Kuidas mina õpin? Õppimisel on aistingutest mulle kõige tähtsam nägemine. Millegi meeldejätmiseks pean ma seda enda silmaga nägema ja veel parem kui saab kombata. Õppimisel peab olema vaikus, et ma saaksin täielikult süveneda. Mulle meeldib õppida meelsamini siis, kui mul on mugav. Kõige mugavam on istuda diivanil või voodi peal. Kindlasti pean ma olema õppima asumisel heas meeleolus ja hea tervise juures. Puhanuna tulevad paremad mõtted ja saab keskenduda rohkem. Vahepeal olen ma koolitöösse nii süvenenud, et ei kuule isegi ümbritsevaid hääli, näiteks arvuti müra. Mitu tundi järjest mulle õppida ei meeldi
saavad lokaaltoonid. Ta hakkab kasutama vastandvärve. Looduses leiduvad vormid lihtsustab. Laiem publik suhtus kunstiuuendustesse tõrjuvalt, isegi vaenulikult. Omaette osa Cezanne loomingust moodustavad natüürmordid. Neil on kujutatud majapidamisriistu ja puuvilju. Kunstnik on suutnud panna vaataja tajuma asjade struktuuri. Kõik on antud edasi tõetruult-iga eseme värvi, hele-tumedust ja vorme kujutatkse nii, nagu näeksime seda mitmest erinevast vaatekohast, nagu võiksime seda käega kombata või selle raskust kindlaks määrata. Cezanne püüdis saada enda töid ametlikele näitustele, kuid need lükati alati tagasi. Alles üsna elu lõpul hakkas asjatundjate ja kunstnike kitsas ringis tekkima huvi tema tööde vastu. Suur üldsus avastas Cezanne loomingu aga alles pärast meistri surma ja sellest ajast saadik on see olnud kogu maailma loovkunstnike huvi keskpunktis. Elu lõpul ei suutnud Cezanne diabeedi tõttu enam väga palju maalida, kuid käis iga päev
Nimi Kunstinäituse külastamine. Külastasin Pärnu Linnagaleriis Kontserdimajas Aida 4 Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitust. Teemavalik on tingitud püüdest kombata oma juuri tänapäeva aina ühenäolisemaks muutuvas maailmas. Meie rahvuslik pärand. Kuidas see pärand oma töös nähtavaks teha, ongi näitust läbiv mõte. Nii joonistub välja ka põgus ülevaade sellest, milliseid teid avab klaas kui materjal tänapäeva kunstnikule minevikumaailmast kõnelemisel. Oma töödega esinevad: Ivo Lill, Rait Prääts, Kristiina Uslar, Eeva Käsper, Tiina Sarapuu, Pilvi Ojamaa, Vilja Volens, Maret Sarapuu, Katrin Tuhkmann, Malle Hallimäe, Kairi
Kõlab uskumatuna, kuid mõistes, et sõnadel on suur ning nähtamatu vägi, võib see isegi tõeks osutuda. Koolitarkuski räägib, et kunagi suudeti mõtteid ning omandatud oskuseid läbi õhu hõimkonniti edasi saata. Me elame tehnikaajastul, võimalusteajastul, kuid siin maailmas on ka midagi sellist, mida ei saa laborites mõõta ega kaaluda. Meie ümber on vägi, kus loevad helilised ning heli leidmata sõnad. Selle väe võim on piiritu ning võime vaid pimesi kombata selle vägevust. Seda kõike mõistes tuleks kasutada toda võimast relva ettevaatlikult. Halva sõnaga saab sünnitada palju kurja kuid hea sõna võidab kurja väe.
