Muusika ja tantsud valitud 3. Kontserdi stsenaarium/kava koostatud 4. Tantsud tantsukollektiivi liikmetele õpetatud 5. Tantsukostüümid tellitud 6. Heli- ja valgustusaparaatuur renditud 7. Heli- ja valgustustöötajad palgatud 8. Kontserdijuht palgatud 9. Tantsukostüümid õmmeldud 10. Heli- ja valgustusaparaatuur paigaldatud 11. Kultuurimaja lava kaunistatud 12. Peaproov tehtud 13. Tantsukontserdi reklaam tehtud 14. Piletid müüdud 15. Kontsent toimunud Tööd: Töö nr Töö nimetud Töö kestus (päevades) (0, 1) Esinemiskoha otsimine 2 (0, 2) Tantsude ja muusika valimine 1 (1, 6) Heli- ja valgustusaparatuuride 2 rentimine/ostmine (1, 11) Dekoratsioonide rentimine/ostmine 4 (2, 3) Kontserdi stsenaariumi/kava koostamine 2 (2, 4) Tantsude õppimine 10
sisse ulatus. Vahelduvvoolusilla abil märkisin üles lahusekihi takistused. Katseandmed ja arvutused: A Elektroodide konstandi määramine Mõõdetud takistus 0,02n KCl lahusega 1) 1,205*100 2) 1,175*100 , Keskmine: 1,19*100 0,02n KCl erijuhtivus (temperatuuril 25°C) 0,2767 Nõu konstant: B Nõrga elektrolüüdi lahus Elektrolüüt: HCOOH Piiriline ekvivalentjuhtivus (käsiraamatust) Tabel 1 Jrk nr Kontsent- Takistus R, Elektri- Ekvivalent- Dissotsiatsiooni- Näiline ratsioon C, juhtivus juhtivus , aste dissotsiatsiooni- -2 n *10 konstant K*10-4 , *10-3
Adsorptsiooni uurimine 1) Uuritava lahuse pindpinevuse arvutamine (mJ/m2) erinevatel kontsent 1.Katse 47 Võrdluslahuse 2.Katse 45 kontsentratsioon c, mol/l 3.Katse 46 Keskmine 46 Katse temperatuur 25°C H O=71.97 mJ/m2 2 Lahuse Tilkade arv kontsentratsioon c, mol/l 1.Katse 2.Katse 3
Oluline on, et hägu teket jälgitaks sooja vee sees. Vastasel juhul jahtub katseklaas kiiresti maha ning saadakse vale sõltuvus. Samamoodi tehakse kõik neli katset. 4. Arvutused Reaktsioonikiiruse sõltuvus Na2S2O3 kontsentratsioonist Katse- Na2S2O3 H2O Na2S2O3 Aeg Reaktsiooni- klaaside paar maht maht suhteline t kiirus cm3 cm3 kontsent- min v= 1/t ratsioon min1 1 6 0 6 0,83 1,20 2 4 2 4 1,46 0,68 3 3 3 3 1,92 0,52 4 2 4 2 2,78 0,35
peamiselt rakukestad. Rakukest-kaitseb rakku välismõjude eest, annab taimerakule kuju ja tugevuse, kaitseb rakku siserõhu e turgori eest. Ainevahetus väliskesk ja raku vahel toimub rakukesta pooride kaudu. Gaasid ja vesi saavad difusiooni ja osmoosi abil rakukestast vabalt läbi. Naaberrakkudega on taimerakud ühendatud plasmodesmide kaudu. Difusioon-gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsent keskkonda. Osmoos- molekulide liikumine läbi madalama kontsentr lahusest kõrgema kontse lahusesse.Vakuooli ül-nooremate rakkude vakuoolides on toitained, kindlustavad raku siserõhu e turgori, nendes toimuvad lõhustumisprotsessid, vee reservuaar. Leukoplastid-ül on säilitada varuaineid, peamiselt säilit süsivesikuid ja lipiide. Kloroplastid- nad saavaad mõned vajalikud valgud endale sünteesida ise, kuna neil on olemas DNA- ja RNA- molekulid ning ribosoomid. Hüüf-pikkadest
Uuritav aine propanool Võrdluslahuse tilkade arv I katse 39 tilka II katse 40 tilka III katse 40 tilka Keskmine 40 tilka Katse temperatuur 26 °C Vee pindpinevus 71,72 mJ/m2 (26 °C) 1) Arvutan pindpinevuse igale kontsentratsioonile Pindpinevus arvutatud valemiga Lahuse kontsent- Pind-pinevus ratsioon c Tilkade arv mol/L I katse II katse III katse Keskmine mJ/m2 0 39 40 40 40 71,72 0,0625 43 43 42 43 66,6771875
ajaühikus (moldm3s1). Reageerivate ainete eripära. Ained käituvad sarnastes tingimustes vägagi erinevalt. Nii näiteks reageerib väike vasetükk kontsentreeritud lämmastikhappega sekundite jooksul, nikkel aga kestval keetmisel. Reageerivate ainete kontsentratsioon. Reaktsioonid on seotud osakeste kokkupõrgetega. Mida rohkem on ruumalaühikus osakesi, seda sagedamini nad kokku põrkavad. Seega suurendab lähteainete kontsent- ratsiooni tõstmine reaktsioonikiirust. Temperatuur. Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsem on molekulide soojusliikumine ja suurem nende kineetiline energia. See suurendab molekulide efektiivsete kokkupõrgete tõenäosust ning koos sellega reaktsioonikiirust. Katalüsaatorite toime. Katalüsaatorid on ained, mis muudavad reakt-sioonikiirust. Osaledes mingis reaktsiooni järgus, taastuvad nad reaktsiooni lõpuks keemiliselt ja endises hulgas. Katalüsaatorite mõju
27.Millised on rakumembraani peamised ülesanded? Eraldab sisemuse välisest, kontrollib ainete transporti sisse ja välja, toimuvad keemilised reaktsioonid 28.Kirjelda ainete passiivset liikumist läbi rakumembraani? Ei vaja lisaenergiat 29.Mis on difusioon? Gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda 30.Mis on osmoos? Molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsen. Keskkonnast kõrgema kontsent. keskkonda 31.Kuidas läbivad tahked ained rakumembraani? Membraanivalkude abil 32.Miks peavad glükoos, aminohapped ja paljud ravimid kasutama transportvalke rakumembraani läbimiseks? Sest nad on liiga suured otse läbi minemiseks 33.Miks ei või inimesele manustada verekaotuse korral puhast vett? Vesi liigub rakust välja ja selle tulemusena tõmbub rakk kokku 34.Miks taimed üleliigse väetamise korral võivad närtsida? Lahuse
Mõõdetud ajavahemikud märgin üles tabelisse. Katsetulemuste alusel joonestan graafiku, mis kirjeldab reaktsioonikiiruse v muutumise sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist v=f(C) Na2S2O3 Katse- NA2S203 H2O Reaktsiooni- suhteline Aeg klaaside maht maht kiirus v=1/ kontsent min paar cm3 cm3 min-1 -ratsioon 1 6 0 6 0,783 1,277 2 4 2 4 1,25 0,8 3 3 3 3 1,666 0,6 4 2 4 2 2,5 0,4 Katse 2: Moodustan kaheksast katseklaasist neli paari ning täidan igast paarist ühe katseklaasi 4 cm3 H2SO4 ning teise 4 cm 3 Na2S2O3 lahusega
Teooria Ensüüm reaktsiooni kineetikat kirjeldab Michaelis-Menteni vôrrand: kus v0 – reaktsiooni algkiirus; S0 – substraadi algkontsentratsioon; Km- Michae maksimaalne kiirus Konstandi Km sisuline tähendus: kui [S]0 = Km, siis v0 = e kontsentratsioon, mille juures reaktsiooni kiirus on pool maksimaalsest. Järeldu madalama substraadi kontsentratsiooni juures töötab ensüüm (ferment) efekti moodustumise kiirust katalüüsi algperioodil. Väga kõrgetel substraadi kontsent reaktsiooni kiirust vaid ensüümi hulk (ja reaktsiooni tingimused). Kõrgetel subs ensüüm täielikult reaktsioonis hõivatud. Sahharoosi inversioonireaktsiooni (hüdrolüüsi) produktideks on glükoos ja frukt Reaktsioon kulgeb vesilahuses (kusjuures vee kontsentratsioon on tunduvalt su kontsentratsioonist) esimest järku reaktsioonina. Inversioonireaktsiooni kiirus o väike, seetõttu kiirendatakse reaktsiooni katalüsaatorite – kas mineraalhapete ensüümkatalüsaatorite – abil
Lisasin 25 ml-sesse mõõtekolbi 1 ml sidrunimahla (automaatpipetiga) ning täitsin kolvi sisu destilleeritud veega kriipsuni. Sain sidrunimahla 25x-se lahjenduse. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks Glükoosi kontsentratsiooni tundmatus proovis kindlakstegemiseks tuleb esmalt koostada kaliibrimisgraafik, mis seob glükoosi kontsentratsiooni lahuse absorptsiooniga (A) e optilise tihedusega (D) lainepikkusel λ=410 nm. Graafiku x-telg näitab glükoosi kontsent-ratsiooni (C, mg/ml) ja y-telg absorptsiooni (=optilise tiheduse) väärtust nimetatud lainepikkusel. Kindlakontsentratsiooniliste glükoosilahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standard- lahusest, mis sisaldab glükoosi täpselt 1,0 mg/ml. Standardlahusest valmistatakse kolm lahjemat glükoosilahust ehk lahjendust kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. NB! Lahjendamise põhimõte: lahjendamiseks võetud lahuse (standardlahuse) mahus ja
6. Ei kuula ainult fakte, vaid püüab interpreteerida saadud informatsi-ooni, teha üldistusi, leida trende ja seoseid. Integreerib kuuldut ja nähtut. 7. Omab laia kuulamispagasit. Kui kuulamine muutub keerulisemaks, siis püüab ta kuulata seda suurema tähelepanelikkusega. 8. Ei katkesta esinejat ega hinda teda enne, kui on kuulnud kogu esitust 9. Annab rääkijale õiget tagasisidet. 10. Püüab teda mittehuvitavaid ärritusi mitte tähele panna, oskab kontsent-reerida. Jätab oma mured "ukse taha". Püüab kuulata tähelepanelikult ka vaatamata enda emotsionaalsele olukorrale. 11. Ei lase end emotsionaalsetel väljenditel häirida. 12. Mõtleb esitajaga kogu aeg kaasa - püüab viia öeldut kokku varasemalt kuulduga, paneb tähele rääkija hääle-tooni, zheste. Kasutab nn. vaba aega kuuldu üle järele mõtlemiseks, sellest aru saamiseks ja meelde jätmiseks. 13. Püüab vältida eelarvamusi, et ei toimuks sõnumi moondumist. 14
sakaalupunktis ning mille kujunemisel võetakse arvesse nii piirtootlikust kui ka piirkasulikkust. Tema hinnateooria oli sajandivahetusel laialdaselt käibel kogu maailmas. Oma tegevuse algus- järgul pooldas vabakaubandust, hiljem soosis monopole, samastas need suurtootmisega. Pani aluse üldise heaolu käsitlusele, mis avaldas mõju paljude majandusteadlaste vaadetele. Ta oli es- imene majandusteadlane, kes võttis kasutusse Ceteris paribus* eelduse, mis hõlbustas kontsent- reeruda vaid analüüsis käsitletavatele faktoritele. Ta tõi majandusteadusesse lühi- ja pikaajalise perioodide mõiste ja see on jäänud tänapäevani neoklassikalise firmateooria oluliseks osaks. Marshall’i meetodeid kasutasid analüüsiks tihti “uued” institutsionalistid, kes mõtlesid va- nadest erinevalt (https://et.wikipedia.org/wiki/Institutsionaalne_majandusteadus, 03.11.2016). Marshall oli ka matemaatik, ajaloolane, riigimees ja filosoof. Kasutatud allikmaterjalid
Samal momendil fikseerida 8 kella või stopperiga katse algus, ning kui tekib hägu, katse lõpp. Samamoodi tomida teise, kolmanda ja neljanda paariga. Katsetulemused: Katsekl- Na2S2O3 H20 Na2S2O3 Aeg t Reaktsiooni- aaside maht maht suhteline min kiirus v = 1/t paar cm3 cm3 kontsent- min-1 ratsioon 1 6 0 6 0,67 1,5 2 4 2 4 1,17 0,857 3 3 3 3 1,53 0,652 4 2 4 2 2,45 0,408 Joonis1. Reaktsioonikiiruse sõltuvus ühe lähteaine kontsetratsioonist. 12 10
Poorses materjalis liigub niiskus gaasilises või vedelas olekus. Olulisemad vee ja veeauru liikumisviisid: 1. Veesurve mõjul - ehituslik kaitse: kessoon; 2. Raskusjõu mõjul - ehituslik kaitse: katusekate; 3. Kapillaarsel teel - ehituslik kaitse: hüdroisolatsioon, killustikust või kruusast aluskiht; 4. Konvektsiooni teel - ehituslik kaitse: õhutõke; 5. Difusiooni teel - liikumine kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsent- ratsiooniga piirkonda. (Ehituslik kaitse: aurutõke.) 6. Termodifusioon - on määrav tähtsus suurte temperatuurierinevuste korral suure- poorilistes materjalides. 7. Efusioon - domineeriv, kui poori raadius on väiksem 5 nm. 8. Osmoos - vee molekulid liiguvad läbi pool-läbilaskva membraani. 9. Elektrokineetilisel teel – liigavad elektromagnetväljast põhjustatud potentsiaalide erinevuse tõttu. 24
Keraamilised materjalid suurem osa kristalsed. Polümeerid suurem osa amorfsed. 2.Difusiooni mehhanismid. Aatomid on kristallis pidevas vibratsioonliikumises. Energia fluktuatsioonide tõttu võib mõni aatom omandada energia, mis ületab keskmise energia sedavõrd, et aatom saab võres liikuda. Seda energiabarjääri, mida aatom liikumiseks peab ületama nimetatakse difusiooni aktiveerimise energiaks. Aatomid, mis omavad seda lisaenergiat, on difusiooni mõttes aktiivsed. Nende kontsent-ratsioon sõltub temperatuurist Boltzmani võrrandi järgi: n = N xC x exp(- E*/kT) kus N aatomite üldine kontsentratsioon; C mingi konstant E* - aktiveerimise energia. Vastavalt võrranile 4.1 on n seda suurem, mida väiksem on E* ja mida suurem on T. E* on vajalik sidemete lõhkumiseks ja võre deformee-rimiseks liikumisel.Aatomi liikumiseks kristallvõres peab olema täidetud kaks tingimust: 1) kõrval peab olema tühi koht ,kuhu minna;2) aatom peab olema aktiivne
peegli. Tolleni reaktiivis on aktiivseks komponendiks AgNO3 ja NH3 baasil tekkiv diammiinhõbe(I) [Ag(NH3)2]+. NB! Ajalooliselt nimetatakse koordinatsioonikomplekside koostises olevat NH3 ammiiniks! NB! Jälgi oksüdatsiooniastmete (märgitud punasega) muutumist reaktsiooni käigus! 19 Töö käik Hoolikalt pestud katseklaasi valatakse 1ml 1%-list AgNO3 lahust, lisatakse 0,5 ml kontsent- reeritud NH4OH lahust ja loksutatakse. Seejärel lisatakse 1 ml glükoosi lahust, segu loksutatakse hoolikalt ja soojendatakse ettevaatlikult veevannis. Positiivse reaktsiooni puhul sadestub taandunud hõbe katseklaasi seintele peeglina. NB! Määrdunud katseklaasi kasutamisel, ettevaatamatul soojendamisel või reaktiivide kogustega liialdamisel tekib tumehall või must sade ja peeglit ei teki. Sellisel juhul tuleb katset korrata. 1.2
kirjeldab tasakaalukonstant K, mis arvestab reaktsioonivõrrandi kordajaid. H2 (g) + I2 (g) = 2HI (g) ; K = HI2 : H2I2 Tasakaalukonstant 1) on murd, mille lugejaks on reaktsioonisaaduste tasakaalu- kontsentratsioonide korrutis ja nimetajaks lähteainete tasakaalu- kontsentratsioonide korrutis; seejuures on kontsentratsiooni- väärtuste astendajateks reaktsioonivõrrandi koefitsiendid. 2)väljendab reageerivate ainete ja reaktsioonisaaduste kontsent- ratsioonide kindlat vahekorda keemilise tasakaalu olekus. 3) on reaktsioonile iseloomulik konstant, mis ei olene reagentide kontsentratsioonidest (oleneb temp.-st). Reaktsioonisegu mis- tahes komponendi lisamisel või eemaldamisel nihkub keemiline tasakaal selliselt, et K säilitab esialgse väärtuse. Reaktsiooni molekulaarsus - Väljendab reaktsiooni elementaaraktis osalevate molekulide arvu. Monomolekulaarne reaktsioon - elementaaraktis osaleb üks molekul.
