aastaks oli loonud 4 sümfooniat ja 2 ooperit. Brahms märkas Dvoák talenti. 1878. aastal kaheksa sümfoonilist "Slaavi tantsu". Elukäik: Inglismaa London ja New York. 1884. aastal dirigeeris mõnd oma teost. Paluti kirjuada uus sümfoonia (seitsmes d-moll). 1887. aastal tulid ettekandele "sümfoonilised variatsioonid" Cambridge'i ülikool. Elukäik: Ameerika 1891. aastal konservatooriumi direktor. Viie kuu pikkused kontserdireisd mitme uue teosega. Õpetamine, dirigeerimine ja komponeerimine. Viiulisonatiion, mis on pühendatud tema lastele. Ameerika rahvamuusika mõju. Elukäik: Tagasi Prahas Kodumaaigavtsus. Praha konservatoorium. Kaks keelpillikvartetti, neli tsehhi munasjuttudel põhinevat sümfoonilist poeemi. Riiklikud matused. Seos tänapävaga "The young Victoria" - Serenade in E major. "Four lions" - Symphony No. 9. "The hunter" - Rusalka - Song to the moon. Kasutatud allikad https://www.britannica.com/biography/Antonin-Dvorak http://www.naxos
· Tegeles gregooriuse koraali uurimisega · Töötas välja uue stiili, mille nimetas tintinnabuliks (lad.k. ,,kellukesed"). Kõlaliselt on see staatiline, habras, iga heli on kuulatav. Neid teosed võib ette kanda vabalt valitud instrumentide koosseisuga. · Klaveripala ,,Aliinale" (1976) · Samas stiilis on ka ,,Tabula rasa", ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" · Tintinnabulatsioonis on üheks läbivaks põhimõtteks kahe vahelduva hääle komponeerimine ühe liinina. · Pärast emigreerumis pühendus vaimulikule e sakraalmuusikale. Valmisid teosed ,,Passio", ,,Te Deum", ,,Stabat mater", ,,Magnifikat", ,,Berliini missa". · Pärt on kirjutanud 4 sümfooniat . Neljas neist kannab pealkirja ,,Los Angeles" · www.arvopart.ee
· Mida ta endast kujutab? · Kuidas teda tuleks kasutada? Multimeedia kasutamine · Kodus Õppimine (õppeprogrammid) Käsiraamatud (tekst, pildid, muusika, videod) Meelelahutus (mängud) · Tööl Väljaõpe (õppeprogrammid) Marketing (reklaam, müük) Tootetutvustus Multimeedia kasutamine · Meelelahutus ja ajaviitesektor: Kunstiteose loomine Kodune multifilm Muusikaansambel Matkimisprogrammide kasutamine Muusika komponeerimine Loodus talletamine Multimeedia vahendid · Hea arvuti Kõrge töötlusvõimega protsessor Suur hulk mälu (RAM, HDD, CD-ROM) Videokaart, helikaart Multimeediale kohandatud tarkvara Multimeedias nelja tüüpi kujutised · Liikumatu kujutis · Pilditekst · Liikuvkujutis · Animatsioon (liikumise matkimine) Multimeediast veel ... · Kaasaegse videokujutis on värviline ja nõutavate värvitoonide arv võib ulatuda
Georges Bizet “Carmen” Georges Bizet prantsuse helilooja “Carmen” kümneaastaselt Pariisi Konservatooriumi komponeerimine ning klaverimäng eluaastad 1838 - 1875 Georges Bizet isa oli lauluõpetaja ema pianist, kuulsa lauluõpetaja Francois Delsarte’i õde emalt sai Bizet klaverimängu algõpetuse Bizet on tuntud küll heliloojana, oli ta ka erakordselt andekas pianist, kelle oskusi on kiitnud isegi Ferenc Liszt. Kuulnud, kuidas Bizet esitas ilma igasuguse ettevalmistuseta keerulise teose ega teinud seejuures ühtki viga, ütles Liszt, et peab Bizet’d üheks Euroopa
Tobias Peterburi konservatooriumisse, kus sai hariduse enamik eesti heliloojatest. 1897. aastal lõpetas Rudolf Tobias Peterburi konservatooriumi. Pärast lõpetamist töötas Tobias kuni 1904. aastani Peterburis, olles seal eesti koguduse kiriku organistiks ja koorijuhiks. Neile ametitele lisandus pidev komponeerimine ja tihe kontserttegevus nii organisti kui dirigendina. 1904. aastal kolis helilooja Tartusse, lootes leida siin rohkem aega komponeerimisele. Rudolf Tobiase helilooming on mitmekesine, ulatudes koorilauludest oratooriumi, kantaadi ja klaverikontserdini. Tartu ajast on pärit hulgaliselt muusikateemalisi artikleid, millega Tobias pani aluse eesti professionaalsele muusikakriitikale. Juba Peterburis armastas ta koos sõpradega
Läbi terve elu pidas Hermann muusikat oma südameasjaks, tegi väga palju selleks, et eestlasi muusikaliselt harida. Pärast Jannsenit saab Hermannist Eesti Postimehe peatoimetaja ja tema ajal hakkas leht käima 6 korda nädalas. Hermann hakkas Postimehe vahel välja andma muusikalisa, millest hiljem kasvas välja iga kuu ilmuv muusikaajakiri ,,Laulu- ja Mänguleht" (1885- 1897). See leht oli üldhariva eesmärgiga ja see koosnes artiklitest (pillimänguõpetus, noodid, komponeerimine, heliloojate elulood, eesti rahvamuusika) ja noodiosast (viiuli- ja klaveripalad, koorilaulud). Ta loomingu suurema osa moodustab koorilaul (200), tal on ka klaveri- ja viiulipalu ja soololaule. Tema looming on tugevate saksa mõjudega, jäljendab liedertafel stiili, laulud on muretud, hoogsad ja naiivsed. Hermanni koorilaulud on ,,Kungla rahvas", ,,Oh, laula ja hõiska", ,,Mingem üles mägedele". Hermanni kõige õnnestunumaks looks peetakse ,,Isamaa mälestust". Selle
• Meloodiad lihtsad ja südamlikud • Üle 300 koorilaulu ‘’Hakkame, mehed, minema’’ • Soololauld ja lastelaulud ‘’Rongisõit’’; ‘’Kati karu’’ • Ooperid ‘’Tormide rand’’; ‘’Pühajärv’’ • Mitu raamatut ‘’Nii ajaratas ringi käib’’; ‘’Kutse’’ https://www.youtube.com/watch?v= yOtMV23jogU Eugen Kapp (1908-1996) • Helilooja, pedagoog • Tallinna konservatoorium klaver ning komponeerimine • Isa Artur Kapp • Rahvuslik ning müütiline • Muinasjutuline rahvapärimus Looming • Ooperid „Tasuleegid“ • Sümfoonilised teosed „Tallinna pildid” • Balletid „Kalevipoeg” • Süidid „Mõõkade tagumine" „Kalevipoja tants Saarepiigaga” https://www.youtube.com/watch?v=UTWIcyUVaoY (03:13) Lydia Auster (1912-1993) • Helilooja • Omski Muusikatehnikum klaverit/
konservatooriumi. Seal õppis ta klaverimängu(temast sai suurepärane pianist)ja kompositsiooni ning võitis terve hulga koolisiseseid preemiaid. 1857.a võitis ta ka ihaldusväärse Rooma preemia ning veetis järgnevad 3a Itaalias. Selle perioodi loomingust on säilinud ainult 4 teost, k.a. koomiline ooper ,,Don Procopio". Kodumaale naasnud, ütles ta ära õppejõukohast Pariisi konservatooriumis, peletas kiusatuse tegeleda kontsertpianistina ning jätkas Rooma preemiaga seotud kohustuste(komponeerimine) täitmist. 1863.a esietendus Pariisi Theatre-Lyrique'is Bizet ooper ,,Pärlipüüdjad", mis võeti üsna jahedalt vastu, kuid millest sai esimene teos, mis on säilitanud koha ka tänapäeva teatrite mängukavades. Järgnevad aastad teenis Bizet leiba klaverisaatjana(tema noodist lugemise oskus oli fenomenaalne), teiste heliloojate teoste arranzeerimisega ning andis klaveritunde. 1868.a tõi heliloojale hulganisti kaasa loomuingulisi ebaõnnestumisi ja teravat kriitikat. Kui 1870.a
stiil, minimaalne materjalikasutus ja kristlikud sümbolid. Igor Stravinski oli aga neoklassitsismi rajaja. (Wikipedia) Tema looming iseloomustamiseks võib öelda, et ta muusikas on n-ö rütmi ürgjõud, toimub pidev taktimõõtude vaheldumine, motiivkordused, väga suur löökpillide osa ning eitab romantismi. (Slideshare) Stravinski tähtsamateks teosteks võib välja tuua ballett Pulcinella 1920- ballett lauluga barokk-muusika ainetel, dekoratsioonid Picassolt. ”Komponeerimine on korra loomine”, ütles Stravinski. Tähtis oli rütm - ta oli üks esimesi, kes kasutas motoorset ja ebakvadraatset rütmikat. Tema muusika jäi tonaalseks, kasutas ka vanu helilaade. Iseloomulik on faktuuri lineaarsus, puhtad kõlavärvid. Stravinski balletid: Tulilind 1910, Petruška, 1911, Kevade pühitsus 1913, Ööbik 1914, Soldati lugu 1918. (Hot.ee) Fotod: Igor Stravinsky Paul Hindemith oli saksa neoklassitsistlik helilooja ja dirigent. Sündis Saksamaal Hanau´s
Arvo Pärt on helilooja, keda tema varase perioodi loomingu põhjal peetakse nn nõukogude avangardi üheks radikaalseimaks esindajaks ning kelle looming on läbi teinud ulatusliku arenguprotsessi. Tema esimene loomeperiood koosnes neoklassitsistlikust klaverimuusikast. Järgmist kümmet aastat iseloomustab individuaalne lähenemine tähtsaimatele avangardistlikele tehnikatele, nagu dodekafoonia, helimassiivide komponeerimine, aleatoorika ja kollaazitehnika. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja "Partiita" (1958-1959) kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki - kõik kirjutatu jõudis kiiresti kontserdilavale. Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba ka väljaspool Eestit heliloojana tuntud
esmalt sündisid mõned neoklassitsistlikud teosed. Edasi ilmnes aga, et Pärt oli väga aldis 20. Sajandi siin seni keelatud väljendusvahendeid kasutusele võtma. Näiteks on tema orkestriteos "Nekroloog" (1960) esimene dodekafooniline teos eesti muusikas. 1968. Aastal, mil esiettekandele tuli Pärdi "Credo", sattus komposeerija kriisiolukorda. Pärast menukat esiettekannet see teos keelati selle vaimuliku teksti tõttu. Teoste komponeerimine lõppes pikaks ajaks, algas pikk otsinguteperiood, mil Pärt süvenes muuhulgas keskaja muusikasse. Aastal 1976 tuli ta aga välja täiesti uues helikeeles teostega - selles oma leiutatud nn tintinnabuli-stiilis kirjutab Pärt tänini. Tintinnabuli on Pärdi loodud eriomane muusikastiil ja kompositsioonitehnika, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini meloodia ja kolmkõla-hääle üheks orgaaniliseks tervikuks. Selle tulemusel on
munad maha, et poisihääl säiliks keelpillikvartett on neljale keelpillile kirjutatud helitöö (2 viiulile, vioolale, tsellole) keelpillitrio on kolmele keelpillile kirjutatud helitöö (viiulile, vioolale, tsellole) klassitsism iluideaaliks pidas antiikmaailma, taotleti mõistusepärasust, vormikooskõla, zanri ja stiili puhtust klaveritrio on klaverile, viiulile ja tsellole või klaverile ja 2 muule keel või puhkpillile loodud helitöö komponeerimine on helitöö loomine komöödia on lõbusasisuline, lõbusa lõpplahendusega näidend konservatoorium on muusikakõrgkool kontsert on suur mitmeosaline helitöö ühele või mitmele sooloinstrumendile ja orkestrile; helitööde avalik ettekanne kontrapunkt on üheaegselt kõlavate meloodiate kooskõla, ka üldine polüfooniaõpetus, iseseisvate meloodiate üheks tervikuks ühendamise teooria koomiline ooper on komöödialik kõnedialoogidega ooper