Lapsepõlves saadud komm ei tundu täiskasvanuna enam niivõrd ahvatlev, kuid tänu tugevale sidususele mineviku emotsioonidega suudame me siiski hinnata saadut. Kõige suuurem õnn on muutuv. Kasvades näeb igaüks, et tema väärtushinnangud arenevad. Luues pere muutub oma kõige lähedaste nägemine meie suurimaks rõõmuks. Piisab kõigest pilgust ja meid tabab vaimne eufooria. Siiski pole pere kõigile peamine rõõm. Leidmaks teed tulevase õnne juurde, on vaja kombata läbi pimedate radade. Nagu ütles meie armastatud president Toomas Hendrik Ilves: “Otseteed viivad sageli sohu. Kindla jalgealuse leiame hoopis käänulisel rajal.”
suur huvi sõnaosade ja kirjatähtede vastu näib olevat popkunsti pärandus Jörg Immendorf kuulus USA- vastasesse põlvkonda otsis idast oma ideaalidele kosutust käsitleb Saksamaa ajaloo traagilisi vastuolusid piltide aineks on allegooriad ja paljusõnalised jutustused ja vihjed Anselm Kiefer püüdis kombata neid Saksa ajaloo lõike, mida kaasmaalased tahtsid unustada ja tõrjuda maalid on teatraalsed ja sümboolikast küllastunud kasutab maalialustena fotosuurendusi ja liidab pildiga tähendusrikkaid mahulisi detaile Päevalilled Sandro Chia piltides on esiplaanile nihutatud kohmakad, pisut deformeeritud figuurid süzeed seotud
absoluutselt arusaamatuks jäänud ei olnud, pigem oli küsimusi ja probleeme, mis jäid pigem mõistetamatuks minu jaoks, aga see on tingitud minu enda arvamusest, mitte sellest, et ma poleks asjast aru saanud. III osa Propperi arvates puudub teadmistel ülim autoriteetne allikas, vaatluseid ei saa arvestada ülima allikana ning peame tunnistama endale, et tõde on üliinimlik ja inimese teadmised on piiratud. Lisaks möönab ta, et kõik, mis me saame teha, on pimesi tõe järele kombata, ehkki me temani ei küüni. Descartes leiab aga, et tema on, sest ta mõtleb ning tema arvates on üldkehtiv alus teadmistele mõtlemine. Descartese menetlus ei kummuta aga Popperi kriitikat teadmiste ühtse allika leidmise kohta, sest kuigi Popper olevat olnud tuttav Descartese arvamusega, et kõik teadmine tuleb mõtlemisest, siis Popper leidis, et kõik teadmised on pärit üleloomulikust ja mida rohkem ja sügavamaid teadmisi me maailmast saame, seda teadvustatumad, spetsiifilisemad ja
heideti julmalt kõrvale: ,,igaüks näeb seda, milline sa näed, vähesed aga mõistavad, kes sa oled, ja need vähesed ei julge vastu astuda enamuse arvamusele." Thomas More ja Niccolò Machiavelli on loonud kaks mudelit ideaalühiskonnast, heitmata varju juba kehtivatele ühiskondadele, sest ka nende ideed on mõeldud sünteesimiseks, katsetamiseks ja kinnistamiseks. ,,Inimesed usuvad üldiselt rohkem silmi kui käsi, näha võib ju igaüks, kombata aga saavad vaid vähesed" kirjutas Machiavelli ja tal oli õigus nüüd ei saa enam keegi teada, milleks nad üldse lõid uued ühiskonnavormid. Kindel on see, et neid ei rahuldanud tol ajal kehtiv süsteem, kuid kindlasti oli midagi veel, mis neid looma sundis. Alati puudub üks väikene, et tähtis lüli ajaloost, mis ei lase suurt pilti kokku panna. ,,Utoopia" ja Machiavelli riik on panustanud igasse Euroopa valitsemiskorraldusse ja kindlasti traditsiooni jätkatakse
