TARTU ÜLIKOOL Narva Kolledž Ettevõtluse osakond Rene Abramson LOOVUSE, ENESEKINDLUSE JA EESTVEDAMISE MÕJU PROJEKTIJUHI TEHNILISELE KOMPETENTSILE Referaat Narva 2012 SISUKORD Sissejuhatus……………………………………………………………………………………….3 1. Loomingulisus ja selle mõju tehnilisele kompetentsile………………………………………..6 1.1 Loomingulisuse mõju elemendile “riskid ja võimalused”……………………………7 1.2 Loomingulisuse mõju elemendile “projekti organisatsioon”………………………....7 1.3 Loomingulisuse mõju elemendile “probleemide lahendamine”………………………8 1.4 Loomingulisuse mõju elemendile “projekti struktuurid”……………………………..8 1
pakkumisi ka automaatselt- nt facebooki ja google´i otsingud registreeritakse ja süsteem pakub ise kliendile sobivaid lahendusi (nt flashidena). Parim turundusvahend noorte hulgas. Miinused: Sotsiaalmeediakanalid eeldavad pidevat kasutamist ja info uuendamist, mis nõuab palju aega ja pühendumist. Uusi teemasid tuleb luua, toimetada, kommentaare aktsepteerida, neile vastata. Seetõttu lisandub personalivajadus ja nõuded nende kompetentsile (tehnilised oskused, õigekiri, arusaam turunduse eesmärkidest ja firma imagost). Sotsiaalmeedia nõuab tähelepanu äratamiseks pidevalt uusi ideid, sõnumeid, visuaale: tarbijaskonna haaramiseks on vaja pingutada, muidu teevad seda konkurendid. Vähene kontroll sõnumite edastamisele ja nende moondumise üle: igaüks võib meelevaldselt sõnumeid kommenteerida, ka pahatahtlikult. Jagatud info on kergesti
Termin "hüpoteetiline induktsioon" Charles Sanders Peirce (1839-1914): ·Vaadeldakse üllatavat fakti C. ·Kui A oleks tõsi, oleks C loomulik. ·Järelikult on alust kahtlustada, et A on tõsi. Ei too kaasa uut teadmist, kuigi Peirce väidab seda. A sisaldub juba teises eelduses. Rakendame iga päev korduvalt. Keegi koputab uksele teatud ajal, telefon heliseb teatud ajal. Arst paneb diagnoosi teatud sümptomite alusel. 16. Levinumad apelleerimisviisid. Näited. Apelleerimine jõule/kompetentsile Autoriteedi arvamuse ületähtsustamine- Platon toetas orjapidamist, siis see ei ole halb kuulsuste kasutamine reklaamis Ekspertarvamus teadmina ja eeskuju usaldusväärsus ei võrdu tõde Emotsioonile Keskkonna teemaline org on selline (tselluloositehas, metsaraie) Ajaloole/pretsendile mõnikord lihtsustatud- auto on halb, sest sõber ostis ja see läks kähku katki. Tuntusele
Mida väärtuslikuma töötaja end tajub, seda enam ta pingutab ning on parematele tulemustele (saavutustele) orienteerunud. Alluva käitumist julgustav, Ullal oli avatud tööotsinguportaal. positiivne toetus, millele järgneb hüvitus Juht selgitab välja tuginedes kompetentsile hüvised, mis tingimustel töötaja ettevõttesse jääb (selgitada hüvituse taju alluva poolt). Pakkuda paindlikuma tööaega, kodukontori võimalust (uus arvuti, töötelefon, ametiauto, kütusekompensatsioon vms)
