Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Komisjonileping". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
käesolev, kaubad, realiseeritud, nõusolekuta, pretensiooni, märkus, näidis, ärinimi, teiselt, kogused, stend, pretensioonid, rikkumine, faksi, õnnestu, müüjahelt, mahus, tükki, komisjonitasu, vigastatud, ilmnenud, aktis, vastuvõttu, soovitav, lisale, saateleht, möödudes, kataloogid, reklaamlehed, plakatid, arveldused, jooksva, kuupäevaksrikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega pidanud ette nägema ega ära hoidma. (Vääramatu jõud, LS paragrahv 103).Nimetatud asjaolud peavad olema tõendatavad ning vaatamata eelnimetatud ettenägemata asjaoludele, on pooled kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. 6 7.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud ettenägemata asjaolude tõttu, on kohustatud sellest viivitamatult teatama teisele poolele vahenditega, mis tagavad teate kiireima edastamise, samas saates välja teate tähitud kirjaga. 8. Teated. 8.1
1. Pärimislepingu sisu Pärimislepingud- määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või isik. Lepingu vorm -notariaalne 2. Abieluvaralepingu sisu. abikaasad määravad kindlaks vastastikused õigused ja kohustused erinevalt seadusest 3. Loetle asjaõiguslikud lepingud ja iseloomusta neid lühidalt VÕÕRANDAMISLEINGUD- asjade omanike vahetus KINNISOMANDI KITSENDUSI REGULEERIVAD LEPINGUD- teed, tehnovõrgud ,juurdepääs avalikult kasutatavale teele kasutuslepingud REAAL-ja ISIKLIKUD SERVITUUDILEPINGUD- kasutusvalduse lepingud, isikliku kasutusõiguse lepingud (AÕS § 172-228) HOONESTUSÕIGUSE LEPING- hoonet ehitada võõral kinnisasjal OSTUEESÕIGUSE LEPING  asjaõiguslik ostueesõigus igakordse omaniku kasuks HÜPOTEEGI ehk PANDILEPINGUD- kelle kasuks on pant seatud ,on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel 4. Ühinguõiguslepingud ja nende sisu ÄRIÕIGUSEST TULENEVAD LEINGUD- reguleerivad äriühingute moodustamist ja tegevust MITTETU
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Johanna-Anette Grünberg LEPINGUTE LIIGID Referaat Õppejõud: dots Uno Feldschmidt, Ph.D Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................4 2.1. Võõrandamislepingud...........................................................................................................7 2.1.1. Müügileping...................................................................................................................7 2.1.2. Vahetusleping.................................................................................................................8 2.1.3. Faktooringuleping............
3. Mõistlikkuse põhimõte b. Tühine tehing - Vorminõude rikkumise õiguslikud tagajärjed. Reeglina on tehing tühine kui seaduses ei tulene teisiti. Sõltub sellest, kas vorminõude eesmärk oli kindlasti mingi õigussuhte kaitsmine või pelgalt muude asjaoludega. Kinnisasja omandamisel kui puudub notariaalne tõestus, on tehing alati tühine. NT tööleping, vaatamata vorminõude rikkumisele, loetakse teda täidetuks. Ettenähtud vormi rikkumine ei too alati kaasa lepingu kehtetust. Kui sõlmite kirjaliku lepingu, peate näitama, et lepinguga seotud kokkulepped peavad Tühise tehingu puhul on tegemist sellega, et tehing on küll tehtud, s.t asjakohased tahteavaldused on väljendatud, kuid tehing on siiski sellise puudusega, mis tingib tehingu kehtetuse selle tegemisest alates. Tehing võib olla tühine mitme puuduse
ja _________________________________, registrikood_______________, asukoha aadressiga _________________________________, mida esindab _____________________________ (edaspidi Müüja), teiselt poolt, edaspidi eraldi nimetatud Pool ning koos ja ühiselt nimetatud Pooled, sõlmisid käesoleva ostu-müügilepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Käesoleva Lepinguga Müüja müüb ja Ostja ostab Lepingu lisas 1 nimetatud kaubad (edaspidi: Kaup) kogumaksumusega ____________________ (summale lisandub käibemaks). 1.2 Kauba maksumuse on Ostja Müüjale tasunud enne käesolevale Lepingule alla kirjutamist/maksmine toimub järelmaksuna Poolte kirjalikus kokkuleppes sätestatud tingimustel. Arvega tasumisel saadab Müüja arve välja tähitud kirjaga 5 (viie) tööpäeva jooksul peale Kaupade üleandmist või annab arve Ostjale üle
