Leida uus töökoht 8 6 14 5. Minna Londonisse 4 3 7 6. Saada iga semester kõik selgeks! 8 9 17 7. Käia loengutes/ 10 10 20 harjutustes/praktikumides 8. Teha õigeaegselt 10 9 19 kodutöid/kontrolltöid 9. Läbida edukalt eksamisessioonid 8 8 16 10. 11. Roheline- keskmiselt tähtis. Punane- kõige vähem tähtis hetkel. Hindamissüsteem 10p. Prioriteetsed eesmärgid sinise glow-ga. Minu eesmärgid: · Lõpetada ülikool/ saada bakalaureuse kraad (õigeaegselt), kui võimalik cumlaude · Olla sale (45-52kg) ja ilus (ripsmepikenduse, pedi-maniküür,lihastes) · Leida oma elamispind (üürikorter) · Leida uus töökoht
Leida uus töökoht 8 6 14 5. Minna Londonisse 4 3 7 6. Saada iga semester kõik selgeks! 8 9 17 7. Käia loengutes/ 10 10 20 harjutustes/praktikumides 8. Teha õigeaegselt 10 9 19 kodutöid/kontrolltöid 9. Läbida edukalt eksamisessioonid 8 8 16 10. 11. Roheline- keskmiselt tähtis. Punane- kõige vähem tähtis hetkel. Hindamissüsteem 10p. Prioriteetsed eesmärgid sinise glow-ga. Minu eesmärgid: · Lõpetada ülikool/ saada bakalaureuse kraad (õigeaegselt), kui võimalik cumlaude · Olla sale (45-52kg) ja ilus (ripsmepikenduse, pedi-maniküür,lihastes) · Leida oma elamispind (üürikorter) · Leida uus töökoht
rohkem tunnetest ja vaimutervisest. Inimesed püüavad parandada igati elukvaliteeti, näiteks psühholoogid koostöös haridusministeeriumiga arendavad välja kuidas teha nii, et õpilastel oleks parem koolis olla ja et nende vaimne tervis oleks korras, pannes õpetajad raamidesse aina uuemate ja rangemate reeglitega. Lapsed on meil ju väga tundlikud ja õrnad, seetõttu tuleb neid nunnutada nii palju kui võimalik, et nad muutuksid nö lumehelbekesteks. Esmaspäevaks ei tohi ju kontrolltöid panna, sest õpilased ei jõua nädalavahetusel puhata ega ka reedeks ei tohi kontrolltöid jätta, sest nädala lõpus on õpilased väsinud, õpetaja ei tohi õpilast noomida, sest see võib õpilast solvata või viia depressiooni, kuid õpilased võivad õpetajat solvata süümetundeta,sest neile ei tehta midagi, õpetajad ju peavad järgima kõiki reegleid ning täitma kõiki kohustusi kuid õpilane tunneb, et tema ei pea reegleid järgima aga kui õpetaja rikub mingi reegli, siis
Nimi (trükitähtedega)................................................................................ Kui on soov varasemaid kontrolltöid üle kanda, siis täitke lünk järgmises lauses. Sooritasin käesoleva aine kontrolltöid viimati .......................... aasta sügisel. NB! Leht tuleb kindlasti tagasi anda, abimaterjalide (ka taskuarvutite) ja mobiiltelefonide kasutamine on keelatud! Ülesannete lahendamisel esitage ka vajalikud valemid, arvutused ja tuletuskäigud! MJRI.09.003 "SISSEJUHATUS MAJANDUSEOORIASSE" EKSAMITÖÖ 1
§ 9. Temperatuuri mõju õppetegevuse korraldamisele (1) Õppetunnid jäetakse ära õpperuumis, kus õhutemperatuur on vähem kui 19ºC ja võimla õhutemperatuur on vähem kui 18ºC. § 10. Tunniplaani koostamine ja kontrolltööde planeerimine (3) Õppepäevas võib läbi viia ühe kontrolltöö. Kontrolltöö toimumise ajast teatatakse õpilastele vähemalt viis õppepäeva enne kontrolltöö toimumist. (4) Õppenädalas võib läbi viia kuni kolm kontrolltööd. (6) Kontrolltöid ei planeerita esmaspäevale ja reedele, samuti õppepäeva esimesele ning viimasele õppetunnile, välja arvatud juhul, kui õppeaine on tunniplaanis esmaspäeval ja reedel või ainult ühel neist päevadest või esimese või viimase tunnina.