jääb aga lahtiseks. Miks idee, et tõde on üle inimliku võimu, on õige? Inimene ei saa tõde kehtestada, tõele tuleb alistuda. Mil moel tõe objektiivsuse põhimõte on ühildatav tõdemusega, et kõik teadmised on inimlikud? Kõik inimeste teadmised on inimlikud läbisegi meie eksituste, eelarvamuste, meie unistuste ja lootustega , kõik mis me saame teha, on pimesi tõe järele kombata, ehkki me temani ei küüni. 9) Kui inimene ei küüni tõeni, siis kuidas (mis alusel) saab ta väita, et ta ei küüni tõeni (teab et see, et ta ei küüni tõeni, on tõde)? Mida rohkem teadmisi me saame, seda rohkem teame me ka seda, et me midagi ei tea. Teadmine oma teadmatusest. 10) Falsifitseerimine on teoreetilise väite põhimõtteline ümberlükkamine vaatluste või katsete põhjal 11) Induktsiooni kriitika põhipunktid
mõttetegevusele, siis saab järeldada, et kui ma mõtlen, siis järelikult olen olemas ning eksisteerin end ümbritsevas keskkonnas. Enda olemasolu saab ära tunda vaid intellekt ise. See tähendab, et Descartes määras ära ühe kindla pidepunkti, vankumatu seisukoha, mille olemasolu ei saa lihtsalt ära kaotada. Kui nüüd mõelda empiirilisele allikaotsingule ja Popperi väitele, et inimesed ei küündi tõeni, vaid saavad ainult selle piire kombata, siis on märgata vastuolu. Descartes`i väide on tõde: kui intellekt saab aru, et ta on olemas, siis nii ka on. Siin pole vaidlemisruumi. Popperi väite kokkuvõte oleks aga järgmine: inimautoriteet ei saa mingi määrusega kehtestada tõde. Seetõttu usun, et Descartes`i menetlus ei oleks rahuldanud Popperi mõtteid tõe leidmise ja eksistentsi kohta.
Ilmutuslikust valgustuskogemusest saab alguse pidev pingeline püüe ületada reaalselt tajutavaid dimensioone, üleminek ülemmustrisse. Kareva iga luuletus on kui katse - ta katsetab, kuidas anda teade, pingutus, edasi võimalikult kokkusurutud vormis, aga nii, et sõnadele tuleks sisse maksimaalne vägi. Aeg-ajalt riskib ta niimoodi ka sattumisega tühja fraasitsemise piirile. See, et «HingRingi» kujunduses on kasutatud fraktaalkujundeid, on kooskõlas luuletaja püüdega kombata mõõtmeid, mis tavalises olukorras on inimmeeltega raskesti tabatavad. Fraktaalseid struktuure iseloomustab teatavasti murdarvuline mõõde, mis kenasti kooligeomeetria ühe-, kahe- ja kolmemõõtmeliste kujundite maailma täiendab, on kirjutanud teadlane Jüri Engelbrecht (EPL, 19. mai 1997). Küllap on ka luuletaja mõnes mõttes nagu teadlane, kes väsimatult avardab inimmõtlemise ja -mõistmise piire. Tundub vaid, et luuletajale omane impulsiivne-intuitiivne teerada viib tihtipeale
saavad lokaaltoonid. Ta hakkab kasutama vastandvärve. Looduses leiduvad vormid lihtsustab. Laiem publik suhtus kunstiuuendustesse tõrjuvalt, isegi vaenulikult. Omaette osa Cezanne loomingust moodustavad natüürmordid. Neil on kujutatud majapidamisriistu ja puuvilju. Kunstnik on suutnud panna vaataja tajuma asjade struktuuri. Kõik on antud edasi tõetruult-iga eseme värvi, hele-tumedust ja vorme kujutatkse nii, nagu näeksime seda mitmest erinevast vaatekohast, nagu võiksime seda käega kombata või selle raskust kindlaks määrata. Cezanne püüdis saada enda töid ametlikele näitustele, kuid need lükati alati tagasi. Alles üsna elu lõpul hakkas asjatundjate ja kunstnike kitsas ringis tekkima huvi tema tööde vastu. Suur üldsus avastas Cezanne loomingu aga alles pärast meistri surma ja sellest ajast saadik on see olnud kogu maailma loovkunstnike huvi keskpunktis. Elu lõpul ei suutnud Cezanne diabeedi tõttu enam väga palju maalida, kuid käis iga päev