1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Lepinguline suhe ehk võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepinguliste suhete olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Õigussuhe ei saa tekkida ainult seaduse alusel. Seadus on sekundaarne, primaarne on tahe. Peavad esinema ka teatud asjaolud. Neid on nimetatud ka juriidilisteks faktideks. Viimased on tegelikkuses aset leidnud sündmused või ka muutused millega õigusnorm seostab subjektide õiguste ja kohustuste tekkimise. VÕS on ära määranud, millistest suhetest võib tekkida võlasuhe. Lepinguõiguse üldised põhimõtted, üheks selliseks on abstraktsiooni või kahe tehingu printsiip. Kui on tegemist omandi üleminekuga. See tähendab, et sõlmitakse faktiliselt kaks lepingut, kaks k
kontrollil, peab Ostja teatama sellest Müüjale [päevade arv numbritega] ([päevade arv sõnadega]) tööpäeva jooksul Kauba kättesaamise kuupäevast. 3.6. Poolte lahkarvamuse korral võivad Pooled kasutada sõltumatut eksperti. Ekspertiisi kulud kannab selle tellija. Müüja poolt esitatud ekspertiisiaktid on aluseks pretensiooni esitamisel. 3.7. Mittekvaliteetseks või Lepingu tingimustele mittevastavaks tunnistatud Kauba on Müüja kohustatud Ostja nõudmisel kas: 3.7.1. vahetama omal kulul ümber puudusteta Kauba vastu [päevade arv numbritega] ([päevade arv sõnadega]) päeva jooksul; või 3.7.2. alandama kokkuleppeliselt Kauba maksumust. 3.8. Kauba Müüjalt Ostjale üleandmisega läheb Kauba juhusliku hävimise riisiko üle Ostjale. 4
(iii) Kaupade pakkimise vastavalt veoviisile, kui kaupade vedu korraldab Tarnija. 1.3 Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuteks osadeks. 2. Tarne tingimused ja Kaupade üleandmine 2.1 Ostja avaldab, et soovib osta Tarnijalt Kaupa vähemalt [Kauba kogus ja ajaühik, näiteks 100 ühikut kalendrikuus] ning Tarnija tagab vähemalt [sama kaubakogus] tarnimise mitte hiljem, kui [tähtaeg, mille jooksul Tarnija on võimeline kaubad Ostjale üle andma] vastavasisulise tellimuse esitamisest Tarnijale. 2.2 Ostja poolt soovitud Kauba täpse koguse ja soovitud tarneajad teatab Ostja Tarnijale e-posti teel (edaspidi: Tellimus). Tellimused on Lepingu lisadeks. Juhul, kui Tellimus ületab Tarnija võimalused Kaupa tarnida Tellimuses toodud koguses ja tähtajal, kohustub Tarnija sellest Ostjale viivitamatult teavitama koos informatsiooniga Tarnija poolt tagatud tarnetähtaegadest
Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja anna või kohustu andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis. Tarbijale tuleb anda lepingudokument või selle koopia. 3. Teenuse osutamise lepingud, üldiseloomustus ja erisused (käsund, maaklerileping ja agendileping, komisjon, arveldusleping, tervishoiuteenuse osutamise leping, töövõtt, vedu, pakettreisileping, hoid) Käsundusleping. Käsundusleping on oma olemuselt teenuse osutamise leping, mis on suunatud ennekõike eesmärgi poole püüdlemisele. See tähendab lepingut, mille alusel peab teenuse osutaja üksnes tegutsema eesmärgi saavutamise nimel. Seega oluline on kohustuste täitmise protsess, mitte aga kindlaks määratud eesmärgi saavutamine
1.3 Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuteks osadeks. 2. Tarne tingimused ja Kaupade üleandmine 2.1 Ostja avaldab, et soovib osta Tarnijalt Kaupa vähemalt [Kauba kogus ja ajaühik, näiteks 100 ühikut kalendrikuus] ning Tarnija tagab vähemalt [sama kaubakogus] tarnimise mitte hiljem, kui [tähtaeg, mille jooksul Tarnija on võimeline kaubad Ostjale üle andma] vastavasisulise tellimuse esitamisest Tarnijale. 2.2 Ostja poolt soovitud Kauba täpse koguse ja soovitud tarneajad teatab Ostja Tarnijale eposti teel (edaspidi: Tellimus). Tellimused on Lepingu lisadeks. Juhul, kui Tellimus ületab Tarnija võimalused Kaupa tarnida Tellimuses toodud koguses ja tähtajal, kohustub Tarnija sellest Ostjale viivitamatult teavitama koos informatsiooniga Tarnija
