suured territooriumid ja maksma 700 miljonit franki sõjakahjude eest, samas kui Napoleoni sõdade võitjariigid haarasid endale lisaterritooriume) e) Kirjuta üks poolt- ja üks vastuargument, et Viini kongressil lähtuti konservatiivsetest põhimõtetest. a) Poolt: Nii palju kui võimalik, anti endistele kuningatele ja nende troonipärijatele tagasi võim, mis ei pidanud arvestama rahva huvidega. Näiteks katke Prantsusmaa konstitutsioonilisest hartast, kui suur oli kuninga võim tegelikult: 13. Kuninga isik on eksimatu ja püha. Tema ministrid vastutavad. Ainult kuningale kuulub täidesaatev võim. 14. Kuningas on riigi kõrgeim juht, käsutab maa- ja merevägesid, kuulutab sõda, sõlmib rahulepinguid, liidulepinguid, kaubanduslepinguid, määrab kõik avaliku administratsiooni ametikohad, väljastab vajalikke regulatsioone ja korraldusi seaduste elluviimiseks ja riigi julgeolekuks.
Monarhiad on hoopis teistsuguse ühiskonnaga - arvas, et üleminek monarhiast vabariiki on võimatu. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlus). Vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe osalemist seadusandluses. Vabariik põhineb sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning eeldab kodanikuvoorust. 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i "vooruse vabariik". Prantsuse Revolutsiooni alguses domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast, kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes, hakkas domineerima radikaalsem jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau ning vabariiklaste ideid. Robespierre: Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes, esindamine ei ole võimalik. Selleks, et vabariik oleks võimalik, on vaja kodanikuvoorust. Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni (riigi kontrolli inimese üle). RIIK 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused.
Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest) vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe osalemist seadusandluses ei uskunud, et Pr on võimalik monarhiast muuta vabariigiks vabariigid on võimalikud vaid väiksel territooriumil vabariigid põhinevad sotsiaalmajanduslikul võrdsusel vabariigid eeldavad kodanikuvooruste olemasolu Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Pr. Rev. alguses domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast al.1792 hakkas domineerima jakobiinlik, Rousseau ja teiste vabariiklaste ideid rakendav suund Robespierre tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes esindamine ei ole võimalik vabariigi jaoks on vaja kodanikuvoorust kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ja kodanikureligiooni(riigi kontrolli inimese üle) 1) pikem machiavelli ja itaalia humanistide klassikalise voorusekäsitluse võrdlus vms 2) locke'i vabadusekäsitus ja selle järelmid
Monarhiad on hoopis teistsuguse uhiskonnaga arvas, et uleminek monarhiast vabariiki on võimatu. 7.Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlus).Vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igauhe osalemist seadusandluses. Vabariik põhineb sotsiaalmajanduslikul võrdsusel ning eeldab kodanikuvoorust. 8.Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse Revolutsiooni alguses domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast, kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes, hakkas domineerima radikaalsem jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau ning vabariiklaste ideid. Robespierre: Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes, esindamine ei ole võimalik. Selleks, et vabariik oleks võimalik, on vaja kodanikuvoorust. Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni (riigi kontrolli inimese üle). Riik 1
võimuga; Inglismaa matkimine hävitaks Prantsusmaa omalaadse vabaduse. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest) Uus-Rooma vabadusekäsitlus: vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe osalust seadusandluses. Vabariigi tingimused: väike territoorium, põhineb sotsiaalmajanduslikul võrdsusel, eeldab kodanikuvoorust. 8. Vabadus Prantsuse revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Revolutsiooni alguses liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast, alates 1792 jakobiinlik suund (Rousseau ja vabariiklaste ideed). Robespierre ,,vooruse vabariik": vabadus eeldab, et võim on rahva käes ja edasiandmine on võimatu; vabariigi võimalikkus = kodanikuvoorus; kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ja kodanikureligiooni. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest 9
pole võimalik muuta vabariigiks, sest vabariik toimib vaid väiksel territooriumil, kus vahetu osalemine on võimalik. Vabariigi võimalikkuseks on vaja ka (kodaniku)voorusi ja omakorda vooruste jaoks, tuleks säilitada kodanike sotsiaal-majanduslikku võrdsust. Prantsusmaal pole need eeldused täidetud. 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre’i „vooruse vabariik“ Prantsuse revolutsiooni algul domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes hakkas domineerima radikaalsem jakobiinlik suund, mis rakendas Rosseau ning teiste vabariiklaste ideid. Kõige radikaalsemaks vabariigi ideoloogiks oli Robespierre. Tema unistuseks oli luua antiiksel eeskujul „Vooruse vabariik“. Ta väitis, et tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes. Vabariigi võimalikkuseks on vajalik kodanikuvoorus ja kodanikuvoorus eeldab tegelikkut võrdsust ning
Monarhiad on hoopis teistsuguse ühiskonnaga arvas, et üleminek monarhiast vabariiki on võimatu. 7) Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlus) Vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe osalemist seadusandluses. Vabariik põhineb sotsiaal- majanduslikul võrdsusel ning eeldab kodanikuvoorust. 8) Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse Revolutsiooni alguses domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast, kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes, hakkas domineerima radikaalsem jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau ning vabariiklaste ideid. Robespierre: Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes, esindamine ei ole võimalik. Selleks, et vabariik oleks võimalik, on vaja kodanikuvoorust. Kodanikuvoorus eeldab võrdsustumist ning kodanikureligiooni (riigi kontrolli inimeste üle).
Rõhutab kodanikuvooruste olulisust vabariigi säilimiseks. Kodanikuvoorused põhinevad võrdsusel ja karmil kasvatussüsteemil. Monarhialt (Prantsusmaa) vabariiki üleminek on võimatu, sest monarhiad on teistsuguse ühiskonnaga. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest) 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse revolutsiooni alguses domineerisid liberaalse ideed konstitutsioonilisest monariast. Alates 1792, kui majandus käis alla, hakkas domineerima jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau jt vabariiklaste ideid. Robespierre'i "Vooruse vabariik" Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes, isegi esindamine ei ole võimalik. Vajalik on kodanikuvoorust. Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni (riigi kontrolli inimese üle). 1
Leidis, et üleminek monarhiast vabariiki on vimatu, sest monarhiad on hoopis teise süsteemiga. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest) Vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe võimalust osaleda seadusandluses. Vabariik põhineb sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning eeldab kodanikuvoorust. 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse revolutsiooni ajal domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes hakkas domineerima radikaalsem jakobiinlik suund, mis rakendas Rosseau ning vabariiklaste ideid. Robespierre: Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes, esindamine ei ole võimalik. Selleks, et oleks vabariik, on vaja kodanikuvoorust, mis eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni(riigi kontrolli inimese üle). 13
ning karmil kasvatussüsteemil. Monarhiad on hoopis teistsuguse ühiskonnaga - arvas, et üleminek monarhiast vabariiki on võimatu. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlus). Vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe osalemist seadusandluses. Vabariik põhineb sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning eeldab kodanikuvoorust. 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i "vooruse vabariik". Prantsuse Revolutsiooni alguses domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast, kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes, hakkas domineerima radikaalsem jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau ning vabariiklaste ideid. Robespierre: Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes, esindamine ei ole võimalik. Selleks, et vabariik oleks võimalik, on vaja kodanikuvoorust. Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni (riigi kontrolli inimese üle). ÕNN 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest.
Standardiks on feodaalühiskonnas valitsevad võimusuhted. Karismaatiline on rajatud võimu teostava isiku personaalsele veetlusele ja tema võimele inspireerida inimesi järgima oma tahet. Ratsionalistlik- seaduslik ehk bürokraatlik on vastand karismaatilisele võimule. Tugineb põhimõttele, mille kohaselt võim saab oma õiguspärasuse normatiivseist eeskirjadest, mis annavad võimukandjale õiguse valitsemiseks. Poliitilised reziimid Võimu kasutamist iseloomustab peale riigi konstitutsioonilisest korraldusest ka poliitiline reziim. Viimase iseloom sõltub paljudest teguritest: kuidas ja kas toimub kontroll valitsuse üle, kodanike sotsiaalpoliitiliste huvide arvestamine, kodanike võimalused osaleda valitsemises, kuidas kasutab võim sunnivahendeid poliitika elluviimisel. Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus on demokraatia tunnused. Rahva võim.
valima oma delegaadid nõukogudesse, mis pidid siis olema ajutised organid juhatadamaks revolutsioonilist liikumist. Juba nädala jooksul oli Petrogradi Nõukokku valitud 1200 saadikut. 27. veebruari öösel astus lõpuks tsaarikabinet siis tagasi, seda pärast ettepanekut sisse seada sõjaväeline diktatuur. Duuma liberaalidest saadikud, kes seni olid rahva rahutustele otsustusvõimetult reageerinud, lõid nüüd ajutise komitee et taastada kord ja täide viia nende ammune idee konstitutsioonilisest monarhiast. Nad püüdsid sõjaväe juhatust veenda selles, et vaid Nikolai II troonist loobumine oma poja kasuks saaks kindlustada sõja edukat pikendamist. Tegelikkuses valitses sõja ajal ülendatud kümnete tuhandete ohvitseride seas üldiselt poolehoid revolutsioonile.23 Kui Nikolai II astus troonilt tagasi, pidi tema asemele ametisse asuma tema vend, Mihhail, eesmärgiga märatsev rahvas maha rahustada. Mihhail oli aga teadlik rahva vihast tsaari institutsiooni vastu ja 16
suurusest jne.Riigivorme eraldas ta kolm: 1) vabariik, 2) monarhia) 3) despootia. Siiski ei määra looduslikud tingimused üheselt riigi ja võimu omadusi, vaid need kujunevad ka inimliku tegevuse tagajärjel. Montesguieu arvates tulenes inglise poliitilise süsteemi edu (eeskujulik) võimude lahususe printsiibist,mis eraldas seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ningaitas vältida võimu kuritarvitusi.Inglise 18.sajandi konstitutsioonilisest süsteemist lähtub veel üks idee või põhimõtw. See on võimude vastastikune kontrolli ja tasakaalu printsiip. Esmakordselt leidis see printsiibina rakendust USA põhiseaduses. Kui Montesguieu poliitilised vaated olid suhteliselt mõõdukad,siis selle ajajärgu radikaalset suunda esindas Jean-Jacgues Rousseau (1712-1778). Ta lähtus eeldusest, et ühiskonna algne seisukord, loomulik-looduslik ühiskonnakorraldus sisneb inimese vabaduses ja
vabariigiks: vabariigid on võimalikud vaid väiksel territooriumil põhinevad sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning eeldavad kodanikuvoorust Ükski neist eeldustest pole täidetud. 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse Revolutsiooni ajal jagunesid vabaduse ideede pooldajad kahte faasi: 1) Prantsuse revolutsiooni alguses domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast 27 2) Alates 1792. aastast, kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes, hakkas domineerima jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau ning vabariiklaste ideid. Robespierre'i Rousseau'lik ,,Vooruse vabariik" : Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes, esindamine ei ole võimalik Selleks, et vabariik oleks võimalik, on vaja kodanikuvoorust
seaduse. 59. Kui vastuolus on nn konstitutsiooniline seadus ja poolthäälte enamust nõudev seadus, kumba kohaldatakse? NB! Teha endale konstitutsiooniliste seaduste loetelu selgeks, seda peab praktikas teadma peast, mitte loeteluna, aga suutes peast vastata, kas nt kohtumenetluse norm on hierarhias kõrgemal nt GMMOKS (geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse) normist Juhinduda tuleb konstitutsioonilisest seadusest, sest see on õigusaktide hierarhias kõrgemal. PS Paragrahv 73. Riigikogu aktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui põhiseadus ei näe ette teisiti. Riigikogu koosseisu häälteenamusega (poolt hääletab üle poole Riigikogu koosseisust – PSRS § 3; Riigikogu koosseisu häälteenamuseks on 51): 1) võetakse vastu PS § 104 lg-s 2 loetletud seadused; Põhiseaduse § 104 lõige 2. Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega saab vastu võtta ja
vabatahtlikult. Ebavõrdsuse sisseseadmise kolm astet: 1. Seaduste ja omandiõiguse sisseseadmine - rikkuse ja vaesuse sätestamine. 2. Magistratuuri loomine - vägevuse ja nõrkuse sätestamine. 3. Seadustel põhineva võimu asendumine omavolil põhineva võimuga - isanda ja orjaseisus. Metslane elab iseendas, ühiskondlik olend teistes. 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse revolutsiooni algul (al. 1789): liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast: jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau' jt vabariiklaste ideid. Inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon - sedastas kõikide inimeste võrdsust. Robespierre: Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes. Vabariik vajab kodanikuvoorust. Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni. Unstuseks antiiksetel eeskujudel ,,vooruste vabariik". Vooruste jaoks vajalik
