Müügitulemuse välja toomiseks. Deebet soetusmaksumus Kreedit müügihind Kui kreedit on suurem deebetist on kasum. Kui deebet on suurem kreeditist on kahjum. Ei ole alg- ega lõppjääki. 13.Kuidas koostatakse kontoplaan, mille jaoks? Kontoplaan on süstematiseeritud kontonumbrite ja nimetuste järgi. Nt : 1010 Kassa 1020 Arvelduskontod 1210 Nõuded ostjate vastu 2131 Võlg tarnijatele 2151 Maksuvõlad 2 14.Mida nimetatakse süneetilisteks kontodeks, kuidas avatakse? Sünteetilised kontod avatakse bilansi kirjete alusel, peetakse ainult rahalises väljenudses. Materjalide, tooraine, kaupade arvestust ei saa pidada ainult rahalises väljenudses nende osas on vaja arvestust pidada naturaalnäitajates, seetõttu tuleb paraleelselt sünteetilise arvestusega pidada analüütilist arvestust, mis on detailsem ja konkretiseerib sünteetilise arvestuse andmeid. 15.Mida nimetatakse analüütilisteks kontodeks, kuidas avatakse?
raamatupidamisregistri väljavõtet. Kõige lihtsam vorm konto kujutamiseks on konto rist. kontol on kaks poolt DEEBET ja KREEDIT. Bilansi järgi eristatakse aktiva- ja passivakontosid. Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel 15. Sünteetilised ja analüütilised kontod. Sõltuvalt info detailiseerituse astmest jaotatakse kontod sünteetilisteks(sünteesivateks) kontodeks (control accounts) ja analüütilisteks kontodeks (subsidiary accounts). Analüütilised kontod detailiseerivad konkreetset sünteetilist kontot. Sünteetilistele kontodele on enamasti võimalik avada mitut analüütilist kontot. Näiteks sünteetilise konto "Nõuded ostjate vastu" analüütilistel kontodel peetakse arvestust konkreetsete ostjate (klientide) kohta. Sünteetiliste ja anlüütiliste kontode vahel on tihe seos, mis väljendub
Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive. Kui konto algsaldo puudub siis leitakse lõppsaldo deebet ja kreeditkäibe vahena või vastupidi vastavalt kontodele. Kontodel tehakse kokkuvõtteid iga kuu, see on kuu viimase kuupäeva seisuga. Ning leitakse bilansikontodel uus algsaldo järgneva kuu esimeseks kuupäevaks. Kontosid millel saldo võib esineda nii deebetis, kui ka kreeditis nim. aktiva - passivakontodeks. Sellisteks kontodeks võivad olla arveldused ostjate ja tarnijatega jne. Kontraaktivakonto reguleerib ( mingi) aktivakonto jääki, kuid ise on passivakonto iseloomuga. Näiteks " Põhivara kulum". Sellel kontol peetakse arvestust nagu tavaliselt passivakontol, kuid bilansis vähendab (reguleerib) ta aktivakonto põhivara jääki. Saadud summa moodustab põhivara jääkmaksumuse. Konto jääk asub konto kreeditis. Kontrapassivakonto- reguleerib mingit passivakonto jääki, kuid on aktiva konto iseloomuga.
