Küsimuse tekst Loetlege valtsitud lehtmetalli põhiliigid Vali üks: a. kesksordimetall (30...80 mm), lihtprofiilid b. õhuke plekk 0,2...3,9 mm, foolium <0,2 mm c. kujuprofiilid, toru väikese diameetriga (Ø 5...102 mm) d. paks plekk 4...160 mm, vardad läbimõõduga kuni 100 mm Küsimus 21 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kuidas muutuvad kalestunud metallide omadused dünaamilisel rekristalliseerumisel? Vali üks: a. metall omandab väiksema voolavuspinge b. metalli omadused ei muutu c. metall omandab suurema voolavuspinge d. kiiresti ja perioodiliselt toibuvad Küsimus 22 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milline on kuumvormstantsimise stantsipoolte maksimaalne ettekuumutustemperatuur? Vali üks: a. 200...350 °C b. 300...400 °C c. 400...450 °C d. 600...750 °C Küsimus 23 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Remove flag
vertikaalfreespinke ja laupfreese d. horisontaalfreespinke ja silinderfreese Küsimus 12 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Keermestamisel treipingis keermeteraga on liikumised lõikeprotsessis järgmised: Vali üks: a. pealiikumine - tooriku pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine teral risti toorikute teljega b. pealiikumine - tooriku pöörlev liikumine; teral ettenihkeliikumine kooskõlaliikumisena - ühele tooriku pöördele vastab tera liikumine keerme sammu võrra c. pealiikumine - tooriku pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine teral tooriku telje suunas vabalt valitud suurusega d. pealiikumine - tooriku kulgev liikumine, ettenihkeliikumine - tera pöörlemine Küsimus 13 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Revolvertreipink erineb universaaltreipingist järgneva poolest: Vali üks: a. ei saa töödelda keerulise kujuga detaile b. pingi töötsükkel on automaatne
Question text Laserlõikamisega saadud toorikuid iseloomustab Select one: a. vaja kasutada kaitsegaasi b. väike täpsus, suured deformatsioonid c. kitsas lõiketsooni (0,1-0,6 mm), täpsed toorikud, suur lõikekiirus d. lõikepinna kõrge pinnakaredus paksu terasplaadi lõikamisel Question 4 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Plasmakaarkeevitust otsekaarega iseloomustab Select one: a. väike keevituskiirus, lai termomõju tsoon b. ei ole vaja kasutada plasmagaase ja kaitsegaase c. suur keevituskiirus, kitsas termomõju tsoon d. väike aktiveerimisenergia tihedus ja lai termomõju tsoon Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Madaltemperatuuriliste joodistena kasutatakse sulameid Select one: a. Ni - P b. Ag - Cu Zn c. Cu Zn d. Sn Pb Question 6 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
habraste karastusstruktuuride moodustumine kiire jahtumise tõttu ja keevituspingete mõju b. aeglasest jahtumisest tulenevad sisepinged c. habraste karastusstruktuuride moodustumine liiga suure soojussisestuse tõttu ja keevituspingete mõju d. õmbluse kujuteguri vale väärtus ja sellest tulenevad sisepinged Küsimus 2 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõige vähem vesinikku satub õmblusesse keevitades Vali üks: a. rutiilkattega elektroodiga b. aluselise kattega elektroodiga c. happelise katega elektroodiga d. tsellulooskatega elektroodiga Küsimus 3 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keevisliite termomõju tsooni (vööndi) all mõeldakse: Vali üks: a. keevisõmbluse kõrgust b. ainult keevisõmbluse c. metalli terve detaili pikkust d. keevisõmbluse kõrvalala, kus erinesid mikrostruktuuri muutused põhimetallis Küsimus 4 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Liited Keevitusasendid Keevisliidete kontrolli meetodid Keevitusvead-puuduste kõrvaldamine Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Kaitsevahendid
Keevitusmetallurgiat, põhi ja lisa materjalide sobivust, keevitatavust Kvaliteedi tagamist, jörelvalvet, kontrolli, personali pädevust jm Töökeskonda, eralduvaid gagase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm 2. Keevisliited. Keevisliidete tsoonid ja keevitusasendid (skeemid!). Nim keevitamise teel saadud mitme detaili tervikliidet. Keevisliited jagunevad: põkkliide; nurkliide; ots- ehk servliide; katteliide; T e vastakliide. Keevisliidete tsoonid: Põhimetall, põhimaterjal- keevitatav metall v materjal Keevisvann- keevitamise ajal sulas olekus olev põhi- ja lisamteall, millest tardumisel moodutstub keevisõmblus Servavahemik- keevitamiseks ettevalmistatud osade vaheline ruum. Termomõju tsoon- põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused. Sulamistsoon- keevitamise ajal sulanud lisametalli osa. Segunemis- e legeerimistsoon- keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi ja lisametallist. Keevitustsoon- keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala.
2. Keevituse metallurgia protsesside juhtimine seisneb: c) kahjulike lisandite sidumises ja viimises räbusse, keevismetalli desoksüdeerimises ja rafineerimises, keevismetalli legeerimises 3. Keevituse termotsüklit iseloomustavad: a) erinev temperatuur ja jahtumiskiirused keevisliite erinevates tsoonides 4. Keevituse vooluallika ja keevituskaare tunnusjooned avaldatakse koordinaatides e. teljestikus: b) kaare pinge keevitusvool 5. Karastusstruktuurid võivad tekkida keevisliite termomõju tsoonis: a)süsinikteraste osa madallegeerteraste keevitamisel suurtel lehepaksustel ja keevitamisel madalatel temperatuuridel 6. Keevitamisel tekkivad sisepinged põhjustavad: c) Detailide mõõtmete vähenemist (kahanemist) ja kuju moondumist ehk nurkdeformatsioone 7. Keevisliite termomõju tsooni (vööndi) all mõeldakse: d) keevisõmbluse kõrvalala, kus esinesid mikrostruktuuri muutused 8. Keevituskaare pikenedes elektroodkeevitusel ..
) keevitatakse kokku hea keevitatavusega metallidest ja metallisulamitest, näiteks madalsüsinikterastest (süsinikusisaldus alla 0,25%). 1 Koostas: Reppy 21.11.2012 3. Tähtsamate keevitusprotsesside kirjeldus: Kaarkeevitus kattega elektroodiga: Elektroodkeevitamine kuulub rahvusvahelise liigituse järgi ilma kaitsegaasita kaarkeevitusmeetodite rühma. Elektroodkeevitamisel kinnitatakse keevituselektrood elektroodihoidikusse. Keevituskaare, mille temperatuur on 5000...6000 °C, toimel elektroodivarras ja selle kate ning põhimetall sulavad. Tekib keevisvann, kuhu
mustus ning kaitsegaasidest ja räbustist eralduv hapnik. Keevismetalli oksüdeerimine toimub keevitsukaare piirkonnas, elektroodimetalli tilkade pinnal, nende siirdel keevisvanni ja keevisvanni pinnal. Oksüdeerimist mõjutavad järgmised tegurid: a) keevituskaare pikenedes suureneb keevitusmetalli oksüdeerimine b) lisametalli C, Mn, Si sisalduse suurenedes väheneb õmblumetalli hapnikusisaldus, kuid halveneb protsessi kulgemine c) keevitusvoolu suurus, kui sellega kaasneb elektroodimetalli peentilksiire. Näiteks happeliste elektroodie kasutamisel. Praktikas kasutatakse sadestajatena elektroodikatteis olevaid ferrosulameid FeMn; FeSi ja FeTi, mis oksüdeerides desoksüdeerivad rauas. Difuussel desoksüdeerimisel räbus olev aluseline oksiid FeO reageerib räbusse viidud happelise oksiidiga, näit SiO2. Kahjuliku lisandi väävli eemaldamiseks kasutatakse kattesse viidud ferromangaani või MnO. Vesiniku mõju
tähendab, et elektroodi läbimõõt on 2,5 mm ja pikkus 300 mm. Elektroodikate võib olla happeline (A), aluseline (B), tsellulooskate (C) või rutiilkate (R). Elektroodkeevituse eeliseks on see, et selle meetodiga saab keevitada mitmesugustes ilmastikuolues ja väga mitmesuguseid materjale. Puuduseks on see, et elektroodi peab iga vähese aja tagant vahetama ning keevisõmblus tuleb alati puhastada slakikoorikust seega on elektroodkeevitus aeganõudvam. 2. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas MIG-MAG keevitusMIG metallic inert gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 131. Kõige levinum keevitusel kasutatav inertgaas on argoon, Ar. Laialdaselt kasutatakse argooni ja süsihappegaasi segu, näiteks AGAMIX-20, kus argooni on 80% ja 20%. 3. Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas MAG metallic activ gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 135. MAG keevituses kasutatakse aktiivgaasina süsihappegaasi, CO2. (Vt joonis 2)
2 Sissejuhatus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajaloost: 1882. a. N. Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1890a. C.L.Coffin patenteeris metallelektroodi 1904.a. O. Kjellberg võttis kasutusele kattega metallelektroodi 1912 a. E.G.Budd kasutas esmakordselt punktkeevitust autokere keevitamisel 1928.a. A. Alexander kasutas esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne.Tänapäeval enamkasutatavad elekterkeevituse liigid on: · käsikaarkeevitus
läbimõõdu ja pikkuse järgi, näit märge 2,5-300 tähendab, et elektroodi läbimõõt on 2,5mm ja pikkus 300mm. Elektroodikate võib olla happeline (A), aluseline (B), tsellulooskate (C) või rutiilkate (R). Elektroodkeevituse eeliseks on see, et selle meetodiga saab keevitada mitmesugustes ilmastikuoludes ja väga mitmesuguseid materjale. Puuduseks on see, et elektroodi peab iga vähese aja tagant vahetama ning keevisõmblus tuleb alati puhastada šlakikoorikust – seega on elektroodkeevitus aeganõudvam. 2. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas MIG-MAG keevitusMIG – metallic inert gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 131. Kõige levinum keevitusel kasutatav inertgaas on argoon, Ar. Laialdaselt kasutatakse argooni ja süsihappegaasi segu, näit AGAMIX-20, Kus argooni on 80% ja süsihappegaasi 20%. 3. Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas MAG – metallic activ gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 135. MAG keevituses kasutatakse aktiivgaasina süsihappegaasi, CO2
Keevitusvooluna kasutatakse vastupolaarset (DC+) alalisvoolu, kus elektrood ühendatakse vooluallika +klemmiga. Keevitusvool antakse energiakadude vähenda- miseks keevitustraadile keevituspüstolisse kinnitatud voolukontakti abil vahetult enne keevituskaart. Keevituskaare piirkonda kaitstakse sinna juhitava kaitsegaasi joaga. MIG/MAG-keevitust loetakse poolautomaatseks, kuna elektroodi etteandmine on mehhaniseeritud, keevitusliikumine e keevitus püstoli liikumine piki õmblust toimub keevitaja käe abil. Keevitustraat Kanal Voolukontakt Elektrikaar Gaas + Põhimetall Joonis 1.1. MIG/MAG-keevituse põhimõtte skeem. MIG/MAG-keevituseks on vajalik stabiilne traadi etteandekiirus ja järgmise tingimuse täitmine:
.... 8 Kaitsevahendid....................................................................................................... 9 Käsikaarkeevituse seadmed................................................................................. 11 1 3 Sissejuhatus: Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: • käsikaarkeevitus • keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) • kontaktkeevitus • plasmakeevitus Keevitusviisi kasutatakse kõikide keevitatavate metalsete materjalide
80% tootmiskeevitus, 205 remondikeevitus Keevitustehnoloogia hõlmab: a) keevitustoodete projekteerimist, tugevusarvutusi, kvaliteedi tasemete määramist b) keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist c) keevitusmetallurgiat, põhi- ja lisamaterjalide sobivust, keevitatatavust d) kvaliteedi tagamist, järelevalvet, kontrolli, personali pädevust jm. e) töökeskkonda, eralduvaid gaase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm. Keevituse sooritustehnika ehk keevitustehnika keevitaja konkreetnekäeline tegevus keevisõmbluse keevitamisel Keevitusprotsess konkreetne keevitusviis, mida eristatakse kasutatava energialiigi järgi Põhimetall ehk põhimaterjal keevitatav metall või materjal Keevitusvann ehk keevisvann keevitamise ajal sulas olekus olev põhi- ja lisametall, millest tardumisel moodustub õmblus Servavahemik keevitamiseks ette valmistatud detailide vaheline ruum. 3-mõõtmeline ruum(materjali paksus, -pikkus ja pilu vahe)
keelab selle kommertseesmärgil kasutamise ning muutmise teiste kasutajate poolt. Loe lähemalt Creative Commonsi Eesti ametlikult kodulehelt http://www.creativecommons.ee/. Üldiselt keevitamisest Keevisliide on kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Enamkasutatavad keevitusviisid on: 1. Elektroodkeevitus e. käsikaarkeevitus Joonis 1. Elektroodkeevitus MMA manual metallic arc. Euronormidele vastav tunnusnumber on 111. Elektroodkeevituses kasutatakse lisamaterjalina elektroode, millel on peal elektroodikate (vt joonis 1). Elektroodide suurus määratakse elektroodi läbimõõdu ja pikkuse järgi, näit märge 2,5-300 tähendab, et elektroodi läbimõõt on 2,5mm ja pikkus 300mm. Elektroodikate võib olla happeline (A), aluseline (B),
..............................................................................................20 Keevitamine Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga. 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi Oscar Kjellberg 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, elektron- induktsioonkeevitus jne. Keevitusprotsesse võib liigitada ka liite moodustumisel rakendatava energia liigi järgi:
.................. 6 1.2.2. Survekeevitus .................................................................................................................................. 9 1.3. Keevisliidete liigid ................................................................................................................................ 10 1.4. Keevisõmbluste liigid............................................................................................................................ 12 2. Kattega elektroodiga käsikaarkeevitus (MMA) e. elektroodkeevitus .................................................. 14 2.1. Käsikaarkeevituse skeem sulava elektroodiga ...................................................................................... 14 2.2. Keevitusseadmed................................................................................................................................... 15 2.2.1. Keevitustransformaator .....................................................