Prokuratuuri põhiseaduslik asend.Funktsionaal-organisatoorne analüüs Norman Aas Halduse organisatsioonistruktuuri iseloomustab ühtsuse ja permanentsuse printsiip, selle alaline kohalolek ja kõiksus. Haldusel on vahetu kontakt konkreetse eluvaldkonnaga, tal on detailne ja laiapõhjaline informatsioon vastavate eluliste suhete ja nende arengu kohta. Oma kompetentsile vastava struktuuri ning funktsionaalse, instrumentaalse ja personaalse sisustamise tõttu on haldusel võimalik igas kohas ja igal ajal võidelda tegusalt demokraatliku riigihaldust ähvardavate ohtudega ja korrigeerida puudujääke õiguslikult mõjutatud tegelikkuses.*17 Kuigi haldusametnikud ei asetse parlamendi vahetu kontrolli ja karistamisvõimaluse all, võtavad nad siiski vastu otsuseid selle kohta, kas ja kuidas riigivõimu teostada ning peavad seetõttu olema selleks demokraat-
Transformatsioonigrammatikale pani aluse teos Syntactic Structures 1957. Selle teoreetilised alused on: – Tuleb eristada kompetentsi (competence) ja esitust/sooritust (performance). – Grammatika (kompetents) genereerib lõplikust hulgast elementidest lõputu hulga lauseid (rekursiivsuse tõttu), millest enamus on ainukordsed. – Keeleteaduslik grammatika genereerigu need ja ainult need laused, mis vastavad emakeelse kõneleja kompetentsile. – Emakeelne kõneleja ei tee keelelisi vigu. Generatiivne grammatika: fraasistruktuurireeglid: moodustavad lause asendusreeglite kaudu ja moodustavad iga lause hargmiku (vt sügissemestri materjali); lõppfaasis on kõik mitteterminaalsed sümbolid asendatud terminaalsetega (leksikaalsete reeglite abil). Generatiivne grammatika üritab kirjeldada seda, mida kõneleja teab, mitte seda, mida ta kõnes tegelikult väljendab – s.o alus, millest keelekasutus üldse saab lähtuda.
org-n otsima uusi eesmärke, et edasi toimida. 3. BÜROKRAATLIK LAIENEMINE. PARKINSONI SEADUS. 3a) Töö võtab alati nii palju aega, kui on selle sooritamiseks antud. ( Töö sooritamiseks ette nähtud raha kulutatakse alati ära.) Tehakse tähtajaks, mitte enne. 3b) kasvav juhtimispüramiid - iga ametnik püüab oma olemasolu õigustamiseks omada alluvaid. 3c) liialdamine aruannete ja dokumentidega kui illusoorne töö. 4. PETERI PRINTSIIP. Töötajaid edutatakse vastavalt kompetentsile seni, kuni nad jõuavad ametikohale, kus nad enam kompetentseks ei osutu. Sellele kohale jääb töötaja püsima. mistahes hierarhias on igal töötajal tendents tõusta oma ebakompetentsuse tasandile. 5. INFORMATSIOONI MOONUTAMINE HIERARHIA KESKMISTEL ASTMETEL. Alluvad püüavad end näidata ülemuste ees võimalikult kompetentsetena ja varjavad vigu. 6. KAFKA SÜNDROOM. iseloomustab ametnike pime allumine kättesaamatus kõrguses paiknevale
Transformatsioonigrammatikale pani aluse teos Syntactic Structures 1957. Selle teoreetilised alused on: Tuleb eristada kompetentsi (competence) ja esitust/sooritust (performance). Grammatika (kompetents) genereerib lõplikust hulgast elementidest lõputu hulga lauseid (rekursiivsuse tõttu), millest enamus on ainukordsed. Keeleteaduslik grammatika genereerigu need ja ainult need laused, mis vastavad emakeelse kõneleja kompetentsile. Emakeelne kõneleja ei tee keelelisi vigu. Generatiivne grammatika: fraasistruktuurireeglid: moodustavad lause asendusreeglite kaudu (S NP + VP) ja moodustavad iga lause hargmiku (vt sügissemestri materjali); lõppfaasis on kõik mitteterminaalsed sümbolid asendatud terminaalsetega (leksikaalsete reeglite abil). Generatiivne grammatika üritab kirjeldada seda, mida kõneleja teab, mitte seda, mida ta kõnes tegelikult väljendab s.o alus, millest keelekasutus üldse saab lähtuda.