ning vääramatu jõu asjaolude äralangemisel Lepingut täitma asuma. Märkus: Vastavalt VÕS § 103 lg- le 4 on võimalik lepinguga kokku leppida, et kohustatud isik vastutab oma kohustuste rikkumise eest selle vabandatavuse (vääramatu jõu) olemasolust sõltumata. Juhul, kui selline kokkulepe puudub, siis eeldatakse, et vääramatu jõu asjaolude olemasolul aset leidnud lepingu rikkumine on vabandatav. 5.3. Võlgnik kinnitab Lepingule allakirjutamisega, et ta on tutvunud piisava põhjalikkusega Garantiikirja ja Lepingu tingimustega ning mõistab Lepingu sõlmimisega enesele võetavate kohustuste olemust. Samas kinnitab Võlgnik, et tal on kõik õigused ja volitused Lepingut selles toodud tingimustel sõlmida. 6. Lõppsätted 6.1. Lepingut võib muuta Poolte kokkuleppel kirjalikus vormis. Kokkulepped muus vormis ei ole Pooltele täitmiseks siduvad. 6.2
1. NORMATIIV- ja MITTE-NORMATIIV AKTI ERINEVUSED Normatiivakt: · Suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele · Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme Mittenormatiivne õigusakt: · Annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või määratletud subjektide ringile · Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid( N: kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasustamine jne.) 2. EV NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima parlamendi poolt või rahvahääletusel.Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi: a) Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Sellepärast on põhiseaduse muutmine tehtud väga keeruliseks. EV p�
töötaja põhiõigusi (TLS § 28 lg 2 p 11). Privaatsust rikkuvaks on tööandja sekkumine töötaja eraellu, õigustamata huvi töötaja usuliste või poliitiliste veendumuste vastu. 12. Tööandja on kohustatud andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi (TLS § 28 lg 2 p 12). 13. Tööandja on kohustatud mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta (TLS § 28 lg2 p 13). 14. Tööandja kohustus maksta töötajale teatud perioodi eest haigushüvitist. Kehtestati alates 01.07.2009, haigushüvitist ei maksta töötajale haigestumise või vigastuse esimese kolme päeva eest; haigestumise või vigastuse 4. päevast kuni 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja 70 %
Müügitingimuste koostamisel on lähtutud Tarbijakaitseameti juhendist e- kaubandusega tegelevatele ettevõtjatele, et see koosneks järgnevatest komponentidest, tulenevalt õigusaktides sätestatud nõuetest: Üldised nõuded, mida e-kaubandusega tegelev ettevõtja peab järgima Lepingueelne teave E-kaupluse lepingute kohta käivate sätete mitte kohaldamine Lepingu täitmine Lepingust taganemise õigus ja raha tagastamine Pretensiooni esitamine Müügigarantii Elektroonilise pakkumise edastamine Isikuandmete kaitse (Tarbijakaitseamet, 2017) Näidismüügitingimuste lihtsustatud versioon on saadaval Eesti E-kaubanduseliidu koduleheküljel asuva infomaterjalide all alustavale e-kauplejale. Müügitingimused on Tarbijakaitseametiga kooskõlastatud ning avalikult kättesaadavad ning kõik soovijad võivad kasutada. (Eesti E-kaubanduse Liit, 2016)
6.4.3. jätab Tellimused täitmata või täidab neid mittenõuetekohaselt; 6.4.4. jätab tasumata Agendi poolt Lepingu täitmisel tehtud kulutuste eest, kui selles oli Poolte poolt kokku lepitud. 6.5. Ettevõttel on õigus Leping etteteatamistähtajata üles öelda juhtudel, kui: 6.5.1. Agent ei pea kinni Tellimuste ja Avalduste Ettevõttele edastamise korrast või ei vormista Tellimusi vastavuses Lepinguga ning jätkab rikkumist pärast Ettevõtte poolt kirjalikult esitatud ettepanekut rikkumine lõpetada; 6.5.2. Agent on kahjustanud Ettevõtte mainet; 6.5.3. Agent on rikkunud Lepinguga ettenähtud konfidentsiaalsuskohustust (Lepingu punkt 2.7.); 6.5.4. Agent sõlmib lepinguid all-agentidega ilma Ettevõtte kirjaliku nõusolekuta. 6.6. Lepingu punktides 6.4. ja 6.5. nimetatud juhtudel Lepingu ülesütlemisel on ülesütleval Poolel õigus nõuda teiselt Poolelt leppetrahvi tasumist summas _______(___________) krooni 1 (ühe) kuu jooksul arvates ülesütlemisavalduse esitamisest
