I l
F = vooluga juhtmele mõjuv jõud (N)
I = juhet läbiv voolutugevus (A)
l = magnetväljas asuva juhme pikkus (m)
α = nurk voolu suuna ja magnetvälja vahel
B = magnetinduktsioon (T) (Tesla)
Lorenz ´i jõud– jõud, mis mõjub osakestele juhul kui nad asuvad magnetväljas. Mõõdame samamoodi nagu Ampere´i jõudu (vasaku käe reegliga).
F = q v B sinα
q = laengu suurus (C)
v = laengu liikumiskiirus (m/s)
α = nurk laengu (positiivse) liikumissuuna ja magnetinduktsiooni vahel
Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, kus muutuv magnetväli tekitab elektrivälja.
Elektriväli + liikumine = magnetväli magnetväli + liikumine = elektrivool
  • Kui magnetväli muutub siis tekib elektriväli.
  • Kui magneti poolused muutuvad siis muutub ka voolu suund
  • Kui magnet liigub kiiremini siis voolutugevus suureneb

Faraday induktsiooniseadus – induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega.
E = ΔФ / Δt
E = elektromotoorjõud (V)
Ф = magnetvool (Wb) ( Weber )
t = aeg, millega magnetvoo muutub (s)
Magnetinduktsioon - näitab jõudu, mis mõjub ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas, kui juhtmes voolab üks amper.
Magnetvoo - suurus, mis võrdub magnetinduktsiooni kontuuri pindala ja kontuuri pinnanormaali ning magnetvälja suuna vahelise nurga korrutisega. (Piiratud kontuuriga magnetväli).
Ф = B S cos
S = kontuuri pindala (m2)
= nurk pinna ja magnetvälja suuna vahel
Lenzi reegel - induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele. Seda reeglit väljendab miinusmärk Faraday induktsiooniseaduses. Miinus näitab kuhu vool on suunatud.
E = - ΔФ / Δt
Magnetvälja jõujoon - mõtteline joon, mille igas punktis on B- vektor suunatud piki selle joone puutujat.
Ümber oma telje vabalt pöörelda saav magnet asetub maal alati põhja-lõuna suunaliselt.
Püsimagnet - keha, mis suudab säilitada magnetilised omadused pärast magneti eemaldamist. Kasutatakse elektromagnetilise induktsiooni uurimisel . Püsimagnet on torukujulisele isoleerivale südamikule keritud juhtmepool. (keha mis tekitab enda ümber magnetvälja).
Elektromagnetism #1 Elektromagnetism #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Helen6 Õppematerjali autor
Füüsika elektromagnetism

Sarnased õppematerjalid

Elektromagnetism
128
pdf

Elektromagnetism

4. Voolude vastastikmõju. Magnetväli Voolu magnetiline toime S N Hans Christian Oersted • Taani füüsik ja keemik, Sünnikoht Rudkobing • Füüsikaprofessor. Ehitas esimese termoelektrilise patarei. • 1825 kasutas esimesena alumiiniumi eraldamiseks pihustamismeetodit (1777-1851) Oerstedt’i katse (1820) • Vooluga juhi lähedale asetatud magnetnõel pöördub voolu toimel. • Kui muuta voolu suunda, muutub ka pöördumise suund. • Kui voolu ei ole, siis nõel võtab tagasi esialgse asendi. Püsimagnet • Püsimagneti magnetomadused on põhjustatud aine aatomite koosseisu kuuluvate elektronide omamagnetväljadest • Kui elektronide magnetväljadel rauatükis ei ole eelistatud suunda, siis rauatükil magnetväli puudub • Kui aga elektronide omamagnetväljad on välise magnetvälja

Elektrimaterjald
Magnetism ja elektromagnetiline induktsioon
1
doc

Magnetism ja elektromagnetiline induktsioon

Ande Andekas-Lammutaja Füüsika ­ Magnetism ja elektromagnetiline induktsioon Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Magnetvälja jõujooned on alguse ja lõputa, magnetväli on pöörisväli. Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja, mille kokkuleppelist suunda näitab orienteeritud magnetnõela põhjapoolus. Nähtust, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja, nimetatakse aine magneetumiseks. Magnetväli jaguneb voolu- (juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju (magnetnõel pöördub risti juhet), kahe paralleelse juhtme vahel mõjuvad juhtmega risti asetsevad jõud) ja püsimagnetväljaks (ümbritsetud alati magnetväljast, jaguneb tinglikeks põhja-ja lõunapooluseks, poolitamisel jääb kahe erineva poolusega püsimagnetiks,

Füüsika
Elektromagnetväli
23
docx

Elektromagnetväli

Elektromagnetväli. Tegemist on elektromagnetilist vastastikmõju vahendava ühtse elektromagnetväljaga. Selle välja uurimise muudab keeruliseks protsesside tagasisidestatus. Tagasiside on nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust. Elektromagnetvälja korral on igasugune elektrivälja muutus tagasisidestatud temaga kaasneva magnetvälja muutuse kaudu. Kui laetud keha vaatleja suhtes liigub, siis muutub keha elektriväli vaatleja asukohas ning vaatleja registreerib ka magnetvälja. ui magnetvälja tekitaja (püsimagnet) vaatleja suhtes liigub, siis muutub magnetväli vaatleja asukohas ning vaatleja täheldab ka elektrivälja olemasolu. Magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Seda nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks. Märkigem veel, et võõrsõna indutseerima eestikeelseks vasteks ongi tekitama või esile kutsu

