Johannes Vermeer ehk Jan Vermeer van Delft 31.10.1632 15.12.1675 Vermeeri elust Pärineb Delftist. Isa oli kangur, kes pidas kõrtsi ja tegutses ka kunstikaupmehena. 1653. aastal abiellus Catarina Bolnesiga Goudast. 1655.a astus täieõigusliku maalijana Püha Luuka gildi liikmeks. Arvatakse et õppis Delfti maalija Leonard Brameri juures. Vermeeri elust Ei maalinud kunagi rohkem kui kaks pilti aastas Oli 11 lapse isa. Pärast isa surma, võttis üle ta ameti kunstikaupmehena. Rahalistes raskustes Vermeer suri 43. aastasena oma sünnilinnas. Looming Varasel loomeperioodil alustas mütoloogiliste ja religioossete stseenide maalimisega . Hiljem hakkas viljelema olustikumaali, mis on teinud ta ka kuulsaks. Tööd on väljenduslikud ning maalitud armastusega
vapustav oma halastamatus naturalismis, dramaatilises hingestatuses ja ilmekuses. Rembrandti tähtsus maalijana on võrdne tema tähtsusega graafikuna. Viljeles oforti (üle 300 lehe). Küpse perioodi ofortides saavutab ta sametpehme heleda-tumeda abil kohati täieliku toonmaali illusiooni.Graafika on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Vermeeri kunstis on eriline rahu, suletus ja keskendatus. Omamoodi täiuseni on tal viidud pildi ülesehituse läbikaalutus. Kõige olulisem on Vermeeri valgusekujutus, mis muudab värvid kiirgavaks. Olustikumaalija, luugivalgus. Prantsuse arhitektuur Louvre, alates 16.- 17.saj, Versailles, Invaliidide kirik. Võrdle Itaalia arhitektuuri Prantsuse arhitektuuriga, prantsuse park. Prantsuse arhidektuur on tunduvalt rahulikum ja pidulikum võrreldes Itaalia omaga. Itaalia arhidektuur seeeest väga
aastal. Pärast isa surma jätkas Vermeer tema tööd kunstikaupmehena. 29. detsembril 1653 sai Vermeer Püha Luuka gildi liikmeks. See gild ühendas maalikunstnikke. 1662 valiti Vermeer gildivanemaks. Ta valiti tagasi aastail 1663, 1670 ja 1671, mis tõendab, et teda peeti heaks kunstnikuks. Johannes Vermeer ristiti kalvinistlikus kirikus. 1653 läks ta üle katoliku usku ja abiellus katoliiklase Catharina Bolenesi (Bolnesiga). Abielu sõlmiti lähedalasuvas Schipluideni külas. Vermeeri jaoks oli see hea abielu, sest tema ämm Maria Thins oli märgatavalt rikkam kui ta ise. Tõenäoliselt oligi abielu tingimuseks pöördumine katoliiklusse. On küll kaheldud, kui südamest katoliiklane ta oli, aga tema maalil "Katoliku usu allegooria", mis valmis 16701672, on kujutatud usku armulaua sakramenti. Pärastpoole koliski kunstnik oma ämma juurde elama. Abielust sündis 14 last, kellest 4 suri enne ristimist, kuid registreeriti Johan Vermeeri lastena. 1675
Jan Vermeer van Delft Hollandi maalikunstnik Johannes Vermeer sündis 31. oktoober 1632. aastal Delftis. Tema elukutse valikut mõjutas ta isa, kes oli siidkangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees. Jan Vermeeri peetakse Leonardo Brameri õpilaseks. Peale isa surma aastal 1652 jätkab ta isa tööd kunstikaupmehena. Aasta hiljem võtab ta vastu katoliku usu, abiellub ja võetakse vastu Delfi maalijate gildi. Aastatel 1662 ja 1670-1671 juhib ta maalijate gildi. Varasel loomeperioodil tegeleb ta ajloolise maaliga. Kujutab episoode Piiblist, mütoloogiast, antiik-ja kaasaegsest ajaloost, aga olustikustseene (nt. ,,Kupeldaja"). Teda on mõjutanud itaalia kunstnikud.
