1. Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90) 1804. aastal. Prantsusmaast sai taas monarhistlik riik, tugevnes isevalitsuslik võim, kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsustega. Võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. 2. Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu, nad tahtsid taastada seadusliku
1. Reini Liit 1806. Aasta suvel moodustatud liit Prantsuse kontrolli all olevatest 16 Saksa riigist. Reini liidu eestkotjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Reini liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Reini liiduga liitunud riigid lahkusid Püha Rooma riigist. 2. Kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. See pani tugeva matsu ka Prantusmaa majandusele, kus hinnad tõusid ligi 300% ning ka inglismaa majandusele oli see tugevaks hoobiks. Inglismaa suutis sellest üle saada, suurendades kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. 3
2. Napoleoni tee esimesest konsulist imperaatorini. Kui võim koondus esimese konsuli Napoleoni kätte tegi ta ulatuslikke ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda, tugevnes keskvõim. Napoleoni hakati rohkem austama ning 1802.a valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a kuulutas Senat ta imperaatoriks. 3. Napoleoni sõjalised ja majanduslikud katsed põhivastase Inglismaa purustamiseks. Võitluse tulemus. Napoleon kaotas Trafalgari merelahingus ning meredel jäi valitsema Inglismaa. Napoleon otsustas murda inglased majandusblokaadiga ükski Euroopa riik ei tohtinud Inglismaaga kaubelda, see ei avaldanud loodetud mõju vaid halvenes hoopis Prantsusmaa ja tema liitlase olukord, sest: 1. Hakati kaaperdama Prantsusmaa ja tema liitlaste kaubalaevu 2. 1805-1812 tõusid Prantsusmaal hinnad kui 300% 3. Inglismaa suurendas kaubavahetust ülemerekolooniatega 4
8. kl kontrolltöö ajaloos: Napoléoni aeg, Viini kongress, vabadusliikumine 19. saj. I poolel 1.Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90) Napolenist sai Prantsuse keiser aastal 1804. Kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsusega. 2.Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Sõjad Euroopa riikidega jätkusid , sest taheti taastada seaduslik monarhia ja vana kord.
Ajaloo kt pt 17-20 1. Prantsusmaa sõjakäik venemaale - üle piiri tuli 450000 meest, venemaal oli vastu 300000 meest. Napoleoni eesmärk oli purustada vana armee piirilahingus, vallutada moskva ning esitada venemaale rahutingimused. Venemaa taganes, vene sõdurid tekitasid hiigeltulekahju Moskvas. Aleksander lükkas kõik rahulepingud tagasi. Talviseks sõjapidamiseks ei olnud Napoleoni armee valmistunud. 2. Napoleoni langus Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa, sõjategevus Napoleoni vastu kuni prantsusmaa purustamiseni. Napoleon loobus troonist 1814 ja talle anti Elba saar eluaegseks valduseks. Säilitas keisri tiitli. 3. Uue euroopa põhimõtted Legitiimsuse põhimõte ehk seaduslikkuse põhimõte, sooviti kõigi prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate võimule ennistamist. Tasakaalupõhimõte pidi tagama, et ükski võitjariik ei muutuks teistes tugevamaks. Julgeoleku põhimõttest lähtuvalt ümbritseti prantsusmaa puhverriikidega.
