LIHTLAUSE 1. Koondlause Euroopa, USA, Hiina, Jaapan ja Brasiilia kõik (kokkuvõttev fraas) on kaasa haaratud Euroopa Tuumafüüsika Keskuse teadustöös. Euroopa Tuumafüüsika Keskuse teadustöös on kaasa haaratud järgmised (kokkuvõttev fraas) suured riigid: USA, Hiina, Jappan, Brasiilia kui ka Euroopa riigid. Euroopa Tuumafüüsika Keskuse töös on kaasa haaratud USA, Hiina, Jappan, Brasiilia, ent ka Euroopa riigid. Koondlause sidesõnad on ja, ning, ega, ehk, või, kui ka (komata), aga, ent, kuid, vaid (komaga). 2. Lisand Euroopa Tuumafüüsika Keskus (eeslisand) CERN asub Sveitsi ja Prantsusmaa piiril. CERN, Euroopa Tuumafüüsika Keskus (järellisand), asub... CERNi, Euroopa Tuumafüüsika Keskuse (järellisand om k) eesmärk on avastada uusi aineosakesi. CERN kui Euroopa Tuumafüüsika Keskus on koondanud üle 7000 teadlase. 3. Üte Tule Karksi mägedele, rändaja, ja vii kaasa Kitzbergi legend! 4. Hõlmatud määrus
Täiend täpsustab või iseloomustab tegevustikku, olijat või tegevust nt. KÜLM suvi. Täiend kuulab nimisõna juurde. Määrus tähistab lauses tegevuse kaudseid osalisi a tegevusega seotud asjaosalisi. (koha-, aja-, viisi-, hulga-, valdaja- (õpilasele kellele? Kellel? Kellelt?), vahendi- ( markeriga- millega?) ja rõhumäärus (arvatavasti, loodetavasti, nii, vist, võib-olla jne) Olevas käändes on KOMATA nt.Mari meie klassivanemana on tubli. Eelislisand-> KOMATA nt. Meie klassivanem Mart on tubli. Järellisand-> KOMA(DE)GA Mart, meie klassivanem, on tubli. Omastava käände lisand-> Üks koma nt. Mardi, meie klassivanema hinded on korras. Kui-lisand -> KOMATA nt. Mart kui meie klassivan on meile eeskujuks 10) Rind- ja põimlause. Lauselühendid. . LIHTLAUSE: üks öeldis. Sõnajärg: alus öeldis (nt Isa luges õhtul raamatut) või
............... abielus itaallannaga Paolaga. Neil (olema mida teeb?) .................. pojad prints Philippe ja prints Laurent ning tütar Astrid. 6. Millised sidesõnad nõuavad koma? Kirjuta need ...................................................................................................... ..................................................................................................................... Millised sidesõnad kirjutatakse ilma komata? Kirjuta need........................................... ..................................................................................................................... 7. Pane puuduvad kirjavahemärgid ja tee ring ümber suurele algustähele. SASS ÜTLEB NOOREMALE VENNALE TAHAD MA RÄÄGIN SULLE KUIDAS RAHA KLAASI ALT VÄLJA VÕLUDA VEND NOOGUTAB HOOLEGA SASS JÄTKAB PANE LAUDLINALE KAKS 1-KROONIST METALLRAHA JA NENDE VAHELE 20-SENDINE
põhjaga sama. MÄÄRUSED REEGEL NÄITELAUSED Eeslisand komata Meie pealinna Tallinna vanus on KOMA ON LOETELU KOMA EI OLE, KUI TUUAKSE soliidne. PUHUL ESILE ERIASPEKTID ÜHE Järellisandi puhul Tallinn, meie pealinn, meelitab turiste. ASJA KOHTA: enamasti kaks koma
3. Kui täiendid on tähenduselt täpsustavad võrdsed, eraldatakse nad komaga. 4. Omadussõnalised järeltäiendid eraldatakse komadega. N: Kell, ilus, vanaaegne ja väärikas, jäi seisma. Lisand 1. Järellisand eraldatakse mõlemalt poolt komadega. 2. Kui järellisand on omastavas käändes eraldatakse see komaga ainult eest poolt komaga. 3. Kui-järellisand ja olevas käändes järellisand on ilma komata. + Üte ehk pöördumissüna eraldatakse muust lausest komadega. Kodune töö: NÄITELAUSED Mann ja Helen käisid linnas. Jooksin koju kui segane. Parimad sõbrad pidutsesid: Mann, Anna ja Helen. Pikad punased geelküüned. Valida sai pikki, punaseid, pastelseid küüsi. Punased, verekarva küüned klõbistasid klaviatuuri. Küüned, pikad, punased, klõbistasid klaviatuuril. Mann, minu sõber, lasi tänase koolipäeva üle. Manni, minu sõbra rahakott jäi minu koju.
