tegema teatavaid järeleandmisi - 17. oktoobri manifestiga (1905) lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament - Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid 1906. a kevadel). Revolutsiooni tulemused Revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906. aastaks jõuga ja järeleandmiste tegemisega. Venemaal algas sellega nn. näilise konstitutsionalismi (ka duumamonarhia) ajajärk (1906-1917). Riigiduuma volitused olid piiratud (näiteks oli keisril õigus see enne tähtaega laiali saata; mida ka kasutati valitsusele ebasobiva koosseisu tõttu). Revolutsiooni tulemused Keiser säilitas laialdase võimu (õigus ise seaduseid välja anda; õigus teostada ainuisikuliselt välispoliitikat; valitsus oli vastutav ainult tema ees jne.). Samas laienesid siiski kodanikuvabadused;
sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi. 17.oktoobri manifestiga (1905.a.)lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament- Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid1906.a. kevadel).Revolutsiooni tulemused:Revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906.aastaks jõuga ja järeleandmiste tegemisega.Venemaal algas sellega nn.näilise konstitutsionalismi (ka duumamonarhia) ajajärk (1906- 1917).Riigiduuma volitused olid piiratud (näiteks oli keisril õigus see enne tähtaega laiali saata; mida ka kasutati valitsusele ebasobiva koosseisu tõttu).Keiser säilitas laialdase võimu (õigus ise seaduseid välja anda; õigus teostada ainuisikuliselt välispoliitikat; valitsus oli vastutav ainult tema ees jne.).Samas laienesid siiski kodanikuvabadused; paranes tööliste ja talupoegade olukord; vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine jne
18.sajandi absolutismiga võrreldes viis 19.sajandi konstitutsionalism riigivõimu kehtestatud normid tunduvalt täpsematele normi vormidele. Arusaam, et kehtiv õigus peab olema avalik ja kõigile kodanikele teada ning tuntud, tõi kaasa seadusandlike aktide publitseerimise uued vormid. Kõigis Euroopa riikides kujunes varem või hiljem seadusandlike bülletäänide süsteem. Pidades silmas seaduseõiguse kujunemist, võib esile tõsta kaks momenti: 1) konstitutsionalismi areng ning järjest kasvav parlamendi osakaal seadusandluse kujundamisel; 2) kodifitseerimise areng. Konstitutsionalism. Euroopa juhtivate riikide konstitutsionalismi arengut iseloomustav jõujoon 19.sajandil oli konstitutsiooniline monarhia. Kuningas toimis eelkõige täitevvõimu juhtiva organina, kellel olid põhiseaduses sätestatud volitused. Tähtsamate volitustena võib esile tuua: 1) seadusandliku initsiatiivi õigus; 2) valitsuse nimetamine seaduses ettenähtud korras
poliitikast, mis seisis opositsioonis mõnede oluliste liberaalsete põhimõtetega. On palju argumente, mis võiksid sellist väidet põhjendada, eriti tema esindusliku demokraatia kriitika, tema rõhuasetust kodanikuaktiivsusele ja poliitilisele arutamisele, moraali lahutamist poliitikast ja tema revolutsioonilise traditsiooni kiitust. Samas on väär vaadata Arendti kui anti-liberaalset mõtlejat. Hannah Arendt oli tegelikult konstitutsionalismi, õigusriigi ja põhiliste inimõiguste kaitsja (mille hulgas oli tal mitte ainult õigus elule, vabadusele ja sõnavabadusele, vaid ka õigus tegudele ja arvamusele). Ta oli kriitiline kõigi poliitiliste kommuunide vastu, mis tuginesid traditsioonilistele sidemetele ja tavadele, samuti nende, mis tuginesid usulisele, etnilisele või rassilisele identiteedile. Arendti poliitilisi mõtteid ei saa identifitseerida liberaalse traditsiooni ega ka erinevate krtiitikute väidete järgi