Stevin võttis kasutusele kümnendmurrud ja nimetas esmakordselt raamatupidamist teadusena ja väitis, et arvutus on peale mikrotasandit ka makrotasandil. Tekkis kontode klassifitseerimine, kuid bilansiskeemil paiknes veel passiva vasakul ja aktiva paremal pool. 17 sajandil Jacques Savary oli teine suur tegija ja tema teos, kus oli 1700 lehekülge, kus oli ka äriseadustik, jagas kontod analüütilisteks ja sünteetilisteks kontodeks, vara soetusmaksumuses, perioodilised inventuurid ja oli käibeandmiku koostaja. Gottfried Wilhelm von Leibniz tõi 17 sajandil suuri saavutusi matemaatikas ja füüsika valdkonnas. Daniel Defoe tegi firma, kus esimesena tuli kasutusele tööaja arvestus, asutas midagi haige- ja pensionikassa laadset ja tegi töötajatele koolitusi. Tema oskas arvestada täpselt toodete lisakulud ja palgakulud ning panustas kuluarvestusse. Carnegie tegi firma, oli edukas
aruandeperioodil. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes,igale bilansikirjele avatakse üks kuni mittu eraldi kontot. Kõige lihtsam on kontot kujutada kontoristina, vasakul pool deebet ja parem kreedit. Kokkuvõtte ilma algsaldota- käibe. Bilansikontodel on kajastatud raamatupidamiskohustuslase varade kohustuste ja omakapitali alajaaki vahelised muudatused ning lõppjääk.Kasumiaruanne kontosid nimetatakse ajutiseks kontodeks seetõttu, et nad perioodi lõppedes suletakse ja neil ei ole alg- ja lõppsaldod.Aktiva ja passivakontosid nimetatakse püsivateks, sest et neid ei suleta ja nendel on alg ja lõppsaldo. Kontoplaan – ettevõttes kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstimatiseeritud loetelu. Bilansikirje – eraldi nime ja omaete summaga rida bilansis. Kontode avamise 3 seaduspärasust: Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel; algsaldod kirjendatakse konto sellele
algsaldota. Kontode deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäiveks ja kontro kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäiveks. Lõppsaldo arvutamiseks üldreegel: algsaldo + sama poole käive - vastaspoole käive 13. Sünteetiline ja analüütiline arvestus. Seosed sünteeteliste ja analüütiliste kontode vahel Sünteetilisteks kontodeks nimetatakse kontosid, kus peetakse majandustehingute arvnäitajate arvestust ainult rahalistes näitajates. Konkretiseeritud ja detailset arvestust peetakse analüütilisteks kontodel nii naturaal- või töö ja rahalistes näitajates ja seega annavad analüütilised kontod detailset informatsiooni mingi sünteetilise konto kohta. Seosed : Iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontodele.
Deebeti ja kreediti tähendus aktivakontodel ja passivakontodel on erinev. Aktivakonto – aktivakontodel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Aktivakontodel on reeglina alati deebetsaldo. Passivakonto – passivakontodel kogutakse andmed kohustuste ja omakapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Passivakontodel on reeglina alati kreeditsaldo. Sünteetilised ja analüütilised kontod. Sünteetilisteks kontodeks nimetatakse summeerivaid kontosid. Kontraarsed ja põhikontod - . Kontraarseid kontosid kasutatakse põhikontol arvestatava objekti maksumuse täpsustamiseks, kas maha- või juurdearvestise kajastamiseks. Ajutised ja püsivkontod. Ajutised kontod on kõik tulu- ja kulukontod. Püsivkontod on kontod, mille lõppsaldod kantakse bilanssi vastavatele kirjetele.
· aktiva- ja passivakontode deebetil ja kreeditil on vastupidine tähendus · · Raamatupidamislausend · Majandustehingute kontodel registreerimise eeskiri. · Näitab, milliseid kontosid tuleb debiteerida ja milliseid krediteerida. · · Kontode korrespondeeruvus · Kontode omavaheline seos. Lausendiga luuakse raamatupidamises seos ehk korrespondeeruvus. Omavahel seotud kontosid nimetatakse korrespondeeruvateks kontodeks. · · Lihtlausend · Kanne ühe deebetiga ja ühe kreeditiga. · Ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga · · Liitlausend · Ühe konto deebet korrespondeerub kahe või enama konto kreeditiga või ühe konto kreedit korrespondeerub kahe või enama konto deebetiga. · Liitlausendi saab kirja panna ka lihtlausenditega. · · Raamatupidamiskirjend · lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne.