kiusasid teda. · täiendlause (missugune?): See noormees, kes mind kosida tahtis, oli väga inetu. 7 TEKSTIDE VÕRDLUS Ilukirjanduslik Teaduslik tekst tekst Rindlause 1 rindlause 3 rindlauset Põimlause 8 põimlauset 4 põimlauset Sidesõnad Kui, ja, ning Ja, kui, aga komata Sidesõnad Mis, mille, aga, Et, kes, aga, komaga et, mistõttu, mis, vaid ehkki, mida, kui, kas 8 KOKKUVÕTE Ühe joonega on lehtedel tähistatud pealaused, kahe joonega aga kõrvallaused. Ilukirjanduslik Teaduslik tekst tekst Põimlauseid 8 4
2. Philipsil kui juhtival kodumasinatootjal oli klientidele varuks üllatus. 3. Riho hea jalgpallurina oli neidude seas kõrgelt hinnatud. OMASTAVAS KÄÄNDES (kelle? mille?) järellisandi puhul on koma ühepoolne, Niisugune on Issanda, teie Jumala tahe. Seoses minu 16-aastase poja, Eesti koondise liikme osavõtuga Euroopa juunioride võistlustest vabandage tema puudumised. Paljude asjade, näiteks raamatute kättesaadavus on paranenud. EESLISAND ÜLDISELT KOMATA, ENT kui põhisõna ees on kaks või rohkem LAIENDATUD lisandit siis kasutame ikka koma! Ettepanekut tutvustas uurimiskomisjoni liige, keemiainstituudi juhataja Paul Presjärv. Dokumendid ulatati ostja seaduslikule esindajale, nõukogu liikmele Maibaumile. Ajalehes võttis sõna politseinik, endine kaugushüppaja Tiit Lumiste MITU LAIENDAMATA EESLISANDIT · Kõik tervitasid tänavapühkijat härra Usinat.
(omastav kääne, koma ainult ees) isegi kui, olgugi et, vaevalt et jne ühtsena. EESASEND komaga:Ostes 3 pakki, saad neljanda tasuta. Ta vaatas ringi, teadmata, kas ta on õigel teel. Alates järgmisest aastast on ühistransport tasuta. Võrreldes, hoolimata jne -des/-tes kahelt poolt komaga. Autojuht, saates sõnumit, tegi avarii. -nud/-tud/-v/-tav komaga. Püss laetud, oli ta valmis lahinguks. Erinevalt, sõltuvalt, vastavalt, olenevalt ilma komata. Erinevalt vanast on uus kasulik. D kõrvale Z, T kõrvale S. Tadzikk, dzuudo; tsempion, tsa-tsa-tsa Rõhk võõrsõna lõpus, siis k,p,t 2x: Usbekk, tadzikk ,,Telekas'' ja ,,teler'' on enam kasutuses kui ,,vusser''. Kui lebo on kirjutada ,,kusett'' v ,,operett''? H mehaaniline, mehaanik, psüühiline, psüühika, stiihia HH psühhopaat, psühhiaater, psühholoogia, arahhis annulleerima, zürii, hasis, fasist, tsehhid EL-i, NATO-t jne
KOMAD Rinnastavad: komaga: vaid, aga, kuid, ent, s.t, s.o, seega, samuti komata: ning, ega, ehk, ja, või, nii...kui (ka) Alistavad: ühend komaga: sellepärast et, isegi kui, pärast seda kui, ainult et, nii et, olgugi et, samal ajal kui, seda mööda kuidas, peagi et, niipea kui, parajasti kui, sel ajal kui komaga: et, sest, kuna, kes, mis, millal, kuni, kuidas määrs:miks, mispärast, kuidas, kuhu, kus, kust, millal, milleks, kas, kumba, missugune, näiteks, samuti, ühesõnaga, s.o, s.t lihts: et, sest, ehk, kui, kuni, kuna, nagu, kuigi ases: kes, mis, kus, millal
jäi põllule vedelema. Määruslikud nud- ja tud-lühendid. nt. Teinud päevast päeva ühetoonilist tööd, kavatses ta puhkuse ajaks Kreekasse sõita. Määruslikud des- ja mata-lühendid, mille peasõna on lühendi algul. nt. Seistes kõrgel paekaldal, ei julgenud tütarlaps alla vaadata. NB! tuna- ja maks-lauseühend tuleks komaga eraldada ainult siis, kui mõtteselgus seda nõuab. Harilikult komata: Kurnatuna pikast sõidust tegi autojuht avarii. Lauselaiendid muidugi, mõistagi, tõtt öelda, teadagi, tõepoolest, muide, tõesti, esiteks jms ainult juhul, kui nad on lause algul ja neile ei järgne vahetult öeldisverb. Komata: Midagi kindlalt väita on mõistagi veel vara. Komaga: Mõistagi, midagi kindlat väita on veel vara. Sõnaga nagu algav loetelu, kui nagu tähendab 'näiteks'. nt
Virumaa Kolledz (Bold, kirja suurus 12 punkti); autori ees- ja perekonnanimi (Bold, kirja suurus 12-14 punkti); töö pealkiri suurtähtedega, (Bold, Kirja suurus 16-20 punkti); töö liik bakalaureusetöö (Bold, kirja suurus 14 punkti); töö juhendaja eesnimi ja perekonnanimi, mille ette lisatakse tema teadulik kraad selle omamisel (Bold, kirja suurus 12 punkti); töö valmimise koht (linn) ja aeg samale reale ilma komata: Tallinn aasta (Bold, kirja suurus 12 punkti); kui töö kirjutatakse vene või inglise keeles, siis tiitellehel töö pealkirja all esitatakse töö pealkiri ka töö keeles (töö pealkiri suurtähtedega, Bold, kirja suurus 14 punkti). Iga rida algab suure tähega, kirjavahemärke ei kasutata. Poolitusi ega lühendeid tiitellehel ei kasutata. Autori ees- ja perekonnanimi paikneb lehekülje 1/3 kõrgusel pealkirja kohal.
KOOLON pannakse koondlausesse, kui kokkuvõtvale sõnale järgneb loetelu. Nt Need on mu lemmikained: ajalugu, eesti keel ja kirjandus. MÕTTEKRIIPS pannakse koondlausesse, kui loetelu eelneb kokkuvõtvale sõnale, nt Ajalugu, eesti keel ja kirjandus need on minu lemmikained. LIITSÕNADE korduvad osised kirjutatakse koondlauses sidekriipsuga, nt Õunakompott, -moos ja dzemm maitsevad hästi. Mulle maitsevad õuna-, pirni- ja maasikamoos. HÕLMAVAD MÄÄRUSED kirjutatakse ilma komata, nt Eestimaal Pärnu maakonnas Audru vallas Aruväljal 16. septembril 1933. aastal kell 16.45 SAMAVÄÄRSED MÄÄRUSED kirjutatakse komaga, nt küünlapäeval, 2. veebruaril; ülehomme, 5. aprillil; reedel, 21. aprillil ERILIIGILISED MÄÄRUSED kirjutatakse komadeta, nt Vanaisa haigestus raskelt öösel suvilas. ERILIIGILISED TÄIENDID kirjutatakse komadeta, nt Meil on kodus suur must pikakarvaline koer Sultan. Kapis on uus moodsalõikeline villane kleit.
OMADUSED) 3.3 Samaväärsete täiendite vahele pannakse koma. Ränk, vaevarikas teekond jõuab peagi lõpule. (TÄIENDID KIRJELDAVAD SAMA OMADUST, JÄRGNEV TÄIEND TÄPSUSTAB EELNEVAT.) LISAND Lisand nimisõnaline täiend, mis väljendab põhisõna mõistet teiste sõnadega. Juhan Parts, Eesti peaminister, vestles Viljandimaa talunikega. Eesti parim naissuusataja Kristina Smigun valiti aasta parimaks naissportlaseks. LISANDI KIRJAVAHEMÄRGID KOMATA KOMAGA 4 Eeslisand 5 Järellisand Maailmameister ja Erika Salumäe, maailmameister olümpiavõitja Erika Salumäe käis ja olümpiavõitja, käis tööl tööl jalgrattaga. jalgrattaga. 4.1 Järellisand olevas käändes 5.1 Järellisand omastavas (kellena?, millena?) käändes (kelle? mille?) ühe Marju Lauristin tuntud komaga. ühiskonnategelasenakellena
Lihtlauset, milles on kaks või rohkem samale küsimusele vastavat lauseliiget, nimetatakse KOONDLAUSEKS. Kadri, Liisi ja Kristiina teevad koolilehele kaastööd. kes? kes? kes? Nad kirjutavad artikleid, uudisnuppe ja arvustusi. mida? mida? mida? Eile ega üleeile nad toimetuses ei käinud. millal? millal? KOONLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Komaga Komata aga, kuid, vaid, ent Ja, ning, ega, ehk, või nii... kui ka. Nt Sõita ei tulnud paadi, vaid kanuuga. Nt Matkata võib nii suvel kui ka talvel. Koolon Mõttekriips Kui loetelule eelneb kokkuvõttev sõna või Kui loetelule järgneb kokkuvõttev sõna või sõnaühend, siis pannakse loetelu ette koolon. sõnaühend, siis kasutatakse mõttekriipsu.
Kirjavahemärkide kordamine I Gümnaasium 1. KOMATA SIDESÕNAD (peaaegu alati): ja, ning, ega, ehk, või, (nii...) kui ka 2. KOMAGA SIDESÕNAD (pea alati): sest, et, ent, kuid, kuigi, ehkki, kuna (pea alati): aga, vaid, siis kui, nagu, justkui, otsekui, kuni (kui nende järel on öeldis, on nende ees koma) Ühendsidesõnad ehk mitmesõnalised sidendid (enamasti et-või kui-komponendiga):
Kui ja nagu. Kui sõnale kui või nagu järgnevas lauseosas on öeldis > koma: On hea, kui on olemas stardiraha. Tee nii, nagu soovid. Mõnikord võib liitajavormist puududa abiverb olema: Ta tegi rohkem, kui ette nähtud (= kui oli ette nähtud). Kui sõnale kui või nagu järgnevas lauseosas ei ole öeldist > koma ei panda: Tervik on suurem kui tema osade summa. Mees nagu orkester. Tegusõna käändelised vormid (da-tegevusnimi, v-kesksõna, des-vorm, mine-tuletis) > komaga või komata: Parem puhata(,) kui mängida. Tapeetimine ei ole suurem töö(,) kui kamina ehitamine. Võrdlustarindid, kus võrdlussõna seisab lause algul > komaga või komata: Nagu kõik koduloomad(,) vajavad hoolitsust ka kassid. Kui nagu tähendab 'näiteks' > koma: Mitmed, nagu Emmaste, Leisu ja Lauka kool, jätsid võistkonna välja panemata. Kui nagu ees on sõna sellised, niisugused, säärased > koma ei panda: Niisuguseid torumehi nagu Mart ja Peeter on raske leida. Lauselühendid.