Revolutsiooni põhjused:Soov laiendada kodanikuvabadust, soov reformida senist aegunud riigikorraldust, talurahva vastuolud mõisnikega, viletsad majanduslikud olud, vasakpoolsete illegaalsete parteide kihutustöö. Algas 9.Jaanuar 1905, Ajend Verine pühapäev Peterburis. Tagajärjed: Venemaal algas konstitutsionalismi ajajärk, riigiduuma volitused olid piiratud, keiser säilitas laialdase võimu, laienesid kodanikuvabadused, paranes töölise ja talupoegade olukord ja vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine. Suurriigid: Suurbritannia- parlamentaarne monarhia, sotsiaalsete grupide vahettegemine, kaheparteiline süsteem- toorid ja viigid. Oli suurim koloniaal riik. Vaenlane oli Saksamaa, kes võttis suuna maailmapoliitikale. Loobus isolatsiooni poliitikast ja otsis liitlasi. Prantsusmaa- vabariik
Erakonna vahend eesmärgi saavutamiseks tulla võimule, survegrupil aga avaldada survet võimulolijatele. Erakond haarab kõiki poliitika valdkondi, survegrupp käsitleb üht konkreetset valdkonda. 8. loetle kolm taasiseseisvunud Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel tegutsenud peaministrit Ansip, Laar, Vähi, siimann, parts Mart Laar, Tarand, T. Vähi, M. Siimann, M. Laar, Kallas, Parts ,Ansip 9. nimeta kaks konstitutsionalismi vormi Konsistutsionalismi vormid on: parlamentalism, presidentalism, poolpresidentalism. 10. missugune nendest kolmest väitest on vale? a)prantsusmaa president täidab valitsusjuhi ülesandeid koos peaministriga, kelle ta ise ametisse nimetab b)USA president on nii riigi kui ka valitsusjuht, kes valitakse 5 aastaks otse. c)parlamentaarse riigikorraga vabariikides valib presidendi parlament 11. --- valik küsimuse vahetamiseks--- Selgita mõisted:
Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi-17.oktoobri manifestiga (1905.a.) lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament- Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid1906.a. kevadel). · Revolutsiooni tulemused: Revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906.aastaks jõuga ja järeleandmiste tegemisega. Venemaal algas sellega nn.näilise konstitutsionalismi (ka duumamonarhia) ajajärk (1906-1917). Riigiduuma volitused olid piiratud (näiteks oli keisril õigus see enne tähtaega laiali saata; mida ka kasutati valitsusele ebasobiva koosseisu tõttu). Keiser säilitas laialdase võimu (õigus ise seaduseid välja anda; õigus teostada ainuisikuliselt välispoliitikat; valitsus oli vastutav ainult tema ees jne.). Samas laienesid siiski kodanikuvabadused; paranes tööliste ja talupoegade olukord;
Õiguseajalugu 19.saj Alles sel sajandil muutus seadus selle sõna kaasaaegses tähenduses ja mõttes tähtsamaks õgiuse loomise ja kujunadamise allikaks. Said aru, et kehtiv õigus peab olema avalik ja tuntud. Publitseerisid seaduslikke akte. Euroopa riikides kujunes seadusamdlik bülletäänide süsteem. Oli konstutsionalismi areng ja järjest kasvav parlamendi osakaal seadusandluse kujundamisel, ja kodifitseerimise areng. Euroopas 19.sajandil oli konstitutsiooniline monarhia. Konstitutsionalismi areng 19 sajandil kulges eelkõige kahes suunas: 1) Põhiseaduste parlamentariseerumine; 2) Põhiseaduste demokratiseerumine. Põhiseaduse parlamentariseerumine tähendas seadusandliku kogu kompetentsi laienemist, võimu kontsentreerumist järjest enam parlamendi kätesse ning protsessi kajastumist kirjutatud põhiseadustes. Demokratiseerumusest rääkides on kindlasti esikohal valimisõiguse pidev laienemine.