......................................................................... 7 TIG keevituspüstolite tüübid........................................................................................................9 Keevituselektroodid......................................................................................................................9 Elektroodide teritamine.............................................................................................................. 10 Keevitusvoolu mõju elektroodile............................................................................................... 11 Kaitsegaasid TIG keevitamisel...................................................................................................13 Lisamaterjalid ja nende tähistamine...........................................................................................14 Keevitusdefektid TIG keevitamisel................................................................................
Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga Nikolai Bernardos 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: Oscar Kjellberg kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: · käsikaarkeevitus · keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) · kontaktkeevitus
...........................3 2. Kaitsevahendid...........................................................................................................4 3. Keevisliidete tüübid....................................................................................................5 4. Käsikaarkeevitus e.MMA (Manual Metal Arc Welding)...........................................6 5. Käsikaarkeevituse tehnoloogia...................................................................................7 6. Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik............................................................8 7. Kaare süütamine.........................................................................................................8 8. Elektroodi asend ja liikumine.....................................................................................9 9. Käsikaarkeevituse seadmed......................................................................................10 10. Kaitsegaasis keevitamine..............
30. Mida mõistetakse "keevitatavuse" all? See on terase ja värvilismetallide enamlevinud ja tähtsaim liitmismeetod. 31. Millised terased, kas madal-, kesk- või kõrgsüsinikterased, on sobivaimad keeviskonstruktsioonide (mastid, laevakered, autokered jne.) keevitamiseks? Kõrgsüsinikterased 32. Milline elektrikaarkeevitamise meetod leiab kõige enam kasutamist kergoksüdeerivate metallide (Ti, Al, roostevaba teras) keevitamisel? TIG keevitus 33. Millest lähtub keevitaja keevituselektroodi diameeteri valikul käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Elektroodi läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi. 34. Kuidas kaitstakse keevitusvanni väliskeskkonnaga reageerimise eest kaarkeevitamise erinevate meetodite puhul? MAG keevituse puhul kasutatakse kaitsegaasina nt süsihappegaasi, TIG keevituse puhul kaitstakse keevisvanni inertgaasiga (enamasti argooniga), 35
laserkeevitus- ja muud). b) termomehaanilised meetodid, kus kasutatakse nii soojusenergiat kui ka mehaanilist jõudu (elekterkontakt-, difusioonkeevitus). c) mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, plahvatus-, hõõrd-, külmkeevitus). Keevitusprotsesside hulgas vaadeltakse ka jootmist, kus metallide liitmiseks kasutatakse lisamaterjali -- joodist, mille sulamistemperatuur on madalam liidetavate metallide sulamistemperatuurist. Jooteliide kujuneb alles peale joodise tardumisel. Algteadmisi metalllide keevitamisest ja lõikamisest. Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate detailide vahel aatomisidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise , plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse vahel.