elu- ja viljastamisvõimelisena mitu päeva. Sarnaselt imetajate spermaga saab kalade niiska säilitada ka väga pikka aega sügav külmutatuna. VILJASTAMINE Viljastamiseks lisatakse marjale väike kogus niiska (20 ml 3–4 liitri marja kohta). Mari ja niisk segatakse ja hoitakse ootel 2–3 minutit. Lisatakse vesi, segatakse marja taas ettevaatlikult ja hoitakse seda vee all häirimata kuni 10 minutit. (Häid tulemusi annab vee asemel ovariaalvedelikuga sarnase kontsent ratsiooniga füsioloogilise lahuse (0,6% NaCl ja 0,02% CaCl2) kasutamine marja ja niisa segamiseks ning aktiveerimiseks, sest selles püsivad spermatosoidid kauem liikumisvõimelistena) Loputatakse puhta veega niisk ja ovariaalvedelik või füsioloogiline lahus ära. Viljastatud mari jäetakse paisuma. Marjaterad tõmbavad vett sisse, nende mõõtmed suurenevad kuni 40% ja nad kõvenevad. See võtab aega 3–4 tundi VILJASTAMINE VIKERFORELLI ARENG HAUTAMINE
Kui valemi tähised on tekstis seletatud, ei ole seda valemi järel vaja korrata. Näide: Bakterite arvukust (N) 1 𝑚3 merevees arvutatakse valemiga 1∗106 ∗𝐴 1∗106 ∗𝐵 𝑁= + , (1) 𝑉1 𝑉2 kus A on bakterite hulk mittekontsentreeritud proovis (𝑉1, ml) ja B on bakterite hulk kontsent- reeritud proovis (𝑉2, ml). 3.5 Tabelid Tabelid võimaldavad süstematiseeritult ja ülevaatlikult esitada arvandmeid. Töötlemata alg- andmeid sisaldavad tabelid paigutatakse lisadesse. Töös arvutatud või töödeldud andmete ta- belid esitatakse tekstis. Väga ulatuslikud tabelid tuleks samuti paigutada lisadesse. Tabel peab 15
võimaluse. Pöörduvad reaktsioonid: - Keemilisi reaktsioone, mis kulgevad üheaegselt kahes vastupidises suunas.Tasakaalureaktsioonid: Selliste reaktsioonide tasakaaluolekut kirjeldab tasakaalukonstant K, mis arvestab reaktsioonivõrrandi kordajaid. Niisiis tasakaalukonstant: *on murd, mille lugejaks on reaktsioonisaaduste tasakaalu- kontsentratsioonide korrutis ja nimetajaks lähteainete tasakaalu- kontsentratsioonide korrutis. *väljendab reageerivate ainete ja reaktsioonisaaduste kontsent- ratsioonide kindlat vahekorda keemilise tasakaalu olekus. * on reaktsioonile iseloomulik konstant, mis ei olene reagentide kontsentratsioonidest.Massitoimeseadus: keemil.reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega.Le Chatelier' printsiip: Kui mingi välismõju (temperatuuri, rõhu või kontsentratsiooni muutmine) rikub keemilist tasakaalu, siis kulgevad süsteemis selle mõju tagajärgi vähendavad reaktsioonid, mis viivad süsteemi uude
86 °C/kg mol T s = i K k C m kus C M = 2.0 mol/L Kk - krüoskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest (molaarmassist, sulamissoojusest ja külmumistemperatuurist) T k = i Ke C m Osmoos ja osmootne rõhk Difusioon - aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsent- i = 3 (Na 2SO 4 2 Na+ + SO42 ) ratsioonide ühtlustumisele süsteemis (S > 0) Cm CM = 2.0 mol/L Lahustes põhjustab osakeste liikumise kõrgema kontsentratsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aladele. T k = 3 0.52 2 = 3.1 °C