17.oktoobri manifestiga (1905.a.) lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament- Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid 1906.a. kevadel). Revolutsiooni tulemused: · Revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906.aastaks jõuga ja järeleandmiste tegemisega. · Venemaal algas sellega nn. näilise konstitutsionalismi (ka duumamonarhia) ajajärk (1906-1917). · Riigiduuma volitused olid piiratud (näiteks oli keisril õigus see enne tähtaega laiali saata; mida ka kasutati valitsusele ebasobiva koosseisu tõttu). · Keiser säilitas laialdase võimu (õigus ise seaduseid välja anda; õigus teostada ainuisikuliselt välispoliitikat; valitsus oli vastutav ainult tema ees jne.). · Samas laienesid siiski kodanikuvabadused; paranes tööliste ja talupoegade olukord;
17.oktoobri manifestiga (1905.a.) lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament- Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid 1906.a. kevadel). Revolutsiooni tulemused: · Revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906.aastaks jõuga ja järeleandmiste tegemisega. · Venemaal algas sellega nn. näilise konstitutsionalismi (ka duumamonarhia) ajajärk (1906-1917). · Riigiduuma volitused olid piiratud (näiteks oli keisril õigus see enne tähtaega laiali saata; mida ka kasutati valitsusele ebasobiva koosseisu tõttu). · Keiser säilitas laialdase võimu (õigus ise seaduseid välja anda; õigus teostada ainuisikuliselt välispoliitikat; valitsus oli vastutav ainult tema ees jne.). · Samas laienesid siiski kodanikuvabadused; paranes tööliste ja talupoegade olukord;
juunil 1992. a. Põhiseaduse ja selle rakendamise seaduse vastuvõtmiseks oli nõutav, et rahvahääletusel hääletaks selle poolt enamik ehk üle poole hääleõiguslikest valijaist. Eelnõu vastuvõtmise poolt oli 408 000 hääletajat, vastu 36 000.19 17 Viide 2, lk 53 18 Viide 2, lk 57 19 Viide 2, lk 57 17 Omariikluse neljas põhiseadus taastas liberaalse konstitutsionalismi ning riigiehituse parlamentaarse mudeli. Olulisemate muudatustena nähti ette riigipea valimine seadusandja poolt ja tasakaalustatum võimumehhanism. Uue konstitutsionalismi üheks avalduseks oli ka esmakordselt Eesti Ajaloos põhiseaduslikkuse kohtuliku järelevalve sisseviimine. Samuti nähti ette kaasaegne ja mahukas põhiõiguste ja vabaduste kataloog ning nende kohtuliku kaitse võimalus. 3. PÕHISEADUSE MUUTMINE LÄBI AEGADE 3.1. Muutmise võimalused 1920. ka 1933
17.oktoobri manifestiga (1905.a.)lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament- Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid1906.a. kevadel). · Revolutsiooni tulemused: Revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906.aastaks jõuga ja järeleandmiste tegemisega. Venemaal algas sellega nn.näilise konstitutsionalismi (ka duumamonarhia) ajajärk (1906-1917). Riigiduuma volitused olid piiratud (näiteks oli keisril õigus see enne tähtaega laiali saata; mida ka kasutati valitsusele ebasobiva koosseisu tõttu). Keiser säilitas laialdase võimu (õigus ise seaduseid välja anda; õigus teostada ainuisikuliselt välispoliitikat; valitsus oli vastutav ainult tema ees jne.). Samas laienesid siiski kodanikuvabadused; paranes tööliste ja talupoegade