Eesti riik on endiselt olemas ja on tugevam kui varem. Eesti riiki juhib rahva poolt valitud president ,kes mõjutab riiki telepaatiliselt. Suurem osa tööst teevad ära robotid. Inimesed naudivad maalähedast elu ja proovivad säilitada Eesti loodust. Toad koristavad ennast ise. Toitutakse toidu tablettidest ja juuakse kunst vett ,sest magevee varud on otsas. Lapsed käivad vähem koolis ,sest on võimalus õppida telepaatiliselt. Koolis masinad kontrollivad ise õpetajate eest kontrolltöid ja halbu hindeid ei panda. Kokkuvõtteks on elu Eestis tulevikus kindlasti huvitav ja väljakutseid pakkuv . Elis Randmaa 7.c
hea käitumine, kui nad näitavad oma huvi, teevad korralikult tööd ja suhtuvad õpetajasse lugupeetavalt. Tal lähebsuu naerule, kui õpilased ja kolleegid tema ümber on rõõmsad. Kuid õpetaja elu ei ole ainult päikseline ja tore. Kui ta ei saa oma kolleegidega hästi läbi, tunneb ta arvatavasti üksildust. Kui õpilased ei pööra talle tunnis tähelepanu ja vaidlevad vastu, siis muidugi ei ole meeldiv tööd teha. Mõttes tahab õpetaja ruttu koju saada ja kui seal kontrolltöid hakkab kontrollima ja avastab, et keegi polnud õppind, on tal meel jälle kurb. Õpetaja näeb ka, kuidas õpilane suhtub koolitöösse ja kui see on ükskõikne, tunneb õpetaja haletsust, sest ta saab aru, et kunagi õpilane kahetseb, et ta ei töötanud korralikult. Mina, õpilane, arvan, et väga suure osa on meie võimuses, et muuta õpetaja päev meeldivaks. Me ju teame, et kui õpetaja tunneb end hästi ja tuju on rõõmus, on ka meil meeldiv olla. Tund läheb kiirelt
Hea õpetaja ja hea õpilane Kooli on vaja, et saada hea haridus,Head haridust on vaja, et head töökohta saada .Ja head töö koht on vaja , et saada palju palka . Kui koolis mitte käia ,siis ei saa üldse tööd , sest keegi ei taha võtta endale rumalat töötajat, kes ei saa aru kuidas enda ülesannet täitma peab. Järelikult kooli on vaja ning haridust ka . Et saada head tulevikku omale peab õpima hoolega. Mulle meeldivad õpetajate järgmised teod : hindavad kontrolltöid korralikult , mitte eelarvamuse põhjal nagu mõni õpetaja. Õpetajad püüavad aru saada õpilastest ning alati püüavad aru saada õpilaste probleemidest. Need õpetajate iseloomuomadused meeldivad mulle . Õpetaja ja õpilane ei tohiks kunagi : lüüa üksteist , ropendada , kiusata , taga rääkkida , mõnitada , tunnis laamendada ja kindlasti mitte alkoholi , tubakatooteid ega narkootikume tunnis tarvitada. Õpetajad ja õpilased kes eelnevate asjadega ei
Mõnedel rohkem rõõme, mõnedel rohkem muresid. Teismelisel on kindlasti rohkem muresid. Näiteks ajavad õpetajad närvi või on halvad hinded. Kui saad mõne halva hinde siis oled väga kurb ja võib olla järgmises töös ei pinguta enam nii palju, kuna oled loobunud. Hommikune ärkamine on samuti õudne. Mõnikord lähed liiga hilja magama ja siis ei saa hommikul lihtsalt kuidagi üles. Tihtipeale jääb kodus väga palju teha ning lihtsalt ei jõua nii palju. Kontrolltöid on ka mõnel nädalal lausa 4 tükki ning nendeks õppimine võtab palju aega, eriti kui on mingi väga raske aine. Rõõmudeks võiks lugeda seda, et kooli tulles näed oma sõpru. Kindlasti on tore ka see, kui saad mõne hea hinde raskes aines või kui õpetaja sind kiidab. Aga näiteks algklasside õpilastele on kooli tulek ainult hea asi. Nendel on palju kergem hommikuti üles tulla, sest nad juba ootavad kooli. Algklassilapsele kindlasti meeldib väga
kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseeneda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne. Stressimaandamisvõtted Ma olen inimene, kes mõtleb alati üle ja juurde, igasmõttes. Kui mina olen stressis kooli pärast, siis esimene mõte on: ,,Ma ei suuda seda teha ma tean, et ma ebaõnnestun." See kehtib alati enne eksameid, või suuri kontrolltöid. Kui ma alustasin, seda arutelu tööd, siis esimene mõte oli:"Ma ei suuda seda teha ma tean, et ma ebaõnnestun." Olin natukene stressis, aga ma hingasin rahulikult sisse, avasin enda konspekti ning juhendaja esitluse. Minu stressimaandamisvõtted on: 1)Stressipalliga mängimine 2) 2)Rahulikult sisse-välja, sisse-välja 10x 3) 3)Kuulan hästi kõvasti muusikat 4) 4)Mõtlen millelegi muule (korrigeerin ,,mõttemaailma") Võtted, mida ma juurde loengus õppisin
Paljudele tekitab kool hea tunde aga mõned õpilased ei saa sellega üldse hakkama. Inimesed on erinevad ja sellepärast on ka nende arvamus koolist erinev. Millised mured ja rõõmud võivad õpilastel seoses kooliga tekkida? On raske leida õpetajat, kes ei annaks kodus õppida ja on raske leida õpilast, kellele ei tunduks see koorem vahepeal liiga raske. Koolipäevad on kohati väga pikad ja kui peale rasket koolipäeva, mis oli täis kontrolltöid, peab minema veel konsultatsioonidesse, siis võib lõpuks õpilasel välja kujuneda stress. Igaüks, kes on kunagi koolis käinud, mäletab aegu, kui olid kodus pikalt haige ja puudusid koolist. Kui terveks saades uuesti koolipinki läksid, siis oli pikk rida tegemata töid, mis vajasid tegemist. Kindlasti tekitab see igas õpilases tunde, et enam ei jõua ja kohe ongi stress kohal. Tuleb ainult meenutada, et lahendamatuid probleeme ei ole ja mingit viisi tuleb igast jamast ilusti välja.
Miks ma ei valiks õpetaja elukutset? Ma arvan, et ei soovi tulevikus saada õpetajaks. Miks? Sellel on päris mitmeid põhjuseid. Esiteks, minu meelest on õpetaja amet väga stressirohke ning väsitav. Iga päev peab klassi ees seisma ning õpilastele seletama ja õpetama, see selleks, sellest ma saan aru, sest õpetaja amet ongi ju tegelikult õpetamine. Lisaks peavad nad ka kodus kontrolltöid, tunnikontrolle parandama ning ma kujutan ette, et see võib ikka päris korralikult aega võtta, kui ühel õpetajal on umbes 200 õpilast. See tähendab, et vaba aega jääb suhteliselt väheseks või siis peab lihtsalt oskama oma aega väga hästi planeerida. Õpetaja peab ka igaks tunniks ette valmistuma nagu õpilasedki. Ma pole veel kohanud õpetajat, kes loeks mingi teema lihtsalt õpikust või paberilehelt maha. Alati on juures
Eestit on nimetatud e-riigiks. Kas iga sammu registreerimine ja haldamine võrgukeskkonnas ja e-patriotism on tõepoolest vajalik ning kas sellel on ka omad tagajärjed? Varem oli peamiseks informatsiooni vahetamise ja vahendamise vahendiks paber. Inimesed said teadmisi ja informatsiooni, lugedes raamatuid ja ajakirju. Õppematerjalid olid üldjuhul trükitud paberile ja õpitulemuste kontrollimiseks kasutati enamasti paberkandjal teste ja kontrolltöid. Nüüd on kõik saadaval veebikeskkonnas. Uudiseid ja ajakirju saab lugeda uudisteportaalidest, igal kodanikul on võimalus laenutada e-raamat ja õppematerjale vahendatakse suuremas osas läbi võrgu e-kursustena või slaidiesitlustena. Lühikese ülevaatena kuuluvad Eesti digiteenuste hulka digiretseptid, E-kool, E-valimised, ID-kaart, digiallkirjastamine ja hiljuti populaarsust koguma hakanud E-residentsus. E-eesliide tähistab elektroonilisust. Elektrooniline haldamisviis säästab