muusikalist vormi - meloodia lihtne, tundeline, laulev 14. sajandi muusika ars nova · Ars nova muusikastiil Prantsusmaal 14. sajandil · Vastandati vanale muusikapõlvkonnale · Peetakse kas osaks keskaja muusikast või renessansi esimeseks etapiks · Toimusid muutused kunstmuusika zanrites - missa ordinaariumiosade komponeerimine. Loodi terviklikke ja ühtseid missatsükleid, esimene loodud Guillaume de Machaut - motett sai esinduslikemaks zanriks, liikus kirikumuusikast seltskonnamuusikasse. 14. saj peamiselt pidumotetid nt kroonimise puhuks. Musica reservata. - mitmehäälne ilmalik laul ilmus ning sai heliloojate loomingus valdavaks. Üks peamisi lauluvorme ballaad. Philippe de Vitry alusepanija
Erkki-Sven Tüür(sünd16. oktoobril 1959 Kärdlas) on üks oma põlvkonna tuntumaid ja tunnustatumaid heliloojaid, ja seda mitte üksnes Eestis, vaid kogu maailmas. Nii muusikud kui ka tavakuulajad maailma eri paigas hindavad Tüüri muusikat, tema stiili on võimalik teistest eristada ja ära tunda. Ühes intervjuus on Tüür öelnud: ,, Komponeerimine on minu jaoks eelkõige äärmiselt intensiivne mõtlemine kõlalises aegruumis. Ka muusikalised mõtted on vaja selgeks mõelda." ÕPINGUD Erkki-Sven Tüüri kujunemine muusikuks on ebatraditsionaalne. Omandanud muusikalise alghariduse iseõppijana, lõpetas ta 1980. aastal G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli flöödi erialal. Juba varem oli Tüür seotud noorte rock- muusikaga. Aastail 1979-1983 juhtis ta ansamblit In Spe, olles mõjutatud King
zanri veel proovinud, 1732 KT-s esitatud ,,Esther" oli ilmselt esimene oratoorium, mida Londonis üldse kuuldi. Händeli esimesed ingliskeelsed oratooriumid olid muusikaliselt üsna kirevad pasticciod varasematest ooperitest, ent vastuvõtt oli hea. Oratooriumi üks edu põhjusi oli ingliskeelne tekst. Kuna ta oli sünnilt sakslane ja väljenduselt itaallane, päästis ta prestiizi vaid pöördumine inglaste rahvustunde poole. Esimene katse selles suunas oli J.Drydeni oodi ,,Aleksandri pidu" komponeerimine 1736. Selles teoses jäljendas mõneti Henry Purcelli ja inglise kirikumuusikat. Oratooriumi kõrgaeg algas 1739 teostega ,,Saul" ja ,,Iisrael Egiptuses". Inglise oratoorium oli zanr, mida Händel rajas ja esindas üksi. Ta võttis küll eeskuju itaalia oratooriumist, kuid tema väljenduslaad oli ooperlikum ja dramaatilisem. Keskne koht on kooril. ,,Iisrael Egiptuses" on lausa koorieepos soolo-osadele jääb seal üsna tühine roll. Oratooriume kanti põhiliselt ette teatrisaalides
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 10.klass Liisa Sammelselg Muusika tähtsus ja kuulatavad muusikastiilid Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi 6-7. Klasside hulgas Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Eva Palk Pärnu-Jaagupi 2013 1 1. SISUKORD 2 2. SISSEJUHATUS Muusikat kuulata armastavad paljud. Siiski on vähelevinud teadmine, et muusikat kuulates on võimalik ka endast paremini aru saada. Muusika peegeldab meis toimuvat ja tekitab erilisi tundeid. Läbi muusika kuuleme lugusid meist endist. Need lood on aga sõltuvalt inimestest väga erinevad.[1] Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on uurida, kui tähtsaks hindavad muusikat PJG 6-7.klasside õpilased ning millist muusikat nad armastavad kuulata. Püstitati järgnevad uurimisküsimused: 1. Millist stiili muusikat eelistavad k...