Füüsika
Magnetismi mõisteid
1
rtf

Magnetismi mõisteid

1.Magnetväli- liikuva laetud keha poolt tekitatud väli. 2.Püsimagnet - keha, mida alati ümbritseb magnetväli nt raud,nikkel,koobalt. 3.4.Oerstedi katse- Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. orienteerunud magnetnõel ei ole aga risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ja magnetnõela keskme kinnituspunkt. 5. 1A definitsioon- Kui kahe paralleelse lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel, mille vahekaugus on 1m ja milles voolab ühesuguse tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga meetri kohta jõud 2.10astmes -7, njuutonit, siis on voolutugevus juhtmetes üks amper.6. Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa. 7.Vasaku käe reegel- Kui vasaku käe väljasir

Füüsika
Maa magnetväli
4
pdf

Maa magnetväli

Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tektavat välja.  Püsimagnet on keha, mida ümbritseb alati magnetväli.  Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja.  Füüsikalist suurust, mis näitab algosakeste olemuslikku impulsimomenti, nimetatakse  spinniks.  Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Vooluga  juhtme magnetväljas pôördub magnetnõel juhtmega risti.  Kui paralleelsete juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mòjub juhtmete vahel  tòmbejòud. Vastassuunalste voolude korral tõukejõud.  Kahe ühepikkuse ja paralleelsejuhtmelõigu vahel mõjuv jõud on võrdeline juhtmelõikude  pikkusega ning voolutugevusega juhtmetes. See jõud on ka pöôrdvòrdeline  juhtmelõikudevahelise kaugusega. Võrdeteguri väärtus on vaakumi korral   Ampere seadus Vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet?

Füüsika
Magnetism-magnet referaat
17
docx

Magnetism, magnet referaat

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Füüsika referaat Insert name here 9.a Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................3 Magnetväli..................................................................................................................4 Voolu magnetväli........................................................................................................6 Magnetinduktsioon.....................................................................................................7 Magnetvälja jõujooned..................................................................................

Füüsika
Füüsika KT konspekt-MAGNETISM
3
docx

Füüsika KT konspekt: MAGNETISM

1. Missugustel põhjustel võib ruumi tekkida magnetväli? Liikuvad laetud osakesed, elektrivoolu olemasolu, püsimagnetid, ajas muutuv elektriväli. 2. Mida kujutavad endast püsimagnetid? Mõndade materjalide pidev omadus tõmmata külge rauast esemeid. Jagnunevad U- ja sirgmagnetiteks. 3. Mida nimetatakse magneti poolusteks? Kõigil magnetitel on paarisarv pooluseid, see on magneti piirkondi, kus tema magnetilised omadused avalduvad kõige tugevamini. Tavaliselt on pooluseid kaks, põhja- (N) ja lõunapoolus (S). Pooluste nimed on pandud selle järgi, milline pöördus vabalt rippudes Maakera vastava geograafilise pooluse poole. Nt magneti N-poolus pöördus Maa geograafilise põhjapooluse poole. 4. Millest on tingitud püsimagneti magnitilised omadused? Püsimagnetite magnetilisi omadusi võib seletada neis leiduvate ,,mikrovoolude" ühesuguse orientatsiooniga. Sellisel juhul ,,mikrovoolude" magnetväljad liitudes tugevdavad üksteist ja tekitavad an

Füüsika
Ohmi seadus vooluringi kohta-elektromotoorjõud-Ampere i seadus-Lorentzi jõud-Lenzi reegel-edainduksioon
2
docx

Ohmi seadus vooluringi kohta, elektromotoorjõud, Ampere'i seadus, Lorentzi jõud, Lenzi reegel, edainduksioon

OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA. TAKISTUS. Eriliiki juhtidel sõltub voolutugevus pingest erinevalt. Pinge voolu tunnusjoone saamiseks tuleb mõõta erinevate pingeväärtustele vastavad voolutugevused. Ohmi uuris katseliselt voolu ja pinge vahelist seost metalljuhtide korral ja tegi kindlaks seaduspärasuse. Voolutugevus I juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega U. I=U/R. Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V takistab juhis voolu 1A, seega 1oom= 1V/1A. Ohmi seadus kehtib ka elektrolüütide lahuste kohta. Voolu korral pooljuhtides, gaasides jne on sõltuvus I ja U vahel tunduvalt keerukam. Takistus on peamine juhi elektrilisi omadusi iseloomustav suurus. Ta sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest ühtlase ristlõikega juhi takistus. Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Eritakistuse ühik 1 *m .Juhi takistus sõltub temperatuurist, sest eritakistus s?

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun