; Denitrifikatsioon- Lämmastiku lagunemine nii happelises kui anaeroobses, muutuvad asendamatult seotud.; Immobilisatsioon-lämmastik liikumatuks. 6. Taimetoitainete neeldumine mullas-Mehhaaniline-mulla filtreerimisvõime; füüsikaline positiivne neeldvad pindpinevust vähendavad ühendid (vesi märgab paremini) negatiivne- pindp suurendavad ained (nitraat, kloriid, leostuvad kergelt alumistele kihtidele) ; Füüsikalis-keemiline: e. asendusneeldumine, toitainete neeldumine kolloididel. Kaitseb leostumise eest.; Keemiline: vees lahustuvad toitained lähevad keemilistele reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks- P : Bioloogiline: toitainete omastamine taimede ja mikroorg poolt. 7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid- a) orgaanilise aine koostises-taimedele omastamatu, vabaneb mineraliseerumisel b) mulla mineraalosa poolt tugevasti seotud-fikseeritud c) raskesti lahustunud anorgaaniliste sooladena, keemiliselt neeldunud d)
Puhverdusvõime- mulla võime osutada vastupanu reaktsiooni muutumisele ükskõik millise teguri mõjul Reaktsioon- nim H+ ja OH- ioonide teatud kontsentratsiooni mulla lahuses aktiivne reaktsioon- tingitud mulla lahuses lahustunud hapetest ning nende sooladest potentsiaalne reaktsioon- tingitud neeldunud katioonide ja karbonaatide sisaldusest happesus- tingitud mullas leiduvast ja kolloididel neeldunud vesinikust ja alumiiniumist jaguneb: aktiivne- tingitud mullalahuses esinevatest vesinikioonidest potentsiaalne happesus- tingitud mulla kolloididel neeldunud vesinik ja alumiinium ioonidest asendushappesus- mulla potentsiaalne happesus, mida on võimalik määrata mulda neutraalsoolalahusega töödeldes hüdrolüütiline happesus- võimalik määrata hüdrolüütiliselt leeliselise lahusega.
On tootmisvahend. Toodetakse ja on tööprodukt ühelt poolt. Maaharimine, väetamine, kuivenduskraavid, lubjatakse. Mikrobioloogilised protsessid, mis tõttu mitte kasutatavad toitained lähevad üle kasulikuks toitaineteks Toitainete varud vabanevad mullas (bioloogiliselt) Keemiliselt, seotakse mullas Eristatakse 5 neeldumistüüpi: 1) Mehhaaniline-muld toimib filtrina. Püütakse kinni tahked osad 2) Füüsikaline- ainet peetakse kinni mulla kolloididel. Pindpinevuse tõttu 3) Keemiline- toitained muutuvad keemilise reaktsiooni tagajärel mitte lahustuvateks. Oleneb happelisusest.. 4) Bioloogiline- toitainete ained seotakse, mulla organismide poolt üles ehitamise jaoks 5) Füüsikaliskeemiline- mulla kolloidid seovad Mulla pH. happelisus Lubjatakse Liblikõielised ja kapsad kasutavad palju lupja Vihma veed Happeliste veede kasut. mineraalid Mulla reaktsiooni väljendatakse pH kaudu
Üleküllusel pikeneb kasvuperiood, saak ei valmi õigeaegselt, teraviljad lamanduvad. 6. Taimetoitainete neeldumine mullas-• Mehhaaniline neeldumine – mulla filtreerimisvõime – tolmjad lubiväetised • Füüsikaline neeldumine –Positiivne – neelduvad pindpinevust vähendavad ühendid (ammoniaak) – Negatiivne – neelduvad pindpinevust suurendavad ained (nitraat, kloriid) • Füüsikalis- keemiline ehk asendusneeldumine – toitainete (valdavalt katioonid) neeldumine mulla kolloididel. Füüsikalis-keemiline neeldumine kaitseb toiteelemente välja leostumise eest •Keemiline neeldumine – vees lahustuvad toitained lähevad keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks – fosfor • Bioloogiline neeldumine – toitainete omastamine taimede ja mikroorganismide poolt 7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid • Orgaanilise aine koostises – taimedele omastamatu, vabaneb
vastasioonide kihiga aga osakesteks. Kolloidid võivad esineda mullas kas sooli või geeli. Sooli puhul on kolloidid veeümbrisest ja elektrilisest laengust tingituna lahuses harjumatult., sest samanimelise laenguga kolloidid tõukavad üksteist eemale. Hüdrofiilsete kolloididena on mullas montmorillmoniidi rühma mineraalid j aka orgaanilised phendid, mis adsorbeeruvad rohesti vet ja hoiavad seda tugevasti kinni. Hüdrofoobsetel kolloididel on väikseim veesidumisvõime. Nad annavad seotud vet ka kergesti ära ja seejärel sadenevad, 3)Mulla neelamisvõime ja selle jaotus, neelamismahutavus, küllastusaste. Mulla neelamisvõime on mulla omadus siduda mitemsuguseid vedelaid, gaasilisi ja tahkeid aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga. Eristada saab viite neelamisvõimet: Mehaaniline- nim mulla omadust pidada kinni tahke aine oosakesi, mille läbimõõt ületab pooride läbimõõtu
(jälgida ka eelnevat tabelit). Negatiivne Ca ja Mg bilanss on vaja katta põldude lupjamisega. Säilituslupjamiseks on vaja anda aastas keskmiselt 350kg/ha CaCO 3 ehk nt. klinkritolmu 500kg/ha, seega 6 aasta kohta 3t/ha. Mulla aktiivse happelisuse põhjustavad mullas vabalt olevad vesinikioonid mullalahuse reaktsioon. pH vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivne kümnendlogaritm. Nt. 10-5 st pH 5,0 tuleks lubjata. Potentsiaalse happelisuse põhjustavad H-d, mis asuvad mulla kolloididel (kolloidkompleks [H] jagatakse asendushappelisuseks H5,6 ja hüdrolüütiliseks happelisuseks H8,2. Need terminid tõi Eesti keelde Kaarel Liidak. LUBJATARBEKS MÄÄRATAVAD ELEMENDID CaCo3 t/ha määratakse. Lubjatarbe määramise võimalusi on mitmeid: 1. AKTIIVNE HAPPELISUS määratakse kas vesilahustes või kaaliumkloriidides. pH määratakse KCl enamasti vesileotises teadustarbeks pH aastaringselt sama < pH muutub suve jooksu (tulemus ei ole sama.
Mulla happesus: Vesinik ja alumiiniumioonide olemasolu mullas põhjustab mulla happesust. Mulla happesus jaguneb kaheks: 1)aktiivne mullahappesus- Aktiivset happesust põhjustavad mullalahuses olevad vabad vesinikioonid, nende kontsentratsioon määrab mulla rektsiooni. Seda väljendatakse pH ühikutes- vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivne kümnendlogaritm. Praktikas kasutatakse pHH2O või pHKCl. pHH2O = pHKCl + (0,5...1,1) 2)potensiaalne mullahappesus- kajastab mulla kolloididel neeldunud vesinik ja alumiiniumioone. Aktiivse ja potensiaalse happesususe vahel on tihe seos, kui mulla lahus on happeline, siis on ka kolloidi´del palju vesinik ja alumiiniumioone. (Potentsiaalne happesus e. tiitritav happesus lisaks mulla neelavas kompleksis olevad H+ ja Al+++ ioonid). Tähistatakse H5,6 ( asendus-) ja H8,2 (hüdrolüütiline-) happesus. H5,6 näitab minimaalset lubjatarvet. Mulla puhverdusvõime on mulla omadus vastu panna ükskõk millise teguri poolt
happelistesmuldades lämmastikoksiidideks, mis lenduvad ja põhjustavad suure N-kao mullast. 6. Taimetoitainete neeldumine mullas 1) Mehhaaniline neeldumine mullla filtreerimisvõime tolmjad lubiväetised 2) Füüsikaline neeldumine positiivne neelduvad pindpinevust vähendavad ühendid(NH4); negatiivn neelduvad pindpidevust suurendavad ühedid (nitraat, kloriid). 3) Füüskalis-keemiline Toitainete neeldumine mulla kolloididel. Düüsikalis-keemiline neeldumine kaitseb toiteelemente välja leostumise eest. 4) Keemiline neeldumine vees lahustuvad toitained lähevad keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskeslilahustuvateks (fosfor). 5) Bioloogiline neeldumine toitainete omastamine taimede ja mikroorganismide poolt. 7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid 1
