kelle eluvõõrad ideaalid kitsastes oludes känguvad ja kes ei leia õiget õnne ka isiklikus elus. Kuid ta püüab ometi anda ühiskonnale oma parima ning säilitab naiivse usu inimestesse. Neid kolme enam-vähem ühtses realistliku perekonnaromaani laadis teost, mis annavad mitmekülgse pildi Tallinna eri rahvakihtide elust pikema aja vältel ja omavad ühiseid tegelasi, on nimetatud Tallinna triloogiaks. Rootsis avaldas Ristikivi vahetult sõjajärgseil aastail kodanlik-natsistlikele kontseptsioonidele tuginevaid reportaazromaane. Romaan "Hingede öö" (1953) on kirjutatud varasemaist teostest erinevas laadis, selle üldine olustik on sümbolistlik ja irreaalne. Nii on kirjanikul kõige paremini korda läinud kujutada seda lootusetust ja hingelist ummikut, millesse on langenud oma kodumaast lahtikistud inimesed. Romaani nimitegelane eksleb ringi viirastuslikus majas, millest ei leia väljapääsu ja millel
sarnased selle ajastu suurkujule Hegelile. Juba tõsiasi, et Savigny soovis ajaloost otsida õiguse seemist vajadust, mis tuleneb rahvavaimust Hegeli üks tuntumaid mõisteid - , näitab, et tegemist on kahtlemata hegliaaniga. Hegeli lõpuni arendatud skpekulatiivsed idealismitaotlused panid ühtlasi aluse ka tugevale vastureaktsioonile, mis viis idealsimi hääbumisele ja lõid aluse postmodernistlikele filosoofilistele kontseptsioonidele. Sellega koos lahutati õigus ka rahvavaimust ning asemele kerkisid uued metadoloogilised lähenemised õigusele, alustades käsuteooriast lõpedades loomuõiguse uue tulekuga. Oluline on seda vaja tähele panna just seetõttu, et kuivõrd postmodernistlikku ajastusse saavutamisega on õiguse metadoloogias ja filosoofias toimunud niivõrd suured muutused, on kohatu võrralda Savigny' teoseid kaasaegsete autoritega õiguse metadoloogia alal. Seetõttu
autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldaval isikul, või üldsusele varem avaldamata teose üldsusele suunaval isikul, autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande välja andval isikul. § 5. Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele käesolevat seadust ei kohaldata Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses; 2) rahvaloominguteostele; 3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele; 4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele; 5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid,
1) Mõlemad (juhtimis- ja finantsarvestus) toetuvad raamatupidamise informatsioonisüsteemile. Ettevõtte seisukohalt oleks raha raiskamine omada kaht erinevat enam-vähem sarnase informatsiooni kogumise süsteemi. Küllaltki palju juhtimisarvestuse informatsioonist on tegelikult ümbertöötatud finantsarvestuse informatsioon (kohandatud konkreetsele juhtimiseesmärgile). 2) Mõlemad toetuvad vastutuse ja aruandluse kontseptsioonidele. Finantsarvestuse aruandlus hõlmab kogu ettevõtet, juhtimisarvestus ettevõtte üksikuid osi. Kehtib põhimõte, et iga organisatsiooni liige, kes vastutab millegi eest, peab oma tegevusest ka aru andma. 10 3. JUHTIMISARVSTUSE SEOSED FINANTSJUHTIMISEGA Juhtimisarvestust vastandatakse sageli finantsarvestusele. Mõlemad käsitlevad sisuliselt ühte ja sama valdkonda info kogumist, klassifitseerimist ja
rajada oma õigussüsteemi, ja seetõttu võeti vastu seadused ja institutsionaalne struktuur üle sellelt riigilt, millest lahku löödi. ( Peeter Järvelaid, Maie Pihlamägi, 80 aastat Eesti vabariigi Justiitsministeeriumi 1918-1998. Tallinn: Eesti Vabariigi Justiitsministeerium 1999, lk 131). 80 aasta jooksul, mis on olnud rikas poliitiliste suundade muutuste poolest, on Eesti justiitsministeeriumil tulnud kogeda erinevate kontseptsioonidele tuginevaid justiitshalduse juhtimise mudeleid tunduvalt rohkem kui kontinendi vanemate riikide justiitsministeeriumidel oma enam kui kaks korda pikema ajaloo kestel. ( Peeter Järvelaid, Maie Pihlamägi 1999 : 133). Taasiseseisvumine Eestit 19911992 tabanud hüperinflatsioon oli seotud üleminekuga käsumajanduselt turumajandusele. Selle juured ulatusid juba 1980. aastate teise poolde. M. Gorbatsovi 1985. a algatatud uuenduspoliitika egiidi all käidi 1987. a septembris välja
