andmekogus. Kollektiivlepingute registreerimise ja andmete täiendamise korra kehtestab sostiaalminister määrusega. Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil. Kollektiivläbirääkimiste pidamise õigus ettevõttes on ametiühingul, tema puudumisel töötajate usaldusisikul. Kollektiivlepinguid on võimalik sõlmida ka ametiühingute ja tööandjate liitude või keskliitude vahel. Kollektiivlepingu pooleks ei saa olla kolmas isik. Kokku võib leppida nii palgas, puhkuses, töötajate koondamise korras, kutse- ja täiendõppevõimalustes. Samuti võib leppida kokku kollektiivlepinguga seotud küsimustes, näiteks sõlmitava kollektiivlepingu automaatses pikenemises, muutmise tingimustes või täitmise järelevalve korraldamises.
Kristel Keskküla MT1-10 Kollektiivleping Kollektiiv lepinguks nimetatakse lepingut mis on sõlmitud tööandija ja töötaja vahel mis reguleerib nende suhteid. Kollektiivlepinguid sölmides annab see tööandjale suurema vöimaluse töötingimuste üle otsuseid teha. Kollektiivlepingu peamiseks eesmärgiks on kokkuleppe sõlmimine nendes küsimustes, mis ei ole seadusega üheselt reguleeritud või mille osas pooled peavad vajalikuks seaduse miinimumnõuetest soodsamate tingimuste kohaldamist kõigile ettevõtte/asutuse või valdkonna töötajatele. Kollektiivlepingut võib pidada mõnes mõttes instrumendiks, mis muudab töösuhete õigusraamistiku paindlikumaks
näe. 2. Ametiühing, kelle esindatus rajaneb kollektiivsetel läbirääkimistel see on Euroopa- põhine. Eelkõige on selline esindatus oluline Suurbritannias ja Põhja-Iirimaal. AÜ pädevused pannakse paika kollektiivlepingus. See toob endaga kaasa seda, et pole ühte AÜ-d, vaid neid võib olla mitmeid. Õiguse esindada, reserveeritakse vaid ühele või mõnele AÜ-le. Reserveerimine sõltub töötajate arvust, millise tasemega kollektiivlepinguid on sõlmitud. 3. Ettevõtte ametiühingulisus Jaapan. Jaapani töösuhete ideoloogia on erinev. Neil on elukestev töösuhe. Seetõttu tekivad ettevõttepõhised AÜ-d. Ettevõtte töötajad kuuluvad sellesse AÜ-sse. Toimuvad arutelud. Ei ole välistatud, et on ka vähemusametiühing. Selle pädevus on aga piiratud. 4. Ametiühingu õigus esitada kandidaate väljapoolt ettevõtet Rootsi. Selleks et
Asjaomaseks sätteks on kollektiivlepingu seaduse artikli 4 lõige 4, milles on öeldud järgmist: „Tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingut võib laiendada poolte kokkuleppel käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 määratud tingimuste osas. Laienemise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus.” Esiteks tähendab see, et laiendada saab vaid neid kollektiivlepinguid, mille kohaldamisala on äriühingute kollektiivlepingutest laiem (sest tööandjaid esindav osapool peab olema vähemalt tööandjate ühing või liit). Teiseks tähendab viide seaduse § 6 lõike 1 punktidele 1 ja 3 seda, et laiendada saab vaid palga- ning töö- ja puhkeaja tingimusi. Kolmandaks ja kõige tähtsamaks asjaoluks on antud kontekstis see, et ainsaks laiendamise eelduseks on lepingupoolte enda tahe. Kehtestatud on vaid üks
paljud suure asutuse töötajaist on nõus, et mõistlik on valida töötajate usaldusisik, kelle ülesanne on esindada töötajaid suhetes tööandjaga, vahendada tööandja infot töötajatele ja osaleda konsultatsioonides. (4, 5) 5.2 Tööandja Tööandja õigused ja kohustused on juriidiliselt määratletud ning töötaja kohustuste ja õigustega koordineeritud. Tööandjal on õigus töötajatega töölepinguid sõlmida, muuta ja lõpetada, kollektiivläbirääkimisi pidada ja kollektiivlepinguid sõlmida ning töötajaid töö eest premeerida. Kindlasti on üheks tähtsaimaks õiguseks nõuda töötajatelt oma tööülesannete täitmist ja austavat suhtumist tööandja ning teiste töötajate varasse. Samuti on tööandjal õigus nõuda organisatsiooni töösisekorraeeskirjade järgimist, kohaldada seadustega sätestatud korras töötajatele materiaalset vastutust, võtta vastu kohalikke normatiivakte ning asutada oma huvide esindamiseks ja kaitseks tööandjate ühendusi. (3)
millega saavutatakse sisuliselt monopol. 5. KOLLEKTIIVLEPING Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks töötamise tingimused. Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus. Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena ning seda saab sõlmida ja muuta ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad. Kollektiivlepinguid on võimalik sõlmida ametiühingute ja tööandjate liitude või keskliitude vahel. Sõlmitud kollektiivlepingud on kohustuslik esitada 15 tööpäeva jooksul Sotsiaalministeeriumile. Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast. Kollektiivleping kehtib 1 aasta, kui selles ei ole teisiti kokku lepitud ja lõpeb kehtivuse lõppedes, lõpetamise kokkuleppe sõlmimisel või uue samasisulise kollektiivlepingu sõlmimisel.
