d. välisivestorid sisenesid suurte rahadega majandusse 36. Kui kohustuslik reservi määr Rr = 15% ja pank peab hoidma reservis 750 miljonit krooni, siis on panga nõudehoiuste suurus: a. 5000 miljonit krooni b. rohkem kui 750, kuid vähem kui 1500 miljonit krooni c. 1500 miljonit krooni d. 112,5 miljonit krooni e. 2000 miljonit krooni 37. Raha pakkumine väheneb kui: a. keskpank ostab kommertspankadelt väärtpabereid b. keskpank suurendab kommertspankade kohustusliku reservi suurust c. keskpank vähendab kommertspankade kohustusliku reservi suurust d. kommertspangad vähendavad täiendavat reservi e. keskpank langetab diskontomäära 38. On antud järgmised andmed: 1) Valuutahoiused 2000 2) Sularaha ringluses 200000 3) Riigi võlakirjad 5000 4) Nõudmiseni hoiused 10000
Nõude- Reservid 20 deposiidid 200 Omakapita Laenud l 30 Väärtpaberid a) täida tabel b) arvuta kohustusliku reservinõude %, Ülesanne 2.2.6 Punkte 2 Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 130000 ühiku eest. Missugune on selle tehingu mõju rahapakkumisele, kui me eeldame, et kohustuslik reservinõue on 10% , kommertspankadel ei ole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda oma säästukäitumist? Makroökonoomika Nimi Kontrolltöö 2.2 isfunktsioon onoomsed investeeringud usiirded kodumajapidamistele TR= 30
Kontrolltest 211. 1 400 300 5% 300 400 1500 400 200 6% 200 500 1800 Arvuta: a) tasakaalu intressimäär , 4% b) MPS 0,33 (200 100)/(900-600) c) tasakaalutaseme SKP 1800 ( Y = 100 + 0,67Y + 500; Y = 600/0,33, kusjuures Ca = 100, sest Sa = -100 ) d) rahamultiplikaator mM = 10 (1/0,1) e) kulumultiplikaator mE = 3 (1/0,33) 37. Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 100000 ühiku eest. Missugune on selle tehingu mõju rahapakkumisele, kui me eeldame, et kohustuslik reservinõue on 10%, kommertspankadel ei ole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda oma säästukäitumist? 100000 * 1/0,1 = 1000000, kus 1/0,1 - rahamultiplikaator
Omakapit Laenud al 30 Väärtpaberid a) täida tabel b) arvuta kohustusliku reservinõude %, Ülesanne 2.2.6 Punkte 2 Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 130000 ühiku eest. Missugune on selle tehingu mõju rahapakkumisele, kui me eeldame, et kohustuslik reservinõue on , kommertspankadel ei ole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda oma säästukäitum Makroökonoomika Nimi Kontrolltöö 2.2 % ba. Antud riigi selleks, et osta leiba sõjaväe RÜ RÜ eest, maksab
c) c) raha baas suureneb; d) raha multiplikaator väheneb. 21. Finantsvõimendus kujutab: j a) firma aktsiakapitali ja omakapitali suhet; b) firma omakapitali ja varade suhet; c) firma c) firmavõlgade võlgadeja jaomakapitali omakapitalisuhet; suhet; d) firma poolt tehtud investeeringute ja sellest saadava kasumi suhet. 22. Raha pakkumine väheneb kui: a) keskpank ostab kommertspankadelt väärtpabereid; b) keskpank langetab diskontomäära; c) keskpank keskpank suurendab suurendab kommertspankade kommertspankade kohustusliku kohustusliku reservi reservi suurust; suurust; d) keskpank vähendab kommertspankade kohustusliku reservi suurust; e) kommertspangad vähendavad täiendavat reservi.
Kommertspangandus (4) · Tänapäeval tegutsevad kommertspangad nn osareservipangandusena. · Täites oma põhilisi kohustusi, tuleb leida optimaalne suhe hoiustatava raha ja väljalaenatava raha vahel. · Väga oluline on panga klientide usaldus- väärsuse hindamine: Laenud ja liisingud · Panga likviidsus Kommertspangandus (5) · Pangal on 2 võimalust ebapiisava likviidsuse puhul: Võtta laenu teistelt kommertspankadelt Laenata keskpangalt. · Panga kapitali adekvaatsuse määramine. · Kapitali adekvaatsus on panga omavahendite ja tema riskantsete aktivate suhe. · Panga omavahendid on põhiliselt omanike poolt sissemakstud aktsiakapital, mida igal aastal suurendatakse kasumi arvelt. · http://www.fi.ee/koond/laen_kred.php Tagatisfond · Hoiustaja omab hoiust Eestis tegevusloa alusel tegutsevas krediidiasutuses.
