- selgituste andmine projekti kohta - probleemide lahendamine - jooniste kooskõlastamine ehitusplatsisl - konstruktsiooniavade muudatuste kontrollimine Projekteerija järelvalve : Eriti oluline arhitektuurlahenduste puhul eskiisi koostaja järelvalve On eraldiseisev konsultatsiooniteenus Teenust osutatakse ajakupõhiselt Ei sisalda omaniku järelvalveteenust Projekteerija järelvalve: Ei sisalda omaniku ülesannete täitmist - On ehitusalase kompetentsusega ehitusaegne konsultatsiooniteenus - On ehitusprojekti või ehitustehnoloogia korrrektsuse kontroll Ei sisalda riiklikku järelvalve ülesannete täitmist Lepitakse kokku projekteerija ja projektitellija vahel C Tootejoonised C.1 Põhimõtted Tööprojekti alusel koostatav, valmistustehnoloogiat arvesse võttev tehniline joonis Mõeldud toote tehaseliseks valmistamiseks Juhindutakse tootja standardlahendustest
sotsiaalvaldkonnas. Juhtimine peaks olema tulemustele orienteeruv ja efektiivne. Tuleks kasutada ära kõiki resursse, mis on ettevõttel juba olemas ning samuti olema innovatiivne ja uuendustele avatud. Juhtimine peab olema selge ja arusaadav kõikidele ettevõttes olevatele isikutele. Samuti peab organisatsiooni dokumentatsioon olema korrekselt vormistatud, täidetud ja arhiveeritud. Sotsiaalettevõtte personal peab olema teatud oskustega, kompetentsusega ja arenguvõimeline. Personali tuleb kaasata organisatsiooni juhtimisse. Töökeskkond peab olema personalile turvaline ja vastama heaolu tingimustele. Organisatsioon peaks ka panustama töötaja õppimisse ja koolitamisse. EQUASS kvaliteedimärgiga hinnatud ettevõttes peavad olema tagatud kõikide õigused. Peale õiguste tuleb ka kindlasti järgida eetikakoodeksit. 3 Üheks väga oluliseks punktiks on kindlasti koostöö
töötajad Mairit, kuid peale uute kaastöötajate tööleasumist on see küsitav. Asjaolu, et venelannad oma levimuusikat liiga valjult kuulavad ja see Mairit häirib, võib viidata sellele, et nad ei austa Mairit, sest oletuslikult on Mairi oma vastumeelsust selles osas väljendanud, kuid seda pole kuulda võetud. Samas ülemus austab teda kindlasti siiani, sest ta püüab otsida lahendust sellele, et Mairi töölt ei lahkuks. Mairi kompetentsusega ei tohiks olla probleemi, sest nii omanik-juht kui ka kliendid on tema kvaliteetsete toodetega väga rahul. · Eneseteostuse vajadus: enne majanduslangust oli Mairi töö mitmekesine ja see meeldis talle, sest iga töö oli uus väljakutse. Kuid majanduslanguse tõttu on sellised individuaaltellimused järsult vähenenud. Selle tagajärjel ei saa Mairi teha sellist tööd, nagu talle meeldiks. Tal on tekkinud tüdimus masstoodangu tegemisest, sest ta ei saa
kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. Golemani teooriat on palju kritiseeritud. Peamiselt on kaheldud selles, kas emotsionaalsel intelligentsusel on midagi pistmist intelligentsusega. Arvatakse, et tegu on pigem emotsionaalse kompetentsusega. Samuti heidetakse ette, et puudub emotsionaalse intelligentsuse korrektne diagnoosimise vahend. Emotsionaalselt intelligentne inimene mõistab hästi teiste hingeelu ja seab endale elus selgeid sihte. Ta on võimeline ennast vastavalt olukordadele muutma ja tundeid kontrollima. See kui inimene on intellektuaalselt intelligentne ei tähenda veel, et ta ka emotsionaalselt intelligentne oleks. Emotsionaalselt intelligentne inimene saab kultuuri omandamisega palju paremini hakkama