Tracy Chevalier «Tütarlaps pärlkõrvarõngaga» Ameerika-inglise kirjanik Tracy Chevalier on imetlusväärse detailirikkusega taasloonud Delfti linna õhustiku 17. sajandil, mida on nimetatud Madalmaade kunsti kuldajaks. Raamat on indspireeritud puhtalt ühest maalist, samanimeline Vermeeri maailmakuulus pilt «Tütarlaps pärlkõrvarõngaga». See on huvitav, kuidas üks kunstiteos teise sünnitab. Romaani sündmustik toimub Delftis 1664 a. Johannes Vermeer on tuntud Hollandi kunstnik, kellel on vaja uut teenijat, kes suudaks puhastada kunstniku tööruume, ilma et seal asjad oma kohtadelt nihkuks. Nad võtavad tööle Grieti, kelle isa kaotas õnnetuses nägemise ning perel on hädasti raha vaja. Vermeeridel on palju lapsi ja maja on üsna korrastamata, kuid Griet suudab kohaneda
perspektiivipunktiks naise parema käe väikese sõrme otsa. Sealt valgus murdub pisut ning kumab edasi seeliku voltidele ning peegeldub tagasi naise ees seinal asuvale peeglile (foto 2) Foto 2 valguse peegeldumine Maalist röntkenfotosid tehes selgus, et keegi oli naise seljataga paikneva pildiraami mingil perioodil mustaks värvinud (foto 3, vasakul). See aga lõhkus Vermeeri loodud pildi elu ja sära, mis oli saavutatud kolme punkti valgusega, millest esimene on kardina tagant paistev valgus, teine selle valguse kuma naise kleidil ning kolmas valgusepeegeldus pildiraamil. See näide toob selgelt esile Vermeeri iga pisimagi detaili läbimõelduse ja tähtsuse mitte miski ei ole jäetud juhuse hooleks. Foto 3 Ülemaalitud pildiraamiga maal vasakul, originaal paremal
kes on üheks vähemproduktiivsemaks kunstnikuks hollandi olustikumaalijate arvukas peres. Tema teadaolevate tööde arv ulatub umbes kolmekümne viieni. Kunstniku kõige varasemateks teosteks loetakse kaht enne 1656. aastat valminud maali: «Diana nümfidega» (Haag) ning «Kristus Marta ja Maarja juures» (Edinburgh). Intensiivsete värvikontrastide rakendamine ja nende harmooniline sulatamine pildi tervikusse jäigi peaaegu kõigi Vermeeri maalide üheks peatunnuseks. Kõige iseloomulikumast küljest tulevad Vermeeri eripärased jooned esile tema üksikute inimfiguuridega interjöörimaalide kaudu. Teemalt ja aineringilt on nad sageli lähedased Terborchi, Metsu ja Pieter de Hoochi teostele. Samal ajal on nad siiski kõigist neist tugevalt lahkuminevad. Veel ükski teine kunstnik polnud hollandi kodanlikku eluruumi kujutanud sellises harmoonilises suursugususes ega andnud valgusele ja värvile
Johannes Vermeer C. Karus 2017 Jan Vermeer van Delft (31.10.1632 – 15.12.1675) Hollandi maalikunstnik Abikaasa Catharina Bolenesi Abielust sündis 14 last, kellest 4 suri enne ristimist Maalijate gildi vanem, kunstikaupmees ja kõrtsipidaja Elas vaesena, isegi kui ämm oli rikas Vermeeri Looming Enamasti maalis ta tellimustöid - Pieter van Ruijven Kasutad kalleid ja eredaid värve Tuntud valguse meisterliku käsitluse poolest Enamasti olustikumaale maalis Maalid pakuvad läbilõiget 17. sajandi Hollandi ühiskonnast 40 maali (u. 3 maali aastas) Tütarlaps pärlkõrvarõngaga Ehk Madalmaade Mona Lisa (hollandi keeles "Meisje met de parel") U 1665-1667, õlimaal lõuendil 46,5 × 40 cm Tellimustöö Pieter van Ruijven
järgi , mida maalis hollandi maalikunstnik Johannes Vermeer. Film kasutab heledat värvilahendust nagu on näha Vermeer’i maalidel. See on 2003 aasta draamafilm. Lühikokkuvõte filmist Film räägib häbelikust tüdrukust nimega Griet, kes elab oma perega Hollandis. Pärast seda kui ta isa poimedaks jääb satub nende pere hätta ja griet peab minema teenijannaks maalikunstniku Johannes Vermeer’i juurde. Griet puhastas Vermeeri ateljeed, kus hiljem Vermeer ise õpetab tüdrukule värvide segamist ja valguse mängu. Majapidamistööde kõrvalt peab neiu mängima modelli, et täita rikka patroon Van Ruijven’i soov, maalida Grietist portree. Catharina ( Vermeer’i naises) , tõusis kadedus Grieti vastu ja nõudis näha maali, kus on Griet tema pärlkõrvarõngaga. Samas kui Catharina ema võttis oma tütre tagant pärlkõrvarõngad,