sektoraalsete lähenemiste toetuseks, mis on vajalikud pikaajaliste jätkusuutlike eesmärkide saavutamiseks Määratleda, kirjeldada ja hinnata mõjusid, mis võivad tekkida PPP rakendamisel Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Suhteliselt uus; Programmidele (Veekaitse programmid jne.); Plaanidele (harukondliku arengu strateegiad, regionaalse arengu plaanid); Tegevuskavadele (poliitikatele), strateegiatele, kontseptsioonidele (Riiklik Säästva Arengu Strateegia); Seaduste ja regulatsioonide eelnõudeile. Mis nõuab KSH-d? • Tegevuskavad, poliitika? • Programmid, plaanid (EL) • Eelarved (Soome) PPP • Poliitikad (tegevuskavad) • Plaan- poliitika rakendamise strateegia spetsiifilisem kokkuvõte • Programm- kava, mis sisaldab ettepanekuid, vahendeid ja meetodeid, enam täpsustatud, poliitika rakendamiseks, vahel ka kui projektide grupp KSH
endine veenmisjõud. Taluelu kujutamine on pidulik ja kriitikavaba. Veelgi ühekülgsem on ,,Talulaste" pilt pahelisest linnaelust. Romaanis näeme episoodiliste kujudena paljusid agulielanikke, keda on aga valgustatud autori tendentsliku ,,miks ei lähe maale"-vaatenurga alt. Kõigi nende ideelis-kunstiliste puuduste tõttu jäävad kõne all olevad romaanid ainult vähenõudlikuks ajaviiteromaanideks. Analoogilistele kontseptsioonidele baseerub ka Rohu suvitusromaan ,,Kuldsed päevad" (1939), kus esikohal on minajutustaja intiimne vahekord loodusega. 13 R. Rohu looming Nõukogude Eestis R. Roht ühines 1940. a. Revolutsiooni päevil nõukogulike kirjanike rindega. Ta tervitas töörahva võimu, avaldas ajakirjanduses artikleid ja lühiproosat. Kirjaniku ulatuslikumaks tööks on 1940. a. Sügisel ,,Loomingus" ilmunud jutustus ,,Äri". Selles ilmneb rahamaailma
lõikes sätestatule. (5) Teose originaalne pealkiri (nimetus) kuulub kaitsmisele teosega võrdsetel alustel. (6) Teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse, välja arvatud juhul, kui käesolevast seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal. 3. Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses; 2) rahvaloominguteostele; 3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele; 4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele; 5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid,
Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu kolmele küsimusele: 1. Kuidas lahterdatakse tegevusi ühiskonnas 2. Kus asub see ühiskond inimajaloos 3. Milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab Oska nimetada sotsioloogia olulisi koolkondi, tea nende koolkondade keskseid autoreid, oska sõnastada neile iseloomulikke tunnuseid, kirjeldada nende koolkondade olulisi erinevusi Keskendu järgnevatele autoritele, koolkondadele ja kontseptsioonidele: Sotsiaalsed faktid( E.Durkheim) Durkheim viitab sotsiaalsele struktuurile, mitte üksikindiviidide kehale ja vaimule Durkheim arvas, et seletavaks faktoriks inimeste erinevas käitumises on sotsiaalse integratsioon ühiskonnas( uuris enesetappude arvu euroopas) Sotsiaalsed faktid kui indiviidide gruppi kirjeldav karakteristikuid, mis tuleneb indiviidide isiklikust käitumisest. Durkheimi põhiseisukoht: Sotsiaalsed sidemed on väärtused,mis loovad ühtsustunde, kuid ei varjuta
Teose originaalne pealkiri (nimetus) kuulub kaitsmisele teosega võrdsetel alustel. Autoriõiguse eeldus: Teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse, välja arvatud juhul, kui esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal. Seadus sätestab ka õiguskaitse välistused: autoriõigust ei teki ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses; rahvaloominguteostele; õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele; kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele; riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale; päevauudistele; faktidele ja andmetele; ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid.