Tooge näiteid! Doz ja Hamel on juhtinud tähelepanu sellele, et ettevõteettevõte peab tegema kolme asja, et täielikult rakenda rakendada globaalset positsiooni väärtuse loomiseks: x Saavutama globaalselt kriitilise massi x Kiiresti õppima tundma uusi turgusid ning saama seal insaideriks x Saama juurdepääsu spetsiifilisele kompetentsile, mis mis puudutab tegevust kindlates geograafilistes regioonides. Strateegiliste liitude loomisel kalduvad domineerima domineerim järgmised motiivid: x Parem ressursside kasutus jagades spetsialiseeritud tootmisvõimsusi tootmisvõimsusi või kasutades paremini olemasolevaid turustuskanaleid, võib partneritel olemasolevate
ilmaga. Need tegurid, mis pole töötaja kontrolli all.. sellega peaks töötajale tagaside andmise puhul arvestam. 2. Sooritajale keskendunud hindamine hindame tegijat. Kompetentsidekeskne hindamine. Sama hindamine, mida kasutame värbamise käigus. Kui palju on mingid teadmised/oskused esindatud. Hea ka koolitusvajaduse väljaselgitamiseks. Puudused keskendub olemasolevale kompetentsile, mitte kompetentsi rakendamisele. Nt ma tean küll klienditeeninduse reegleid aga ei rakenda neid (tervitamisel naeratamine nt jms). Kõige suurem tõenäosus hindamisvigadele subjektiivsus tuleb sisse. Saame teada, milline töötaja on, aga mitte seda kas/mida ta saavutab. 3. Käitumisele tuginev hindamine kõige valiidsem ja populaarsem. Peegeldab seda, mis tegelikkuses toimub. Keerukas luua, kuna peame looma hindamise kindla ametikoha jaoks
Õigusnormide mõjude analüüsi (ÕMA) eesmärk on seega tagada kvaliteetsem õigusloome, et hinnata adekvaatsemalt nii lahendatavat probleemi (vajalikkus), lahendusvariante, meetmete otstarbekust, rakendamisega kaasnevaid tulusid-kulusid jpm. 15. Õigusvaidluse lahendamise jurisdiktsioonilised ja mittejurisdiktsioonilised viisid. Jurisdiktsioon on üks osa riigi suveräänsusest ja viitab seadusandlikule, kohtulikule või administratiivsele kompetentsile. Seadusandlik jurisdiktsioon sisaldab riigi õigust rakendada enda seadusi erilise tegevuse, suhete või olukordade puhul Kohtumenetlus: Kui pooled ei soovi vaidlust lahendada kohtuväliselt, on nõudega võimalik pöörduda kohtusse. Eestis kehtib kolmeastmeline kohtusüsteem. Kohtule tuleb esitada nõuetekohased dokumendid ja tasuda riigilõiv. Kohtuvaidluse lahendamisel võib esindada end ise või esindaja (nt jurist, vandeadvokaat) kaudu.
5. Normatiivakt ehk õigust loov akt – tänapäeval kõige levinum ja paljudes riikides ainus õigusvorm. Normatiivakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, sageli spetsiaalse väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid. Õigusakti mõiste ja liigid. Normatiivaktide süsteem. Õigusakt – eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigi organid vastavalt oma pädevusele või kompetentsile kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Iga riigiorgan omab õigusloomeks teatud pädevust sõltuvalt selle riigiorgani kohast riigiaparaadis, samuti tema funktsionidest ja kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka riigiorgani õigusaktide või õigustloovate aktide juriidiline jõud. Parlamendi poolt kehtestatud aktid on kõige kõrgema jõuga aktid – seadused, kõik muud õigusaktid peavad olema vastavuses nende
Selle koolituse raames sõidab Inglismaale keelekoolitusele grupp keskastme juhte. Koolitusjuhi ülesandeks on pidev sidepidamine sise- ja väliskoolitusgruppidega, koolitusfirmaga Inglismaal, sõiduks vajaliku informatsiooni koordineerimine ning koostöö mitmete struktuuriüksuste töötajatega kogu koolitusperioodi vältel. See seab kõrged nõudmised koolitusjuhi kompetentsile: vajalikud on õigus-, finants-majandusalased teadmised ja oskused, mitmete keelte valdamine, efektiivse ajakasutuse, suhtlemise, korraldamise ja paljud teised oskused. Kui koolitusspetsialist on juhtkonna kõrval ainuke personaliarendusega tegelev töötaja, siis tuleb ta vajadusel asetada projektijuhi statuuti. Siis saab ta endale võtta koordinaatori rolli, et kindlustada organisatsiooni juhtide osavõtt personaliarenduses.