see läbi vaadata. Kontrollitav isik peab tolliametnikule oma pagasi ette näitama ning tolliametniku korraldusel lahti pakkima (teeb seda ise). Pagasi läbivaatust tehakse selle valdaja juuresolekul. Kui valdajat ei ole võimalik kindlaks teha või ta keeldub läbivaatuse juures olemast, võib tolliametniku korraldusel ühe manuka juuresolekul pagasi läbi vaadata ka valdaja juuresolekuta. 23. Reisija läbivaatus Enne reisija läbivaatust võib temaga samast soost tolliametnik väliselt kombata läbivaadatava riideid, et teha kindlaks deklareerimisele kuuluva, kuid tollile esitamata, samuti keeldude või piirangutega seotud kauba olemasolu. Reisija läbivaatuse teeb temaga samast soost tolliametnik eraldi ruumis ühe samast soost manuka juuresolekul. Kontrollitava reisija nõudmisel peab kontrollimise juures viibima tunnistaja, kelle ta on kohalviibijate seast valinud. Enne läbivaatust on tolliametnik kohustatud esitama reisijale
süsteemiga, piisab manuaalsest testimisest. 2. Netipanga raha ülekandmis rakendus teha kõik testid, mis pähe tulevad. Kindlasti testida turvalisust ja kiirust. 86. Testijaks olemise võlud. 1. Palju huvitavaid projekte testija tavaliselt saab kogeda rohkem erinevaid projekte, kui arendaja, kuna lihtsam on projekte/programme vahetada. 2. Kogu aeg on põnev 3. Saab kombata piire lisaks programmile, ka stressitaluvust ja töövõimet saab kombata. 4. Suhelda saab palju ja paljudega oluline ka info jagamine tiimiga. 5. Zen töö kui vahest viskab kopa ette, siis saad stressi maandamiseks vahelduseks oma ette uurida programmi, testida testilugude järgi. 87. Mis on tarkvara arhitektuur?
kasutaja testimine, tegelikult kui sa ise ainult seda kasutad, siis pole üldse mõtet testida. o Netipanga mobiilirakendus – ühiktestid, koormustestid, funktsionaalsed testid, jne nii palju kui saad ja võimalik on o Ülikooli harjutustunni tehtud rakendus – ühiktestid, kasutajatestid Testijaks olemise võlud o Palju huvitavaid projekte o Koguaeg on põnev o Saab kombata piire o Suhelda saab palju ja paljudega o Zen töö o Emotsioonide rohkus Kokkuvõtteks o Testimine on info hankimine o Ära häki live süsteemides luba küsimata o Oskuste T-mudel o Testimise võimalusi on väga palju o Testimine on äge. Loeng 9 Ekstreemne programmeerimine – Erik Jõgi Manifest Agiilsele programmeerimisele – www.agilemanifesto.org
Tuleks hinnata kas on varem olnud ravi, on tal nõustamiskogemus? Juhul kui, milline on olnud ravi tulemuslikkus? Missugune on olnud rahulolu raviga, kui ta on saanud. Siit saab ootuseid hakata välja selgitama Kas tegemist võib olla suitsiidi riskiga? Kujunemislugu sellel inimesel, selline elu areng. Kas on psühhopatoloogiat peres? Kas on tal teada oma isiklikust elust traumasid&probleeme mis võiks olla seotud probleemi lahendamsiega. Selle kõigega ei tasu minna sügavuti vaid tuleb kombata. Seksuaalset arengut uurida. Tuleb luua detaile, et saada temast pilt. Kindel laks on uurida tema resursse (tervis, motivatsioon, raha, sots võrgustik, hobid) Milline on tema kohanemise tase? Millised on toimetuleku strateegiad? Ette kujutus tulevikust. (milline on tema soovitud ravieesmärk) Kui kõik see on juba läbi käidud, siis tuleb küsida, et kas sa tahad veel millestki rääkida? Tuleks suuta luua loetelu nendest probleemidest, mida nähakse kliendil olevat. ---