Koolistressi olemus ja põhjused Sõna koolistress on ilmselt paljudele õpilastele tuttav. Kool oma olemuselt on stressirohke koht. Tuleb vara ärgata, istuda pikalt koolis, käia tundides, õppida. Nii palju on vaja teha aga aega pole kohe üldse. Kisu kasvõi juuksed peast välja. Stuudiumist vaatab vastu lõputu rida puudulike hindeid ning erinevaid kontrolltöid ja ülesandeid. Kõige parandamiseks on vaid nädal aga samal nädalal on veel kaks kirjandit. Hambad risti tuleb hakata nüüd kõike lahendama. Nädalaega hiljem võib puudulikke hinnete ritta lisada ka need kaks kirjandid. Siis näidatakse näpuga õpetaja poole kes aina lahmib töösid teha ja ühtesid sisse toksida. Tegelikult peab tunnistama, et koolistress on enamjaolt õpilaste enda tekitatud. Õpetaja peab järgima õppekava ning millegi eest hindeid panema. Neil ei jää midagi
võib neid mõnel juhul hoopis halvendada. Siin ka põhjused: · Keskmiselt kulutasid õpilased arvutile ööpäevas 1,52,5 tundi, mõni õpilane aga kuni 9 tundi. · Õpetajate sõnul tegelesid õpilased tunnis kõrvaliste asjadega. · Laste hinnetele arvutid positiivset mõju ei avaldanud, välja arvatud nende õpilaste puhul, kes kasutasid spetsiaalset õpitarkvara. Seda aga tehti väga vähe. · Sülearvuti kasutamise ajal tehti tunnis senisest vähem harjutusi, kontrolltöid ja tunnikontrolle ning võeti läbi vähem uut materjali. · Õpilaste motivatsioon arvutiga veedetud aasta vältel pigem langes, eduelamusi esines vähem. · Vähenes lävimine pereliikmetega, samuti oldi vähem õues ja loeti vähem raamatuid. · Õpilaste hinnangul õppimiseks kulutatud aeg pikenes. · Koolidele valmistas probleeme arvutite turvaline paigutamine kehalise kasvatuse tundide ja söögivahetundide ajaks, klassipõrandal looklevad pikendusjuhtmed olid lastele ohtlikud.
1. Põhimõisted. Statistiline andmestik 1.1. Üldkogum ja valim Vihaselt viskas eesti keele õpetaja Üte ajalehe käest. "See statistika on üks suur jama. Muudkui uurivad ja uurivad. Nüüd siis noorte perede keskmine sissetulek. Mina neid uurimusi ei usu. Minu viiekümne eluaasta jooksul ei ole minu käest keegi midagi küsinud." "Aga rahvaloendus ? Ja valimised ? Pealegi, noorte perede uurimise korral ei kuulunud sa üldkogumisse, " pomises matemaatikaõpetaja Pluss ning parandas kontrolltöid edasi. "Kuhu ma ei kuulunud ?" oli õpetaja Üte hämmelduses. Looduse või ühiskonna nähtust või objektidehulka, mille kohta soovitatakse teha teaduslikult põhjentatud järeldusi, nimetatakse üldkogumiks. Üldkogum on näiteks Tartu kooliõpilaste hulk, Eesti elanikkon, Aafrika riigid vms. Üldkogumit iseloomustab lõpmata palju iseloomulikke tunnuseid, mis on ühel või teisel viisil mõõdetavad.
Semestri jooksul 4 kontrolltööd: 2 mikroökonoomikas; 2 makroökonoomikas; Eksamieeldus: kõigi kontrolltööde tulemus 51%; Eritingimused: mõlema mikroökonoomika kontrolltöö tulemus 81% annab võimaluse saada mikroökonoomika punktid eksamile ette; mõlema makroökonoomika kontrolltöö tulemus 81% annab võimaluse saada makroökonoomika punktid eksamile ette; eksamiosa vabastuse saamiseks peab eksamieeldus olema täidetud; Kontrolltöid saab sooritada üks kord. TÖÖKORRALDUS Mikroökonoomika kontrolltööd: 1. kontrolltöö: 5. nädal (3. märts); 2. kontrolltöö: 8. nädal (24. märts). Mikroökonoomika kõnetunnid: T 15:00-17:00 ruum: III-B-305 [email protected] 2 3.02.2014 MIKROÖKONOOMIKA-ALAST KIRJANDUST Kerem, K., Keres, K., Randveer, M. Mikroökonoomika alused.