9. Teeskleb tähelepanu (nt. vaatab 9. Annab rääkijale õiget tagasisidet. esinejat ja noogutab, ise samal ajal muudele asjadele mõeldes) ja annab seega rääkijale vale tagasisidet. 10. On kergesti häiritav või loob 10. Püüab teda mittehuvitavaid 20 häiringuid ise. Lobiseb kõrvalistu- ärritusi mitte tähele panna, oskab jaga, segades nii ka teisi. Laseb isik- kontsent-reerida. Jätab oma mured likel probleemidel segada kuulamist. "ukse taha". Püüab kuulata Tähelepanu hajub, kui on väsinud, tähelepanelikult ka vaatamata enda unine, näljane või tahab minna koju. emotsionaalsele olukorrale. 11. Reageerib kergesti rääkija 11. Ei lase end emotsionaalsetel emotsio-naalsele väljendusele ning väljenditel häirida. unustab samal ajal edasi kuulata. 12. Kaldub aeglasemate esituste 12
siivse gaasi või orgaanilise vedeliku mitteelektrolüüdiga. Siia kuulub metalli hävimine kuivas õhus (hapnikus) kõrgematel temp-ridel. Kui tekkinud oksiidikiht on poorne ja ebaühtlane, jätkub korrosioon metalli hävimiseni. Mõnede Me-de pinnale tekib tihe oksiidkile (Al, Cr, Ti jt), mis kaitseb metalli edasise oksüdatsiooni eest. Kaitsekihi pragunedes oküdatsioon jätkub. Oksiidikelme, N: Fe puhul, võib olla mitme- kihiline, mille paksus oleneb temperatuurist ja hapniku kontsent- ratsioonist. N: 700° C juures hFeO : h Fe3O4 : HFe2O3 =100 : 10 : l (h - oksiidikihi paksus) Elektrokeemiline korrosioon on Me hävimi- ne tema reageerimisel elektrolüüdilahusega vabade elektronide osavõtul. See toimub vett sisaldavates keskkondades ja on seotud galvaanielementide tekkega ning anoodi- ja katoodireaktsiooniga. Anoodireaktsioonis läheb Me ioonidena lahusesse ja vabanevad elektronid, katoodireaktsioonides elektronid seotakse:
Reaktsioonikiirus näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus. pH näitab keskkonna happelisust. Aatomis on tuum, sees on prootonid + ja neutronid. Ümber keerlevad elektronid elektronpilves. Sama palju, kui prootoneid, laeng -. Aatom tervikuna - laenguga. Massiarvu = prootonid + neutronid. Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. Keem.elem. omadused on periood. sõlt. nende aatomite tuumalaengust. Reakts.kiirus näitab reag. ainete kontsent. muutust ajaühikus. pH näitab keskkonna happelisust. Reakt.kiirus sõlt. temp. (mida kõrgem, seda suurem kiirus ja energia aineosakestel);konts. (mida suurem, seda kiirem); peen.ast. (mida suurem kokkupuutepind, seda kiirem); iseloom. (1sama aine suhtub erin. reaktiividesse erin., seega mõjutab reag. ainete iseloom reakts. kulgemist ja kiirust.) Kat. on aine, mis reakts. osavõtul muudab selle kiirust, kuid reakts. lõppedes koostis taastub. Katalüüs on reakts. kiiruse muut. kat. toimel
(CH3COONa; pH>7; c) K+ +A- + HOH= HA+KOH -> neutraalne. Toimub nõrga happe ja nõrga lause soolalahuse puhul. (CH3COONa4; pH=7) d) Tugeva happe ja tugeva aluse soolvesilahus praktiliselt ei hüdrolüüsu ja on neutraalne (KCl) Hüdrolüüs ja neutralisatsioon on vastassuunalised. NT: K+ +CN- + HOH K+ + OH- +HCN Hüdrolüüsi ulatust iseloom. HÜDROLÜÜSI ASTE , mis on hüdrolüüsunud soola kontsent. Suhe üld kontsentratsioonisse ja oleneb soola ja vee toimest ning kasvab temp tõusuga ning lahjendusega. =C/Cs HÜDROLÜÜSI KONSTANDIKS nim hüdrolüüsi reaktsiooni tasakaalu konstanti: Soolade hüdrolüüsi kasut. vee puhastamisel, taimsete materjalide, nt. puit, õled hüdrolüüsil hapete vesilahusega lahustatakse polüsahhaariidid monosahhariidideks, mis on etanooli, glükoosi ja soodapärmi lähteaineteks. Biokeemilisel hüdrolüüsil on tähtis koht elusorganismide elutegevuses. 7