Vorm - Nt audio- või videosalvestis, noot esitus vms Looming peab olema objektiivses vormis, mis annab võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult (nähes või kuuldes) või mingi tehnilise vahendi (salvestus- ja taasesitamisseadme abil). Autoriõigused ei laiene: 1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses; 2) rahvaloominguteostele – rahvaloomingut võib kasutada oma loomingu alusena. Nt anekdoot on vaadeldav ühe rahvaloominguteose liigina ning selle täiendamine või edasine levitamine on vaba; 3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused,
Sotsialistlik ideoloogia 19.sajandi keskpaiku ilmus poliitareenile uus sotsiaalne kiht tööstuskeskuste esindaja töölisklass oma huvidega ja probleemidega. Neid positsioone ideoloogias esindas sotsialistlik ideoloogia. 19.sajandi esimestel aastakümnetel maailma arenenuimates riikides kindlustasd oma positiivse turumajanduse põhimõtetel rajanev majandus ja sotsiaalsed suhted, mis tuginesid konservatiivsete- ja liberaalsete ideoloogiate kontseptsioonidele (eraomandi tähtsus, ettevõtlusvabadus, vabakonkurents, kodaniku õigused, tööjõu vaba liikumine). Arenesid tööstuskeskused, suured linnad tõid kaasa uued sotsiaalsed probleemid ebavõrdsus, ekspluatatsioon,omakasupüüdlikkus kõik need kodanliku ühiskonna pataloogiad tõid esile sotsialistliku ideoloogia, kelle autorite seisukohalt tuli ühiskond rajada omandi ühiskasutusele, solidaarsusele ja koostööle ühiskonna liikmete vahel.
Ainsa meetme raportite esitamine muudab nõrgaks ka see, et Araabia maad on üldse nõrgad raportite esitajad. · Individuaalsed kaebusi ei arutata. · Harta kinnitab inimõiguste universaalsust. Samuti kinnitatakse, et õigused on lahutamatud. Preambulas toonitatakse, et inimõigused põhinevad inimväärikusel. · Algusest lõpuni võib öelda, et harta on tugevalt poliitilise alatekstiga, viitab teatud islami kontseptsioonidele. · Probleemid · Mitmed õigused tagatakse ainult kodanikele. Mitmed olulised õigused pole välismaalastele tagatud. Nt haridus pole tagatud automaatselt kõikidele inimestele, vaid ainult kodanikele. Kuigi 12 rahvusvahelistes lepingutes on kirjas, et põhiharidus peab olema kohustuslikud ja tasuta. Samuti pole kõikidele tagatud arstiabi
Autoriõigus ei aita, kui objekti väärtus seisneb idees, mitte vormis. Nt tarkvara loogika ja idee, teoste süzee, telesaadete formaadid (kaitstud on stsenaarium ja kujundus) jne. Reprodutseerimine on muutunud lihtsaks ja massiliseks. Mõnes valdkonnas on autori loata kopeerimine muutunud tavaks. Vaidluste korral on palju probleeme rikkumise tõendamisega. Autoriõigus ei kaitse õigusi: 1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses; 2) rahvaloominguteostele; 3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele; 4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele; 5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid,
D ja G on sarnased Marxi ja Marcusega, kelle arvates kapitalism vabastab ahelatest, et veelgi enam nendesse köita. Skisofreenia on printsiip, mille kaudu subjekt põgeneb kapitalistlikust reaalsusest ja mis on emantsipatsiooni alus. D ja G propageerivad väikseid võitlusi fašismi ehk totalitaarsete koodide omaksvõtu vastu. Skisoanalüüs on sarnane Nietzshe võimuiha, Lacani libidinoosse ja Foucault` võimu kui produktiivse teguri kontseptsioonidele. 10. Lacan ja Zizek. Miks näeb maailma rikkaim mees Bill Gates välja nagu äbarik naabrimees? - Žižek ütleb, et see on refleks sellele, et enne on juba igasugused hästiistuvas ülikonnas rikkurid olnud ja ta tahab teistsugust identiteeti. Üldist inimese olemust ei ole olemas, räägivad refleksiivsusest. Postmodernismi vastased. Isaautoriteedi kadumine – sa võid teha kõigega, mida iganes, ning sellega ei kaasne midagi, nt metroseksuaal. Tekib nautimise käsk
1972: LA DISSEMINATION Disseminatsioon Platoni farmaatsia Topeltseanss Disseminatsioon 1972: MARGES DE LA PHILOSOPHIE Filosoofia ääred Erinewus /1968/ Ousia ja gramm Kaev ja püramiid Valge mütoloogia Filosoofidest sümpatiseerisid Herakleitos ja kaasaegsetest Heidegger, kes vastandusid Hegeli laadsetele logotsentristlike kontseptsioonidele. Dekonstruktivism ---termin lähtub Heideggeri filosoofiast ja selle eesmärgiks on välja meelitada ja üles ärritada konfliktsed jõud ehk tuua välja süsteemivälised elemendid. Iga tekst (nt. kultuuritekst, raamat jne) elab teiste tekstide keskel ja teiste tekstide jälgede (trace) mõjuväljas ning see on tähtsam tekstist kui suletud süsteemist. Dekonstruktivismi eesmärk on vabaneda logotsentrismist, mis filosoofias tipnes Hegeli filosoofiaga.