violetseks ja saavutab maksimaal temperatuuri,sellega keevitatakse messingit(valge vask) ja lõigatakse metalli.Eristatakse parem ja vasakpoolset keevitust parempoolsel keevitusel liigub põleti elektroodi traadi ees,vasakpoolsel on aga leek suunatud elektroodi traadile mis asub põletist eespool.Keevitus leek mitte ainult ei sulata metalli vaid kaitseb ka keevituskollet hapnikku ja lämmastikku kahjuliku toime eest seepärast peab sulametall olema pidevalt leegi taandavas alas.Lisa metall peab oma keemiliselt koostiselt olema ligilähedane keevitatava detaili metallile,süsinik teraste keevituseks kasutatakse väikese süsiniku sisaldusega elektroode vastutus rikaste liidete puhul aga legeeritud elektroode.traat olgu puhas dagist,roostest ja õlist keevitusel võetakse lisametalliks traat mille läbimõõt on pool keevitatava metalli paksusest,keevitus kolde kaitsmiseks oksüdeerumise eest on vaja räbusteid neid on kahte liiki oksiididega reageerivaid ja oksiide lahustavaid
Keevitus, pealesulatus, termolõikamine, jootmine. NB! Meil oli see viimane test ja ei tulnud need küsimused! Tulid hoopis jpg-failidena (KMT lõikamise test) toodud küsimused. 1) Termomehaaniliseks keevituseks loetakse: joonkeevitust (joonkontaktkeevitust) 2) Keevituse vooluallika välistunnusjoon väljendab: keevitusvoolu ja keevituspinge vahelist sõltuvust. 3) Keevitamisel vahelduvvooluga keevitustrafo keevitusvoolu reguleeritakse: primaar- ja sekundaarmähiste vahelise vahekauguse muutmise teel. 4) Käsikaarkeevituse vooluallikate iseloomulikumaks tunnuseks on: voolu reguleerimisvõimalus. 5) Keevituse vooluallika tühijooksupinge on: 220-380 või 60-90(vahelduvool ja alalisvool) 6) Madalsüsinikterastel asub kõige kõrgemate mehaaniliste omadustega ala keevitamisel termomõjutsoonis: normaliseerimispiirkonnas. 7) Keevitatava materjali ebaühtlane kuumenemine termomõju tsoonis keevitamisel põhjustab:
- MAG-keevittamine (kaarkevitamine aktiivkaitsegaasis nt. Süsihappegaasis CO2) · Keevituskaar on soojuslikult kontsentreeritum 33.Vormstantsitud tooted Seega termomõju tsoon on kuni kaks korda kitsam kui elektroodkeevitusel; seega Vormstantsimisel kasutatakse tooriku deformeerimiseks väiksemad deformatsioonid materjalis eritööstu stantsivagudega stantse. Vormstantsimine on · Suurem läbikeevitatavus
1. Sissejuhatus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas Nikolai Bernardos kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. 2. Kaarkeevitus Oscar Kjellberg Kaarkeevitamine on termiline protsess, mis võimaldab metalliosakestel üksteisele läheneda ja
molekulidega ning lõhustuvad need positiivseteks- ja negatiivseteks ioonideks ning elektronideks püsiva tugevusega elektrivälja olemasolul tekib nimetatud osakeste suunatud liikumine ning elektroonidevahel moodustub püsiv kaar. Kaare pinge võrdub tema põhipiirkondade pingelangude summaga: Uk = Ukat + Us + Uan = Ik , kus Uk-kaare pinge (V) Ukat-pingelang katoodpiirkonnas, Us-pingelang kaare sambas (V), Uan-pingelang anoodpiirkonnas, Ik-keevitusvool (A). Päripolaarset keevitusvoolu tahistatakse Euroopas SPDS (straight polarity direct current). Elekterkaarkeevituse vooluahel koosneb järgmistest komponentidest: vooluallikas, keevituskaablid, elektroodihoidik, elektrood, keevituskaar, keevitatavad detailid, maandus- ehk tagasivoolukaabel. 1.2 Keevituselektroodid Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi jargi. Kasutatakse pohiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil-, happelised - ja aluselised elektroodid