Syntactic Structures 1957 • Teos pani aluse transformatsioonigrammatikale, mille teoreetilised alused on: – Tuleb eristada kompetentsi (competence) ja esitust/sooritust (performance). – Grammatika (kompetents) genereerib lõplikust hulgast elementidest lõputu hulga lauseid (rekursiivsuse tõttu), millest enamus on ainukordsed. – Keeleteaduslik grammatika genereerigu need ja ainult need laused, mis vastavad emakeelse kõneleja kompetentsile. – Emakeelne kõneleja ei tee keelelisi vigu.(kirjutamine ei lähe arvesse) • Generatiivne grammatika – fraasistruktuurireeglid: moodustavad lause asendusreeglite kaudu (S→NP + VP) ja moodustavad iga lause hargmiku (vt sügissemestri materjali); lõppfaasis on kõik mitteterminaalsed sümbolid asendatud terminaalsetega (lõplikud) (leksikaalsete reeglite abil). – transformatsioonireeglid, mis määravad elementide õige järjekorra ja jagunevad kohustuslikeks ja mittekohustuslikeks.
positiivse tõusuga. Tööturu paindlikkus seisneb tööturu võimes kohaneda vastavalt majandus keskkonna muutustega kaasnevate uute tingimustega Tööturu efektiivsus eeldab, et hõive tase oleks võimalikult kõrge, kusjuures töötajad oleksid hõivatud neile kõige sobivamatel ametikohtadel, mis tagaks kõrgema tootlikkuse taseme Selleks on oluline, et tööjõud saaks liikuda vabalt erinevate ametikohtade vahel, et leida tööjõu kompetentsile vastavalt kõrgemat tootlikkust võimaldav ametikoht. Üldiselt käsitletakse tööturu paindlikkust kui tööturu võimet reageerida kiirelt asümmeetrilistele majandussokkidele või muudele muutustele majanduses, kus kiire reageerimise võti seisneb suutlikkuses paigutada ümber ressursse uuenenud majanduskeskkonnas nii, et tagada muutustega kiire kohandumine. Tasakaalupalk eksisteerib ainult siis kui tööjõu nõutav ja pakutav kogus langevad kokku.
1. kaitseõigused isiku isiku õigus avaliku võimu vastu kaitsele teiste põhiõiguskandjate rünnete eest 2. õigused korraldusele ja menetlusele õigused mille esemeks on ülejäänud põhiõiguste teostamiseks vajalike korralduste ja menetluste loomine Menetlus normisüsteem selles süsteemivälise tulemuse saavutamiseks 1) õigused eraõiguslikule kompetentsile luuakse normiga, mis annab käitumisele eraõigusliku tähenduse nt omand, abielu 2) õigused menetlusele kitsamas tähenduses õigused menetlustele kohtutes ja haldusorganites, olulises osas õigused efektiivsele õiguskaitsele 3) õigused korraldusele kitsamas tähenduses § 50, 37, 38 4) õigused riikliku tahte kujundamisel õigus valida, hääletada 3. sotsiaalsed põhiõigused
rünnete eest 27 2. õigused korraldusele ja menetlusele õigused mille esemeks on ülejäänud põhiõiguste teostamiseks vajalike korralduste ja menetluste loomine Menetlus normisüsteem selles süsteemivälise tulemuse saavutamiseks 1) õigused eraõiguslikule kompetentsile luuakse normiga, mis annab käitumisele eraõigusliku tähenduse nt omand, abielu 2) õigused menetlusele kitsamas tähenduses õigused menetlustele kohtutes ja haldusorganites, olulises osas õigused efektiivsele õiguskaitsele 3) õigused korraldusele kitsamas tähenduses § 50, 37, 38 4) õigused riikliku (poliitilise) tahte kujundamisel õigus valida, hääletada 3