............66 4.3. Poleemika kirikuisadega.............................................................................69 4.3.1. Kirikuisad................................................................................................69 4.3.2. Victor White............................................................................................72 4.4.Hea ja kurja küsimuse kokkuvõte.................................................................76 V Võrdlused ja võimalikud allikad Jungi kontseptsioonidele...............................78 5.1. Ülijumala kujutluste tüpoloogia Widengreni järgi........................................78 5.2. Võrdlus taoismiga.......................................................................................79 5.3. Võrdlus iraani usundiga..............................................................................82 5.3.1. Zoroastrism.............................................................................................82 5.3.2. Zurvanism..............
Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega käivitamiseks vajaminevat arvutiprogrammi. Käesoleva seaduse alusel kaitstakse autoriõigusega andmebaasi, mis oma sisu valiku ja korralduse tõttu on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus, ning ei kohaldata mingit muud kriteeriumi; 23) muud teosed Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses; 2) rahvaloominguteostele; 3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele; 4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele;
demokraatia arengule. Lühidalt, EL demokraatia on sõltuv mitmetest erinevatest gruppidest ja paljudest inimestest. Teades kuidas osaleda otsuste tegemise protsessis, sealjuures lobbytöö proffesionaalsusega arvestades. 14. Nugent, Neill. 2006. The Government and Politics of the European Union. PART 5 Chapter 21 'Conceptualising and Theorising', pp. 545-578. Antud tekst keskendub laias laastus EL olemuse ja integratsiooni põhjendavatele/kirjeldavatele teooriatele/kontseptsioonidele, nende nõrkustele/tugevustele, erinevustele/sarnasustele ning peamistele iseloomuomadustele. -Tekst jaguneb laiemalt kolmeks osaks – esimeses osas tuuakse välja kontseptualiseeringud EL organisatsioonilisest loomusest, püüdes mõista „the nature of the beast“. Esimene osa jaguneb veel kaheks, neist esimeses uuritakse kontseptualiseeringuid EL kui poliitilise süsteemi kohta ning teises uuritakse kolme võtme concepti EL-i poliitilise iseloomu hindamiseks.
19) standardid ja standardite kavandid; 20) arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud jms; 21) tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranzeering) ja teose muu töötlus; 22) teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid). 23) muud teosed. Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele seadust ei kohaldata Seadust ei kohaldata: 1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses; 2) rahvaloominguteostele; 3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele; 4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele;
õiget õnne ka isiklikus elus. Kuid ta püüab ometi anda ühiskonnale oma parima ning säilitab naiivse usu inimestesse. Neid kolme enam-vähem ühtses realistliku perekonnaromaani laadis teost, mis annavad mitmekülgse pildi Tallinna eri rahvakihtide elust pikema aja vältel ja omavad ühiseid tegelasi, on nimetatud Tallinna triloogiaks. Rootsis avaldas Ristikivi vahetult sõjajärgseil aastail kodanlik-natsistlikele kontseptsioonidele tuginevaid reportaazromaane. Romaan "Hingede öö" (1953) on kirjutatud varasemaist teostest erinevas laadis, selle üldine olustik on sümbolistlik ja irreaalne. Nii on kirjanikul kõige paremini korda läinud kujutada seda lootusetust ja hingelist ummikut, millesse on langenud oma kodumaast lahtikistud inimesed. Romaani nimitegelane eksleb ringi viirastuslikus majas, millest ei leia väljapääsu ja millel lasub
RETERRITORIALISATSIOON ja D ja G on sarnased Marxi ja Marcusega, kelle arvates kapitalism vabastab ahelatest, et veelgi enam nendesse köita. Skisofreenia on printsiip, mille kaudu subjekt põgeneb kapitalistlikust reaalsusest ja mis on emantsipatsiooni alus. D ja G propageerivad väikseid võitlusi faismi ehk totalitaarsete koodide omaksvõtu vastu. Skisoanalüüs on sarnane Nietzshe võimuiha, Lacani libidinoosse ja Foucault` võimu kui produktiivse teguri kontseptsioonidele. Oluline on D ja G ihavabastusprojketis uute mõistete loomine juur, juurestik, risoom, noom, platoo. Võõrandumine on erinevalt muudest sotsiaalpsühholoogia suundumustest D ja G l positiivne mõiste, I H A dekodeerimine. Lacan Lacan´i võib mõista ka skisoanalüütilises, koode lahtistavas mõttes. Ühiskond ja kultuur püüavad subjektipositsioone ja tähendusi kinni katta, mehaaniliselt paljundades igavikustada