(gta), instrumentaalmuusikat (vdya) kui ka tantsu (nrtta). Neist kõige tähtsam on vokaalmuusika, millele instrumentaalmuusika toetub, ning tants on omakorda loodud nii vokaal- kui instrumentaalmuusika toel.9 13. sajandist pärit üks India muusika olulisemaid uurijaid Srgadeva jagas teaduse sagtast seitsmeks: svara ehk noodikõrgused, rga ehk viis/laad, prakrnaka ehk meloodiline viimistlemine ja vokaalansamblid, prabandha ehk vokaali komponeerimine, tla ehk rütm, vdya ehk instrumendid ja instrumentaalmuusika ning nrtta ehk tants. Srgadeva tõi veel välja, et muusikaga tegelemine võib viia dharma, artha, kama ja moksani ehk siis õigete eluviiside, rikkuse, naudingu ja vabanemiseni nelja inimeksistentsi eesmärgini.10 Järgnevalt on vaadeldud erinevaid Vana-India muusikateooria aspekte, lähtudes Srgadeva klassifikatsioonist ning alustades tonaalsete süsteemidega: 3.1. Svara
Taimede komponeerimisel kehtivad kõik kunstilise kujundamise võtted- ja vahendid. Taimekompositsiooni koostamisel tuleb arvestada mitmete teguritega: kasvukohatingimustega ja olmetingimustega, olemasoleva taimestikuga, kavandatavate taimede omavahelise sobivusega, kavandatavate taimede mõjuga üksteisele, taimede morfoloogia ja fenoloogiaga. Jättes mõne teguri arvesse võtmata, võib tulemus olla pettumus ning kavandatu ei saavuta kunagi seda ilmet, mida planeeriti. Komponeerimine jaguneb järgnevate printsiipide vahel: taimeökoloogiline-, süstemaatiline-, geobotaaniline- ja vormiprintsiip. Taimeökoloogiline printsiip on tähtsaim taimmaterjali valikul. Valitakse sobivaimad taimeliigid kavandatavale alale. Geobotaanilise printsiibiga arvestatakse looduslike kooslustega sobivust. Kuidas nad üksteisele mõjuvad soodustades, pärssides või olles neutraalsed. Süstemaatilise printsiibi kasutamisel valitakse ühiseid iseloomuomadusi omavad taimed
kogu, mis ei sisaldanud varasmaid värsse. Enamik ,,Korallid Emajões" luuletusi on vahepealse sõnaküllusega võrreldes väga lapidaarsed lühivormid. Toimunud on tagasipööre esikkogu esteetikasse, luuletaja teisendab, täpsustab ja arendab edasi oma luule põhimotiive. Kogu viimase luuletuse ,,Elul on väikene hingemaa" eest anti Betti Alverile teistkordselt Juhan Liivi luuleauhind. Betti Alveri viimaseks suureks tööks jäi oma kogutud teoste ettevalmistamine. Oma elutöö koondamine ja komponeerimine nõudis keskendumist ja mõtteerksust, pakkus loomingulist elevust aga oli ka väga väsitav. Betti Alver suri 19. juunil 1989. aastal Tartu Maarjamõisa haiglas ja on maetud Tartu Vana Jaani kalmistule oma teise abikaasa Mart Lepiku kõrvale. Kokkuvõte Algkoolis käis Betti kodukohas, kuid edasi asus õppima Tartusse, kus ta ei suutnud esialgu kohaneda. Enda esimese romaani kirjutas ta juba gümnaasiumis. Betti Alver jätkas õpinguid
populaarsuse kaotust. Varsti haigestus ta sarlakitesse ja lahkus siitilmast 1849.aasta 25.septebril. Isa Strauss suri üksinduses, suures tühjas korteris. Ent tema matused kujunesid grandioosseks. Kui isa orkestris kerkis küsimus uuest orkestrijuhist, soovitas perekonnasõber Amon kutsuda isa asemel poeg. Orkestrandid läksid täies koosseisus Johann noorema juurde et anda talle pidulikul üle isa dirigendikepp. Nii sai alguse Strauss juuniori igapäevane pingeline kontserttegevus ja komponeerimine. Peatselt hakkas nii intensivne töötamine noore helilooja tervise peale mõjuma. 28- aastaselt jäi ta ületöötamisest tõsiselt haigeks. See ei hämmastanud kedagi. Kapelli juhatamine oli tõeliselt kurnav tegevus. Juhtimis võttis 1853.aastal üle Johanni 26.aastane vend Joseph. Kui ka tema lõpuks haigestus, tuli appi kõige noorem vend Eduard. Nüüd oli juba kogu Strausside perekond muutunud Viini iidoliks. Följetonides nimetati neid "Firma Strauss