(Kasv, värvus ja karv). LIITLAUSE: mitme öeldisega lause. Sõnajärg: kõrvallause, öeldis, alus. St öeldis alati esimesel kohal! Kirjavahemärgid: Jutustava lause lõpus punkt. Küsilause lõpus küsimärk. Käsk- ja hüüdlause lõpus hüüumärk. KOMAGA: sidesõnad et, aga, sest, kui, kuid, vaid, ent, nagu, kuna, siis + kõik siduvad sõnad (tavaliselt tuntud kui küsisõnad) (nt kes, kelle, mida, kus, missugune jne) KOMATA: sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, kui ka NB! Koma käib sidesõna ees! (Nt Tore, et sa tulla said) Erandid: Kui ja nagu ees ei käi koma, kui tegemist on võrdlusega! Nt Olen ilusam kui sina. Olen kaval nagu rebane. Aga ja siis ees ei käi koma, kui need on lauses millegi rõhutamiseks ja neile ei järgne lauses tegusõna (kui aga lause keskelt ära jätta, ei muutu tähendus)! Nt Mina aga olen õnnelik = mina olen õnnelik.
panda, kui tegemist on selge võrdlusega (omavahel võrreldakse eri isikuid, asju vms), nt Mart ei ole selline inimene nagu Jüri. Kui võrdlustarind annab edasi ka lisandisuhet, on komakasutus vaba, nt Tänavu said riigi teaduspreemia sellised tuntud teadlased(,) nagu (näiteks) Tamm, Kask ja Mänd. Järellisandi põhjana võib mõnikord käsitleda ka asesõna see, kui asesõna on rõhutatud ja järgnevast pausiga eraldatud. Soovi korral võib sel juhul ju komagi kasutada, kuid alati on õige komata kasutus. Nt See(,) just põhjamaisesse kliimasse sobiva taimevalikuga raamat(,) on osutunud parimaks abivahendiks. Mõnel juhul eelistatakse komale mõttekriipsu, koolonit või sulge. 2. Mõttekriipse võib (ehkki ei pruugi) kasutada komade asemel järeltäiendi või -lisandi esiletõstmiseks, nt Siinsete inimeste tervisemured – väikesed ja suured – on saanud arsti südamemureks. Isegi Toomas – meie parim õpilane – lahendas selle ülesande valesti
Kohanimeks on käänduv omadussõna: Vaikne ookean, Must meri. Maa kirjutakase kohanimega enamasti kokku: Maad (mitmuses) riigi tähenduses kirjutatakse Eestimaa, Venemaa lahku: Skandinaavia maad , Euroopa maad 3. Kirjavahemärgid KOMAGA KOMATA Vastandavad :vaid,aga,kuid,ent Ja,ning,ega,ehk,või,nii....kui ka Võrdlus:kui,nagu Komastamis reeglid: *Korduvaid täiendeid ei eralda komaga,kui need osutavad ühe ja sama asja või olendi eri tunnustele: Valge paks kass jooksis üle tee *Kui täiendid väljendavad eri asjade samaliigilisi tunuseid või teine täpsustag esimest,eraldatakse nad komaga: Kollane,roheline ja punane auto sõitsid üle tee.
(Kasv, värvus ja karv). LIITLAUSE: mitme öeldisega lause. Sõnajärg: kõrvallause, öeldis, alus. St öeldis alati esimesel kohal! Kirjavahemärgid: Jutustava lause lõpus punkt. Küsilause lõpus küsimärk. Käsk- ja hüüdlause lõpus hüüumärk. KOMAGA: sidesõnad et, aga, sest, kui, kuid, vaid, ent, nagu, kuna, siis + kõik siduvad sõnad (tavaliselt tuntud kui küsisõnad) (nt kes, kelle, mida, kus, missugune jne) KOMATA: sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, kui ka NB! Koma käib sidesõna ees! (Nt Tore, et sa tulla said) Erandid: Kui ja nagu ees ei käi koma, kui tegemist on võrdlusega! Nt Olen ilusam kui sina. Olen kaval nagu rebane. Aga ja siis ees ei käi koma, kui need on lauses millegi rõhutamiseks ja neile ei järgne lauses tegusõna (kui aga lause keskelt ära jätta, ei muutu tähendus)! Nt Mina aga olen õnnelik = mina olen õnnelik.