Kontode deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäiveks ja kontro kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäiveks. Lõppsaldo arvutamiseks üldreegel: algsaldo + sama poole käive - vastaspoole käive 11) Sünteetiline ja analüütiline arvestus. Seosed sünteetiliste ja analüütiliste kontode vahel: Sünteetilisteks kontodeks nimetatakse kontosid, kus peetakse majandustehingute arvnäitajate arvestust ainult rahalistes näitajates. Konkretiseeritud ja detailset arvestust peetakse analüütilisteks kontodel nii naturaal- või töö ja rahalistes näitajates ja seega annavad analüütilised kontod detailset informatsiooni mingi sünteetilise konto kohta. Seosed : Iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontodele.
Vara, kohustused ja omakapital Valem : Vara = kohustused + Tulu, kulu ja kasum Valem : Kasum= tulu kulu Majandusaasta aruanne aega teha 6 kuud aruanne esitatakse äriregistrile BILANSS Näitab ettevõte finantsseisundit (vara, kohustus, omakapital) ühes momendis, mingil kindal päeval. Kontod ja kahekorde kirjutamine konto avatakse bilantsi iga alakirja kohta. Kontod jagunevad algul Aktiva ja passiva kontodeks. (kulude, tulude, vahekontod) Kõik aktiva kontod käituvad ühte moodi. Aktivakonto suureneb deebetis, passivakonto suureneb kreeditis. Aktivakonto väheneb kreeditis, passivakonto väheneb deebetis. Kasumiaruanne Müügitulu +50 000 Materjalikulu -10 000, tööjõukulu (palg ja sots. Maks) -20 000, -6 600 muud tegevuskulud : rendikulud -1 000 amortisatsiooni kulu -3 000 muud ärikulud : kingitused, trahvid jms -2 000 muud äritulud ------------------------------- Ärikasum
Kontod liigitatakse 7.rühmaks: 4 · 1 bilansi aktivakirjete kontod · 2- bilansi passivakirjete kontod · 3 tulude kontod · 4 kulude kontod · 5 tulude koondkontod · 6 kulude koondkontod · 7 tulud ja kulude koondkonto · Kontorühmad koosnevad kontoklassidest. · Kontoklassi määrab kontokoodi kaks esimest numbrit. · Kontod liigendab nimelisteks kontodeks kontokoodi kolmas ja neljas number. Kontoklassid: · Varade kontod kontokl.11-19 · Kohustuste kontod kontokl.21 · Omakapital kontokl.22 · Tulude kontod kon.kl.31,35,37 · Kulude kontod 40,41,42,43,44,46,48 · Tulude koondkontod 50 · Kulude koondkontod 60 · Tulude ja kulude koondkonto 70- Raamatupidamise siseeeskirjad on kohustuslikud (kassapõhise arvestusmeetodi kasutamisel soovituslikud). Raamatupidamise siseeeskirjade sisukord: · Kontoplaan
aktivakonto iseloomuga (ehk S1 = So + DK – KK, kusjuures saldo esitatakse konto 31 deebetpoolel). Konto saldot näidatakse bilansi passivas „ – „ märgiga. Kontrapassivakontoks on nt Omaaktsiad. Lisaks bilansikontodele on veel kasumiaruandekontod. Kasumiaruandes eristatakse tulusid ja kulusid ning sellest lähtudes on vastavalt tulu- ja kulukontod. Neid kontosid nimetatakse ka ajutisteks kontodeks, kuna perioodi lõppedes need suletakse ehk neile kontodele ei saa jääda saldosid. Tulukontode käitumine sarnaneb passivakonto käitumisele, st et tulukonto suurenemine toimub konto kreeditis. Tulukonto sulgemine on deebetpoolel – perioodi lõpul konto deebetkäive võrdsustatakse kreeditkäibega ja saldot ei ole. Skemaatiliselt kujutades käituvad tulukontod järgmiselt: D Tulukonto K