mulla reaktsiooni pH Mulla reaktsioon -4,5 Tugevalt happeline 4,6-5,5 Mõõdukalt happeline 5,6-6,5 Nõrgalt happeline 6,6-7,2 Neutraalne Üle 7,2 leeliseline 2) Potentsiaalne happesus- põhjustatud kolloididel neeldunud H+ ja Al 3+ ioonidest( tahke faasi happesus) 28. Mulla puhverdusvõime. ... mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni ( Ph) muutusele MIDA ROHKEM ON MULLAS KOLLOIDE, SEDA SUUREM ON PUHVERDUSVÕIME 29. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus- tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tähistus De
HAPPESUS NB! Mulla happesus on põhjustatud H ja Al ioonidest mullas. Jaguneb: 1) AKTIIVNE hapesus, on põhjustatud vabadest H ioonidest, mis paiknevad mullalahuses. pH määramisel kasutatakse 2 happesuse näitajat 1) pHH2O = 6,0 ja 2) pHKCl = 5,1 pHKCl skaala: alla 4,5 tugevalt happeline 4,6 5,5 mõõdukalt happeline 5,6 6,5 nõrgalt happeline 6,6 7,2 neutraalne muld üle selle leeliseline muld 2) POTENTSIAALNE hapesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H ja Al ioonidest. Seda võib nim. mulla tahkeks baasiks a) asendus happesus H5,6 mg ekr/100g(muld). Mulda segatuna tõrjub K välja nõrgema. Seotuid Al, H. Selle meetodiga on võimalik eraldi välja tuua Al asendushappesus. b) hüdrolüütiline happesus H8,2. Na või Ca atsetaadilahusega. H8,2 alati suurem, kui H5,6. hüdrolüütilist happesust on vaja, et arvutada lubjatarve. Puhverdusomadused- mõistakse mulla vüimet vastu panna ükskõik millise teguri poolt esilekutsutud
21. aktiivne reaktsioon - on tingitud mullas olevatest hapetest “süsihape, huumushapped, võihape, soolhape, lämmastikhape jne) ning nende lahustunud, hüdrolüütiliselt happelistest või leeliselistest sooladest. 22. potentsiaalne reaktsioon - mulla tahke faasi reaktsioon sõltub peamiselt neeldunud katioonidest ja karbonaatide sisaldusest mullas. 23. happesus - mulla happesus on tingitud mullalahuses leiduvatest vesiniku ioonidest ning kolloididel neeldunud vesiniku ja alumiiniumi ioonidest. 24. aktiivne happesus - on tingitud mullalahuses esinevatest vesinikioonidest. Mulla vesinikioonid määravad ära mulla pH. 25. potentsiaalne happesus - tingitud mulla kolloididele neeldunud vesiniku ja alumiiniumi ioonidest. 26. asendushappesus - mulla potensiaalne happesus, mida ona võimalik määrata mulda neutraalsoola lahusega töödeldes. 27
Toitainete neeldumine mullas: • Mehhaaniline neeldumine – mulla filtreerimisvõime – tolmjad lubiväetised • Füüsikaline neeldumine – Positiivne – neelduvad pindpinevust vähendavad ühendid (ammoniaak) – Negatiivne – neelduvad pindpinevust suurendavad ained (nitraat, kloriid) • Füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine – toitainete (valdavalt katioonid) neeldumine mulla kolloididel. Füüsikalis-keemiline neeldumine kaitseb toiteelemente välja leostumise eest • Keemiline neeldumine – vees lahustuvad toitained lähevad keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks – fosfor • Bioloogiline neeldumine – toitainete omastamine taimede ja mikroorganismide poolt Mulla happesus, happeliste muldade lupjamine Mulla happesuseks nimetatakse vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotseerumata hapete esinemist mullas
(head osakesed) 25. Mulla happesuse liigid ja reaktsioon. mulla reaktsioon(happesus, leeliselisus) mulla hapesus on põhjustatud vesinik ja allmiiniumiioonidesst mullas jaotatakse: 1) aktiivine happpesus- põhjustavad mullalahises vabalt esinevad vesinikioonid. vesinikioonide hulk e konsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni 2)potensiaalne happesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H Ja Al ioonidest jaguneb kaheks: asendushappesus ja hüdrolüütline happesus 26. Mulla puhverdusvõime. mulla puhverudsvõime on mulla võima vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni (ph) muutusele. mida rohkem on mulas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime 27. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. tahke faasi tihedus- määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub
4,5 tugevasti happeline muld; 4,6 kuni 5,5 mõõdukalt happeline; 5,6 kuni 6,5 nõrgalt happeline; 6,6 kuni 7,2 neutraalne ja üle 7,2 on leeline keskkond. Tõeline aktiivne mulla happesus saadakse siiski teada kui me mulla happesust mõõdame destilleeritud vee suspensioonis. Me võime pH-d mõõta pH- meetriga, kuid me mõõdame pH-d sageli välja universaalindikaatoriga. 2) Potensiaalne happesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H ja Al ioonidest. Seda võib nim. mulla tahkeks baasiks a) asendus happesus H5,6 mg ekr/100g(muld). Mulda segatuna tõrjub K välja nõrgema. Seotuid Al, H. Selle meetodiga on võimalik eraldi välja tuua Al asendushappesus. b) hüdrolüütiline happesus H8,2. Na või Ca atsetaadilahusega. H8,2 alati suurem, kui H5,6. hüdrolüütilist happesust on vaja, et arvutada lubjatarve.
Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 1. mulla orgaanilise aine koostises olevad mitteomastatavad toiteelemendid, 2. mulla mineraalosa poolt tugevasti seotud, taimedele kättesaamatud, mitteomastatavad ühendid (nt K+ ja NH+4 savimineraalides), 3. raskestilahustuvate sooladena esinevad, taimedele raskesti kättesaadavad ehk raskesti omastatavad ühendid (mõningad fosfaadid ja sulfaadid), 4. mulla kolloididel neeldunud, seega mullast mitte väljauhutavad, kuid taimedele kättesaadavad, omastatavad ühendid, 5. mullavees lahustunud, taimedele kergesti omastatavad ühendid, kuid ka kergesti väljauhutavad ühendid. Taimetoitainete üldsisaldust mullas väljendatakse protsentides, omastatavate toitainete sisaldust aga mg-des 100g, mg-des 1kg või mg-des 1l mulla kohta (peamiselt aianduses). Eesti muldades mõjutavad taimede kasvu ja arengut kõige enam lämmastik, fosfor,
2. füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast. 3. keemiline neeldumine mullalahuses olevad lahustunud taimetoitained lähevad üle mingi keemilise reaktsiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. 4. bioloogiline neeldumine. Taimed ja mikroorganismid võtavad toiteelemente oma organismi ülesehituseks. Bioloogiline aineringe. 5. füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine on mulla võime vahetada mulla tahkes faasis (kolloididel) leiduvate ioonide mõningat osa ekvivalentse hulga lahuse ioonide vastu. Mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel, on pöörduv protsess, toimub kiiresti, toimub võrdsetes e. ekvivalentsetes hulkades. Kuna mulla enamik kolloide on negatiivselt laetud, siis toimub mullas peamiselt katioonide vahetus. Asendusneeldumise seaduspärasusi kasutatakse väetamise teoorias ja praktikas. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. Katioonid:
2)füüsikaline neeldumine- on tingitud kolloidide pinnaenergiast. 3)keemiline neeldumine- mullalahuses olevad lahustunud taimetoitained lähevad üle mingi keemilise reaktsiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. 4)bioloogiline neeldumine- taimed ja mikroorganismid võtavad toiteelemente oma organismi ülesehituseks. Bioloogiline aineringe. 5)füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine- on mulla võime vahetada mulla tahkes faasis (kolloididel) leiduvate ioonide mõningat osa ekvivalentse hulga lahuse ioonide vastu. Mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel, on pöörduv protsess, toimub kiiresti, toimub võrdsetes e.ekvivalentsetes hulkades. Kuna mulla enamik kolloide on negatiivselt laetud, siis toimub mullas peamiselt katioonide vahetus. 30. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas- KATIOONID: 1)Neeldunud alused: Ca, Mg, K, NH4, tähisus-S. 2)Neeldunud vesinik ja alumiinium: H, Al, tähis-H.
käigus raskesti lahustuvateks ühenditeks, mis sadenevad ja segunevad mulla tahke faasiga; toitained fikseeritakse; kõige intensiivsem fosfori osas. 4)bioloogiline neeldumine-kõrgemad taimed ja mikroorganismid võtavad toiteelemente oma organismi ülesehituseks. Seotud bioloogilise aineringe. 5)füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine- Mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel, see tähendab, et mullal on võime vahetada tahkes faasis (kolloididel) neeldunud ioonid teatud osa sama väärse hulga lahuses olevate ioonide vastu. Kuna mulla enamik kolloide on negatiivselt laetud, siis toimub mullas peamiselt katioonide vahetus. 24. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. KATIOONID: 1) Neeldunud alused: Ca+2, Mg+2, K+,Na+, NH4+ tähis-S. 2) Neeldunud vesinik ja alumiinium: H+, Al+3 tähis-H. ANIOONID: H2PO4-, HPO4-2, PO4-3, SO4-2, HCO3-, CO3-2, vähem Cl-, NO3- 25
Jaguneb: 1) aktiivne hapesus, on põhjustatud vabadest H ioonidest, mis paiknevad mullalahuses. pH määramisel kasutatakse 2 happesuse näitajat 1) pHH2O = 6,0 ja 2) pHKCl = 5,1 pHKCl skaala: alla 4,5 tugevalt happeline 4,6 5,5 mõõdukalt happeline 5,6 6,5 nõrgalt happeline 6,6 7,2 neutraalne muld üle selle leeliseline muld 2) Potensiaalne hapesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H ja Al ioonidest. Seda võib nim. mulla tahkeks baasiks a) asendus happesus H5,6 mg ekr/100g(muld). Mulda segatuna tõrjub K välja nõrgema. Seotuid Al, H. Selle meetodiga on võimalik eraldi välja tuua Al asendushappesus. b) hüdrolüütiline happesus H8,2. Na või Ca atsetaadilahusega. H8,2 alati suurem, kui H5,6. hüdrolüütilist happesust on vaja, et arvutada lubjatarve. Neelamismahutavus, mida tähistatakse T ja väljendub mg-ekr/100g(muld). Näitab mulla
hargnenud. Taim võib surra enneaegselt kui toimub järsk kasvu pidurdumine. Toitainete omastamise mehhanism: Toitainete omastamise selektiivsus. Ioonide passiivne transport. Ioonide aktiivne transport. Taimed võivad olla kas kaltsifiilsed (kasvavad kaltsiumsoolade rikastel aladel, lubjarikastel) või vastupidi kaltsifoobsed. 1. Aktiivne happesus – põhjustavad vabad vesinikioonid (mida rohkem neid seda happelisem) 2. Potentsiaalne happesus – põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H ja Al ioonidest. Mulla puhverdusvõime all mõistetakse mulla võimet vastu panna ükskõik millise teguri poolt esilekutsutud reaktsioonimuutusele. See on väga tähtis taimede toitumise ja väetamise seisukohast, sest mullad ei ole ühtlaselt kaitstud nii hapetega kui leelistega mõjutamise vastu. Mida suurem on mulla puhverdusvõime, seda vähem on vaja väetamisel arvestada väetiste füsioloogilise happesuse või leelisusega. Puhverdusvõime