tahet. Üro põhikiri kuulub lepingute hulka. Normatiivakt ehk õigustloov akt on kõige levinum ja paljudes riikides ka ainus õigusnorm. On riigi poolt kehtestatud erilises korras vastu võetud sageli ka spetsiaalse väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustlike käitumisreeglit. Õigusaktide mõiste ja liigid normaalaktide süsteem Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele või kompetentsile kehtestavad ühiskondlikes suhetes osalevatele kohuseid ja õigusi. Iga riik omab oma õigusloomeks oma pädevuse sõltuvalt selle riigi organi kohast riigiaparaadis ja samuti tema funktsioonide ja kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka riigiorgani õigusaktide juriidiline jõud. Seetõttu on parlamendi poolt kehtestatud aktid kõige kõrgemad aktid. Kõik muud seadused peavad olema vastavuses seadustega
1. kaitseõigused isiku isiku õigus avaliku võimu vastu kaitsele teiste põhiõiguskandjate rünnete eest 2. õigused korraldusele ja menetlusele õigused mille esemeks on ülejäänud põhiõiguste teostamiseks vajalike korralduste ja menetluste loomine Menetlus normisüsteem selles süsteemivälise tulemuse saavutamiseks 1) õigused eraõiguslikule kompetentsile luuakse normiga, mis annab käitumisele eraõigusliku tähenduse nt omand, abielu 2) õigused menetlusele kitsamas tähenduses õigused menetlustele kohtutes ja haldusorganites, olulises osas õigused efektiivsele õiguskaitsele 3) õigused korraldusele kitsamas tähenduses § 50, 37, 38 4) õigused riikliku tahte kujundamisel õigus valida, hääletada 3. sotsiaalsed põhiõigused
1. kaitseõigused – isiku isiku õigus avaliku võimu vastu kaitsele teiste põhiõiguskandjate rünnete eest 28 2. õigused korraldusele ja menetlusele – õigused mille esemeks on ülejäänud põhiõiguste teostamiseks vajalike korralduste ja menetluste loomine Menetlus – normisüsteem selles süsteemivälise tulemuse saavutamiseks 1. õigused eraõiguslikule kompetentsile – luuakse normiga, mis annab käitumisele eraõigusliku tähenduse nt omand, abielu 2. õigused menetlusele kitsamas tähenduses – õigused menetlustele kohtutes ja haldusorganites, olulises osas õigused efektiivsele õiguskaitsele 3. õigused korraldusele kitsamas tähenduses § 50, 37, 38 4. õigused riikliku tahte kujundamisel – õigus valida, hääletada 3
- Kaitseõigused isiku isiku õigus avaliku võimu vastu kaitsele teiste põhiõiguskandjate rünnete eest - Õigused korraldusele ja menetlusele õigused mille esemeks on ülejäänud põhiõiguste teostamiseks vajalike korralduste ja menetluste loomine Menetlus normisüsteem selles süsteemivälise tulemuse saavutamiseks 1) Õigused eraõiguslikule kompetentsile luuakse normiga, mis annab käitumisele eraõigusliku tähenduse nt omand, abielu 2) Õigused menetlusele kitsamas tähenduses õigused menetlustele kohtutes ja haldusorganites, olulises osas õigused efektiivsele õiguskaitsele 3) Õigused korraldusele kitsamas tähenduses § 50, 37, 38 4) Õigused riikliku tahte kujundamisel õigus valida, hääletada
loetletud instrumendid. Näiteks nii otsesed (autoriteet, kompetentsus jne) kui ka kaudsed (formaalsed reeglid, normid, struktuuriorganisatsioon jne) juhtimisinstrumendid. Joonis 1.6. Juhtimine juhtide ja töötajate tegevuse kaudu26 Juhtimine sisaldab seega endas kaht suhteliselt iseseisvat, kuid omavahel tihedalt seotud poolt: · Juhtide käitumist, lähtudes kõrgematest eesmärkidest ja üldülesannetest, tuginedes üldvastutusele ja kompetentsile; · Töötajatepoolset täideviimist, lähtudes alameesmärkidest ja osaülesannetest, tuginedes osakompetentsile ja vastutusele. Joonis 1.7. Juhtimise mõiste orientatsiooni, suunitluse ja ulatuse alusel Juhtimisteaduse teine kolmemõõtmeline käsitlus27 võimaldab juhtimise mõistet määratleda ja liigitada hoopis erinevatest vaatepunktidest, seejuures on H.-J. Rahn jätnud mõõtmed nimetamata ning piirdunud vaid liigituse esitamisega
annaabi.ee 