17.oktoobri manifestiga (1905.a.) lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament- Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid 1906.a. kevadel). Revolutsiooni tulemused: Revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906.aastaks jõuga ja järeleandmiste tegemisega. Venemaal algas sellega nn. näilise konstitutsionalismi (ka duumamonarhia) ajajärk (1906-1917). Riigiduuma volitused olid piiratud (näiteks oli keisril õigus see enne tähtaega laiali saata; mida ka kasutati valitsusele ebasobiva koosseisu tõttu). Keiser säilitas laialdase võimu (õigus ise seaduseid välja anda; õigus teostada ainuisikuliselt välispoliitikat; valitsus oli vastutav ainult tema ees jne.). Samas laienesid siiski kodanikuvabadused; paranes tööliste ja talupoegade olukord;
aega. Just siis toimuvad muutused mis levivad järkjärgult üle euroopa ning määravad õigusliku arengu ning just nendel põhimõtetel kujuneb 19. saj. Välja modernne õigus koos oma heade ja vigadega. Just 19. saj. Saab sõna seadus oma kaasaegses tähenduses õiguse loomisel kõige tähtsamaks õigusallika vormiks ning alles sellel sajandil tõrjub see õigusmõistmise ning õigusteaduse tahaplaanile. Esile tuleks tõsta konstitutsionalismi areng ning õiguse modifitseerimine. Konstitutsionalismi arengu peajooneks on konstitutsiooniline monarhia kuningas täitevvõimu juht ning seadusega ettenähtud volitused, üldiselt kuningal seadusandlik algatus võime, parlament võttis ainult vastu või lükkas tagasi, parlamentaarne debatt on tundmatu. Samuti oli kuningal õigus nimetada valitsus ja seega ei olnud see parlamendiga seotud. Mõjud olid ainult kaudsed tulenevalt seaduste vastuvõtmises/tagasilükkamiseks. Vahe
Inimõiguste põhiliigid: 1)Isikuõigused 2)Kodanikuõigused 3)Sotsiaalsed,majanduslikud ja kultuurilised õigused Põhiallikad: · 1945 ÜRO harta · 1948 inimõiguste deklaratsioon · 1953 inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon · 2000 EuroopaLiidu põhiõiguste harta · piinamise ja ebainimliku kohtlemise või karistamise ärahoidmise konventsioon · siseriiklikud seadused 1 Iseloomusta õigusriigi ja põhiseaduslikkuse (konstitutsionalismi) mõistet. Õigusriik on riik,kus täidetakse seadusi.Õigusriik on ettekujutis sellest,et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas seadustega. Põhiseaduslikkus põhiseadus ja teised seadused loovad riig tegevusele õigusliku keskkonna. 1 Esita õigusriigi tunnused. Õigusriigi tunnused: · kirjutatud põhiseadus seab riigivõimule raamid · tagatud kodanikuõigused(põhiõigused)
· Preisi üldine maaõigus 1794; · Code Civil, ka Code Napoleon 1804; · Austria üldine tsiviilseadustik 1811. 9. Õiguse ajalugu 19 saj- alles sel sajandil muutus seadus selle sõna kaasaegses tähenduses ja mõttes tähtsamaks õiguse loomise ja kujundamise allikaks, viis 19.sajandi konstitutsionalism riigivõimu kehtestatud normid tunduvalt täpsematele normi vormidele. Võib esile tõsta kaks momenti: · konstitutsionalismi areng ning järjest kasvav parlamendi osakaal seadusandluse kujundamisel; · kodifitseerimise areng. 10. Sotsiaalsete normide mõiste ja fuktsioonid- Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides,võib olla formaalne-(subjektiivne),,seadus ja tahe",(sunnitud,normi täitmise kontroll,normi kehtivuse valdkond) ja mitte