koguses. Katalüüsi klassifikatsioon:1)homogeense katalüüsi puhul on katalüsaator kui ka reageerivad ained samas faasis (reakts.-id lahustes ja gaasides; nt. H2SO4 oksüdeerimine HSO3ks). 2)heterogeense katalüüsi puhul, mis toimub tahke aine suurel pinnal, on nii katalüsaator kui ka reageerivad ained erinevates faasides (gaas ja tahke, vedelik ja tahke, tahke ja tahke). 21. Difusioon on osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib selle aine kontsent.-i ühtlustumiseni ruumis. Suurim difusiooni kiirus on gaasides ja aurudes, järgnevad vedelikud ning seejärel tahked ained. Dif.-i kiirus on otses sõltuvuses temp.ist – kui tõuseb temp., tõuseb ka kiirus. Adsorbtsioon on aine osakeste iseeneslik kogunemine vedelast või gaasilisest faasist tahke aine pinnale, mille põhjustab tahke aine pinnal olev vaba energia, mis kutsub esile sidemete tekkimise pinnal olevate osakeste ja pinna vahel. Aineid, mida kasut. adsorbts.-iks, nimet.
Langerhans`i saarekesed (rakude mõnetuh.rühmad,ümbrits. kappillaristikuga ja neid innerveerib sümp. ja parasümpNS),milles on 3 tüüpi rakke:* A e. 20-25% ; *B e. 60-75% ja *D e. 5-15% (kogu endok.rakkude koguhulgast). *Glükagooni prod. A rakkudes, tugev toime maksas- glükogenolüüsi sti-muleeriv toime(suureneb glükoosi väljut. ver-re),sood. ka glükoneogeneesi maksas (lähtudes aminohapetest),elavdab rasvhapete aine-vahetust maksas (tulem. ketokehade produkts. suurendamine ja nende kontsent. tõus veres), lipolüüsi stimuleeriv toime rasvkoes (vähesel määral).*Insuliin prod. B rakud. Tundlikud on maks, lihas- ja rasvkude ja küllastuskeskus (asub hüpotalamuses).Alandab vere glükoosi-taset(saav. insuliini laialdase mõju kaudu ainevahetusele):1.I sood. glükoosi akumuleerimist maksa,aktiveerides maksarakkudes ensüümi glükokinaasi (katalüüsib glükoosi fosforüülimist- glükoos ei suuda väljuda);2.I aktiveerib maksas glükogeeni süntaasi, inhibeeri-des samas
transistorist. Väikese rakendatud pinge korral on dioodtüristori vool nullilähedane, kuna teda läbib ainult siirde j2 vastuvool. Kuna siirded jl ja j3 on pingestatud pärisuunas, siis langeb praktiliselt kogu pinge siirdele j2. Pinge suurenemisel läheneb siirde reziim läbilöögireziimile, vastuvool suureneb, tekib põrkeionisatsioon ja vool suureneb laviinitaoliselt. Põrkeionisatsiooni toimel suureneb laengukandjate kontsent- ratsioon siirdes j2, takistus väheneb, väheneb ka voolu säilitamiseks vajalik pinge ja vool suureneb välise vooluahela takistusega määratud väärtuseni. Joonisel 8.2 on toodud dioodtüristori pinge-voolu tunnusjoon, kus on näha kõik kolm eelkirjeldatud reziimi: normaalne vastupinge- ja vastuvoolureziim on kuni punktini A, laviinitaoline voolu suurenemine koos pinge vähenemisega kuni punktini B ja sealt edasi nn.