. 1. mehaaniline neeldumine (muld käitub sõelana). 2. füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast. 3. keemiline neeldumine mullalahuses olevad lahustunud taimetoitained lähevad üle mingi keemilise reaktsiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. 4. bioloogiline neeldumine. Taimed ja mikroorganismid võtavad toiteelemente oma organismi ülesehituseks. 5. füüsikalis- keemiline ehk asendusneeldumine on mulla võime vahetada mulla tahkes faasis (kolloididel) leiduvate ioonide mõningat osa ekvivalentse hulga lahuse ioonide vastu. 31. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. Katioonid: 1. Neeldunud alused: Ca+2, Mg+2, K+, Na+, NH4+. Tähistus S. 2. Neeldunud vesinik ja alumiinium: H+, Al+3. Tähistus H. Anioonid: H2PO4-, HPO4-2, PO4-3, SO4-2, HCO3-, CO3-2; vähem Cl-, NO3-. 32. Mulla neelamismahutavus. Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja on üks mullaviljakuse näitaja. Neelamismahutavuse (T) all
Kolloidid töötavadki nagu taimetoitainete pank: nad on võimelised siduma suurel hulgal katioone, nagu + 3+ 2+ 2+ näiteks H , Al , Ca , ja Mg . Seega võiks kolloidi kujutada suure anioonina, mille pinnale on seotud sadu tuhandeid katioone. Lisaks katioonidele seovad kolloidid ka veemolekule. Tänu tugevatele sidemetele on kolloidi pinnale seotud anioonid kaitstud ka väljauhtumise eest laskuva veevoo poolt. Samaaegselt on kolloididel neeldunud toitained pidevalt toimuva katioonivahetuse kaudu taimedele suures osas kättesaadavad. Katioonide varud täienevad, kui kasvupinnasesse lisatakse orgaanilisi või mineraalseid väetisi või satuvad sinna erinevate eluvormide jäänused. On mõistetav, et teoreetiliselt suudab kasvupinnas neelata nii palju katioone, kui palju on kolloididel kokku positiivseid laenguid. Maksimaalset katioonide hulka, mida kolloidid on
Aktiivse happesuse korral mõõdetakse vabade mullalahuses olevate vesinikioonide hulka. Seega tinglikult võime nimetada seda mulla lahuse happesuseks. Kasutatakse ka universaalindikaatoreid pH määramiseks. pH skaala mõõdetuna kaaliumkloriidis on mulla puhul teistsugune kui keemisa: alla 4,5- tugevalt happeline, 4,6-5,5- mõõdukalt happeline, 5,6-6,5- nõrgalt happeline, 6,6-7,2- neutraalne, üle 7.2- leeliseline. 2)potensiaalne mullahappesus- kajastab mulla kolloididel neeldunud vesinik ja alumiiniumioone. Tinglikult on see nagu mulla tahke faasi happesus. Aktiivse ja potensiaalse happesususe vahel on tihe seos, kui mulla lahus on happeline, siis on ka kolloidi´del palju vesinik ja alumiiniumioone. Potensiaalset happesust väljendatakse mg ekvivalentides /100g. See jaguneb: a) asendushappesus, tähistatakse H5,6 ja saadakse, kui mulda mõjutatakse ühe normaalse kaaliumkloriidi lahusega see tähendab nõrga aluse ja tugeva happe soolalahusega.
Fe3+ sisaldavad mineraalid muunduvad, lagunevad. Ühendid ei püsi enam koos Leetumine areneb järk-järgult: Mulla mass kaotab oma poorsuse, suureneb tihedus, halveneb vee läbilaskvus 1. neeldunud aluste asendamine kolloididel mulda tekkib asendushappesus (pH<5) Gleistumine ise soodustab edasist gleistumist, vee kogunemist põhjus tagajärg muutuvad 2. Kolloididele läinud H+ tungib miner. kristallvõresse ja vabastab seal Al3+, mineraal Fe2+ võib ära liikuda laguneb. Ka Fe tekitab vulvaate Vulvaatseid komplekse nim. org. keemias kelaatideks. Nii kui gleimuld saab õhku hapendub Fe2+ tagasi Fe3+ - heledal foonil roostetäpid
annaabi.ee 