1966 paktid: (1) kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta (2) majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta Euroopa täiendavad allikad: 1953 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (Euroopa) 1965 jõust. Euroopa sotsiaalharta Piinamise ja ebainimliku kohtlemise või karistamise ärahoidmise Euroopa konventsioon 2000 Euroopa Liidu põhiõiguste harta 73. Iseloomusta õigusriigi ja põhiseaduslikkuse (konstitutsionalismi) mõistet. Õigusriigis täidetakse seadusi, õigusriiki peetakse inimõiguste tagamise ja arenenud demokraatliku reziimi eelduseks, Angloameerika mõiste rule of law on laiem ja hõlmab nii seaduslikkust kui demokraatiat, Eesti mõiste aluseks olev saksa Rechtsstaat viitab ennekõike seaduste täitmisele, hiljem on lisandunud inimõiguste tahk. Põhiseaduslikkus tähendab seda, et riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas, nt. Ühendkuningriik. 74
kontrollinud (või valmis vajadusel kontrollima). Niisuguse seisukoha võib paigutada üldisema teooria raamidesse, mida Ann Peters on nimetanud kompenseerivaks konstitutsionalismiks. Petersi väitel sunnib õiguse üleilmastumine riike küll loobuma põhiseaduslikkuse järelevalvest, kuid viimased ei jää seetõttu millestki ilma, sest õiguse riigisisesest kontrollist hoidumine kompenseeritakse neile õiguskaitsega rahvusvahelisel tasandil.*4 Kompenseeriva konstitutsionalismi idee pakub õigustuse rahvusvahelise õiguse absoluutsele ülimuslikkusele riigisisese õiguse suhtes. Absoluutne ülimuslikkus kujutab endast (allutatud) õiguskorra avatuse äärmuslikku vormi, mis väljendub ülimusliku õiguskorra A normide tingimusteta eelistamises õiguskorra B normidele. Isegi juhul, kuid vastuollu satuvad A madalaimad ja B kõrgeimad normid, jäetakse viimased rakendamata.
Pidas oluliseks, et seadusandlik võim ei asuks ise seadusi ellu rakendama ning täidesaatev võim ei looks ise seadusi. Pööras 27 tähelepanu tasakaalu saavutamisele kahe võimu vahel. Montesquie: ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguse universaalsete seaduste kehtestamist, vaid eelistas seadusi, mis vastasid rohkem iga konkreetse ühiskonna loomusele. Just seaduslikkus eristab ühiskonna anarhiast või despootiast. Modernse konstitutsionalismi kindlustumine Inglismaal 18. sajandil- Kahekohaline parlament, ülem- ja alamkoda. House of Lords on pärandatav ja house of Commons on valitav jõukate meeste hulgast. Parlamendi valimised iga 7 aasta tagant. Toorid ja viigid- toorid(konservatiivid)- lepivad tugeva kuningavõimuga; viigid (liberaalid) tahavad kuningavõimu piiramist. Rõhuvad rohkem tolerantsusele ja usuvabadusele.
Vene revolutsiooni. Peterburis tulistavad 9 (22.) Jaanuar Verisel Pühapäeval sõjaväelased keisri juurde suunduvat petitsioonirongkäiku, millele järgnesid streigid ja mässud üle kogu Venemaa. (Vastuhakk Odessas soomuslaeval Potjomkin ja Kroonlinna garnisonis). Keiser lubab augustis kokku kutsuda Riigiduuma ja annab oktoobrimanifestiga välja töötatud põhiseaduse. Üldstreik ja Moskva detsembriülestõus surutakse sõjaväe abiga maha. 1906 – 17' näilise konstitutsionalismi ajajärk, mille juhtfiguuriks Stolõpin. 1906-1911 peaminister. Tema ajal pääsesid tagurlus ja politsei taas maksvusele (välikohtud). 1906-10' agraarreformid: Külakogukonna likvideerimise, maakorralduse ja ümberasustamispoliitika (Siberisse) tulemusel kasvab maaproletariaat, tugevneb sotsialistlike parteide mõju. Väljaränne ookeani taha (poolakad) ja Saksamaale (baltlased). Sel ajal olid ka pidevad rahutused ja streigilained.