Kontserni ettevõte kajastab selle tehingu puhul ainult konsignatsioonitasu. Konsignatsioonitasu kajastatakse teenuse osutamise perioodil kasumiaruandes ,,Muu müügituluna", kui sedalaadi teenuste osutamine kuulub kontserni ettevõtte põhitegevuse hulka. Kui sellised tehingud ei vasta kontserni ettevõtte põhitegevuse kriteeriumitele, ei 15 kajastata konsignatsioonitasu ,,Muu müügituluna", vaid kontserni kasumiaruandes ,,Muude äritulude" all. Varude avatud kontodeks on näiteks analüütilised kontod, mis on grupeeritud vastavalt varude iseloomule. Näiteks: naistekaubad, toidukaubad, meestekaubad, tööstuskaubad, ostetud taara, aiatarbed, materjalid jpm. Varude algdokumentideks on näiteks valdavalt kaubaga sisse tulnud saatelehed (arved). Varude materiaalne vastutus langeb valdavalt kaupluse juhataja õlule. Järjepidevalt kontrollib kaupluse juhataja kaubavarude suurust ja ringlust, vaadates üle pikalt seisma jäänud kaubagrupid. 3
ühtlustada ühetaoliste majandustehingute arvestust eesmärgiga üldistada ettevõtte aruandelist informatsiooni [6 : 165]. Iga ettevõtja kinnitab oma kontoplaani vastavalt vajadusele, oskustele ja raamatupidamisprogrammi võimalustele. Paljudel juhtudel on raamatupidamisprogrammides juba olemas kontoplaanid, mida raamatupidajad täidavad [1 : 73]. Bilansi kirjete sisust lähtuvalt on jagatud raamatupidamiskontod aktiva ja passiva kontodeks ning kasumiaruande kirjetest lähtuvalt tulu- ja kulukontodeks. Raamatupidamis seadus ei nõua otseselt kontode numereerimist, kuid hea raamatupidamistava järgi tähistatakse kontoplaanis aktivakontode numbrid alati tunnusega ,,1" ning passivakontode numbrid tunnusega ,,2" kontonumbri esimeses järgus. Samtui lihtsustavad kontode numbrid andmete töötlemist [7 : 21]. Ettevõte võib liigendada kontosid viieks rühmaks. Rühma tähistab konto koodi esimene number:
Iga tehingu üksikut muutust bilansikirjel kajastada, uue bilansi koostamisega, on praktiliselt võimatu ja ebaülevaatlik. Samal ajal on väga keeruline ka kõiki toimunud tehinguid meeles pidada. Seetõttu võetakse iga bilansikirje muutuste pidevaks arvestuseks kasutusele kontod. Konto on info registreerimise ja säilitamise vahend, mis annab ülevaate iga üksiku vara, kohustuse ja omakapitali kirje kohta. Bilansi alusel jaotatakse kontod aktiva ja passiva kontodeks. Kontod, kus registreeritakse varades toimuvad muutused on aktiva kontod. Kohustuste ja omakapitali osas toimuvad muutused registreeritakse passiva kontodel. Aktiva- ja passiva kontod deebeti ja kreediti tähendus erinev. Kontode avamisel kirjendatakse nendele kõigepealt saldo (algjääk). Algjääk saadakse eelmise arvestusperioodi bilansist. Seejärel märgitakse kõik kontoga seotud majandustehingud. Suurenemise ja vähenemisega seotud tehingud kantakse konto erinevatele pooltele.