Napoleon Viini kongress Kalle Pärt SPR LÕPP • Napoleon Bonaparte – edukas väejuht, Pariisi garnisoni ülem. • 09.11.1799 – riigipööre. • Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. • Direktoorium saadeti laiali. • TV võim läks kolmele konsulile, kellest 1. oli Napoleon. NAPOLEONI AJAJÄRK • Konsulaat (1799-1804) • Suur impeerium (1804-1814) • Sada päeva (lahkumine Elba saarelt kuni Waterloo lahinguni 1815.a) Napoleon esimese konsulina (1799- 1804) UUS PÕHISEADUS • 1799. a lõpp – uus põhiseadus • Riigikord – vabariik • Üldine valimisõigus – vabad mehed vanuses 21. a ÜMBERKORRALDUSED VABARIIGI AJAL • Valitses absolutistliku monarhina. • Võimude lahusus – illusioon. • Kehtestati tsensuur – kontroll trükisõna üle (73 – 13). • Amnestia emigrantidele. • Prantsuse panga rajamine (rahaühik – frank)
SÕDA EUROOPAS 1813. jaanuaris ületasid Napoleoni vägesid jälitavad Vene väed impeeriumi piiri, tungides Varssavi ja Ida-Preisimaale. Vallandus rahvalik võitlus Prantsuse ülemvõimu vastu. Algas vabadussõda, millega kaasnes Saksamaa vabanemine võõrvõimust. Suure armee purustamine venemaal ei alistanud veel Napoleoni. Kevadeks ajas Napoleon kokku äärmiselt võimsa armee. Venemaa, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Portugal, Rootsi ja Austria moodustasid koalitsiooni Prantsusmaa vastu. Kevadises sõjas saavutas Napoleon mitmeid tähtsaid võite, kuid vastased osutusid siiski tugevamaks. Napoleon sai lüüa oktoobris Leipzingi Rahvalahingus. 1814. Varakevadel sõlmisid liitlased lepingu, et Napoleon lõplikult alistada. Märtsis vallutati Pariis, Napoleon loobus troonist, ta saadeti eluaegsesse pagendusse Elba
Ajaloo suuline KT Revolutsiooni algus ja muutused ühiskonnas 1789-1791 Viini kongress ja selle otsused. Uued liidud 1) Revolutsiooni algus ja selle muutused ühiskonnas 1789-1791 Prantsusmaa majanduslik olukord oli halb - ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, rahanduskriis ja majanduskriis. See viis pingeteni ühiskonnas ning kutsuti kokku generaalstaadid (1789). Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1. seisus - vaimulikud 1% 2. seisus - aadlikud 2% 3. seisus - talupojad, käsitöölised, kaupmehed, arstid, advokaadid jt 97% Generaalstaatides ilmnesid vastuolud
J. Rouget de Lisle`i loodud laul , mis on tänaseni Prantsusmaa hümn. 15) Koalitsioonisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu. 16) "Tsiviilkoodeks"- see sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist.(võeti vastu 1804. aastal ) 17) Reini Liit- Pärast okupeerimist 16. Saksa riigist loodud üksus.(1806) Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale, selle eestkostjaks sai Napoleon. 18) Kontinentaalblokaad- Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. 19) Vasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse. 20) Sada päeva- Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai 1815a. uuesti võimule. Olnud võimul 100 päeva purustati ta Waterloo lahingu Prantsusmaa- vastase koolitsiooni poolt. 21) Reaktsioon- vastupanu ühiskondlikule arengule e. tagurlus. 22) Püha Liit- 1815. a
korpuseks. Direktooriumi liikmed olid äraostetavad, seadusandlikul ei olnud võimu. Sisepoliitiliselt oli Prantsusmaa väga raskes olukorras. Tekkis ka mäss.Töötus oli suur,inflatsioon, kadusid eksport, import,riiki raha sisse ei tulnu,majandussuhted teise riikidega kehvad. Kõik oli allutatud rangele tsensuurile.Selleks,et rahvas väga tähelepanu ei pööraks riigis toimuvale laustati uut sõda. Taheti allutada Itaalia, rahvas toetas,sest tehti niivõrd suurt propagandat. BO(U)NAPARTE NAPOLEON - oli elukutseline sõjaväelane, direktooriumile käis ta närvidele ja otsusti saata ära. Arvas ise,et saadeti sõtta tänu tema teenete eest. Tuli aga välja,et sõjad olid väga edukat,Napoleoni populaarsus aina kasvas,ei pööraud tähelepane riigis toimuvale. Rikastus sõjaretketel. Avastas, et Itaalias pole enam midagi vallutada,suundus Egiptusesse (oli Inglismaa koloonia). Tema suurimaks eeskujuks oli Aleksander Suur,tahtis vallutada Aasia ja olla ise kogu impeeriumi juht.Tekkis