vahenditega, mis on neile tööülesannete täitmiseks vajalikud, 4) maksta töötajatele võrdse väärtusega töö eest võrdset töötasu, 5) maksta töötajatele arvestatud töötasu täies ulatuses ja eelnimetatud seaduse, kollektiivlepingu, organisatsiooni tööreeglite või töölepingute kohaselt määratud tähtajaks, 6) pidada eelnimetatud seadusega sätestatud korras kollektiivläbirääkimisi ja sõlmida kollektiivlepinguid, 7) anda töötajate esindajatele täielikku ja usaldusväärset teavet, mida nad kollektiivlepingute ja kollektiivlepete sõlmimiseks ning nende täitmise üle järelevalve teostamiseks vajavad, 8) tutvustada töötajatele allkirja vastu kohalikke kohaldatavaid normatiivakte, mis on nende tööalase tegevusega vahetult seotud, 9) täita õigeaegselt tööõiguse alase seadusandluse ja muude tööõiguse normatiive
· töökohtade teke, suurem tööhõive Majanduse riiklik reguleerimine vastavate föderaalseadustega ning riiklike kapitalimahutuste ja subsiidiumidega. Koosnes kahest etapist: I tööstuse ja põllumaj stabiliseerimine ja taaselustamine hindade stabiliseerimise, turgude jaotamise, ostujõu tõstmisega. Tööpuuduse leevendamiseks organiseeriti ühiskondlikke töid. II pearõhk sotsiaalsetele probleemidele: ametiühingud said ametliku tunnustuse ja õiguse sõlmida kollektiivlepinguid, kehtestati tööaja ülemmäär ja tasu alammäär, võeti vastu USA esimene sotsiaalkindlustusseadus 5. Mida uut tõid USA keinsistid Keynesi majandusteooriasse? Kui Keynes tõstis esiplaanile krediidi reguleerimise ja riikliku kontrolli erakapitali mahutuste üle, siis Hansen kannab raskuskoha just riiklikele kulutustele ja pole nõus Keynesi seisukohaga, et majanduse reguleerimiseks piisab ainult protsendinormi reguleerimisest.