Selleks kuumutati liidetavad kohad valati üle sulametalliga . Raudesemeid sepistati kokku. Sellist keevitust on hakatud kutsuma sepakeevituseks. Keevitustööd võib jaotada: · Kokku-, külge-, juurde- ja pealekeevitamine elektrikaare või gaasileegi abil. · Lõikamine elektrikaare või gaasileegi abil Keevitajat varitsevad töö juures mitmesugused ohud, näiteks elektrivool, elektromagnetväli, kiirgusenergia, aerosoolid, müra, vibratsioon, gaasiplahvatused jne. Seepärast keevitaja töö polegi eriti populaarne, kuigi palgad on päris head. Tundub, et töö ise on huvitav, nõuab palju teadmisi, kasutusel on palju uudset tehnoloogiat. Kaarkeevitus Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine
omavad korrapärase geomeetrilise kuju. Joonis 2. Kristalliseerumisprotsess 4. Sulamid Sulamid liigitatakse koostise kahte suurde gruppi: • rauasulamid (nende arvele tuleb u. 95% kogu maailma metallitoodangust) • mitterauasulamid (tuntud värvilismetallide ja -sulamitena) – need on kõik ülejäänud sulamid. Teisteks liigituse alusteks on tihedus (kerg- ja rasksulamid) ja sulamistemperatuur (kerg- ja rasksulavad sulamid). 5 5. Fe- Fe3C faasidiagramm Pidades silmas, et raud moodustab süsinikuga püsiva keemilise ühendi raudkarbiidi, lähtutakse rauasüsiniksulamite vaatlsemisel faasidiagrammist Fe-Fe3C, kuni 6,67% süsinikuni. Joonis 3. Fe-Fe3C faasidiagramm (a) ja sulamite struktuuriosad toatemperatuuril (b)
tõstetakse pendel ülemisse asendisse. Kui pendel vabastatakse, langeb ta alla ja purustab teimiku. 8. Väsimuskõver Tegelikkuses esinevad sagedamini vahelduvkorduvad (tsüklilised) koormused, mille tagajärjel tekivad märki muutvad pinged (surve-tõmbepinged),mis põhjustab pragude teket. Ehitusterased Ehitusterastena kasutatakse suhteliselt väikese 9. Metall ja mittemetallid süsiniku (kuni 0,2%) ja legeerivate elementide sisaldusega (Si ja Mn 1…2%) teraseid. Reeglina kasutatakse Metallidon ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige, ehitusteraseid mitmesuguse ristlõikega hea elektri- ja soojusjuhtivus ning tavaliselt ka hea profiilmetallina (nurkteras, talad, latid, armatuur jt.)
Al on hapniku, H ja Si järel 4. kohal olev aine maakoores, ligikaudu 8% , kõige enam levinud met-line komponent. Esineb peamiselt boksiidis - liitkivimid (Al2O3 ) ja alumosilikaatides - päevakivides. Boksiit koosneb järgmistest oksiididest: Al2 O3 50 60 %; Fe2O3 3 30 % ; SiO2 1 -7 %; TiO2 1 -5 % Peamisteks esindajateks on ortoklass K[ Al2O3]. Al kuulub savide ja paljude teiste mineraalide koostisse. Põhilised leiukohad on Venemaal, Jamaikal ja Austraalias Tihedus on 2,69 kg/dm, sulamistemperatuur 658 ºC, keemistemperatuur ca 2500 º C. Hea soojus- ja elektrijuht Puhas Al on pehme ja sitke ning hästi vormitav. Al pinnale moodustub oksiidikiht paksusega 0,00001 mm, mis kaitseb korrosiooni eest. Kasutatakse terastes legeeriva komponendina kontsentratsiooniga ca 0,05% Korrosioonikindlus merevees. Merevesi sisaldab kloori, mis soodustab korrosiooni. Korrosiooni vältimiseks kasutatakse AlMg sulameid ehk merealumiiniumi . Mg-ga legeerimine tõstab
Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda. Molekulidevahelised jõud on väikesed. 5. Aine omadused (füüsikalised, keemilised). Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamistemperatuur, keemistemperatuur ja tihedus). Keemilised omadused, on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku põlemine hapnikus). 6. Materjalid- definitsioon. Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. Keemiliste omaduste olulisus sõltub vastava aine või materjali kasutamise eesmärgist (viisist) või käitlemise ja hoidmise tingimustest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