1) Valuutahoiused 2000 2) Sularaha ringluses 100000 3) Riigi võlakirjad 5000 4) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 8000 6) Aktsiad 3000 Arvuta rahaagregaat M1. a. 100000 b. 102000 c. 104000 d. 108000 37. Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 200’000 ühiku eest. Missugune on mõju rahapakkumisele arvestades multiplikaatoriefekti, kui eeldame, et kohustusliku reservi nõue on 20%, kommertspankadel pole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist: a. 40000 b. 200000 c. 1000000 d. 2000000 38. Neoklassikute arvates toob liigne tööjõu nõudlus kaasa: a. majanduselanguse b. palkade tõusu c. palkade languse ja inflatsiooni d. tööpuuduse ja palkade languse 39. Tsükliline töötus: a
dendid jms.), kasutades mitmesuguseid ettevõtte likviidsust ja riski iseloo- mustavaid suhtarve, võrreldes neid teiste strateegiate ja majandusharu keskmiste näitajatega. Lühiajalise krediidi allikad: Tagatiseta allikateks on kõik need, mille ainsaks tagatiseks on laenuandja usk laenuvõtja maksevõimesse tähtaja saabudes. Tähtsaimateks kindlustamata laenudeks on äri- ehk kaubakrediit, kindlustamata laenud kommertspankadelt (arvelduslaen, käibekapitali laen). Tagatud laenud on tagatud teatud varadega juhuks, kui laenuvõtja ei suuda kustutada laenusummal või tasuda intressi. Kindlustatud laenu annavad ettevõttele kommertspangad, faktooringfirmad, kusjuures tagatiseks on harilikult käibevara ja nende üksikud elemendid (nt. debitoorne võlg, tootmisvarud). 7
On antud järgmised andmed: 1) Valuutahoiused 2000 2) Sularaha ringluses 100000 3) Riigi võlakirjad 5000 4) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 8000 6) Aktsiad 3000 Arvuta rahaagregaat M1. a. 100000 b. 102000 c. * 104000 d. 108000 Question 41 (1 point) Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 200'000 ühiku eest. Missugune on mõju rahapakkumisele arvestades multiplikaatoriefekti, kui eeldame, et kohustusliku reservi nõue on 10%, kommertspankadel pole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist: a. 100000 b. 200000 c. 1000000 d. * 2000000 Question 42 (1 point) Mis põhjustab tsüklilise töötuse? a. igasugused tsüklonid jm. keeristormid b. * majanduse tõusude ja mõõnade areng c. ettevõtete kolimine soodsamasse piirkonda d
Kasutajate hulk kasvas kiiresti, ka järelmaksukaartide riskiastet - et kliendid ei suuda endale võetud kohustusi tasuda - hindasid pangad esimese aasta möödudes tegelikust väiksemaks. Kuna Eesti majandus sõltub suurel määral ekspordimahtudest, ilmnes aga oht, et liigne sisetarbimine laenamise näol võib hakata pidurdama majanduskasvu tervikuna. Seetõttu hakkas Eesti keskpank (Eesti Pank) maailmas valitseva majanduslangusega seoses 2002. aastal kommertspankadelt nõudma laenupoliitika karmistamist. (Suurenev tarbimisvajadus, 2003) Rikkalik teenindus, teisalt aga teeninduse ja kaubanduse elavdamisele suunatud reklaam on põhjustanud Eestis lääne majandusühiskondadele omase info vohavuse. Reklaami võib kohata bussiootepaviljonidel, transpordivahenditel, tänavapostidel ja majaseintel, rääkimata elektroonilisest ja trükimeediast. Aasta-aastalt on lisandunud otsepostitusreklaame, mis järjepanu täidavad elanike postkaste
Näiteks kommertspank satub liiga hoogu laenamisel ja ei suuda seetõttu hoiustajatele raha õigeaegselt tagastada. Keskpanga loal on sellisel juhul võimalik saada abi kohustuslikust reservis. · Kohustusliku reservi kolmas funktsioon on maksustamise funktsioon. Keskpank ei maksa reservilt intressi või on see turuintressist tunduvalt madalam. Nii võib kohustuslikku reservi käsitleda kui kommertspankadelt võetavat lisamaksu. 52. Heidutatud töötajad Töötuse loomulikuks määraks nimetatakse töötuse minimaalset taset, mis esineb majanduses siirde- ja struktuurse töötuse eksisteerimise tõttu. Majandusteadlaste hinnangud töötuse loomulikule määrale on erinevad, samuti erinevad nad riigiti. Parimates tingimustes võib see määr ulatuda 5-6%ni. Mõned inimesed võivad loobuda aktiivsetest tööotsingutest, sest nad arvavad, et vabu töökohti ei ole