-rahvustunde tõus -valgusidude levik -kulturiväärtuste hävitamine/kaitse EUROOPA NAPOLEONI SÕDADE AJAL Napoleoni ümberkorraldused: -tema ümberkorraldused tugevdasid riiki ning parandasid sele majanduslikku olukorda -1804 kuulutas senat ta imperaatoriks -parandas riigi suhteid kirikuga, sõlmis rooma paavstiga konkordaadi Reini liidu loomine ja püha saksa rooma riigi lõpp: -1806 suveks moodustati 16 prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini liit -protektoriks sai Napoleon -kohustus osalema vallutussõdades -vastukaaluks preisimaale ja austriale -liiduga ühinenud riigid lahkusid pühast rooma riigist -hiljem ühinesid liiduga teised saksa riigid, välja arvatud austria ja preisimaa Püha saksa rooma riigi lõpp: -riigilinnade arv langes 314lt 30le -õigusvastaselt võõrandati malta ordu ja saksa ordu valdused -tükeldati vürstpiiskoppide ja kloostrite võimualad -hävitati ülem-saksamaa kloostrite võrgustik Koalitsioonisõjad 1805-1807:
Euroopa Napoleoni sõdade ajal Riigipöörde järel, mis oli toimunud 1799. aastal, jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks ja võim koondus Napoleon Bonaparte'i kätte. Keskvõim tugevnes ja Napoleoni autoriteet kasvas. 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning kaks aastat hiljem kuulutati ta prantslaste keisriks ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees. Ta sõlmis Rooma paavstiga kokkuleppe ehk konkordaadi ja katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Napoleon rajas endale õukonna, et olla võrdväärne teiste Euroopa monarhidega
Euroopa Napoleoni sõdade ajal I Napoleoni Prantsusmaa (lk 84) 1804. aastal kuulutati Napoleon Prantsuse keisriks, parlament saadeti laiali. Napoleoni ümberkorraldused: 1) Kaotati revolutsioonikalender ja pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde 2) Prantsusmaast sai taas monarhistlik riik 3) Võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. 4) Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. II Reini Liidu loomine (lk 85) See on liit, mis moodustati 1806. aastal 16st Prantsusmaa kontrolli all olevast Saksa riigist, mille protektoriks sai Napoleon. Hiljem ühinesid liiduga ka teised Saksa riigid, v.a Austria ja Preisi. III Koalitsioonisõdade jätkumine (lk 85)
Viini kongressi tähtsus rahvusvaheliste organisatsioonide tekkimisel Juba enne Pariisi vallutamist leppisid tähtsamad kuuenda koalitsiooni liikmed kokku diplomaatilise kongressi kokkukutsumise küsimuses. Viini Kongress algas septembris 1814, samal ajal, kui Napoleon viibis Elbal esimeses pagenduses. Viini kongress töötas edasi ka pärast Napoleoni põgenemist Elbalt, samuti tema lõpliku lüüasaamise hetkel Waterloo all. Läbirääkimistel ilmnesid suurriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi korrastamisel ei olnud välistatud uute sõjaliste konfliktide puhkemine. Napoeleoni Sada päeva lükkasid aga erimeelsused tagaplaanile ning liitlased asusid taas ühiselt Prantsusmaa vastu sõdima. Pärast Napoleoni lõplikku purustamist pandi paika sõjajärgse Euroopa uus poliitiline korraldus. Osavõtjariikide esindajad hakkasid Viini saabuma septembris 1814.:
· 1867. Ülestõus>pärast lüüasaamist uued meetodid nt: obstruktsioon iirlaste parlamendis (iirlased takistasid parlamendi tegevust ning nõudsid home rule · 1831-1901 Kuninganna Victoria>viktoriaanlus · 19. Saj II pool Inglismaa domineerimine 1) Tööstuses 2) Rahanduses 3) Kaubanduses Prantsusmaa · 1789.a algas Suur Prantsuse revolutsioon · 1793.a hukati kuningas Louis XVI> algasid revolutsiooni sõjad Preisi ja Austria vastu · Napoleon sündis 1769 1) 10-aastaselt Prantsusmaale sõjakooli 2) Lemmikud ajalugu ja kirjandus 3) Rev. Ajal hakkas jakobiiniks(verejanuliseks) sai sõjaväes kindraliks 4) 1798.a Napoleon saadeti Egiptusesse>lahing türklaste ja inglaste vastu 5) 1799. Napoleoni riigipööre, saab konsuliks 6) 1802.a eluaegseks konsuliks>1802 sai keisriks · Napoleoni vastu sõlmisid liidu Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria 1) 1805
4. aprillil 1792. aastal algas Prantsusmaa sõda Preisimaa ja Austria vastu. Friedrich Wilhelm II suri 16. novembril 1797. aasal Potsdami linnas Sanssouci lossis. 3. Saksamaa 19. sajandil 19. sajandi algul kaasati peaaegu kogu euroopa sõdadesse, mida on nimetatud ka Napoleoni sõdadeks. Sõdade ajastu tõi endaga kaasa olulisi muutusi kogu euroopas. (Tannberg, T 2003) 3.1 Napoleoni sõjad ja reformid Saksamaal Prantsusmaast oli vabariigist jälle muutunud Napoleon Bonaparte'i, Prantsusmaa kunsuli ja valitseja, eestvedamisel monarhistlikuks riigiks. 1806. aasta oktoobris põrmustasid prantslased Preisimaa. Hävitav sõjaline lüüasaamine 1806. aasta oktoobris tegi Preisimaal vana korra lagunemise ja uue, kodanliku ühiskonna ülesehitamise möödapääsmatuks. Lüüasaamine oli Preisimaale rahvuslikuks häbiks, millest ülesaamiseks oli vaja uueneda, et lõppkokkuvõttes kukutada prantslaste ülemvõim. Preisi reformidega taheti saavutada
Kukutati, Louis Philippe (1830 1848) sama dünastia kõrvaline vend. Kodanlaste toetaja. Napoleoni ümberkorraldused: 1804 tsiviilkoodeks (eraomandi puutumatus), uute ettevõtete soodustamine riigi poolt, kontinentaal blokaad Inglismaa vastu. 1807 Tilsiti rahu Rus (alexander I ), 1812 juuni tungib venemaale, venelased taganevad, septembriks jõuab moskvasse. Vene talv aga on karm, hakatakse põgenema ja tagasi jõuab 600000 asemel 100000. 1813 Leipzigi lahing (rahvaste lahing), Saksmannid annavad Napoleonile tappa. 1814 märts Punaarmee Pariisis, Napoleon väikse armeega Elba saarele. 30.mail 1814 kirjutati Pariisis alla rahulepingule, millega Prantsusmaa pidi loobuma vallutustest. 1815 saab uuesti 100ax päevaks troonile. 1815 juunis Waterloo lahing (BEL), Napoleon lootis võita aga sai suhu täna sellele et Preisimaa väed jõudsid appi. Saadeti asumisele Püha Helena saarele. 1821 sureb.
saksamaa II ülesanne. Koosta lühikokkuvõtted ( 5-6 lauset)järgmiste teemade kohta: · Prantsuse-Vene suhted- Tilsti sõlmitud ''igavene sõprus'' oli ajutine, kuigi mõlemale meeltmööda. Venemaa võttis seda kui lüüasaamist ja alandust. Prantsusmaa ei olnud rahul sellega, et venemaa rikkus kontinentaalblokaadi. Vastuolude süvenemine viis sõjani, mis algas 1811. a. Sõjaliste ettevalmistustega. Venemaa sõlmis küll liidulepinguid, aga Napoleon koondas Suure Armee- üle 650 000 armee ja nendest pooled oli Prantsusmaa vasall-ja liitlasriikide sõdurid. Suure Armee häving Venemaal- 1812 aasta 24.juunil alustasid Napoleoni väed sõjakäiku venemaale 450000 mehelise armeega ja venemaal oli neid vastu võtmas veel ~300 000 meest. Eesmärgiks oli purustada vene armee põhijõud, vallutada moskva ning esitada rahutingimused. 1812.a augustis määras