ühiskond" tõid tema mõtted palju laiemale avalikkusele, nagu seda tegi ka tema töö kolleegidega CIDOC'st näiteks Everett Reimeriga. (Ivan Illich: deschooling, conviviality and the possibilities for informal education and lifelong learning URL) 3. Ivan Illich ,,Koolideta Ühiskond" Illich leiab, et õpilasi koolitatakse nii, et nad ajavad segi protsessi ja tulemuse. Seeläbi ajavad õpilased segamini õpetamise õppimisega, hindelise saavutuse haridusega, diplomi kompetentsusega ja jutu soravuse võimega öelda midagi uut. Heaolu bürokraatia väidab, et professionaalne, poliitiline ja majanduslik monopol on kõrgemal sotsiaalsest monopolist, seades standardid, mis on väärtuslik ja mis on teostatav. Vaesed on olnud alati sotsiaalselt võimetud. Kasvav sõltuvus ühiskondlikule hoolele lisab uue mõõtme nende abitusse: psühholoogiline impotentsus, saamatus end kaitsta. Vaesus on üle maailma levinud fenomen
hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. Golemani teooriat on palju kritiseeritud. Peamiselt on kaheldud selles, kas emotsionaalsel intelligentsusel on midagi pistmist intelligentsusega. Arvatakse, et tegu on pigem emotsionaalse kompetentsusega. Samuti heidetakse ette, et puudub emotsionaalse intelligentsuse korrektne diagnoosimise vahend. Emotsionaalselt intelligentne inimene mõistab hästi teiste hingeelu ja seab endale elus selgeid sihte. Ta on võimeline ennast vastavalt olukordadele muutma ja tundeid kontrollima. See kui inimene on intellektuaalselt intelligentne ei tähenda veel, et ta ka emotsionaalselt intelligentne oleks. Emotsionaalselt intelligentne inimene saab kultuuri omandamisega palju paremini hakkama
· ebaedu vältimine · edu saavutamine VII Sisemine ja välimine motivatsioon (intrinsic and extrinsic motivation) Edward Deci, Richard Ryan · sisemine eneseteostus, nauding · välimine positiivne sarrustamine, positiivne kinnitamine Mihaly Csikszentmihalyi optimaalne tippelamuste voog (optimal flow) huvi VIII Tasu ja motivatsioon kontroll käitumise üle ja kompetentsus tasu, mida seostatakse kompetentsusega, suurendab sisemist motivatsiooni tasu, mida seostatakse välise kontrolliga, vähendab sisemist motivatsiooni Intiimsuse motivatsioon (Intimacy motivation) n Aff Dan McAdams lähedus · positiivne emotsionaalsus suhted loovad rõõmu, armastust · mitteinstrumentaalsed suhted dialoog · hoolitsus altruism, eneseohverdus · allumine spontaansed sündmused, kontrollimatus tolerantne kodukeskkond, keskmine n Ach sõltuvus seotus
· ebaedu vältimine · edu saavutamine VII Sisemine ja välimine motivatsioon (intrinsic and extrinsic motivation) Edward Deci, Richard Ryan · sisemine eneseteostus, nauding · välimine positiivne sarrustamine, positiivne kinnitamine Mihaly Csikszentmihalyi optimaalne tippelamuste voog (optimal flow) huvi VIII Tasu ja motivatsioon kontroll käitumise üle ja kompetentsus tasu, mida seostatakse kompetentsusega, suurendab sisemist motivatsiooni tasu, mida seostatakse välise kontrolliga, vähendab sisemist motivatsiooni Intiimsuse motivatsioon (Intimacy motivation) n Aff Dan McAdams lähedus · positiivne emotsionaalsus suhted loovad rõõmu, armastust · mitteinstrumentaalsed suhted dialoog · hoolitsus altruism, eneseohverdus · allumine spontaansed sündmused, kontrollimatus tolerantne kodukeskkond, keskmine n Ach sõltuvus seotus
kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. Golemani teooriat on palju kritiseeritud. Peamiselt on kaheldud selles, kas emotsionaalsel intelligentsusel on midagi pistmist intelligentsusega. Arvatakse, et tegu on pigem emotsionaalse kompetentsusega. Samuti heidetakse ette, et puudub emotsionaalse intelligentsuse korrektne diagnoosimise vahend. (http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsionaalne_intelligentsus) IQ ja EQ ei ole vastandlikud pädevuse liigid, pigem lihtsalt eraldiseisvad. Meis kõigis seguneb intellekt ja emotsionaalne terasus; stereotüüpidele vaatamata kohtab suhteliselt harva inimesi, kelle IQ on kõrge, EQ aga madal või vastupidi. Tegelikult
kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada.[10] Golemani teooriat on palju kritiseeritud. Peamiselt on kaheldud selles, kas emotsionaalsel intelligentsusel on midagi pistmist intelligentsusega. Arvatakse, et tegu on pigem emotsionaalse kompetentsusega. Samuti heidetakse ette, et puudub emotsionaalse intelligentsuse korrektne diagnoosimise vahend.[10] 11 5 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA Küsimust, mis on ennekõike määravaks meie intelligentsuse kujunemisel, on viimastel aastakümnetel intelligentsuse uurijatele esitatud üha uuesti ja uuesti. On see pärilikkus või keskkond
10 3 ENESEANALÜÜS Tulin Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli majandusarvestust õppima kindla eesmärgiga omandada kindlad kompetentsed oskused ja teadmised ennekõike raamatupidamisest, aga ka majandusest ja õiguse valdkonnast. Olen senise õppe ja prakilise kogemusega aru saanud, et laiahaardelisus on ühe hea raamatupidaja üks märksõnu. Selle laiahaardelisuse seoksingi siinkohal ikkagi erialase kompetentsusega, kus algteadmised majandusest ja õigusest on olulised, ja tegelikult kriitilise tähtsusega raamatupidaja töös. Olen kindel, et vastavad teadmised on omandatud, ning lisaks ka läbi praktiliste kogemuste vastavad oskused. Kindlasti, mida laiemad ja kompetentsemad teadmised ja oskused on, seda efektiivsem ja optimaalsem on ka vastav majandusarvestulik töö. Siinjuures märgiksin taas, et majandusarvestulik töö ei pruugi alati piirduda puhtalt igapäevase raamatupidamisliku
agressiivselt. Kommunikatsioon Organisatsioonis 6. KOMMUNIKATSIOONITÕKKED JA NENDE PARANDAMINE 1.2 Kommunikatsioonitõkked Pädevuse erinevused -on inimeste juures tingitud erinevusest varasemas elukogemuses ja teadmistes. Need erinevused viivad selleni, et teadet kodeeritakse ja dekodeeritakse erinevalt ja kommunikatsioon nurjub. Erineva kompetentsusega inimestel on raske suhelda. Näited: elukogenud vanemad ja teismelised lapsed; müügiosakonna juhataja ja noored müügiagendid; eriarvamused müügi ja tootmise juhtidel. Taju valikulisus tuleneb asjaolust, et inimene blokeerib infot, mis ei vasta sellele, mida ta usub. Inimene kaldub informatsiooni mõistma nii, et see vastaks tema arvamustele või soovidele. Meie eelarvamustega vastuolus olev info jääb kasutamata või moonutatakse. Taju valikulisus väljendub stereotüüpides
3. Moraali hindamine See põhineb indiviidi moraalsetel väärtustel, hoiakutel ja uskumustel mida keegi omab kui ta teeb vastavaid hinnanguid. 3.1. Neli moraali hindamisega seotud valdkonda, mida võib mõõta spordis Esimene on seotud moraali sisuga (hõlmab hoiakuid, uskumusi ja hinnanguid). See sisaldab ka sportlaste vahelisi suhteid, sest need on ka rajatud paljuski hoiakutele ja uskumustele. Teine on seotud indiviidi kompetentsusega ja orientatsiooniga, mis rõhutab indiviidi moraali koostise tähtsust ja korraldust. Kolmas keskendub moraalsele käitumisele, mis on seotud käitumise 8 hindamise meetoditega, enese käitumise kirjeldamisega ja tegevuse kalduvustega. Neljas iseloomustab moraali funktsioneerimise multidimensionaalsust.(6)
19. Rahulolu oma töö sisulise poolega 1 2 3 4 5 20. Rahulolu isikliku töökorraldusega ettevõttes 1 2 3 4 5 21. Rahulolu oma töötingimustega 1 2 3 4 5 16 7.2 Juhtkond ja juhtimine 22. Vahetu juhi, tema juhtimisstiilide ja juhtimismeetoditega 1 2 3 4 5 23. Vahetu juhi kompetentsusega otsuste tegemisel 1 2 3 4 5 24. Vahetu juhi tegevusega lubaduste täitmisel 1 2 3 4 5 25. Vahetu juhi/ettevõtte juhtkonna huviga/käitumisega töötajate 1 2 3 4 5 heaolu parendamisel 26. Vahetu juhi oskusega ülesandeid määratleda, jagada (täpsus, 1 2 3 4 5 korrektsus, selged ja üksikasjalikud juhised jmt) 1 2 3 4 5 27