kohustuslik vaid lepinguosalistele. Teatavatel juhtudel võib lepingul olla laiem juriidiline tähendus ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu on ta käsitletav õigusvormina. Leping on õiguvorm siis, kui ta määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ja lisaks sellele reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega (rahvusvahelised lepingud) Normatiivseteks loetakse ka kollektiivlepinguid. 5) Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on õiguse allikana aktsepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides, neid ei saa täielikult eirata ka diktaatorlikud reziimid. 6)Normatiivakt ehk õigustloov akt on tänapäeval kõige levinum ja paljudes riikides ainus õigusvorm. Normatiivakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud vahel ka spetsiaalse väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid. Neid akte
2) tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu vahel; 2.1) omavalitsusüksuste liidu ning töötajate ja teenistujate ühingu või liidu vahel; 3) tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel; 4) töötajate ühingute keskliidu, tööandjate keskliidu ja Vabariigi Valitsuse vahel, samuti töötajate ühingute paikkondlike liitude, tööandjate liidu ja kohalike omavalitsuste vahel. *) Ettevõttes, asutuses ja muus organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing. Kui ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis ei esinda töötajaid ametiühing, sõlmib kollektiivlepingu töötajate volitatud esindaja. *)Valitsusasutuses, valitsusasutuse hallatavas riigiasutuses või riigi ametiasutuses võib tööandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Asutuse juht vastutab kollektiivlepinguga võetud kohustuste vastavuse eest riigieelarvele. Rakendusala:
Leping on õigusvorm siis, kui ta määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ning lisaks sellele reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega. Selliseks loetakse rahvusvahelisilepinguid (pakte, konventsioone), millest juhinduvad ka teised subjektid. Sageli kohustab rahvusvaheline leping osapooli sisse viima muudatusi oma siseriiklikku seadusandlusesse. Normatiivseks loetakse ka tööõiguslikke kollektiivlepinguid. Lepingu vormi nõuded (§11) Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. 9 Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm.
kohustuslik vaid lepinguosalistele. Teatavatel juhtudel võib lepingul olla laiem juriidiline tähendus ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu on ta käsitletav õigusvormina. Leping on õiguvorm siis, kui ta määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ja lisaks sellele reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega (rahvusvahelised lepingud) Normatiivseteks loetakse ka kollektiivlepinguid. 5) Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on õiguse allikana aktsepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides, neid ei saa täielikult eirata ka diktaatorlikud režiimid. 6)Normatiivakt ehk õigustloov akt on tänapäeval kõige levinum ja paljudes riikides ainus õigusvorm. Normatiivakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud vahel ka spetsiaalse väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid. Neid akte
2) tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu vahel; 21) omavalitsusüksuste liidu ning töötajate ja teenistujate ühingu või liidu vahel; 3) tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel; 4) töötajate ühingute keskliidu, tööandjate keskliidu ja Vabariigi Valitsuse vahel, samuti töötajate ühingute paikkondlike liitude, tööandjate liidu ja kohalike omavalitsuste vahel. (3) Ettevõttes, asutuses ja muus organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing. Kui ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis ei esinda töötajaid ametiühing, sõlmib kollektiivlepingu töötajate volitatud esindaja. (4) Valitsusasutuses, valitsusasutuse hallatavas riigiasutuses või riigi ametiasutuses võib tööandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Asutuse juht vastutab kollektiivlepinguga võetud kohustuste vastavuse eest riigieelarvele.
2) tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu vahel; 21) omavalitsusüksuste liidu ning töötajate ja teenistujate ühingu või liidu vahel; 3) tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel; 4) töötajate ühingute keskliidu, tööandjate keskliidu ja Vabariigi Valitsuse vahel, samuti töötajate ühingute paikkondlike liitude, tööandjate liidu ja kohalike omavalitsuste vahel. 3) Ettevõttes, asutuses ja muus organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing. Kui ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis ei esinda töötajaid ametiühing, sõlmib kollektiivlepingu töötajate volitatud esindaja. (4) Valitsusasutuses, valitsusasutuse hallatavas riigiasutuses või riigi ametiasutuses võib tööandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Asutuse juht vastutab kollektiivlepinguga võetud kohustuste vastavuse eest riigieelarvele.
· omavalitsusüksuste liidu ning töötajate ja teenistujate ühingu või liidu vahel; · tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel; · töötajate ühingute keskliidu, tööandjate keskliidu ja Vabariigi Valitsuse vahel; · töötajate ühingute paikkondlike liitude, tööandjate liidu ja kohalike omavalitsuste vahel. Ettevõttes, asutuses ja muus organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing. Kui ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis ei esinda töötajaid ametiühing, sõlmib kollektiivlepingu töötajate volitatud esindaja. Valitsusasutuses, valitsusasutuse hallatavas riigiasutuses või riigi ametiasutuses võib tööandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Asutuse juht vastutab kollektiivlepinguga võetud kohustuste vastavuse eest riigieelarvele.