on niisugune, millele laialilagunemine omane ei ole (77c-80b). Esitage see tõestus argumendi kujul. Milliste asjade puhul peab üldse kartma laialilagunemist? On asju, mis ei ole kunagi muutumatult (nt riided, inimesed), neid on võimalik tajuda ka oma meeldega. Need asjad aga, mis jäävad muutumatuteks, pole tajutavad meeltega, sellised asjad on pilgule suletud ning samuti on nad nähtamatud. Neid on võimalik kombata ainult arutluse teel. Sellest järeldub, et nähtav on alati muutlik, nähtamatu aga muutumatu. Hing pole nähtav silmale, järelikult püsib ta muutumatuna- hing on sarnasem sellele, mis on igavesti muutumatu, kui sellele, mis muutub. Samuti on hing sarnane jumalikkusele, keha aga surelikule. Hing on surematu, sarnaneb jumalikkusele, ta on jaotamatu ning ühevormiline- selle tõttu on ta ka kõige lähedasem sellele, et ta on muutumatu. 87
Ta leidis, et see on õpetus ideedest. Platoni meelest olid kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud vasted ideed (eidos kreeka keeles vorm, kujutis). Ideed olid muutumatud ja tõelised. Silmaga nähtavad ja käega katsutavad asjad on üksnes ideede kaduvad ja ebatäiuslikud koopiad. Platon võrdles ideid piltlikult tõeliste esemetega ja meeleorganite poolt tajutavaid asju nende varjudega. Ideid ei olnud aga tema meelest võimalik ei näha, kuulda ega kombata nende olemust võib tabada üksnes mõistuse abil. Ideede hulgas kõige olulisem on kõige hea ja voorusliku olemust kätkev hüve idee. Hüve idee mõistmine tegi Platoni meelest võimalikuks tõeliselt voorusliku käitumise ja oli seega filosoofia ülim eesmärk. Selleni võis jõuda aga üksnes ideede üldisest olemusest aru saades. Ka riik pidi Platoni meelest vastama hüve ideele ja tagama vooruslike kodanike kasvatamise
Ta leidis, et see on õpetus ideedest. Platoni meelest olid kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud vasted ideed (eidos kreeka keeles vorm, kujutis). Ideed olid muutumatud ja tõelised. Silmaga nähtavad ja käega katsutavad asjad on üksnes ideede kaduvad ja ebatäiuslikud koopiad. Platon võrdles ideid piltlikult tõeliste esemetega ja meeleorganite poolt tajutavaid asju nende varjudega. Ideid ei olnud aga tema meelest võimalik ei näha, kuulda ega kombata nende olemust võib tabada üksnes mõistuse abil. Ideede hulgas kõige olulisem on kõige hea ja voorusliku olemust kätkev hüve idee. Hüve idee mõistmine tegi Platoni meelest võimalikuks tõeliselt voorusliku käitumise ja oli seega filosoofia ülim eesmärk. Selleni võis jõuda aga üksnes ideede üldisest olemusest aru saades. Ka riik pidi Platoni meelest vastama hüve ideele ja tagama vooruslike kodanike kasvatamise
neljamõõtmelises ruumis. Muuhulgas väheneks elektrijõud aatomituuma ja selle ümber tiirlevate elektronide vahel kauguse suurenedes just õige kiirusega, et aatomid oleksid stabiilsed ja elektronid ei variseks tuumale. See oleks kooskõlas antroopsuse Joon. 7. 5 printsiibiga, mille järgi Universum peab Et kiirendi suudaks kombata Plancki pikkuse mõõtu objekte, peaks olema kõlblik mõistuslikuks eluks: kui tema läbimõõt olema suurem kui Päikesesüsteemi oma. aatomid ei oleks stabiilsed, poleks meid maailma vaatlemas ja küsimas, miks ta näib neljamõõtmelisena. Teisest küljest, gravitatsioon kõverdunud ruumi kujul leviks kogu kõrgemamõõtmelises aegruumis. Järelikult peab gravitatsioon käituma kõikidest teistest tuntud jõududest erinevalt. Kuna gravitatsioon levib ka