Viini kongress 1814-1815 NIMI ! 2011 Sisukord: 1. Algus 2. Osalejad 3. Elulugu 4. Restauratsioon 5. Legitiimsus 6. Restitutsioon 7. Euroopa jagamine 8. Nelikliit ja Püha Liit 9. Idaküsimus 10. Lõpuakt 10. Kokkuvõte Algus: Märtsi lõpul 1814 sisenesid Vene keiser Aleksander I ja Preisi kuningas Wilhelm III oma vägedega Pariisi . Napoleon I , kes oli sunnitud troonist loobuma , saadeti Elba saarele. Elba saarest sai tema eluaegne valdus. Kõikidel riikidel , kes Napoleoni vastu sõdisid, pidid oma probleemid lahendama. Need olid seotud omavaheliste vastuoludega uue korra loomisele ja rahu kindlustamisel Euroopas. Vahetu taust oli Napoleoni kaotus ja alistumine mais 1814, mis tegi lõpu 25 aastasele peaaegu katkematule sõjale. Septembris 1814 asus Viinis kokku sõja võitnud riikide kongress , milles
sealsed väikeriigid. Itaaliasse saadeti Napoleon( Bonaparte). Direktoorium alustas ka sõda, kuna Bonapart oli muututnud liiga tüütuks, ta püüdis direktooriumit ära osta, oli hea sõjaväelane ja kindral. Otsustati ta ära saata Itaaliasse. Itaalia sõjaretks algas 1796 ja see oli väga edukas. Prantsusmaal olid hiilgavad võidud. Nii räägitigi Napoleoni võitudest mitte riigis valitsevast näljast jne. Itaalias rööviti kokku varandust ja Napoleon rikastus sõjakäikude ajal tohutult.Itaalia oli sisuliselt alistatud ja temast sai Prantsusmaa liitlane. Napoleon leidis et Itaaliast on vähe ja ta liikus edasi 1798 Egiptusesse. Egiptus oli Inglismaa koloonia ja Inglismaa oli Prantsusmaa suurim vaenlane. Inglismaa tuli ära võtta neilt, sest see vähendab Inglismaa võimu Vahemerel. Tal oli ka nõrkus idamaade vastu ja ta iidol oli Aleksander Suur. Napoleoni plaanid olid suured- tahtis vallutad Aasia
Zirondiinud(parempoone) ja "päästa Suur Prantsuse Revolutsioon". montanjaarid(vasakpoolne)- Hukatute hulgas oli ka Prantsusmaa erakonnad.Kontrrevolutsioon > kuninganna Marie Antoinette. revolutsioonisõjad Revolutsiooni 2. aastal 9. termidoori Rahvuskonvent otsustas kuninga riigipöörde järel (27. juulil 1794) see nii hukata, Louis XVI hukati 21. Jaanuar ka läks.Robespierre oli ka 1793. Nüüdsest oli kogu monarhistlik revolutsiooniaegse Kõrgema Olendi kultuse looja.Zirondiinide võimult valitsusasutuste struktuuri: Konvendi kukutamiseks loodi asemel loodi Seadusandlik Korpus, Rahvapäästekomitee > jakobiinide mis koosnes alam- ja ülemkojast: diktaktuur>Ühiskondliku Julgeoleku Viiesaja Nõukogust ja Vanemate komiteeRahvapäästekomitee-12 liiget. Nõukogust. Valitsevaks organiks sai
Väätsa Põhikool Euroopa Napoleoni sõdade ajal Napoleoni langus Referaat Õpilane: Heili Solman Juhendaja: Ruth Tuuleveski Väätsa 2014 Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. aasta riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks. Napoleon Bonaparte kätte koondus esimese konsuli tegelik võim.Napoleoni autoriteet rahva hulgas kasvas 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuiks ning kaks aastat hiljem (1804) kuulutas Senat ta ,,prantslaste keisriks" ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Selline koodeks sai hiljem eeskujuks paljudele riikidele oma seadusandluse väljatöötamisel.
Ebaõnnestus Inglise-Hispaania Napoleoni plaan vallutada Inglismaa. Borodino lahing 1812 Prantsusmaa Prantsusmaale jäi lahinguväli, kuid vene Venemaa armeed ei hävitatud. Leipzigi lahing 1813 Prantsusmaa Napoleon sai lüüa. Napoleon kaotas 1814 In,Ve,Hi,Pr,A,Po,R võimu ja saadeti Elba saarele. Waterloo lahing 1815 Prantsusmaa Napoleoni väed purustati. Napoleon saadeti In,Ve,A,Pr 1815 Saint Helena saarele. 6. Millal, miks ja kes osalesid Viini kongressil?........................................................................... ...........................................