Lausendite vormistamisel majandustehingu kirjendamisel on oma kindel järjekord: 1. koostatakse lausend; milliseid kontosid kasutame 2. Kirjend algdokumendile; 3. Kanne päevaraamatusse; 4. Kanne pearaamatusse Deebetid kreeditit kirjendades peab säilima võrdsus, ehk deebet peab olema alati kreeditiga. Sellis võrdsust nim korrespondeeruvuseks ehk vastavuseks. Kontode omavaheline seos mida tingib majandustehing ja omavahel seotud kontosid nim korrespondeeruvateks kontodeks. Raamatupidamise lausendite liigid: 1. lihtlausend- lausendamiseks kasutatakse ühte deebetit ja ühte kreeditit. 2. Liitlausend- lausendi moodustamine toimub ühe deebeti ja mitme kreedit kontoga v ühe kreedit konto ja mitme deebet kontoga. 3. N1: Müügiarve ja kaubamüük: NB D: nõuded ostjate vastu 1180 K: Tulu 1000 K: Käibemaks 180 N2:Ostuarve: NB D: ladu/kulu 1000 D: käibemaks 180 K: võlad tarnijatele 1180 3
samaväärse summa ulatuses nii deebetisse kui ka kreeditisse. Miks? Sest iga majandustehing põhjustab muudatusi vähemalt kahel bilansikirjel, suurendades või vähendades neid. Tihti aga ei piisa kahest kontost, vaid on vaja ühe majandustehingu jaoks kasutusele võtta rohkem kontosid kolm, neli.. Ka sellisel juhul ei kaota seaduspärasus deebet = kreedit oma jõudu, vaid toimib endiselt suurepäraselt. Korrespondeeruvateks kontodeks nimetatakse tehingu kirjendamisel kasutuselevõetud kontosid. Neist kasutuselevõetud kontodest on tekitatud kontrollsüsteem, sest kõik majandustehingud on registreeritud vastavates registrites ja tehinguliste seoste väljatoomisteks ning neist järelduste tegemiseks on see hea ja lihtne viis, sest kokkuvõtetes peavad ju deebetid-kreeditid, aktivad-passivad omavahel võrdsed olema. Raamatupidamislausend ehk lihtsalt lausend (kirjend) on korrespondeerivate
Iga tehingu üksikut muutust bilansikirjel kajastada, uue bilansi koostamisega, on praktiliselt võimatu ja ebaülevaatlik. Samal ajal on väga keeruline ka kõiki toimunud tehinguid meeles pidada. Seetõttu võetakse iga bilansikirje muutuste pidevaks arvestuseks kasutusele kontod. Konto on info registreerimise ja säilitamise vahend, mis annab ülevaate iga üksiku vara, kohustuse ja omakapitali kirje kohta. Bilansi alusel jaotatakse kontod aktiva ja passiva kontodeks. Kontod, kus registreeritakse varades toimuvad muutused on aktiva kontod. Kohustuste ja omakapitali osas toimuvad muutused registreeritakse passiva kontodel. Aktiva- ja passiva kontod deebeti ja kreediti tähendus erinev. Kontode avamisel kirjendatakse nendele kõigepealt saldo (algjääk). Algjääk saadakse eelmise arvestusperioodi bilansist. Seejärel märgitakse kõik kontoga seotud majandustehingud. Suurenemise ja vähenemisega seotud tehingud kantakse konto erinevatele pooltele.
suurenemisega või väljamineku, st. vähenemisega; · millisele kontopoolele seetõttu kirjendatakse. 3.2.4 Sünteetilised ja analüütilised kontod Bilansikirjetele avatud raamatupidamiskontod sisaldavad koondandmeid ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali liikumise ja seisundi kohta. Kasumiaruande kirjetele avatud kontod aga andmeid tulude ja kulude kohta. Kontosid, kus kajastatakse majandustehinguid ainult rahas, jaotamata neid koostisosadeks, nimetatakse SÜNTEETILISTEKS kontodeks. Sellist arvestust nimetatakse sünteetiliseks arvestuseks. Kõrvuti sünteetilise arvestusega peetakse ANALÜÜTILIST arvestust, mis detailiseerib ja konkretiseerib sünteetilist arvestust. Sünteetilistele kontodele avataksegi sisu detailiseerimiseks vastavate nimetustega analüütilised kontod. Näiteks kontole "Võlad tarnijatele" avatakse analüütilised kontod arvlemiseks iga tarnijaga. Analüütilised kontod käituvad alati samuti nagu sünteetiline konto, mille koosseisus ta on.