Kõik, mil pole tegemist gravitatsiooniga, käituks niisamuti kui neljamõõtmelises ruumis. Muuhulgas väheneks elektrijõud aatomituuma ja selle ümber tiirlevate elektronide vahel kauguse suurenedes just õige kiirusega, et aatomid oleksid stabiilsed ja elektronid ei variseks tuumale. See oleks kooskõlas antroopsuse printsiibiga, mille järgi Universum peab Joon. 7. 5 Et kiirendi suudaks kombata Plancki pikkuse mõõtu objekte, olema kõlblik mõistuslikuks eluks: kui peaks tema läbimõõt olema suurem kui Päikesesüsteemi oma. aatomid ei oleks stabiilsed, poleks meid maailma vaatlemas ja küsimas, miks ta näib neljamõõtmelisena. Teisest küljest, gravitatsioon kõverdunud ruumi kujul leviks kogu kõrgemamõõtmelises aegruumis. Järelikult peab gravitatsioon käituma kõikidest teistest tuntud jõududest erinevalt. Kuna gravitatsioon levib ka
malikult sõbraliku kooselu aluseks. Ning neid on v õimalik suunata heatahtlikult, selgelt ja kindlameelselt. Teisest küljest tuleb aga õpetada juba päris väikestele lastele, seda kahel eeldusel: tu- lapsele alles jätta talle äärmiselt vajalik võimalus uurida ümbritsevat ning leb arvestada, et tegemist on lastega, ja tuleb rangelt jälgida lasta tal teiste inimeste piire kombata ka ise õppides. Seega võib lapse areng pidurduda, kui teda liialt piirata ja keelata. Lapsevanemad peaksid juba 48 MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? 49
Usaldus ja umbusaldus on inimese identiteedi vundament või aluspõhi. See on see, millele inimese isiksus rajaneb. See annab suundumuse, milliseks inimene hilisemalt kujuneb. 2) 1,5 3 eluaastat Seda perioodi iselooustavad autonoomsus (sõltumatus, iseseisvus) ja häbi, kahtlustunne, ebakindlus. 2-aastased lapsed hakkavad tõmbama piiri enda ja ümbritseva keskkonna vahel. See on see periood, kui hakkab mina teadvus tekkima. Selles vanuses lapsed üsna palju proovivad kombata piire. Ühelt poolt nad vajavad iseseisvust ja sõltumatust ning teiselt poolt nad tunnevad ikkagi sõltuvust oma vanematest. On mõlemat tüüpi olukordi: selliseid, kus vabadust tuleks anda ja selliseid, kus siis neid tuleks ka keelata. Kumbki äärmus tegelikult ei ole väga hea. Erikson oma teoorias arvab, et sõltumatus ja autonoomne iseseisvus saavutatakse isiksuses siis, kui julgustatakse lapse otsinguid ja vabadust. Kui neil on neid olukordi, kus nad saavad ise otsustada
üheksa osa enesearmastust. Ent sel momendil, kui uks kardinalile avati, olid Gringoire'il need üheksa enesearmastuse osa rahva imetluse hinguse mõjul nõnda kohutavalt paisunud ja tursunud, et hoopis ära lämbus see pisike omakasu-molekul, mida äsja leidsime igas poeedis ja mis muide on väga väärtuslik osa, sest see on see reaalsuse ja inimliku loomuse ballast, ilma milleta poeetide jalad maapinda ei puudutaks. Gringoire tahtis tunda, näha, kombata, kuidas need otsatud tiraadid, mis iga hetk kõigist ta pulmaluule osadest esile uhkasid, kogu seda rahvamassi (tõtt öelda logelejaid, aga mis sellest!) jahmatama ja tarretama panid ning lämmatasid. Pean ütlema, et ta ka ise üldist õnd-sustunnet jagas, mitte nii kui La Fontaine*, kes oma komöödia «Florentini» etendusel küsis: «Milline tola on selle sodi teinud?» Gringoire oleks väga oma naabrilt tahtnud küsida: «Kes on selle meistriteose kirjutanud?»