seaduse. 59. Kui vastuolus on nn konstitutsiooniline seadus ja poolthäälte enamust nõudev seadus, kumba kohaldatakse? NB! Teha endale konstitutsiooniliste seaduste loetelu selgeks, seda peab praktikas teadma peast, mitte loeteluna, aga suutes peast vastata, kas nt kohtumenetluse norm on hierarhias kõrgemal nt GMMOKS (geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse) normist Juhinduda tuleb konstitutsioonilisest seadusest, sest see on õigusaktide hierarhias kõrgemal. PS Paragrahv 73. Riigikogu aktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui põhiseadus ei näe ette teisiti. Riigikogu koosseisu häälteenamusega (poolt hääletab üle poole Riigikogu koosseisust PSRS § 3; Riigikogu koosseisu häälteenamuseks on 51): 1) võetakse vastu PS § 104 lg-s 2 loetletud seadused; Põhiseaduse § 104 lõige 2. Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega saab vastu võtta ja
Isegi Inglise esindusdemokraatia ei ole vastuvõetav – ollakse esindajate orjad Tänapäevast monarhiat pole võimalik muuta vabariigiks: võimalikud vaid väiksel territooriumil põhinevad sotsiaal-majanduslikul võrdsusel eeldavad kodanikuvoorust Ükski neist eeldustest pole täidetud Prantsuse revolutsiooni ideede faasid Prantsuse revolutsiooni algul (al. 1789): liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast Alates 1792. aastast: jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau’ jt vabariiklaste ideid Robespierre’i (1758-1794) “Vooruse vabariik” 1793-1794 Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes Vabariik vajab kodanikuvoorust Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni Vabaduse sümbol Pr. rev. ajal – vabakslastud orja mütsike Vendluse sümbol – ühendatud käed
Samas ka tema tunnistas, et kaasaegset monarhiat pole võimalik muuta vabariigiks, sest vabariik toimib vaid väiksel territooriumil, kus vahetu osalemine on võimalik. Vabariigi võimalikkuseks on vaja ka (kodaniku)voorusi ja omakorda vooruste jaoks, tuleks säilitada kodanike sotsiaal-majanduslikku võrdsust. Prantsusmaal pole need eeldused täidetud. 71. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse revolutsiooni algul domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes hakkas domineerima radikaalsem jakobiinlik suund, mis rakendas Rosseau ning teiste vabariiklaste ideid. Kõige radikaalsemaks vabariigi ideoloogiks oli Robespierre. Tema unistuseks oli luua antiiksel eeskujul ,,Vooruse vabariik". Ta väitis, et tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes. Vabariigi võimalikkuseks on vajalik kodanikuvoorus ja kodanikuvoorus eeldab tegelikkut võrdsust ning
võimalik muuta vabariigiks: · vabariigid on võimalikud vaid väiksel territooriumil · põhinevad sotsiaal-majanduslikul võrdsusel. Inimesed tuleb võrdsustada kas või jõu abil, et vabariiki säilitada · ning eeldavad kodanikuvoorust · Ükski neist eeldustest pole täidetud Prantsuse revolutsiooni ideede kaks faasi · Prantsuse revolutsiooni alguses (al. 1789) domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast · Alates 1792. aastast, kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes, hakkas domineerima radikaalne jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau ning teiste vabariiklaste ideid Robespierre'i (17581794) "Vooruse vabariik" · Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes, esindamine ei ole võimalik · Selleks, et vabariik oleks võimalik, on vaja kodanikuvoorust · Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni (riigi kontrolli inimese
saavutatav või mitte, vaid on kohustus luua sellised riiklikud ja rahvusvahelised vabariikluse institutsioonid, mida rahuks on vaja. Nii jõutakse soovidest ja ihadest distsipliinini, õigusriigini (inimeste ühendus seaduse all kus suverään juhindub üldisest tahtest ja alamad alluvad seadustele). Inimestes toimub niimoodi moraalne progress. Kant oli demokraatia suhtes kriitiline, kuna leidis, et enamusreegel ohustab individuaalset vabadust. Rääkis vastastikkusel põhinevast (konstitutsioonilisest) vabariigist, kus ratsionaalsed olendid vastastikku üksteist toetavad ja koostööd teevad, kuid inimesed ise liiguvad oma õnne suunas. Moraalne vabariik, eetiline kogukond. Georg Friedrich Hegel (1770-1831) Õppinud teoloogiat, filosoofiat. Ülistas Machiavellit ja kardinal Richelieu'd, kes mõistsid "põhimõtet", mille kohaselt asjad [nende ajal] toimisid. Individuaalse moraali reeglid ei piira riikide tegutsemist. Riigil pole kõrgemat kohustust enda alalhoidmisest ja tugevdamisest.
kohustavad (sisaldavad juhtnööre teatud nõuete kohustuslikuks täitmiseks); 3) keelavad (kehtestavad selle, mida ei tohi teha). c) õigusnormis sisalduva ettekirjutuse määratletuse (kategoorilisuse) järgi: 1) imperatiivsed; 2) dispositiivsed. d) õigusjõult: 1) konstitutsioonilised (omavad kõrgeimat juriidilist jõudu); 2) mittekonstitutsioonilised (konstitutsioonilisest alamalseisva õigusjõuga, sisalduvad teistes õigusaktides). [korrata õiguse entsüklopeediast institutsioonidega korrespondeeruv üld- ja üksikaktide õigusjõult hierarhiline süsteem Eesti Vabariigis!] e) territoriaalse kehtivusulatuse järgi: 1) föderaalsed õigusnormid (kehtivad kogu föderatsiooni territooriumil)- kuna Eesti on unitaarriik, siis selliseid õigusnorme meil ei eksisteeri, küll aga eksisteerivad üldriiklikult kehtivad munitsipaalõigusnormid; 2)
annaabi.ee 