Passivakonto deebetis näidatakse vähenemisoperatsioonid; passivakonto kreeditis esitatakse algsaldo, suurenemisoperatsioonid ja lõppsaldo. Passivakontode lõppsaldod kantakse bilansi passivasse. Kontraarseid kontosid kasutatakse põhikontol arvestatava objekti maksumuse täpsustamiseks, kas maha- või juurdearvestiste kajastamiseks. Kontraarsel kontol on kaks tunnust: 1)ta kuulub alati põhikonto juurde; 2)ta käitub vastupidiselt põhikontole. Kontraarsed kontod jagunevad kontraaktiva kontodeks ja kontrapassiva kontodeks. Kontraaktiva konto algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo kantakse kreeditisse ning vähenemine deebetisse. Kontraaktiva konto tähendab kreeditsaldoga aktivakontot. Nt Põhikontole Materiaalne põhivara- hoone- 1 000 000 krooni, on kantud hoone soetusmaksumus. D (aktivakonto) Hoone K AS: 1 000 000 LS: 1 000 000 Kontraarne konto Hoone akumuleeritud amortisatsioon 200 000 krooni, kuulub põhikonto juurde ja
majandustehingu poolt esilekutsutud muutused varade koosseisus ja nende moodustamise allikates kajastatakse ühesuguses summas kahel kontol - ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. 6 Seos, mis tekib kontode vahel kahekordse kirjendamise tagajärjel nimetatakse korrespondeerivuseks, ja kontosid, mille vahel seos tekkis nimetatakse korrespondeeruvateks kontodeks. Majandustehingute kirjendamiseks on vaja teada korrespondeeruvaid kontosid, mis vastaksid majandustehingu sisule. Eelpool nimetatud tegevust nimetatakse raamatupidamises lausendi moodustamiseks ja saadud tulemust lausendiks. Lausendi moodustamist kergendab kindlaksmääratud kaalutluste kasutamine. Näide 1: Konto Kassa algsaldo on 100.-, konto Arvelduskonto algsaldo 3500.-. Majandustehing: Toodi arvelduskontolt ettevõtte kassasse 1850.-
Lausendite vormistamisel majandustehingu kirjendamisel on oma kindel järjekord: 1. koostatakse lausend; milliseid kontosid kasutame 2. Kirjend algdokumendile; 3. Kanne päevaraamatusse; 4. Kanne pearaamatusse Deebetid kreeditit kirjendades peab säilima võrdsus, ehk deebet peab olema alati kreeditiga. Sellis võrdsust nim korrespondeeruvuseks ehk vastavuseks. Kontode omavaheline seos mida tingib majandustehing ja omavahel seotud kontosid nim korrespondeeruvateks kontodeks. Raamatupidamise lausendite liigid: 1. lihtlausend- lausendamiseks kasutatakse ühte deebetit ja ühte kreeditit. 2. Liitlausend- lausendi moodustamine toimub ühe deebeti ja mitme kreedit kontoga v ühe kreedit konto ja mitme deebet kontoga. 3. N1: Müügiarve ja kaubamüük: NB D: nõuded ostjate vastu 1180 K: Tulu 1000 K: Käibemaks 180 N2:Ostuarve: NB D: ladu/kulu 1000 D: käibemaks 180 K: võlad tarnijatele 1180 3
storneerima tuleb itaalia keelest ,,stornare" e tagasi kandma). 9. SÜNTEETILINE JA ANALÜÜTILINE ARVESTUS Bilansikirjetele avatud kontodel arvestatakse majanduslikke vahendeid ja nende allikaid suurte rühmadena ning ainult rahalises väljenduses. Näiteks kõik materjalid üheskoos rahaliselt kontol "Materjalid", kõigi hankijate arved üheskoos kontol "Kreeditorid või Hankijad". Niisugust arvestust nimetatakse sünteetiliseks arvestuseks ning neid kontosid sünteetilisteks kontodeks. Ettevõtte juhtimiseks ja materiaalsete väärtuste säilivuse kontrollimiseks peame aga teadma iga materiaalselt vastutava isiku kohta kõikide materjaliliikide laoseisu ja käibeid nii natuuras kui rahas. Samuti vajame infot arvelduste seisukorra kohta iga hankijaga jne. Selleks tuleb paralleelset sünteetilise arvestusega organiseerida ka analüütiline arvestus. Analüütiline arvestus detailiseerib ja konkretiseerib sünteetilist arvestust.
annaabi.ee 