." Nüüd võtsid arstid vastu otsuse: lapsed võivad haiglasse tulla vaid vanematega. Ometi ei aidanud selline uus idee vältida kõiki kahtlaseid olukordi, mis seal valgete seinte vahel vaikselt ja salaja toimuma hakkab. Dr. Vismaril läheb ühel täiesti tavalisel ennelõunal oma opereeritava patsiendi palatisse, mis on aga täiesti tühi. Arvates, et meesterahvas võib olla ehk tulaettruumi läinud, istub ta voodile ning ootab. Ta kordab oma peas operatsioonikäigu üle nagu õpilased enne kontrolltöid kordavad. Kui patsient ikka veel endast märku ei ole andnud, muutub ta ärevamaks. Liigne ärevus võib aga doktorihärra vahel veidi kehvemasse konditsiooni viia; et enesetunnet parandada, neelab ta paar tabletti. Rohu võetud, läheb dr. Vismar operatsioonisaali, et sealsetelt õdedelt uurida, ega nad patsiendist midagi ei tea. Ta kõnnak ning meel on rahulikud, kuni ühtäkki avaneb kohutav vaatepilt: patsient lebab lõikelaual lahtilõigatuna. Pulss puudub.
Antud filmis on tegu lütseumiga, ehk kooliga, mis oli Vene Keisririigis loodud vaid aadlikele, kõrgemast soost rahvale. Lütseumis kehtib funktsionalistlik vaatenurk. Koolipersonal eristab targemaid ja rumalamaid õpilasi. Filmist näiteks 28.-29. Minutil arutlevad õpetajad direktoriga õpilaste käekirjade ja oskuste üle, kes parem ja kes kehvem. Tol ajal puudusid küll igasugused IQ jms testid, mis numbrites inimeste võimekust näitavad, kuid erinevaid teste ja kontrolltöid viidi siiski läbi ja sellepõhjal said õpetajad oma kasvandikke paremusjärjestada. Haridus ja silmaring on väga austatud. Makrotasemel, ehk koolist väja analüüsides on üldine haridussüsteem siiski konfliktiteoreetiline, see avaldub juba pealevaadates selles, et erinevale sotsiaalsele kihile on loodud eraldi koolid. Lapsed on juba varakult eraldatud sotsiaalse klassi alusel, mis annab kihistumisele üha enam hoogu juurde.
Täpselt koolipäeva pikkust me ei tea ja eks see olenes ka palju õpetajast. Enamiku iseseisvaid ülesandeid tegid õpilased koolis õpetaja järelevalve all. Õpilased jagunesid vanuse ja andekuse järgi gruppidesse, mille eesotsas olid andekamad õpilased. Priimused said esimesena õiguse vastata, lugesid esimesena ette oma töid ja olid ka kaasõpilastele repetiitorid, asendasid ka mõnikord õpetajat. Säärase parima õpilase koht ei olnud igavene. Igas grupis tehti pidevalt kontrolltöid. Esimeseks sai töö kõige paremini kirjutanu ja seda kuni järgmise võistlustööni, tavaliselt kuuks ajaks. Koolivaheaeg oli rooma lastel neli kuud juuni algusest oktoobri alguseni, lisaks sellele veel mitmed religioossed pühad. Järgmine etapp oli grammatikuse kool. Siia jõudes oli laps tavaliselt 12-13 aastane. Lõpetati see etapp tavaliselt 16 aastasena. Grammatikuse kool oli arvatavasti paremini sisustatud kui algkool
Juba mitmeid aastaid on koolikaaslased tundnud end väga kurnatuna ning pingeliselt. Juba küsitluses selgus, et stress süveneb üha edasi ja edasi. Kusagil kümme aastat tagasi oli olukord halb, siis vahepeal polnud nii hull enam ja nüüd on jälle. Kui nii edasi läheb võivad inimesed väga haigeks jääda, mis selgus ka küsitluses. Tänapäeval on vaja rohkem ja kauem koolis käia, kui kunagi varem ning on liiga palju suuri kontrolltöid, milleks osad õpilased õpivad öösiti, kuna muul ajal ei jõua. See tähendab et on liiga pingeline olukord, inimesed on vähe magada saanud, puhata saab väga vähe. Kuid mõndadel lastel on vedanud ja pole mingit stressi (Lisa4). 13 Kasutatud allikad http://www.cosmopolitan.ee/est/200705/sina/index.php?newsID=904 http://greta.cs.ioc.ee/~opleht/Arhiiv/97Aug15/artikkel5.html http://www