1. USA sünd 2. Tööstuslik pööre 3. Millised olid Prantsuse revolutsiooni põhjused? 4. Iseloomusta Prantsuse ühiskonna jagunemist seisusteks 5. Rev-i algus? Milliseid muudatusi viis Asutav Kogu ellu revolutsiooni esimestel aastatel? Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon? I põhiseadus ja uus riigikord? 6. Millised olid poliitilised jõud Prantsuse parlamendis peale põhiseaduse vastuvõtmist? 7. Millal kukutati kuningavõim ja kehtestati vabariiklik kord? 8. Mis on generaalstaadid, Rahvuskogu, Asutav Kogu, revolutsioon, reform 9. Millal hukati kuningas? Kuidas reageerisid välisriigid? 10. Miks ja millises olukorras loodi Rahvapäästekomitee? Jakobiinide diktatuur? Nende juhid? Iseloomusta nende valitsemisaega. Uus põhiseadus? 11. Selgita mõisted: diktatuur, terror
Kogunes esinduskogu, mille ülesandeks oli tagada toimiv valitsus, välispoliitika jms. 1787. aastal moodustati riikide liidust liitriik ehk föderatsioon. Keskvõim kontrollis välispoliitikat ja kaubandust, rahandust, riigikaitset. Osariikide kompetentsi jäi õiguskord, kooliharidus ja ka majandus. See riik, mis kujundati, oli presidentaalne vabariik. President on nii riigipea kui ka valitsuse ja täitevvõimu juht. Seadusandlikuks organiks sai kongress ning kõrgem kohtuvõim läks ülemkohtule. Rakendati Montesquieu võimude lahususe teooria. Küsimused: 1) Inglise parlamendil ja valitsusel olnuks võimalik Ameerika iseseisvussõda vältida JAH , EI ? 2) Miks kujunes USAst demokraatlikum ja liberaalsem maa kui olid seda toonased Euroopa riigid? Vastused: 1) JAH EI * Kui poleks kehtestanud nii palju makse, * Liiga suur vahemaa raske valitseda
Ajalugu 1. Viini kongress (millal? Osavõtjad, otsustajad, mida arutati?, tulemus). 1814-1815a suveni. Osavõtjad- 216 esindajat enamikust Euroopa riigist, peamisteks otsustajateks olid Inglismaa, Austria, Venemaa, Preisimaa, suurematest riikidest ei osalenud Türgi. Läbirääkimistel ilmnesid suuriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi ,,korrastamisel" ähvardasid puhkeda uued sõjalised konfliktid. Napoleoni Sada
võitlusviisiks üksikvõitlejate ja massiliste rünnakukolonnide kombinatsioon. Sõjavägi kujunes senisest mobiilsemaks ja efektiivsemaks – vabalt liikuvad ja tulistavad laskurid, suurtükitule paindlik kasutamine, rünnakukolonnid ahelike asemel. - jalaväerelvade täiustamine – ränilukuga püssid ja täägid - massiarmeede loomine II Viini süsteem ja selle lagunemine. 1) Viini süsteem õpik III, lk.162-166 II 1. Viini kongressi süsteem Napoleoni kukutamise järel 1814.a. Prantsusmaa okupeeriti ja võitjariigid kogunesid Viini looma Euroopa uut poliitilist korraldust. Saabus 216 esindajat kõigist Euroopa riikidest. Kongressi teglikke otsuseid mõjutasid aga vaid suurriigid: Inglismaa, Venemaa, Preisi, Austria ja ka võidetud, kuid ikkagi suurriigiks tunnistatud Prantsusmaa. Kongressi võõrustajaks oli Austria kantsler Metternich, reaalpoliiitk, kes juba Austria killustatuse tõttu hoidis kongressilt eemale vabameelsed ja rahvuslikud taotlused
kehtestamist, mis aga rahvale ei meeldinud ja selle tulemusel 1794. aastal kukutati jakobiinide diktatuur. Pärast jakobiinide kukutamist valiti uus võimuorgan Direktooriom, mis tugines eelkõige uusrikastele, kes olid revolatsiooni ajal varanduse kogunud. Pärast direktooriumi aega selle võim vähenes ning lõppes Napoleoni riigipöördega 16. Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. aasta riigipöörde järel jäi Prantsusmaa edasi vabariigiks, mida juhtis Napoleon, kes tegi suured ümberkorraldused Prantsusmaal. 1802. aastal valiti Napoleon eluaegseks konsuliks ja kaks aastat hiljem kuulutas Senat ta imperaatoriks ning Prantsusmaast sai jälle monarhistlik riik. 1804. aastal võeti vastu Tsiviilkoodeks. 1806. aasta suvel moodustati Prantsuse võimu all olevast 16 Saksa riigist Reini Liit, mis pidi osalema impeeriumi vallutussõdades. Prantsusmaa suurim vastane oli Euroopa enim arenenud riik Inglismaa