· Maailmapanga Grupp Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC) Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD) · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) - Euroopa Investeerimispank (EIB) - Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) - Põhjamaade Investeerimispank (NIB) - Riigivõlakirjade emissioon - Laenud kommertspankadelt (vt finantseerimisallikad äriühingu vaatepunktist) vi. Riigi- ja erakapitali partnerlus (PPP) - Projekte võib osaliselt rahastada muudest vahenditest kui kohaliku omavalitsuse või valitsuse eelarvest, kaasates erasektori. - Võimalikud on erinevad koostöövormid: · erasektor ehitab ja hooldab vara ning saab selle eest tasu (infrastruktuuri
c. langus ja tõusuperioodide samasuur kestvus d. korrapärane korduvus iga 10 aasta järel Majandusarengu all mõeldakse a. pikaajalist protsessi, mis suurendab kõikide ühiskonnaliikmete heaolu ja vähendab tuluerisusi b. majanduse tsüklilisuse vähendamist c. digitaalsete tehnoloogiate arengut arengut d. SKP reaalkasvu ühe elaniku kohta Raha pakkumine suureneb, kui a. kommertspank emiteerib aktsiaid väärtpaberibörsil b. eraisik ostab LHV aktsiaid c. riigi keskpank ostab kommertspankadelt väärtpabereid d. valitsuse eelarvekulutused suurenevad SKP arvestuses käsitletakse indiviidi kogutuludena kõiki tulusid enne makse ja tulusiirdeid. Keynes'i tarbimisfunktsiooni puhul kogutarbimine võrdub autonoomne tarbimine pluss tulust sõltuv tarbimismaht peale makse. Majandustsükli empiiriliseks põhjenduseks tuuakse: kõik vastused on õiged. Avaliku sektori roll majanduses (osakaal majanduses) on turumajanduse tingimustes väiksem kui erasektori osakaal.
20.Raha loomine pankade poolt. Riik on kehtestanud reservmäära, mis ulatuses peab igalt kommertspangas hoiustatavalt summalt raha keskpangas olema 2-7% Panen panka 1000.- 15% e. 150.- läheb keskpanka 850.- laenab välja, millest jälle 15% läheb keskpanka ülejäänu laenatakse jälle välja. Algsumma x 1/0,15= 1000x1/0,15=6667 rahakordisti e muliplikaator 21.Rahapoliitika vahendid Avaturu operatsioonid- keskpank ostab/müüb riigi võlakirju kommertspankadelt/- pankadele. Võlakirjad on üks kasulikemaid rahapaigutusviise. Diskontomäär intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Diskontomäära tõstmine vähendab kommertspankade laenu võtmist ja suurendamine suurendab laenu võtmist. Kohustuslik e seaduslik reservinõue see osa pankade reservidest, mida nad on kohustatud hoidma keskpangas. Juhendid ja eeskirjad- soovitused pankadele ning kohustavad eeskirjad
Diskontomäär on intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank suurendab diskontomäära, siis laenavad kommertspangad keskpangast vähem raha ja väljastavad seetõttu ka tarbijatele ja firmadele vähem laene, mistõttu rahapakkumine väheneb. Diskontomäära alandades on võimalik keskpangal rahapakkumist suurendada. Keskpangad nõuavad kohustuslikus korras kommertspankadelt teatud osa hoiuste hoidmist reservidena keskpangas. Keskpank saab seega mõjutada rahapakkumist reservimäära muutes. Kui reservimäära tõstetakse, siis saavad pangad inimestele vähem laenu väljastada ning rahapakkumine väheneb. Reservimäära alandades saab keskpank rahapakkumist suurendada. Kolmas võimalus on keskpangal kas osta või müüa raha- ja kapitaliturul väärtpabereid ehk sooritades avaturuoperatsioone