50% 3. klassi õpilastest planeerib oma aega ette mõnikord. 6. klassi õpilastest 8% ei planeeri oma aega kunagi, 69% mõnikord ja 23% sageli. 9. klassi õpilastest 29% ei planeeri kunagi oma aega ette, 50% mõnikord ja 21% sageli. (Vt joonis 16.) Uuringu tulemuset põhjal võib väita, et õpilased ei oska veel oma aega ette planeerida, sest seda tehakse ainult mõnikord. Autor arvab, et aega planeeritakse enne suuremaid kontrolltöid. 17 7 9. klass 9 6. klass 3. klass
eriti püüdnudki Väline ÜLESANDE RASKUS ÕNN See oli kerge/ Mul vedas/ Ülesanne oli liiga Mul ei vedanud raske Kontrolli lookus ehk kese mõiste võttis kasutusele J. Rotter (1966). Õpilased, kellel on tugev sisemise kontrolli lookus, sooritavad paremini kontrolltöid ja neil on üldse parem õppeedukus kui nendega võimetelt võrdsete, ent valdavalt välise kontrolli keskmega õpilastel. Covington (1992) väidabki, et head hinded kalduvad motiveerima õpilasi, kes seda tegelikult ei vaja, ja halvad hinded kipuvad endast välja viima õpilasi, kes tegelikult vajavad julgustamist kõige rohkem. B. Weiner (1986, 1992) iseloomustab kõrge saavutus-motivatsiooniga õpilasi 3 aspektist. Saavutusmotivatsioon
LISA 2 Muutmata kujul vastused küsimusele ’’Mis on sinu arvates koolistress?’’ Stress koolist Koolist tingitud stress (ülekoormus, palju kodutöid, pikad koolipäevad) Stress koolist, mis on tekkinud ülemõtlemise, üleõppimise ja ületegemise tagajärjel. Kooli tõttu tekkinud psühholoogiline seisund, mis kooliga kaasneb. Stress, mis on põhjustanud kool - pikad koolipäevad, palju kodutöid, vähe aega, ärevus enne kontrolltöid jne Kui ollakse pinges ning pidevalt väsinud Kui õppimine kuhjub üle pea, tãhtajad vilgutavad punaseid tulesid, hinded kukuvad, sa tunned et sa enam ei taha, ei jõua ja ei viitsi. Koolist tulenevate probleemide tõttu depressiooni või ärevusse sattumine. Kooliga seonduv masendus. Koolist tekkinud stress, mis segab sind igapäeva elus ja sa üritad sellega hakkama
Selliste tundide elementide hulka võivad kuuluda vastavalt vajadusele täiendavad seletused, treeningharjutused, teadmiste kontrollimine, vilumuste süvendamine. Erilist tähelepanu pööratakse seejuures õpilastele, kelle teadmistes esineb veel lünki. 4. Teadmiste, oskuste ja vilumuste kontrollimise tunnid Teadmiste, oskuste ja vilumuste kontrollimine toimub igas matemaatikatunnis. Sageli viiakse läbi lühikesi (10-15 min.) kirjalikke kontrolltöid, kuid viiakse läbi ka spetsiaalseid tunde, milles enamus ajast on ette nähtud iseseisvale toole või kontrolltööle. Selliseid tunde organiseeritakse tavaliselt kas suurema teema lõpetamise järel või veerandi ning õppeaasta lõpul. Üldreeglina sisaldavad need tunnid järgmisi etappe: 1. Organiseeriv etapp. 2. Tunni eesmargi teatamine. 3. Õpilaste tutvustamine kontrolltöö sisu ja selle täitmise korraga. 4. Kontrolltöö iseseisev sooritamine õpilaste poolt.