harjutamine, et tegevus muutuks alateadlikuks. 21. Teadmusjuhtimine ja teadmuse teke organisatsioonis. Lisanduv info annab maksimaalset efekti, vananeva info kasutamine väheneb. Kindlapiiriline e. selge teadmine, mida saab edastada kasutades sümboleid. Kultuuriline teadmine- org. liikmed kasutavad seda, et tajuda, seletada, hinnata reaalsust (arvamused, veendumused, uskumused). Mis on probleem, põhjus- tagajärg seos, mida peab tegema, miks asjad juhtuvad. Seos on kompetentsusega (mitteteadlik kompetentsus- kingapaelte sidumine ja teadlik kompetentsus- lennuki juhtimine). Teadmusjuhtimist võimaldavad - koostöö, usaldus, teadmuste loomise protsess, õppimine, organisatsiooni loovus ja tulemuslikkus, välisallikate kasutamine, vabadus luua ja katsetada. Kasutatav sõnavara peab olema üheselt mõistetav. 22. Liidri ja järgija suhete kujunemist mõjutavad tegurid ja protsessid. Suhe tugineb tasude vahetamisel
jään jänni. Juht saab enesekindlust tõsta järk- järgult andes järjest keerukamaid üleasndeid. TULEMUS 3. Hüvituse tõenäosus tulemus , tulemuse motiveerimine. Hüvituse taju on inimestel erinev. Hüvitus peab olema tajutud hüvitusena töötaja jaoks- kas raha või vabad päevad HÜVITUS KUI ÜKS PUUDUB ON MOTIVATSIOON 0 Motivatsioon= valents x ootus x hüvitise tõenäosus Kõrge tööeetikaga ja kompetentsusega töötaja võivad leida sisemise valentsi oma tööst- rahulolu töö lõpetamisest, üleasnde edukast sooritamisest millegi leiutamsest Ootus- pingutan ja saan üleasnde täidetud.alluva meelest kui jõupingutus ei anna soovitud tulemust on ootus 0, kui üleasanne saab täidetud on ootus 1. Madal enesehinnang on madal ootushinnang 26. Kuidas motiveerida inimest Skinneri teooria põhjal. Käitumise muutmise võimalused.
Klassikalise loovuse aeg on läbi, nüüd tegeldakse varemloodu ümbertõlgitsemisega. Moes on stiilipeod ja performansid. 7. Individuaalsus ja subjektiivsus on võimatu. Moodi dikteerib turg, inimeselt oodatakse eelkõige võimet muutuda, loobuda traditsioonidest. Isikutüübid Riesmani järgi 8. Ühiskonnateaduses loobutakse suurtest kõikehõlmavatest teooriatest (-ismid), tegeldakse individuaalsete situatiivsete valikutega (mikroteooriad). 9. Kitsas spetsialiseerumine asendub kompetentsusega mitmes valkonnas, arenevad sünteesivad teadused (biokeemia, sotsiaalpsühholoogia jm.). Teadus on üha enam teenus. 10. Riik ja rahvus: -tööstuseelses maailmas palju rahvaid hõlmavad impeeriumid -tööstuslik-modernne maailm rahvusriigid -postmodernne maailm globaliseerumine viib ühtse lääneliku maailmakultuurini või säilib mitmekultuuriline maailm (kus eripära peab olema kommunikatiivne ja müüdav). 7
See tagasiside kehtib ka sellise juhtumi korral, kui õpilane ise küsib oma tegevuse kohta infot. On leitud, et õpetajad kasutavad rohkem ühele õpilasele kui kogu klassile antavat tagasisidet. h) harjutuse sooritamisega seotud tagasiside ja saavutusele suunatud tagasiside. Seostamine pingutuse ja võimetega. Kui osutada võimetele, võib õpilase motivatsioon harjutada ja vaeva näha väheneda. Pingutusega seotud tagasisidel on aga motiveeriv toime. 9. Tagasiside tajumine, seos tajutud kompetentsusega ja motivatsiooniga 10. Tunnetuse viiside kombinatsioonid Inimesed toetuvad tunnetuslikele strateegiatele, et 1) õppida, 2) meelde jätta, 3) probleeme lahendada. Tunnetusstrateegia on eesmärgile suunatud tegevus. See on seotud oskuse sooritamisega kaasneva tunnetusprotsessi tagajärjel saadud informatsiooni töötlemise ja selle esitamisega. Holistiline või analüütiline tunnetusprotsess. Teabe edastamiseks on 2 võimalust: suuline ja imiteeriv liigutuse ettekujutamine