tõendab, et teda peeti heaks kunstnikuks. Tal oli Delftis palju tema kunsti austajaid, kuid tema kuulsus hajus pärast tema surma. Jan Vermeer van Delfti looming Tema õpetaja võis olla Carel Fabritius või katoliiklane Abraham Bloemaert, kunstiajaloolased ei ole kinnitust leidnud. Tal valmis keskmiselt 3 maali aastas ja enamasti maalis ta tellimustöid. Suure osa tema maalidest ostis ära tema patroon Pieter van Ruijven, takistades tema loomingu laiemat levikut Enamik Vermeeri maalidest portreemaalid interjööri taustal. Kasutas eredaid värve ja mõnikord kalleid pigmente, eelistades rukkilillesinist ja kollast. Tuntud valguse meisterliku käsitluse poolest. Kujutas tihti episoode piiblist, mütoloogiast ja antiikajaloost, enamiku tema loomingust olustikumaalid ja portreed, erandiks kaks linnavaadet ja kaks allegooriat. ,,Piima kallav teenijatüdruk" Maali tuntuim nimetus on ,, The Milkmaid" Õlimaal lõuendil, pildi valmimis aasta on umbes 1660.
ümberkorradused. Algselt magasid amm ja Tanneke ühes toas, kuid mõne aja pärast hakkas ta kurtma, et ei saa magada. Sest muidu samasuguses olukorras oli ta ööbinud keldris, kus hetkel oli Griet. Kuid siis tuli peremees huvitava ideega, millel oli mitu eesmärki. Esiteks pidi Griete kolima pööningule, ajaks mil amm last imetas, et Tanneke saaks keldrisse maga- ma minna ja teiseks, Grietest oli saanud hr. Vermeeri abiline. Aga keegi ei tohtinud seda teada. See lisan- das Grietele mitmeid töökohuseid (apteekri juurest värve tuua, neid puhastada ja uhmriga peenes- tada, värvid valmis sättida). Seni suurim julgustükk oli tal muuta lina asukohta, ilma peremehe nõusolekuta, kuigi ega ta seda siis ka teha poleks tohtinud. Tal vedas peremees jäi sellega rahule, oli temaga ühel meelel ja lõpetas maali. Hr. Vermeer alustas taaskord uue maaliga.Sellel
Camera Obscura = varjude rojekteerimine töödele. Selle abil sai teha väga täpseid linnavaateid: ,,Delfti vaade", külmades toonides suur taevas. Harrastas ka maastikumaali. Varasemast loomingust on teada ,,Kupeldaja": elusuurused figuurid; tavaliselt kujutas interjööre 1 figuuriga. Hollandi olustikumaalis kujuneb välja lemmikteemade ring (armastus)kiri, musitseerimine, arsti ja patsiendi kohtumine. Vermeeri ,,Armastuskirjas" on ühendatud kirja saamine ja musitseerimine. Pole säilinud ühtki portreed, kus oleks näha tema nägu. Pieter de Hooch Kujutas palju Hollandi väikseid maamaju, maalil ka majaelanikud ise, kuid teisejärgulisena. Tegi ka majaelanike portreesid. Kasutas ka punaseid toone tellised ka ju punased... Gerard Terborch Harrastas samuti olustikumaali, kirjateema, kõige meisterlikum esemete illusionistlikus kujutamises
Eriti armastati zanri- ehk olustikumaali. Pieter de Hooch (1629-1684) maalis hubaseid hollandi kodusid ja õue. Naisi köögis, pitsi niplamas, kirja lugemas, üldse rahulikke argitoimetusi näeme Jan Vermeer van Delfti (1632-1675) intiimsetel piltidel. Tavaliselt toimub tal tegevus siseruumis, kuhu külje pealt aknast langeb mahe valgus, pannes särama mõne pärlikee, heleda juuksekihara või tooli polstrinaela. Vermeeri armastatuimad värvid on sinine ja kollane. Vermeeri arvuliselt väike looming (kõigest 35 meie ajani säilinud maali) on aga hiljem omandanud tohutu kuulsuse ja mõjujõu. Hollandi maastik on lage ja vaesevõitu, kuid maastikumaalide loojad võtsid abiks valguse ja õhu, pilvede ja taeva peegeldused kanalite vees ning lõid väga lihtsaid, kuid kauneid pilte armastatud kodumaa loodusest. Neil näeme suurte puude ja veskitega lagendikke, luidetega
edasiantud pidulik rõivastus ning erinevad võimuregaalid. 39. Mis riigi kunstnikud olid Jad Vermeer van Delfi, Frans Hals ja Rembrandt? Hollandi 40. Kes olid „Väikesed hollandlased“? Miks neid niimoodi nimetati? Olustikumaalijad, kelle teosed vastasid tellijate nõudmistele ja soovidele. Kuna nende tööd olid mõõtudelt üldiselt väikesed. 41. Missugune koloriit oli iseloomulik J. Vermeeri töödele? Külmema varjundiga toonid ja mittetraditsiooniline valgusekäsitlus. 42. Mida suutis Hollandi portretist F. Hals kujutad väga elavalt ja vaimukalt? Naeru 43. Kes on see Hollandi kunstnik, keda peetakse kogu maailma maalikunsti üheks suurimaks talendiks? Rembrandt 44. Mis olid Rembrandti lemmikvärvideks? Pruun ja kuldkollane 45. Rembranti tööd ajal, kui ta oli Saskiaga abielus ning pärast Saskia surma.