ÄRIRUUMI ÜÜRILEPING Käesoleva äriruumi üürilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Üürileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Üürniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Üürnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel äripinnana [äriruumide asukoht] asuvad ruumid üldpinnaga [ruutmeetrite arv] m2, (edaspidi: Üüriobjekt). Üüriobjekti täpsem plaan on sätestatud Lepingu Lisana 1. 1.2 Üüriobjekti seisund fikseeritakse ning antakse Üürnikule üle üleandmisevastuvõtmise aktig
Üürileping Käesolev leping on sõlmitud Tartus, "28" Märts 2009 a.Mati Sarapuu, isikukood 38008237890, aadress, Tartu linn, Kastani 155-3 (edaspidi nimetatud Üürileandja) ja Mari Kisakõri, isikukood 48907157865, aadress, Tallinn, Katleri 66-45 (edaspidi nimetatud Üürnik), keda nimetatakse edaspidi Pool või koos Pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: 1. Üürilepingu objekt ja tähtaeg 1.1. Käesolevaga on Pooled kokku leppinud, et Üürileandja annab Üürniku kasutusse selles elamiseks eluruumi aadressil Tartu linn, Pepleri 10-3. Üürniku kasutusse antava eluruumi üldpind on 45 m2, mis koosneb 2 toast, 1 köögist, 1 vannitoast, 1 WC-st (edaspidi nimetatud Eluruum). 1.2. Koos Eluruumiga annab Üürileandja Üürniku kasutusse Eluruumis olevad kodumasinad, seadmed ja mööbli (edaspidi nimetatud Sisustus). 1.3. Üürileandja kohustub üle andma Eluruumi hiljemalt "14" Aprillil 2009.a
Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tasaarvestus. Kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täits ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokkuteisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. Eri vääringutes väljendatud rahalisi nõudeid võib tasaarvestada vahetuskursiga,mis
RAAMATUPIDAMISTEENUSE OSUTAMISE LEPING Käesolev raamatupidamisteenuse osutamise lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Teenuse tellija nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [teenuse tellija esindaja nimi] (edaspidi: Tellija) ja (2) [Teenuse osutaja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [teenuse osutaja esindaja nimi] (edaspidi: Raamatupidaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks. 2. Le
ELURUUMI ÜÜRILEPING Tallinnas, "____" _______________ _______ ________________________, isikukood /või/ registrikood, edaspidi nimetatud üürileandja, __________________, kelle seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige _____________________ ja _______________________, isikukood /või/ registrikood ___________________, edaspidi nimetatud üürnik, kelle seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige ___________________, keda mõlemat koos nimetatakse edaspidi poolteks, sõlmivad käesoleva eluruumi üürilepingu, edaspidi nimetatud leping, alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepinguga annab üürileandja üürnikule tasu eest ajutiseks kasutamiseks üürileandjale kuuluva korteri nr ___, mis asub Tallinnas ___________ tänaval, elamus nr ____, üldpinnaga ______ m 2, mis koosneb ___ toast, ___ köögist, ____ vannitoast, __tualettruumist, _____ rõdust, ____ panipaigast, edaspidi kõik
MAA RENDILEPING Käesoleva maa rendilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Rendileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Rendileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Rentniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Rentnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Rentnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel maa asukohaga [kinnistu asukoht], milline on kantud kinnistusraamatusse [Tallinna/Tartu/Pärnu/Viru (mittevajalik kustutada)] Maakohtu kinnistusameti [kinnistusjaoskonna nimi] kinnistusjaoskonna registriosa nr [registriosa number] all, suurusega [hektarite arv] ha ning mis on piiritletud Lepingu lisak