naise vanust ja tervist. Naised aga eelistavad mehi, kes suudaksid kanda nende eest hoolt raseduse ja lapse eest hoolitsemise ajal. 1.Mõjutamine. Mõjutamise mudel ja selle kasutamine Mõjutamine on efektiivne veenmise taktikate kasutamine. Mõjutamine võib olla avalik ja positiivne nähtus, mille eesmärgiks on tõele vastav (faktidel põhinev) ja veenev suhtlus kodus, koolis, tööl jne. Inimene areneb, omandab sotsiaalsed normid ja praktilised oskused. Selle kompetentsusega inimesed on osavad inimeste enda poole võitmisel, viimistlevad oma esitlusi, et kuulajates huvi äratada, kasutavad kompleksseid strateegiaid nagu kaudne mõjutamine, et saavutada üksmeelt ja leida toetust. Tee kindlaks endale ja Püüa mõista Tegele liitlasele olulised liitlase Mõjuta, suhetega väärtused maailma
Noorukiea jooksul toimub drastiline vanematega koos planeeritud tegevuste vähenemine- toimub üleminek koos veedetud ajale samast soost eakaaslastega →üleminek koos veedetud ajale vastassoost eakaaslas(t)ega→vaba aja tegevused on alus personaalsetele suhetele täiskasvanueas Vaba aja tegevused annavad noorukieas võimaluse testida võimeid ja oskusi seoses autonoomia ja interpersonaalse kompetentsusega Varajane ja keskmine täiskasvanuiga(intiimsus, loovus ja sotsialiseerumine teistega: lapsed, sõbrad, kolleegid): Vaba aja tegevused domineerivad abielus/kooselus ja pereelus, enamik aega pere liikmetega koos, tähtsustavad vaba aega Vaba aeg, pere kohanemine ja interaktsioon pereliikmete vahel: seose jagatud vaba aja tegevuste ja positiivsetee tunnete vahel abielupartneriga, tajutud rahuoluga kooselus *emotsionaalne seotus paarisuhetes ja pere
Motivatsioonilised strateegiad: - ebaedu vältimine. - edu saavutamine. SISEMINE JA VÄLIMINE MOTIVATSIOON Edward Deci, Richard Ryan. Sisemine – eneseteostus, nauding. Välimine – positiivne sarrustamine, positiivne kinnitamine. Michaly Csikszentmihalyi – optimaalne tippelamuste voog. Huvi. TASU JA MOTIVATSIOON: Kontroll käitumise üle ja kompetentsus. Tasu, mida seostatakse kompetentsusega, suurendab sisemist motivatsiooni. Tasu, mida seostatakse välise kontrolliga, vähendab sisemist motivatsiooni. INTIIMSUSE MOTIVATSIOON. N. AFF DAN MCADAMS lähedus positiivne emotsionaalsus. suhted loovad rõõmu, armastust. mitteinstrumentaalsed suhted. Dialoog. Hoolitsus. altruism, eneseohverdus. Allumine. spontaansed sündmused, kontrollimatus. tolerantne kodukeskkond, keskmine n Ach. Sõltuvus. Seotus. teistele
2) mida vähem on juhil juhtimisega mitte seotud ülesandeid, seda suurem juhtimisulatus; 3) mida sarnasemad on tööd, mida tuleb juhtida, seda suurem juhtimisulatus; 4) mida rutiinsem on töö ja kogu allüksuse tegevus, seda suurem võib olla juhtimisulatus; 5) mida lähemal üksteisele paiknevad tööd füüsilises mõttes, seda suurem võib olla juhtimisulatus. Juhtimisulatus võib erineda ka samal tasandil. Kompetentsel juhil võib olla alluvaid rohkem kui kogenematul. Ühesuguse kompetentsusega juhtidel võib juhtimisulatus olla erinev vastavalt sellele, milline on alluvate töö. Seega juhtimisulatust mõjutavad: (1) juhi omadused ja (2) töö iseloom. Organiseerimise kolmas aspekt on õiguste delegeerimine ehk siirdamine. Alluvusjada Alluvusjada on ettevõtte juhist kuni lihttööliseni kulgev mitme ülemus-alluva suhete jada kui tööde hierarhia, mis määratakse õiguste jaotusega. Alluvusjada on alluvussuhete formaliseeritud ahel, mis määrab õigused,
annaabi.ee 