Eriti armastati zanri ehk olustikumaali. Pieter de Hooch (16291684) maalis hubaseid hollandi kodusid ja õuesid. Naisi köögis, pitsi niplamas, kirja lugemas, üldse rahulikke argitoimetusi näeme Jan Vermeer van Delfti (16321675) intiimsetel piltidel. Tavaliselt toimub tal tegevus siseruumis, kuhu külje pealt aknast langeb mahe valgus, pannes särama mõne pärlikee, heleda juuksekihara või tooli polstrinaela. Vermeeri armastatuimad värvid on sinine ja kollane. Vermeeri arvuliselt väike looming (kõigest 35 meie ajani säilinud maali) on aga hiljem omandanud tohutu kuulsuse ja mõjujõu. Imetlusväärse meisterlikkusega on edasi antud rõivaste läikiv atlass ja vaipade sügavad samettoonid Gerard Terborchi (1617--1681) maalidel. Viimaseid võib ara tunda ka selle järgi, et tihti on mõni maali tegelane seljaga vaataja poole. Zanripiltides eelistati jõukuse ja heaolu näitamist. Kuigi meistrid, nagu
fotograafilisemal moel ühte oma nägemust. ,, Viimases Dali väites on palju kaheldud, sest tema maalide teatraalne atmosfäär viitab sageli teadlikule lavastusele. Kuid ilmselt on loomeprotsessis võimatu eristada, kus lõpeb intuitiivne ja kus algab teadlik element. Kahtlusi Dali maalide nägemuslikus alges süvendab asjaolu, et koos paranoia kriitilise meetodiga muutus tema maalimisviis üha akadeemilisemaks. Viimast tendentsi aitas süvendada vanade meistrite, eriti Vermeeri maalitehnika uurimine. Lummavalt mõjus Dalile ka Millet ,,Õhtupalvus", mida interpreteeris jällegi Freudi vaimus. Sisu olevat järgmine: naine teatab mehele, et on jäänud rasedaks, mille peale mees on häbelikult katnud oma peenise. Olgu veel lisatud, et akadeemilises laadis maalis Dali palu oma abikaasat, keda ta kasutas pea ainsana modellina. Dali naine oli Eluard´ilt 4
väheoriginaalne. *FRANS HALS vanem (1580-1666). Elas ja tegutses Haarlemis. Hals on hollandi portreekunsti looja. Halsi huvitas inimene kui füüsiline olend, siis kui isiksus ja hollandlane. *REMBRANDT HARMENSZ van RIJN (1606-1669) oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. "Doktor Tulpi anatoomialoeng", 1632 Õli lõuendil *VERMEER van DELFT (1632-1675) Enamik Vermeeri maalidest on portreemaalid interjööri taustal. Vermeer töötas aeglaselt ja suure hoolega. Ta kasutas eredaid värve ja mõnikord kalleid pigmente, eelistades rukkilillesinist ja kollast. Ta on eriti tuntud valguse meisterliku käsitluse poolest oma töödes. Tema üks kuulsaimaid maale on "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", mida on kutsutud ka Madalmaade Mona Lisaks. 5. Mida tehti renessansi ajal Eestis? Renessanss jõudis Eestisse hilinemisega. 1520.-30
muud kui väikesed. Eriti armastati zanri- ehk olustikumaali. Pieter de Hooch (1629-1684) maalis hubaseid hollandi kodusid ja õuesid. Naisi köögis, pitsi niplamas, kirja lugemas, üldse rahulikke argitoimetusi näeme Jan Vermeer van Delfti (1632-1675) intiimsetel piltidel. Tavaliselt toimub tal tegevus siseruumis, kuhu külje pealt aknast langeb mahe valgus, pannes särama mõne pärlikee, heleda juuksekihara või tooli polstrinaela. Vermeeri armastatuimad värvid on sinine ja kollane. Vermeeri arvuliselt väike looming (kõigest 35 meie ajani säilinud maali) on aga hiljem omandanud tohutu kuulsuse ja mõjujõu. Imetlusväärse meisterlikkusega on edasi antud rõivaste läikiv atlass ja vaipade sügavad samettoonid Gerard Terborchi (1617--1681) maalidel. Viimaseid võib ara tunda ka selle järgi, et tihti on mõni maali tegelane seljaga vaataja poole. Zanripiltides eelistati jõukuse ja heaolu näitamist