Osoonikihi paksus on seal normaaltingimustele taandatult 0,2 - 0,7 cm. Edasisel kõrguse suurenemisel osooni hulk väheneb ja kõrgemal kui 60 km leidub teda väga vähe . Osoonikihi iseloomustamiseks kasutatavad mõõtühikud Osooni koguhulka atmosfääris iseloomustatakse kokkuleppeliselt atmosfääri sentimeetritega, see on osoonikihi paksusega , kui kogu osoon oleks taandatud merepina tasemele normaalrõhule. Keskmiselt on osoonikihi paksus 0,3 cm lähedal. Ilma komata arvude saamiseks kasutatakse viimasel ajal sagedamini 1000 korda väiksemaid, nn. Dobsoni ühikuid (DU-Dobson Unit). H.Kariku(1993) andmeil moodustaks kogu atmosfääris olev osoon normaaltingimustel maapinnale kokku kogutuna 3-5 mm paksuse kihi. E.Kyrö(1993) andmeil võtaks õhuhapnik samadel tingimustel enda alla 5,5 km ja kogu atmosfäär 8,8 km paksuse ala. E.Kyrö (1993) sõnul kasutatakse lokaalsete osooni kontsentratsioonide avaldamisel tavaliselt osooni osarõhu mõistet
(millega) ei nõua koma ka lauselühendi algul: Võrreldes eelmiste aastatega on eksamitulemused paranenud. o Ühesõnalist des- ja mata-lauselühendit komaga ei eraldata: Sahisedes saabus sügis. Kangelane kargas kõhklemata kurjami kallale. tuna- ja maks-lühend tuleks komaga eraldada vaid siis, kui mõtteselgus nõuab. Harilikult komata: Aetuna mingist seletamatust tundest astus Artur teelt kõrvale. Ülejäänud juhtudel lauselühendit komaga ei eraldata.
tuleb ta komaga eraldada mõlemalt 5) kui-lisand: Jaani kui minu parimat poolt! Reetsin Jaani, oma parima sõpra võib alati usaldada sõbra, ning ei tea nüüd, mida teha. 6) Kõrgel paekaldal seistes ei julgenud 6) Isikulist asesõna laiendav lisand, kui tütarlaps alla vaadata. seda nõuab mõtteselgus: Mina olen 7) tuna- ja maks-lauselühendid on tema, Jaani sõber. Neile, sõpradele, harilikult komata: Pikast sõidust on juba räägitud. kurnatuna tegi autojuht avarii. 7) Üte eraldatakse alati muust lausest Otsustamaks tegeliku olukorra üle komadega: Tulge siia, poisid, ja pöördugem faktide poole. andke aru! 8) Kaassõnastunud verbivormid 8) Osa lauselühendeid: Ukse taga seisis hoolimata, vaatamata, alates ja väike poiss, seenekorv käes
ainult referaadis, labor-, aine-, kursusetöös ja kursuseprojektis) (Vorm C.5,C.6); 11) eriala ja töö tegija (üliõpilane) kirjutatakse rõhutamata kirjasuurusega 14 punkti; 12) töö juhendaja kutse ja nimi kirjutatakse rõhutamata kirjasuurusega 14 punkti (dots. dotsent, prof. professor, tehn.tead.mag. tehnika teaduse magister, mag. magister); 13) töö valmimiskoht ja -aeg (linn ja aasta), kirjutatakse komata järjestatult tiitellehe alumise rea keskele (kirjasuurus 14 punkti). Kui õppeasutuse nimetus kirjutatakse rõhutatult (Bold), siis peab olema kirjutatud rõhutatult (Bold) ka töö valmimiskoht ja -aasta (Vorm C.2 [4]). Kui õppeasutuse nimetus kirjutatakse rõhutamata, siis peab olema kirjutatud valmimiskoht ja -aasta ka rõhutamata (Vorm C.1). 2.2.2. Võõrkeelne lühikokkuvõte 13