Seadme üürileping • Seadme üürilepinguga annab üürileandja üürniku kasutusse seadme, mida üürnik võib kasutada ainult seadme iseloomust tulenevate eesmärkide saavutamiseks. Kuigi üürnikule läheb üle seadme valdus ja täielik kasutamise õigus, ei tohi üürnik üüriobjekti edasi üürida ega anda muul viisil kolmandate isikute kasutusse ilma üürileandja eelneva kirjaliku loata. Laenuleping • Laenulepingu näidis on mõeldud ühe isiku poolt teisele isikule rahasumma laenamiseks kindlaks perioodiks. Laenu tagasimaksmine on võimalik kokku leppida ühekordse maksena või perioodimaksetena, mille kohta tuleks lisada laenulepingule tagasimaksete graafik täpsete kuupäevade ja summadega. Tarneleping • Tarnelepingut kasutatakse tavaliselt juhul, kui ostja soovib osta tarnijalt (müüja) kaupu pikema perioodi vältel ning tegemist ei ole kindla asja müügi või
SEADME ÜÜRILEPING Käesoleva seadme üürilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Üürileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Üürniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Üürnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel [seadme nimetus ja kirjeldus] (edaspidi: Üüriobjekt) koos kõigi seadme kasutamist puudutava dokumentatsiooniga. 1.2 Üüriobjekti seisund fikseeritakse ning Lepingu punktis 1.1 toodud esemed antakse Üürnikule üle üleandmisevastuvõtmise aktiga, mis vormistatakse käeso
Laenuleping Käesolev leping (edaspidi nimetatud Leping) on sõlmitud "____"_____________ _____________________________________, registrikood _____________________, aadress _____________________________________, mida esindab juhatuse liige ______________________________ (edaspidi nimetatud Laenuandja) ja _____________________________________, registrikood _____________________, aadress _____________________________________, mida esindab juhatuse liige ______________________________ (edaspidi nimetatud Laenusaaja), edaspidi nimetatud Lepingus eraldi Pool või ühiselt Pooled, leppisid kokku alljärgnevas: Märkus: Käesolev näidis on mõeldud kasutamiseks laenusuhete puhul, kus partnerid üksteist tunnevad ja usaldavad (näiteks füüsiliste isikute vahelised laenud) või on laenuandjal laenusaaja üle teatud kontrollivõimalus (näiteks emaettevõtja ja tütarettevõtja suhted). Seetõttu on lepingus tagasihoidlikumalt reguleeritud lepingu tagatised,
nimetus (milleks võib olla selle kauba määratlemiseks üldises praktikas kindlakskujunenud väljend), kui selle puudumine võib tarbijat eksitada. Kauba liiki, omadusi ja otstarvet arvestades peab peale TKS § 5 lg 2 sätestatu olema lisatud järgmine teave: 1) kauba kogus või mõõtmed rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi asjakohastes mõõtühikutes; 2) kauba koostis ja koostisosade kogused #; 3) juhised kauba pesemiseks, puhastamiseks ja hooldamiseks; 4) juhised kauba kasutamiseks ja kauba säilitamise tingimused (kauba märgistusel, kauba külge kinnitatud etiketil või kaubaga kaasas olevas kasutusjuhendis); NB! Kauba märgistamise üldnõudeid ei kohaldata kasutatud kaubale, välja arvatud juhul, kui tarbija
EKSAM 8.12 kell 17:00 NB! kirjutame vastused teise värviga!!!! 1. LEPINGUÕIGUS Võlaõiguse peamised põhimõtted – § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesm
määratud tähtajaks tööde parandamist või juhtudel, kui Lepingut on oluliselt rikutud, siis uue töö tegemist või taganeda Lepingust ja nõuda kahju hüvitamist. 5.3. Lepingule mittevastava töö vastuvõtmisel on Tellijal õigus alandada tasu või kasutada muid seaduse või Lepinguga ettenähtud õiguskaitsevahendeid. 6. Poolte vastutus 6.1. Pooled vastutavad oma Lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, kui rikkumine on põhjustatud süüliselt. 6.2. Juhul, kui Töövõtja viivitab tööde üleandmisega üle kokkulepitud tähtaja, on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on ...... % tasust iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel vähendada Töövõtjale makstavat tasu leppetrahvi summa võrra. 6.3. Juhul, kui Tellija viivitab Töövõtjale tasu maksmisega üle kokkulepitud tähtaja, on Töövõtjal õigus nõuda viivist .....