a. aastal lõpetas Rudolf Tobias Peterburi konservatooriumi professor L. Homiliuse oreliklassi ja professor N. Rimski-Korsakovi kompositsiooniklassi. Lõputöödena esitatud kantaat "Johannes Damaskusest" (A. Tolstoi poeemi järgi) ja avamäng "Julius Caesar" ongi eesti esimesteks arvestatavateks suurvormideks . Pärast lõpetamist töötas Rudolf Tobias 1898 - 1904. aastani Peterburis, olles seal eesti koguduse Jaani kiriku organistiks ja koorijuhiks. Neile ametitele lisandus ka pidev komponeerimine ja tihe kontserttegevus nii organisti kui dirigendina. Muuhulgas on Peterburi ajajärgust pärit ka Rudolf Tobiase Klaverikontsert c- moll ja populaarseks saanud kooriteos "Eks teie tea". 1904. aastal kolis helilooja lõpuks Eestisse, täpsemalt Tartusse, lootes leida siin rohkem aega komponeerimiseks. Kuid suureneva perekonna vajadused ei lubanud seda: töö keskkooli muusikaõpetajana
polüfoonia, imitatsiooniline polüfoonia (s.h kirjutatakse palju kaanoneid) homofoonia (akordiline, meloodia ülemises hääles) zanrid: missa, motett, chanson vaimulik muusika (missa, motett) on koorile chansonid jt. ilmalikud laulud on ansamblile s.o ülimalt heakõlaline muusika kujuneb välja tüüpiline koorifaktuur (lisandub bassihääl ja register, 4häälsus) linnade katedraalides suured koorid koorimuusika algus komponeerimine lähtub endiselt tenorist, kus kasutatakse varem olemas olevat materjali (cantus firmus) kas gregooriuse laulu või ilmalikku laulu (Dufay' missa ,,Se la face ay pale" (Kui su pale on kahvatu)) Olulisemaid autoreid: Guillaume Dufay (~1400 1474) Stiili rajajaid Kavas: Chanson ja missa ,,Se la face ay pale" (Kui su pale on kahvatu) Johannes Ockeghem (~1420 1497) klassikaline koorifaktuur, kaanonimeister Josquin Desprez (des Prez) (~1440 1521)
Ta on BBC sümfooniaorkestri peadirigent, Wagneri pidustuste muusikajuht Bayreuthis ning Chigago sümfooniaorkestri külalisdirigent. Aastel 1969-1974. oli Boulezi tähelend. MK: Pli selon pli sopranile + orkestrile, 3 osa Improvisation il sur Mallarme 1974. tegi tollane Prantsusmaa president Pierrele ettepaneku luua elektronmuusikastuudio- akustika- ja muusikauuringutekeskus IRCAM. Aastatel 1976-1991 oli Boulez IRCAMi juht. Pierre mitmekesisus on hämmastav. Tema põhitegevusteks on komponeerimine ja dirigeerimine. Ta oli jõudnud algatada nüüdiskontsertite muusikasarja aastal 1954. Pariisis. Samuti jõudis ta juhtida Darmstadti suvekursuseid aastatel 1955-1967. Pierre pidas loenguid Basely Muusikaakadeemias ja Harwardi ülikoolis. Boulez rajas nüüdismuusika esitlusansambleid IRCAM'ga"Ensemble Intercontemporain". Ta on viljakas teoreetik, kriitik, publitsist ning hea teksti-ja keelekasutusega helilooja. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid ja sadu artikleid
· alla 20 idiootsus Gardneri intelligentsuse teooria 1. Keeleline intelligentsus kirjandite kirjutamine, võõrkeelte õppimine, suhtlemine. 2. Loogilis-matemaatiline probleemide lahendamine, matemaatika, füüsika ülesanded. 3. Ruumialane geomeetriliste kujunditega ülesanded, koobastikes ja käikudes orienteerumine, labürintülesanded. 4. Kehalis-kinesteetiline korvpall, tantsimine, iluvõimlemine. 5. Muusikaline rütmitunnetus, komponeerimine, laulmine. 6. Personaalne intelligentsus a) isikute vaheline grupis töötamine, firma juhtimine, sõprade lepitamine. b) isikusisene personaalne, enda emotsioonide hindamine, vajaduste hindamine, nõrkade, tugevate külgede tunnetamine. Motivatsioon ja vajadused Enamus inimese tegevusi on sihipärased, s.t need tegevused on planeeritud ja neil on konkreetne eesmärk. Eesmärgi nimel tegutsetakse tahtejõu abil, seda nimetatakse motivatsiooniks (ladina k.