[12 lk 99] Mõned õpetajad tõid välja ka nn vaba semestri vajaduse, kus õpetajatel oleks võimalik saada korraga suurem hulk vaba aega, mida pühendada just õppetöö arendamisele. Tänase õppekoormuse juures on aga isegi vaba nädala saamine kutsekoolides õpetajate hinnangul peaaegu võimatu. [12 lk 99] 2.1.2. Tehnilised probleemid Täiendavate probleemidena märgiti ära ka tehnilisi probleeme. Neid on toonud esile valdavalt õppurid, kes kurtsid, et enne kontrolltöid on serverid liigselt ülekoormatud. Samuti esines enam tehnilisi probleeme uute keskkondade kasutuselevõtu algperioodidel. Koolide jaoks, kelle õppurite hulgas on palju maapiirkondade õppureid, takistab mõneti 100% e-õppe praktiseerimist õppurite piiratud 19 ligipääsuvõimalused internetiühendusele. Üldiselt ei nähta väga mõtet 100% e-
2. Õpilaste tähelepanu tuleb juhtida sellele, et ülesannete tööjuhiseid tuleb täpselt järgida. 3. Teadmiste ja oskuste rakendamist, ette antud andmete analüüsi- ja sünteesioskust ning võrdlemisoskust nõudvate küsimuste tulemused on tagasihoidlikud, kohati liiga kasinad. 4. Riigieksami tööde põhjal võib väita, et õpilastel on raskusi oma mõtete väljendamisega ja vastuste sõnastamisega. 5. Eelnevast lähtudes tuleks õpetajatel kontrolltöid koostades anda oma õpilastele rohkem võimalusi erinevat tüüpi ülesandeid lahendada ja vastamisel pikemaid analüüsivaid vastuseid koostada. Õpilane peab kogu õppeprotsessi jooksul kokku puutuma erineva raskusastmega ja võimalikult mitmekülgsete ülesannetega. 6. Üldjoontes võib eesti õpilaste geograafiateadmised rahuldavaks lugeda. Samas on väga arvukalt õpilasi, kelle teadmised riigieksami põhjal rahuldava tasemeni ei küüni. 7
5) Mudelõppe roll uute käitumisviiside õppimise, olemasolevate käitumisviiside hõlbustamise, käitumise õhutaja või pidurdaja ja emotsioonide tekitamise tähenduses. 4 funktsiooni: (1) uute käitumisviiside õppimine - suurem osa meie käitumisrepertuaarist omandatakse imiteerimise ja mudelite jäljendamise teel. (2) olemasolevate käitumisviiside hõlbustamine - näiteks näide Jüri õppimise kohta. Ka tema harjutas mingil määral ülesannete lahendamist enne kontrolltöid. Kuid nähes, kui palju Mari kontrolltööks õpib, pühendas ka tema ettevalmistamiseks tunduvalt rohkem aega. (3) pidurduse reguleerimine (mudel kas õhutab või pidurdab käitumist) - kui sotsiaalselt mitteaktsepteeritav käitumine saab (negatiivse kinnituse) karistuse või kaasneva karistuse osaliseks, kaldub ahvatlus selleks vähenema. Kui (sotsiaalselt) mitteaktsepteeritav käitumine jääb korduvalt negatiivsete tagajärgedeta või karistuseta, hakkab see süvenema.
Need, kes näevad end olevat välise kontrolli mõju all, seletavad vastavalt ka oma edu või ebaedu: "Kukkusin eksamil läbi, sest õpetaja ei salli mind"; "Sain eksamil läbi, sest vedas". Sisemise kontrolli lookuse puhul nähakse edu või ebaedu allikana iseennast: "Sain hea hinde, sest olen andekas"; Paljud uurimused on näidanud, et õpilased, kellel on tugev sisemise kontrolli lookus, sooritavad paremini kontrolltöid ja neil on üldse parem õppedukus kui nendega võimetelt võrdsete, ent valdavalt välise kontrolli keskmega õpilastel. Põhjus on selles, et sisemise kontrolli lookusega isikud eelistavad situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus, välise kontrolli lookusega isikud eelistavad aga situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus. Head hinded
annaabi.ee 