kättetoimetamise korral aga esimene osa asjadest, on jõudnud tarbijani ning on täidetud käesoleva seaduse §-s 55 sätestatud kohustused. Teenuse puhul algab tähtaeg lepingu sõlmimise päevast, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 55 sätestatud kohustused. 31. Millal loetakse kohustus täidetuks? kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. 32. Kohustuse rikkumise mõiste: Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 33. Milliseid õiguskaitsevahendeid võib võlausaldaja kasutada, kui võlgnik on kohustust rikkunud? (1) Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda;
NÄIDIS AGENDILEPING (kauba müügilepingute vahendamine tootja ja kliendi vahel) ....../kuupäev/..... ............../Käsundiandja nimi/.............. (registrikoodiga.............., asukohaga...................), mida esindab juhatuse liige ........................ (edaspidi Käsundiandja) ja ................/Agendi nimi/................. (registrikoodiga/isikukoodiga.............., asukohaga/ aadressiga..............), mida esindab juhatuse liige (kui tegemist on juriidilise isikuga) .............. (edaspidi Agent), (edaspidi nimetatud ka eraldi Pool või ühiselt Pooled) sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. ÜLDSÄTTED Lepinguga annab Käsundiandja õiguse ning Agent võtab kohustuse vahendada kol
hõljumisajal tehtud käsutustehing on tingimuse saabumisel tühine, kui käsutustehing välistab või piirab tingimusega seotud õigusliku tagajärje saabumist. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis välistab või piirab tingimusega seotud õigusliku tagajärje saabumist (TsÜS § 106). Edasilükkava tingimusega tehingu puhul võib tehingupool, kelle õiguse tekkimine on seotud tingimusega, nõuda tingimuse saabumisel tehingu teiselt poolelt kahju hüvitamist, kui tingimusega seotud õigus ei teki või ei teki ettenähtud kujul teisest poolest tuleneva asjaolu tõttu. Äramuutva tingimusega tehingu puhul on kahju hüvitamise nõudeõigus tehingupoolel, kelle kasuks endine õiguslik olukord oleks pidanud taastuma (TsÜS § 107). Tingimuste kokkuleppimisel tuleb silmas pidada, et kokkulepitavad tingimused ei oleks võimatud ega seadusevastased. Võimatu on tingimus, mille kohta on tehingu tegemise ajal teada, et see ei saabu
AUTORILEPING Käesoleva autorilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Litsentsiandja nimi], [registrikoodiga [registrikood] / isikukoodiga [isikukood] (mittevajalik ära kustutada)], asukohaga [aadress] (edaspidi: Litsentsiandja), mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [Litsentsiandjat esindaja nimi] ja (2) [Litsentsisaaja nimi], [registrikoodiga [registrikood] / isikukoodiga [isikukood] (mittevajalik ära kustutada)], asukohaga [aadress] (edaspidi: Litsentsisaaja), mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [Litsentsisaaja esindaja nimi], edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1. Lepingu alusel annab Litsentsiandja Litsentsisaajale õiguse kasutada Litsentsian
AUTORILEPING Käesoleva autorilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Litsentsiandja nimi], [registrikoodiga [registrikood] / isikukoodiga [isikukood] (mittevajalik ära kustutada)], asukohaga [aadress] (edaspidi: Litsentsiandja), mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [Litsentsiandjat esindaja nimi] ja (2) [Litsentsisaaja nimi], [registrikoodiga [registrikood] / isikukoodiga [isikukood] (mittevajalik ära kustutada)], asukohaga [aadress] (edaspidi: Litsentsisaaja), mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [Litsentsisaaja esindaja nimi], edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1. Lepingu alusel annab Litsentsiandja Litsentsisaajale õiguse kasutada Litsentsian
Tegemist oli päästmisega teise isiku huve ohverdamise või kahjustamise hinnaga. Kahju tekitanud isik peab huvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, vaid siis, kui tõrjutud oht oli tema enda põhjustatud ja/või kui tekitatud kahju oli ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. ORGANISATSIOONI ÕIGUSE KOHTA 21. Mida tähendab firma ja milline see/ta ei tohi olla? Ärinimi ehk firma, on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Firma ehk ärinimi ei või olla: eksitav tegevusala osas; vastuolus heade kommetega; sisaldada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Samuti sisaldada registreeritud geograafilist tähist.
annaabi.ee 