Diskontomäär on intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank suurendab diskontomäära, siis laenavad kommertspangad keskpangast vähem raha ja väljastavad seetõttu ka tarbijatele vähem laene, mistõttu rahapakkumine väheneb Diskontomäära alandades on võimalik keskpangal rahapakkumist suurendada. Kohustusliku reservi määr (kui palju deposiitidest peab olema reservis) Keskpangad nõuavad kohustuslikus korras kommertspankadelt teatud osa hoiustehoidmist reservidena keskpangas. Keskpank saab mõjutada rahapakkumist kohustuslikku reservimäära muutes. Kui reservimäära tõstetakse, siis saavad pangad inimestele vähem laenu väljastadaning rahapakkumine väheneb. Reservimäära alandades saab keskpank rahapakkumist suurendada. (keskpank on mures majanduse kasvu pärast) Eesti rahapoliitika
Toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu, kes võtab ka vastutuse finantseerimise eest ja juhib riske. Tüüpiliseks näiteks on finantseerimine kommertspankade vahendusel. 19. Võrrelge omavahel mandri-Euroopa finantssüsteemi anglosaksi süsteemiga. VAADAKSE SEE KÜSIMUS ISE ÜLE, KONSPEKTID ENNE 2 PTK. Mandri-Euroopa finantssüsteemis ei ole juhtkond pühendunud ainult ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimisele. Selles süsteemis on finantseerimisallikad pärit peamiselt kommertspankadelt, sest eraisikud eelistavad hoida sääste pangas. Kui eraisikute raha kommertspankades pole, ei finantseerita sealt üldjuhul ka ettevõtteid. Kuna vähemusaktsionäride kaitse on Mandri-Euroopa süsteemis üsna halb, on tagajärg see, et finantsturud ei ole nii hästi arenenud kui anglosaksi süsteemis. Selles süsteemis on eriti probleemne väikeinvestorite kaitse. Anglosaksi süsteem. Selles süsteemis on olulisel kohal pensionifond, omades suurt osa riigi aktsiaturust
o Erinev on nende kahe eesmärk: IDA mõte on toetada majanduslikult kõige vaesemaid riike (SKT 1 elaniku kohta – 1200 USD aastas). Neile antakse laenu väga soodsatel tingimustel – intresse ei ole, väga pikaks ajaks (30-40 aastat). IBRD – oli algselt mõeldud vaestele riikidele. Rikkad riigid kas ei vaja laenu või saavad selle laenu kommertspankadelt. RV Rahanduskorporatsioon Mitmepoolne Investeeringute Garanteerimise Org. Investeerimistülide Lahendamise RV Keskus Maailmapanga eesotsas (pole kuskil fikseeritud) on keegi ameeriklastest. Valuutafondi skeem põhimõtteliselt sama - 24 direktorit, jagunetakse gruppidesse, hääletatakse gruppide kaupa. Valuutafondi eesotsas on keegi eurooplane. Rahandusorg-idega on tihedalt seotud RV Kaubandusorganisatsioon WTO. Tema
dendid jms.), kasutades mitmesuguseid ettevõtte likviidsust ja riski iseloo- mustavaid suhtarve, võrreldes neid teiste strateegiate ja majandusharu keskmiste näitajatega. Lühiajalise krediidi allikad: Tagatiseta allikateks on kõik need, mille ainsaks tagatiseks on laenuandja usk laenuvõtja maksevõimesse tähtaja saabudes. Tähtsaimateks kindlustamata laenudeks on äri- ehk kaubakrediit, kindlustamata laenud kommertspankadelt (arvelduslaen, käibekapitali laen). Tagatud laenud on tagatud teatud varadega juhuks, kui laenuvõtja ei suuda kustutada laenusummal või tasuda intressi. Kindlustatud laenu annavad ettevõttele kommertspangad, faktooringfirmad, kusjuures tagatiseks on harilikult käibevara ja nende üksikud elemendid (nt. debitoorne võlg, tootmisvarud). 55
· Mandri-Euroopa pankadekeskne süsteem; 1 · anglosaksi väärtpaberiturukeskne süsteem ; · Jaapani cross-holding-süsteem. Mandri-Euroopa finantssüsteem. Tegemist on panganduskeskse süsteemiga. Selles süsteemis ei ole juhtkond pühendunud ainult ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimisele. Ettevõtetele asetatakse ka muid sotsiaalseid eesmärke, nagu tööhõive tagamine jmt. Selles süsteemis on finantseerimisallikad pärit peamiselt kommertspankadelt, sest eraisikud eelistavad hoida sääste pangas. Kui eraisikute raha kommertspankades pole, ei finantseerita sealt üldjuhul ka ettevõtteid. Kuna vähemusaktsionäride kaitse on Mandri-Euroopa süsteemis üsna halb, on tagajärg see, et finantsturud ei ole nii hästi arenenud kui anglosaksi süsteemis. Selles süsteemis on eriti probleemne väikeinvestorite kaitse. Tuleb siiski tõdeda, et viimasel ajal on investorit kaitsvat seadustikku oluliselt parandatud.