kaudu Ca ainevahetuse reguleerimine, Raua deponeerimine. Vee ainevahetuse regulatsioon NS kaudu: suu limaskesta retseptorite, mao baroretseptorite, kudede osmoretseptorite, südame ja veresoonkonna mahuretseptorite, hüpotalamuse, higinäärmete ja neerude koordineeritud talitlus. VEE hormonaalne: reniin, angiotensiin II, antidiureetiline H, aldosteroon. Kaltsiumi: kaltsioniin ja parathormoon. Osmoos-aine difusiooni läbi poolläbilaskva membraani,mis eraldab kaht erisuguse kontsent. Lahust.osmootne rõhk.- osmoosi tagajärjel suurema kont. Vedelikus tekkiv lisarõhk.tekitavad vees lahustunud aine,mis imevad enesesse vett läbi membraani.onkootne rõhk-tingituna valkudest ,mis moodustub väikese osa vereplasma osmootsest rõhust. Janu: rakuvälise vedeliku soolade konts. Tõusu(hüperosmootse) ja ka vedelikumahu vähenemise korral.veebilnassi retseptorid=vaheaju osmoretseptorid SISESEKRETSIOON *Hüpofüüsi eessagar : AKTH/ACTH (adrenokortikotroopne hormoon); TSH e
saarekesed (rakude mõnetuh.rühmad,ümbrits. kappillaristikuga ja neid innerveerib sümp. ja parasümpNS),milles on 3 tüüpi rakke:* A e. 20-25% ; *B e. 60-75% ja *D e. 5-15% (kogu endok.rakkude koguhulgast). *Glükagooni prod. A rakkudes, tugev toime maksas- glükogenolüüsi sti-muleeriv toime(suureneb glükoosi väljut. ver-re),sood. ka glükoneogeneesi maksas (lähtudes aminohapetest),elavdab rasvhapete aine-vahetust maksas (tulem. ketokehade produkts. suurendamine ja nende kontsent. tõus veres), lipolüüsi stimuleeriv toime rasvkoes (vähesel määral).*Insuliin prod. B rakud. Tundlikud on maks, lihas- ja rasvkude ja küllastuskeskus (asub hüpotalamuses).Alandab vere glükoosi-taset(saav. insuliini laialdase mõju kaudu ainevahetusele):1.I sood. glükoosi akumuleerimist maksa,aktiveerides maksarakkudes ensüümi glükokinaasi (katalüüsib glükoosi fosforüülimist-glükoos ei suuda väljuda);2.I aktiveerib maksas glükogeeni süntaasi, inhibeeri-
õmbluse kõrval põhimetallis kohe või 10...48 tunni süvendi, mis suunab sulametalli tilgad ja katte lagu- jooksul pärast keevitamist. Külmpragusid seosta- nemisel tekkiva gaaside joa keevisvanni. Kattest takse suurest jahtumiskiirusest tingitud habraste eralduvad gaasilised ained tekitavad kaarevahe- karastusstruktuuride moodustumisega või metalli nn mikus keevisvanni kohale gaasikaitse ümbritseva vesinikhaprusega (kõrgenenud vesiniku kontsent- keskkonna (õhu) hapniku ja lämmastiku mõju vastu. ratsioonist tingituna). Külmpragude tekkimise oht on Keevisvanni jahtumisel moodustub keevisõmblus karastuvatel terastel, mille süsinikusisaldus on ning selle pinnale tardunud räbukoorik. suurem kui 0,25%. Kuumpraod tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis. Praod tekivad kõrgel temperatuuril, kui õmblusmetall on pooltahkes või vasttardunud olekus. Kuumpragude tekkele kaldu-
annaabi.ee 