59. Kollektiivlepingu mõiste, pooled (tasandid), rakendusala, sõlmimine, sisu (võlaõiguslik ja normatiivne osa), laiendamine, täitmine Palju käsitletud kollektiivleping on siis vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate liigu või ühingu, samuti riigiasutuste või KOV vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate omavahelisi töösuhteid. Praktikas sõlmivad kollektiivlepinguid ametiühingud. Leping on kolmepoolne kui KOV või valitsus sellega ka liitub, see on mingi Eesti omapära ka kusjuures. Riik ei saa aga olla tüli lahendamise pooleks see on probleem, sest iseenesest kui ta lepingu pool on, siis miks mitte eksole, aga ei saa. Võib sõlmida kollektiivlepingut ainult teatud ametiasutuses, siis valdkonniti ja üleriigiliselt siin peab vaatama, kes omavahel leppe sõlmivad.
o *Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) Peep Peterson o *Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon (TALO) - kantakse ametiühingute registrisse - (AÜS §§ 6 ja 7) - Muudes riikides kollektiivide laiendamisega seoses. Mitu erinevat eriaala ühendavat AÜ, siis TA võib suhelda kõige esinduslikuma AÜ. Määratakse liikmete arvu järgi reeglina, mõnikord vt kellel on kõige rohkem varasid (kinnisvara, vanasti sanitooriumid või kollektiivlepinguid. 11.3 Pädevus ja õigused - pädevus : o kollektiiv- jm lepingute sõlmimine o osalemine õigusloomes õigusloomesse tahab riik liite ja keskliite kaasata o osalemine töökaitses o tööhõiveküsimused o osalemine töötajate informeerimisel ja konsulteerimisel o liikmete esindamine ja kaitsmine o aktide täitmise kontrollimine - (AÜS §§ 17, 22 ja 24) - õigused :
(5) Läbirääkimisi peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal. Läbirääkimiste pidamiseks tööajal vabastatakse poolte kokkuleppel nende esindajad põhitööst keskmise palga säilitamisega. § 5. Kollektiivlepingu vorm (1) Kollektiivleping sõlmitakse kirjalikult. (3) Kollektiivlepingu lisad on lepingu lahutamatu osa ning nendel on kollektiivlepinguga võrdne juriidiline jõud. Kollektiivlepingu sõlmivad: (3) Ettevõttes, asutuses ja muus organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing. Kui ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis ei esinda töötajaid ametiühing, sõlmib kollektiivlepingu töötajate volitatud esindaja. (4) Valitsusasutuses, valitsusasutuse hallatavas riigiasutuses või riigi ametiasutuses võib tööandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Asutuse juht vastutab kollektiivlepinguga võetud kohustuste vastavuse eest riigieelarvele.
tulemuseks keerulised konfliktid tööturul: streigid ja töösulud. Deflatsioon ehk riiklik säästupoliitika raskendas kõige rohkem vaesemate elu ja üldise olukorra halvenemine. Põhjamaade majandus 1920.aastate kriisist tõusu kaudu uue kriisini Vaidluste tuumik: tööandjate jaoks oluline vaba ja individuaalne lepinguõigus. (Organiseeritud) töölised apelleerisid omavahelisele solidaarsusele ja taotlesid kollektiivlepinguid (läbimurre 1930ndatel aastatel). Uue rahvusvahelise majanduskriisi esimesed märgid Põhjamaades 1928-1929. Töötuse kiire kasv, 1932-33 kolmandik Taani, Norra ja Rootsi organiseerunud töötajatest olid töötud, mõnes tööstusharus 40%. 1930. aastate alguse majanduskriisi mõju põhjamaadel Taanile oli saatuslik, et SB loobus vabakaubandusest ja võttis kasutusele toiduainete kaitsetollid. Islandi peamise ekspordiartikli kala turg varises kokku. Norras sisepoliitiline olukord väga
1) Tööandja ja töötajate ühing, liit või volitatud esindaja 2) Tööandjate liit või ühing ja töötajate ühing või liit 3) Omavalitsusüksuste liit ning töötajate ja teenistujate ühing või liit 4) Tööandjate keskliit ja töötajate keskliit 5) Töötajate ühingute keskliit, tööandjate keskliit ja Vabariigi Valitsus, samuti töötajate ühingute paikkondlikud liidud, tööandjate liit ja kohalikud omavalitsused. Ettevõttes sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing. Töötajale laienevte erinevate kollektiivlepingute sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaoks soodsam. Kollektiivleping sõlmitakse kirjalikult, lepingupoolte vahel läbirääkimiste teel vastastikuse usalduse ja vajaliku info alusel. Sõlmitavad kollektiivlepingus registreeritakse Sotsiaalministeeriumi peetavas andmekogus. Kollektiivne töötüli ja selle lahendamine
Kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt konkreetses asjas tehtud otsusele kohustusliku jõu järgmiste samasisuliste asjade lahendamisel. Leping On õigusvorm siis, kui ta määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ja lisaks sellele reguleerib nende edasipidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega. Normatiivseteks lepinguteks loetakse rahvusvahelisi lepinguid, millest juhinduvad ka teised subjektid. Loetakse ka kollektiivlepinguid. Normatiivakt ehk õigustloov akt. Paljudes riikides ainus õigusvorm ja on selline riigist lähtuv akt, mis on suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või kehtivuse. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid On suunatud nii riikidevaheliste suhete reguleerimisele kui ka inimõiguste tagamisele. Õiguse allikana aktsepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides, neid ei saa aga täielikult eirata ka diktaatorlikud režiimid. Euroopa Liida õigusaktid
päeval. Selle eesmärk on kaitsta ka nende töötajate huve tasu ning töö- ja puhkeaja suhtes, kelle tööandjad ei ole kollektiivlepinguga ühinenud. Õiguskantsler: muuhulgas peab seadusandja tagama selle, et kolmandad isikud ei saaks rikkuda teiste isikute põhiõigusi ja vabadusi (õigus riigipoolsele kaitsele): see tähendab sealjuures, et andes volituse sõlmida laiendatud kollektiivlepinguid, tuleb samal ajal tagada, et mõned tööandjate ning töötajate liidud ei saaks suruda laiendatud kollektiivlepinguga teistele tööandjatele peale lepingutingimusi, mida viimased ei suuda täita. Kollektiivlepingu laiendamine võib ebaproportsionaalselt riivata tööandjate, kellele lepingut laiendatakse, õigust ettevõtlusvabadusele (PS § 31). Ka Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (edaspidi: ILO)
kollektiivlepingu tingimused jõustuvad Ametlikes Teadaannetes avaldamisele järgneval päeval. Selle eesmärk on kaitsta ka nende töötajate huve tasu ning töö- ja puhkeaja suhtes, kelle tööandjad ei ole kollektiivlepinguga ühinenud. Õiguskantsler: muuhulgas peab seadusandja tagama selle, et kolmandad isikud ei saaks rikkuda teiste isikute põhiõigusi ja vabadusi (õigus riigipoolsele kaitsele): see tähendab sealjuures, et andes volituse sõlmida laiendatud kollektiivlepinguid, tuleb samal ajal tagada, et mõned tööandjate ning töötajate liidud ei saaks suruda laiendatud kollektiivlepinguga teistele tööandjatele peale lepingutingimusi, mida viimased ei suuda täita. Kollektiivlepingu laiendamine võib ebaproportsionaalselt riivata tööandjate, kellele lepingut laiendatakse, õigust ettevõtlusvabadusele (PS § 31). Ka Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (edaspidi: ILO)
o tööandja ja töötajate ühing, liit või volitatud esindaja; o tööandjate ühing või liit ja töötajate ühing või liit; o omavalitsusüksuste liit ning töötajate ja teenistujate ühing või liit; o tööandjate keskliit ja töötajate keskliit; o töötajate ühingute keskliit, tööandjate keskliit ja Vabariigi Valitsus, samuti töötajate ühingute paikkondlikud liidud, tööandjate liit ja kohalikud omavalitsused. Ettevõttes, asutuses ja muus organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing. Kollektiivleping laieneb neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti. Kollektiivlepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses või muus õigusaktis ettenähtust, on kehtetud. Töötajale laienevate erinevate kollektiivlepingute sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaoks soodsam. Kollektiivleping sõlmitakse kirjalikult
annaabi.ee 