säästa oma raha halvast paigutusest või veenda teisi tulutoovasse ideesse investeerima. Milleks kaotada reaalselt raha, kui on võimalik see „läbi mängida“ paberil? Nii või teisiti, enne kui asutakse koostama äriplaani, tuleb endale selgeks teha, millised on kirjutamise eesmärgid ja auditoorium. Äriplaani võib koostada: 1) enda idee analüüsimiseks ilma esialgse soovita ettevõtet luua; 2) loodavale firmale; 3) kommertspankadelt laenu saamiseks ja erainvestorite leidmiseks; 4) ettevõtlustoetuste saamiseks omavalitsustelt, erinevatelt fondidelt või toetusstruktuuridelt; 5) koolitööna. Esimesel juhul võib äriplaan olla suhteliselt vabas vormis koostatud ning koosneda pigem finantsaruannetest, kuhu selgitusi eriti lisatud ei ole, sest autor teab oma mõtteid. Teisel juhul tuleb siiski pingutada ka tekstilise osaga, sest äriplaanist saab loodavale ettevõttele vajalik strateegilise
kvantiteedist, aluseks. Mv=PY (M-rahapakkumine, v ringluskiirus, PY nominaalne SKP maht ehk hinnatase korrutatud loodud lõpptoodanguga) Fiskaalne väljatõrjumisefekt erainvesteeringute vähenemine tulude kasvust tingitud intressimäära tõusu tagajärjel Kohustuslik reserv kohustuslikult pangas hoitava sularaha reservi suhe hoiustesse (Eestis 13%, EL's 2%) Omab ka maksustamise funktsiooni kommertspankadelt võetav maks, mida keskpank kasutab oma vajadusel Lisareserv pangas asuvad klientide hoiused üle kohustusliku reservi, kogu sularahareservi ja kohustusliku reservi vahe R(L)=R-rD Diskontomäär intressimäär, millega keskpank annab kommertspankadele laenu. Mida madalam on diskontomäär, seda rohkem kekspangalt laenatakse. Deposiit kogus, mis on hoiule antud, hoius Võlakiri dokument, kus on kirjas, kui palju on kulda hoiule antud, seda dokumenti aksepteeriti maksevahendina.
c) c) raha baas suureneb; d) raha multiplikaator väheneb. 21. Finantsvõimendus kujutab: a) firma aktsiakapitali ja omakapitali suhet; b) firma omakapitali ja varade suhet; c) firma c) firmavõlgade võlgadeja jaomakapitali omakapitalisuhet; suhet; d) firma poolt tehtud investeeringute ja sellest saadava kasumi suhet. 22. Raha pakkumine väheneb kui: a) keskpank ostab kommertspankadelt väärtpabereid; b) keskpank langetab diskontomäära; c) keskpank keskpank suurendab suurendab kommertspankade kommertspankade kohustusliku kohustusliku reservi reservi suurust; suurust; d) keskpank vähendab kommertspankade kohustusliku reservi suurust; e) kommertspangad vähendavad täiendavat reservi.
Riigitulu levinuim välisallikas on riigilaenud (välislaenud). Tegemist on riikliku krediidisuhtega; riikliku krediidi õigussuhte sisuks on olustik, kus õigussuhte üheks pooleks (vastavalt kas võlgnikuna või võlausaldajana) on avalik-õiguslik isik - riik (võib olla ka omavalitsusüksus samuti avalik-õigusliku isikuna). Välislaenu võidakse võtta kas teistelt riikidelt, rahvusvahelistelt rahandusorganisatsioonidelt (pankadelt) või kommertspankadelt. Välislaenuna eeltoodud tähenduses ei saa käsitada naturaalse ressursi laenu nagu nt II Maailmasõja ajal N.Liidule tarnitud sõjatehnika lend-lease alusel, ehkki ka siin esines kohustus see tehnika põhimõtteliselt tagastada. Finantsõiguse raames reguleeritakse eelarveseadusandlusega kõik suhted, mis tulenevad tulude kulutamisega riigi sise- ning välisfunktsioonide realiseerimiseks (eelarve koosneb tuludest ning kuludest, mis põhimõtteliselt peavad olema tasakaalus), sh eelarve
annaabi.ee 