absolutistlikku kuningavõimu pooldavad katoliiklased (näiteks gallikaani kirik Prantsusmaal1). Kuigi nende teoloogiad olid väga erinevad, olid kõikide ühiseks vaenlaseks kas kalvinistid või jesuiidid. Reformaatorid võitlesid üldiselt nii paavsti kui radikaalse reformatsiooni vastu. Martin Luther ja Calvin toonitasid, et vastupanu valitsejatele on alati kurjast (algselt puudus kalvinismis ka igasugune liberalismi, konstitutsionalismi või esindusdemokraatia põhimõtete toetamine, Calvini arusaamise järgi kirik peab olema sõltumatu riigist ja peab omama ka ülemvõimu, Calvini nägemus valitsemisest oli teokraatlik). Kuid Calvinit arendasid edasi hugenotid ja John Knox, kes õigustasid 1 Gallikaani kirikuks nimetatakse usuvoolu 13.-18. sajandi Prantsuse katoliku kirikus, mis taotles Prantsuse kuningavõimu ja vaimulikkonna huvides paavstivõimu piiramist Prantsusmaa katoliku kiriku suhtes ja riigivõimu õigust
seaduste alusel. Immanule Kant (1724-1804) – kuivõrd ja missuguses mõttes üksikisiku autonoomne tahe võib kehtida üldist tahet konstrueeriva tahtena. Puhta praktilise mõistuse põhiseadus – „tegutse nii, et maksimum sinu tahtest alati võib kehtida pintsiibina ja alusena üldisele seadusandlusele“ Õpetuse õigusest paigaldab ta praktilise mõistus valdkonda, kuna õiguse aluseks on inimeste vabadus ja autonoomia ja väljendiks tegu. Õpetuses riigist – toonitab konstitutsionalismi ja asetab selle vastakuti despotismiga. Võtab omaks Montesquieu õpetuse võimude lahususest, tõstab esile seadsandluse, riigivormidest demokraaatia – ainult konstitutsionaalne demokraatia on võimeline täielikult siduvat õiguskorda looma, mis on kõigile üksikisikutele kohustuslik. 13. ÕIGUS KUI RAHVAVAIMU JA MAAILMAVAIMU VÄLJEND Ajalooline koolkond ja Georg Wilhelm Hegel (1770-1831) – uurib ja vaatleb õigust
Õige usu kaitsmine valitseja peamine kohustus. Passiivne kuuletumine toetus peamiselt kuninga jumaliku võimu teoorial, vastupanuõigus peamiselt eeldusel, et kuningavõim tulenes rahvalt ning kui tekib piisav põhjus, on kuningas rahva ees vastutav. Jean Calvin Reformaatorid võitlesid üldiselt nii paavsti kui radikaalse reformatsiooni vastu. Martin Luther ja Calvin toonitasid, et vastupanu valitsejatele on alati kurjast (algselt puudus kalvinismis ka igasugune liberalismi, konstitutsionalismi või esindusdemokraatia põhimõtete toetamine, Calvini arusaamise järgi kirik peab olema sõltumatu riigist ja peab omama ka ülemvõimu, Calvini nägemus valitsemisest oli teokraatlik-aristokraatlik, lihtrahval oli passiivne roll, kuigi kirikud vendlustena korraldatud, mitte piiskoplikult, nagu baptistikirikud nt tänases Eestis. See vastandus monarhia idee ja praktikaga, mistõttu oli Inglismaal loomulik, et puritaanid vastandusid monarhiaga). Pole kaks mõõka, on üks
1.1.2.Napoleon I isikuvõim Preisimaa kantsler O.v.Bismarck välja Saksa Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte (nime keisririigi ehk Reichstaati. Valitses kodanlik prantsusekeelne originaalkuju Napoléon I ühiskond, õigusallikateks olid parlamendi Bonaparte; sünninimi Napoleone poolt välja antud seadused, õigust määrab Buonaparte; alates 1796. aastast konstitutsionalismi areng, parlamendi Napoléon Bonaparte (15. august 1769 osakaal kasvab, idee õiguse kodifitseerimisest. Ajaccio Korsikal 5. mai 1821 1.3.Õigusteaduse saavutused Saint Helena saar) oli 1.3.1.Ajalooline koolkond Prantsusmaa valitseja 11. 19. saj õiguse arengu peajooned novembrist 1799 11
annaabi.ee 