Läbi terve elu pidas Hermann muusikat oma südameasjaks, tegi väga palju selleks, et eestlasi muusikaliselt harida. Pärast Jannsenit saab Hermannist Eesti Postimehe peatoimetaja ja tema ajal hakkas leht käima 6 korda nädalas. Hermann hakkas Postimehe vahel välja andma muusikalisa, millest hiljem kasvas välja iga kuu ilmuv muusikaajakiri ,,Laulu- ja Mänguleht" (1885-1897). See leht oli üldhariva eesmärgiga ja see koosnes artiklitest (pillimänguõpetus, noodid, komponeerimine, heliloojate elulood, eesti rahvamuusika) ja noodiosast (viiuli- ja klaveripalad, koorilaulud). Ta loomingu suurema osa moodustab koorilaul (200), tal on ka klaveri- ja viiulipalu ja soololaule. Tema looming on tugevate saksa mõjudega, jäljendab liedertafel stiili, laulud on muretud, hoogsad ja naiivsed. Hermanni koorilaulud on ,,Kungla rahvas", ,,Oh, laula ja hõiska", ,,Mingem üles mägedele". Hermanni kõige õnnestunumaks looks peetakse ,,Isamaa mälestust". Selle tekst on
svingmuusika ega kaasaegse jazzi mitmesuguste voolude tüüpiliste esindajate kõrvale. eeskätt seal, kus ta leidis kommertsiaalset kasutamist. Neeger "pani tähele klaveri löökinstrumendi- Ellington lahendas esimesel katsel suure orkestri jazzmuusika kolmekordse probleemi: jazzrepertuaari pärast karakterit ja järeldas, et viimase instrumentaalsed võimalused ei peitu eeskätt helide komponeerimine, jazzorkestratsiooni probleemi ja instrumentaalsete stiilide küsimused. väljapidamises. Sellest lähtuvalt hakkas ta mängima klaverit löökpillipäraselt ja kujundas välja tehnika, Ellingtonil tuli töötada klubides (Cotton Club), kus orkestrilt nõuti palju varieteemuusikat ja mis oli erakordselt vaba akadeemilistest keeldudest. Tihti saatis pianist oma mängu ka laulu või muusikalisi illustratsioone kabareenumbritele
Teoseid iseloomustab rahvuslikkus, muinasjutulisus, allegooria, grotesk. Side vene rahvamuusika ja -tavanditega. Kasutab idamaist koloriiti. Lühikesed meloodiad kõlavad polüfooniliselt või paralleelselt, puhtad tämbrid - mitte impressionistlikult segatud, rütm vabaneb meetrumist, ürgsete rütmide orgia (skandaal Kevade pühitsemise ettekande ajal). 1920-1940-ndad aastad - neoklassitsistlik periood. 1920 Pulcinella - ballett lauluga barokk-muusika ainetel, dekoratsioonid Picassolt. "Komponeerimine on korra loomine", ütles Stravinski. Tähtis oli rütm - ta oli üks esimesi, kes kasutas motoorset ja ebakvadraatset rütmikat. Tema muusika jäi tonaalseks, kasutas ka vanu helilaade. Iseloomulik on faktuuri lineaarsus, puhtad kõlavärvid. Oktett puhkpillidele 1923, ooper-oratoorium Kuningas Oidipus 1927 ooper oratoorium, Psalmide sümf. 1930, Viiulikontsert 1931. 1939 emigreerus USA-sse. 1940-71 hiline e. Ameerika periood. Dzässi mõjud - "Ebony Concerto" dzässorkestrile 1945,
ühele zanrile tüüpilisi tegelasi teise zanrisse, eriti just tõsiseid tegelasi koomilisse ooperisse, sest viimane oli paindlikum. Näit: Singspiel ,,Haaremirööv", kus naispeategelane Konstanze on oma partii tõsiduse, ulatuse ja virtuooslikkuse poolest nagu opera seriast. Opera buffa ,,Figaro pulm": Krahv ja Krahvinna on pigem opera seria tegelased, teenijad Figaro ja Susanna opera buffastt, ent neil on ka lüürilisi momente ja tõsidust. Mozartile tähendas ooperi komponeerimine nagu omaette maailma loomist ja ta jälgis huvi ning vahel isegi üllatusega, kuidas ta tegelased toimivad ja vastastikku reageerivad. Seetõttu on Mozarti ooperites olulisel kohal ansamblid. Näit ooperis ,,Don Giovanni" esineb peategelane Don Giovanni (Don Juan) peamiselt ansamblites, teda portreteeritakse selle kaudu, kuidas ta suhtleb teistega. Oluliseks abivahendiks oli talle orkester, mis nagu kommenteerib laval toimuvat ja tegelaste karaktereid, annab ,,allteksti".
annaabi.ee 