1) tiitellehe ülaservas keskel õppeasutuse nimi; 2) 9 rida allpool keskel töö koostaja ees- ja perekonnanimi; 3) selle alla järgmisele reale klass; 4) 2 rida allpool tumedas kirjas keskel töö pealkiri (trükitähed, kirja suurus 18); 5) 2 rida allpool keskel töö liik (uurimistöö); 6) 3 rida allpool paremas servas juhendaja nimi ja amet või teaduslik kraad; 7) viimasel real keskel töö valmimiskoht ja aastaarv (komata!). Punkti tiitellehel ei kasutata. Leheküljenumbrit tiitellehele ei panda. Tiitelleht vormistatakse Times New Roman kirjas suurusega 14 (pealkiri 18), reavahe 1,5 ja valdavalt keskjoondusega (Justify). 9 2.2. Sisukord Sisukord hõlmab endas kõigi üksikute alajaotuste täielikke pealkirju koos nende alguslehekülgede numbritega. Sisukorda ei kuulu tiitelleht ega sisukord ise. Sisukorra
Järgnevates punktides on kirjas olulisemad TTG viitamise põhimõtted, mis toetuvad peamiselt Eesti Statistika „Viitamise ja kasutatud kirjanduse esitamise juhendile“ (link käesoleva juhendi peatükis „Soovituslik abimaterjal“). Seepärast tuleks lõputöö kirjutajal vajaduse korral abimaterjalina kasutada just seda juhendit. Viide paikneb tekstis ümarsulgudes: viide algab allika autori perekonnanimega, millele järgneb ilma komata allika ilmumisaasta, täpse tsitaadi korral järgneb aastaarvule pärast koolonit ka leheküljenumber või -numbrid. Näiteid: (Kask 1998) või (Aavik 1936: 428) või (Kuusik 2004: 215–219) Artiklitele viitamisel tekstis leheküljenumbreid ei panda (need esitatakse vaid kasutatud allikate loetelus). Kui töö tekstis juba nimetatakse allika autorit, pole sulgudes nime kordamine enam vajalik. Näiteid: Need andmed on pärit H. Liimetsalt (1985: 56)
valitud metsarajast paremale kaldudes sattusid lapsed kanarbikuvälule); NB! 1. Lühikest tegevuse viisi väljendavat püsiühendit verbita lauselühendina pole vaja komaga eraldada: Uhke Liisi käib alati nina püsti. Kukk laulab rind õieli. 2. tuna- ja maks-lauselühend tuleks komaga eraldada ainult siis, kui mõtteselgus seda nõuab. Harilikult komata: Kurnatuna pikast sõidust ~ pikast sõidust kurnatuna tegi autojuht avarii. Otsustamaks tegeliku olukorra üle pöördugem faktide poole. 3. Kaassõnastunud verbivormid hoolimata (millest), vaatamata (millele), alates (millest) ja lõpetades (millega), arvates (millest), võrreldes (millega) ei nõua koma ka lauselühendi algul: Võrreldes eelmiste aastatega on eksamitulemused paranenud. 9
Edasisel kõrguse suurenemisel osooni hulk väheneb ja kõrgemal kui 60 km leidub teda väga vähe ." (EE nr. 7 1994, lk 110). 1.1 Osoonikihi iseloomustamiseks kasutatavad mõõtühikud Osooni koguhulka atmosfääris iseloomustatakse kokkuleppeliselt atmosfääri sentimeetritega, see on osoonikihi paksusega , kui kogu osoon oleks taandatud merepina tasemele normaalrõhule. Keskmiselt on osoonikihi paksus 0,3 cm lähedal. Ilma komata arvude saamiseks kasutatakse viimasel ajal sagedamini 1000 korda väiksemaid, nn. Dobsoni ühikuid (DU-Dobson Unit). H.Kariku(1993) andmeil moodustaks kogu atmosfääris olev osoon normaaltingimustel maapinnale kokku kogutuna 3-5 mm paksuse kihi. E.Kyrö(1993) andmeil võtaks õhuhapnik samadel tingimustel enda alla 5,5 km ja kogu atmosfäär 8,8 km paksuse ala. E.Kyrö (1993) sõnul kasutatakse lokaalsete osooni kontsentratsioonide avaldamisel tavaliselt osooni osarõhu mõistet
annaabi.ee 