Absolutism valitses 17.-18. Sajandil Euroopa riikides, näiteks Venemaal, kus valitses tsaar, Türgis, kus valitses sultan ja Prantsusmaal, kus valitses kuningas. Absolutistliku riigivormi peamisteks tugedeks oli ametnikkond ja sõjavägi. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja oma nooruse või vähese huvipuuduse tõttu tegelikust valitsemisest kõrvale jäi. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimesse seisusesse kuulusid vaimulikud, teise aadlikud ning kolmas seisus oli kõige suurem ja sellest suurema osa moodustas talurahvas, kuid sinna kuulusid ka linnarahvas, näitkeks pankurid, kaupmehed, töösturid ja haritlased. Allapoole seisusi kuulusid kerjused ja kodustud. Esimene ja teine seisus olid ühiskonnas eelisseisundis
25. juuni- inglaste ja emigrantide ebaõnnestunud dessant Quiberoni poolsaarel (Bretagne's). 10. oktoober- toimus rojalistide vandemjääri ülestõus. 2. november- loodi Direktoorium, kehtima hakkas kolmas põhiseadus. 1796 3. märts- algas Napoleoni sissetung Itaaliasse 1797 4. september- toimus 18. fruktidoori riigipööre 1798 1. juuli- Prantsuse väed tungisid Egiptusesse 1799 10. november- toimus brumääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. Seda loetakse ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks. SPR KRONOLOOGIA Suur Prantsuse Revolutsioon 18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse
Peale hääletamist saadeti projekt Senatisse, kes pidid selle kinnitama. Kinnitatud projekt anti tagasi I konsulile, kes kuulutas selle välja. Taheti selle läbi näidata, et rahvas on ikkagi kaasatud riigitegevustesse. Napoleoni ajal deklareeriti, et maavaldused on puutumatud. Kindlustunne, et keegi ei saa võtta neilt maad ära. Kodanlased said enamiku maast revolutsiooni järel. 1804 demokraatia mängimine lõppes ning 1804 krooniti Napoleon keisriks. Monarhia Prantsusmaal oli taastatud. Napoleon taastas ka monarhiavälise külje, rajas omale keisriõukonna. Rajas ka uue aadli e. keisririigi aadli. Alustas tiitlite jagamist, alati ei pidanud tiitli saanu olema kõrget päritolu. Võib öelda, et tiitleid jagas Napoleon nende oskuste pärast, mitte nende päritolu pärast. Napoleoni aega iseloomustab tugev keskvõim. Prantsusmaa eri piirkonnad kandsid nime departemang - haldusüksus, neis oli võim prefekti käes. Prefekt oli otseselt keisri poolt määratud
autoriteet väike. · Prantsusmaad ähvardas vanade Euroopa monarhide rünnak ja kardeti, et kuningas on pigem sissetungijate poolel. · 1792 vallutas rahvamass Tuileries' lossi. Kuningas vangistas ja hukati 1793 giljotiinil. · Jakobiinide diktatuur hirmuvalitsus, poliitilistel motiividel tapeti mitukümmend tuhat inimest, vangistati sadu tuhandeid. 1794 hukati. · Kuni 1799. aastani valitses viieliikmeline Direktoorium. Napoleon Bonapater ( 1769-1821 ) · Napoleon Bonaparte - silmapiastev kindral, kes sooritas riigipöörde ning tõusis esimese konsuli tiitliga Prantsusmaa ainuvalitsejaks. · Võimule tõustes hakkas rajama tsentraliseeritud bürokraatlikku riiki: omavalitsuste ja rahva esinduse õiguste kärpimine, suur roll politseil, lasi koostada mitu seaduste kogu ,, Tsiviilkoodeks ,, inimeste võrdsus seaduse ees eraomandi puutumatus, kiriku lahutamine riigist. · 1804 lasi end kroonida keisriks. Napoleoni sõjad
3. Miks kutsus Louis XVI kokku generaalstaadid? – Lootis, et nende abiga saab majanduskriisist lahti. 4. Millal ja millise sündmusega algas revolutsioon? – 1789. Aastal Bastille kindluse vallutamisega. 5. Too välja olulisemad ümberkorraldused 1789-1790. Aastatel? – Kaotati seisuslikud õigused, talupojad vabastati teotööst, kaotati ka kirikuhümnis, võeti vastu „inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon“ 6. Milline riigikord kujunes 1791. Aasta põhiseadusega? – Piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. kohtuvõim valitud kohtunikel, seadusandlik – monarhia pooldajad ja saadikud. 7. Millal kuulutati Prantsusmaa vabariigiks? Mis sai kuningast? – 22. Septemberil 1792. Aastal kuulutas Rahvuskonvent Prantsusmaa vabariigiks. Kuningas vabastati hiljem hukati. 8. Millistel poliitilistel seisukohtadel olid jakobiinid? Kes oli nende toetajaskond? – Juhtroll. 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