..teadmistel on igasuguseid alli- kaid, kuid absoluutset autoriteeti ei ole mitte ühelgi". See tähendab ka seda, et isegi autoriteetsetes- se teaduse seisukohtadesse on vaja suhtuda kasvõi mõnesugusegi skeptismiga. Seda just eeldabki kriitiline ratsionalism. Popper väidab: ,,Kõik inimeste teadmised on siiski inimlikud läbi segi meie eksituste, eelarvamuste, meie unistuste ja lootustega, et kõik, mis me saame teha, on pimesi tõe järele kombata, ehkki me temani ei küüni". Popper eeldas uute tõeste teadmiste saamist, mis samas ka kontrolliksid olemasolevaid traditsioonilisi teadmisi. Teadust ei tohiks siiski hüljata. Tuleb küsimuste esitamise suhtes olla üsna julge. Tuleb julgelt esitada ka spekulatsioone, mis vahel võivad olla isegi liiga ennatlikud. Spekulatsioonid peavad olema teaduslikult kontrollitavad ja võimaliku kontrolli allumatuse tõttu need ka kõrvale jäetakse. Just need võõrad teooriad, mis on
..teadmistel on igasuguseid alli- kaid, kuid absoluutset autoriteeti ei ole mitte ühelgi". See tähendab ka seda, et isegi autoriteetsetes- se teaduse seisukohtadesse on vaja suhtuda kasvõi mõnesugusegi skeptismiga. Seda just eeldabki kriitiline ratsionalism. Popper väidab: ,,Kõik inimeste teadmised on siiski inimlikud läbi segi meie eksituste, eelarvamuste, meie unistuste ja lootustega, et kõik, mis me saame teha, on pimesi tõe järele kombata, ehkki me temani ei küüni". Popper eeldas uute tõeste teadmiste saamist, mis samas ka kontrolliksid olemasolevaid traditsioonilisi teadmisi. Teadust ei tohiks siiski hüljata. Tuleb küsimuste esitamise suhtes olla üsna julge. Tuleb julgelt esitada ka spekulatsioone, mis vahel võivad olla isegi liiga ennatlikud. Spekulatsioonid peavad olema teaduslikult kontrollitavad ja võimaliku kontrolli allumatuse tõttu need ka kõrvale jäetakse. Just need võõrad teooriad, mis on
..teadmistel on igasuguseid alli- kaid, kuid absoluutset autoriteeti ei ole mitte ühelgi“. See tähendab ka seda, et isegi autoriteetsetes- se teaduse seisukohtadesse on vaja suhtuda kasvõi mõnesugusegi skeptismiga. Seda just eeldabki kriitiline ratsionalism. Popper väidab: „Kõik inimeste teadmised on siiski inimlikud – läbi segi meie eksituste, eelarvamuste, meie unistuste ja lootustega, et kõik, mis me saame teha, on pimesi tõe järele kombata, ehkki me temani ei küüni“. Popper eeldas uute tõeste teadmiste saamist, mis samas ka kontrolliksid olemasolevaid traditsioonilisi teadmisi. Teadust ei tohiks siiski hüljata. Tuleb küsimuste esitamise suhtes olla üsna julge. Tuleb julgelt esitada ka spekulatsioone, mis vahel võivad olla isegi liiga ennatlikud. Spekulatsioonid peavad olema teaduslikult kontrollitavad ja võimaliku kontrolli allumatuse tõttu need ka kõrvale jäetakse. Just need võõrad teooriad, mis on
annaabi.ee 