Samas puudus tihti valgusallikas ning kujutatud objekt näis valgust justkui seestpoolt kiirgavat. Õpilased Rembrandtil oli hulgaliselt õpilasi kogu tema elu jooksul. Näiteks Ferdinand Bol (1616 1680), Govert Flinck (16151660), Gerrit Dou (16131675), Nicolaes Maes (16431693) ja Aert de Gelder (16451727). Tema võimekaimaks õpilaseks oli aga Carel Fabritius (16221654), kes elas oma elu lõpus Delfti linnas ja oli tähtsaks ühenduslüliks Rembrandti ja Johannes Vermeeri (1632 1675) vahel. Tsitaate õpilastelt 1678. aastal kirjutati "Öise vahtkonna" kohta: "See on oma mõttelt nii maalijalik, nii hoogsa liikumisega ja nii võimas, et selle kõrval rippuvad pildid näivad "mängukaartidena". Autoportreed Rembrandt lõi endast enam kui 100 autoportreed oma eri eluetappidel ja neid portreesid võib vaadata, kui omalaadset autobiograafiat. Tema varasemad autoportreed olid tihti ainult visandid ja käeharjutused ning püüdsid
määratleme semiosfäärina (Lotman 1990: 124125). Jakobson eristab sõnalise märgi tõlgendamise kolmel viisi: sõnalist märki saab tõlkida teisteks sama keele märkideks (keelesisene ehk intralingvistiline tõlkimine ehk ümbersõnastamine ehk päris tõlkimine) või mõnda teise, mittesõnasõnalisse sümbolite süsteemi (märgisüsteemide vaheline ehk intersemiootiline tõlkimine ehk transmutatsioon) (Torop&Sütiste 2007: 562). Vermeeri järgi tuleks selgusele jõuda, mis on teksti skopos (eesmärk)? Kellele tõlgin? Kellele jään seejuures truuks? Kas tõlgin kultuuri või autorit? Või semiootilisest vaatepunktist kellele teen märgid mõistetavaks või jätan ära, sest on ju seegi märk omaette. Samas on kultuuriruum alati intertekstuaalne. Seetõttu ei saa eristada, millised tekstid on primaarsed. Õigupoolest ei eksisteeri ühtki puhast teksti ja see tähendab, et mille alusel panna tekstile piirid
kirjutatu viia üle teise keelde, võttes aluseks kirjas oleva, fikseeritud, lõpliku teksti. Tõlge on siis metatekst selle esialgse teksti kohta. Tõlkija ülesanne on tekste uurida ja kirjeldada ning tema tähtsate pädevuste hulka kuulub heatasemeline (lähte)keeleoskus koos stiilinüansside märkamise ja edasiandmise oskusega. Suhteliselt uued, kuid juba üldtunnustatuks saada jõudnud on Kat- harina Reissi ja Hans J. Vermeeri töödel põhinevad funktsionalistlikud teooriad, sh skopos-teooria (Vermeer 1978, Reiß ja Vermeer 1984, Nord Kaks liiki tõlkimist 175 1997): tõlkimine on abinõu mingi eesmärgi (skopos) saavutamiseks, eesmärk pühitseb abinõu ja eesmärke võib olla palju erinevaid ka sama lähteteksti puhul. Selle pere teooriad arendavad varasemaid edasi väga praktilises suunas, võimaldades tõlkeprotsessist saada lisaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
