KADAKAS Erilise lõhnaga, aastarõngaste piirjooned lainjad ja kitsad. Maltspuit kitsas kollakasvalge, lülipuit kollakas- või punakaspruun. Lülipuit puudub: Vaigukäigud esinevad KUUSK Üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane ja raskesti eristatav. Välispuit lai, ei erine värvuse poolest küpspuidust. Vaigukäigud puuduvad NULG Üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane. Puit kollakashalli või kollakasvalge värvusega. LEHTPUUD Puit on ehituselt ebaühtlane, koosneb mitmesugustest rakkudest, millest on moodustunud ka sooned. Rõngassoonelised lülipuiduga: 3 TAMM Maltspuit kitsas, kollakasvalge, lülipuit tumepruun maltspuidust hästi eristatav. Kevadpuit koosneb suurtest soontest, väikesed sooned
Pelgulinna Gümnaasium Liisi Sõrmus 7k LATIKAS Tallinn2010 LATIKAS Latikas on üks meie tähtsamaid ja hinnatumaid sisevete töönduskalu. Ta on kõrget kasvu, külgetelt lamenud kollakashalli kehaga ja hallikate uimedega parvekala.Eestis elab latikas umbes 170 mandriosa järves ja suuremates jõgetes. Noores eas sööb latikas küll põhiliselt zooplanktoneid, kuid peatselt läheb üle põhjas elavatele selgrootutele.Pulmi peab ta kaldalähedases taimestikul enamasti mai teisel poolel ja juuni algul.Sageli koeb latikas mitmes rühmas(suuremad isendid tavaliselt varem, väiksemad hiljem), mida rahvasuu tavatseb kutsuda särje-, toome-ja uibulatikaks,kohati ka muud moodi
väike nurgake ka Viljandimaale. Põhjaküljes piirneb vaadeldav rajoon Pandivere kõrgustiku, kirdes Alutaguse madalikku arvatud Endla nõo, idas Vooremaa, lõunas Võrtsjärve madaliku ja läänes Kõrvemaaga. On Eesti siseosas asuv maastikurajoon, millest Adaverest 1,5 km kagus on Mandri-Eesti keskkoht. Läänest itta on 55km, põhjast lõunasse 35 km Mandri-Eesti keskpunkt Maastiku eripära Tuleneb liustiku poolt kulutatud paese aluspõhja pinnakujust ning sellele kuhjunud kollakashalli moreenikihi paksusest. Esineb väikeulatuslikke paetasandikke ja voorelaadseid künniseid, kuid põhilisteks pinnavormideks on nõrgalt lainjad moreenitasandikud, mille vahel kunagisi jääjärvi märkivad liivsavised tasandikud ning järvede kinnikasvamisest kujunenud sood. Moreenitasandikud on soodsad maaviljeluseks, mistõttu on antud piirkond juba kaugetel aegadel olnud põllumajandusala ja omandanud vastava maastikumustri. Click to edit Master text styles Second level
(Bt), mis on ibe- ja saviosakestest rikastunud ja värvuselt sarnane Bw horisondiga (vt leostunud mullad).Leetumistunnused puuduvad, Bwt- või Bt- horisonton tavaliselt järgnevast BC- või C- horisondist raskema lõimisega. Gleistumistunnustega leetjatel muldadel on alumistes horisontides üksikuid roostetäppe ja -pesi ning valkjaid laigukesi. C-horisont on leetjatel muldadel vastavalt moreenile kas kollakashalli kuni kollakaspruuni või punakaspruuni värvusega. [4] Kog: Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadel aga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. [3] A ehk huumushorisont- mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või ajutiselt liigniisketes muldades. Huumusainete akumaltsiooni tõttu on kiht muutunud tumedaks (hall kuni must,
Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. 2) vaigukäigud puuduvad: KADAKAS: erilise lõhnaga, aastarõngaste piirjooned lainjad ja kitsad; maltspuit kitsas kollakasvalge, lülipuit kollakas- või punakaspruun. II Lülipuit puudub: 1)vaigukäigud esinevad: KUUSK: üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane ja raskesti eristatav; välispuit lai, ei erine värvuse poolest küpspuidust. 2)vaigukäigud puuduvad: NULG: üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane. Puit kollakashalli või – valge värvusega. LEHTPUUD Puit on ehituselt ebaühtlane, koosneb mitmesugustest rakkudest, millest on moodustunud ka sooned. I Rõngassoonelised lülipuiduga TAMM: maltspuit kitsas, kollakasvalge, lülipuit tumepruun maltspuidust hästi eristatav. Kevadpuit koosneb suurtest soontest, väikesed sooned moodustavad sügispuidus radiaalseid jooni. SAAR: maltspuit lai, kollakasvalge, lülipuit hallikaspruun. Väikesed sooned asetsevad
vls30-50/rls (Co lõimis) nõrgalt veeriseline kerge liivsavi tüsedusega 30-50 cm, sellele järgneb tugevasti rähkne kerge liivsavi. [1] Suurima osatähtsusega mulla liikide horisontide tüüpprofiil ja selle selgitus KI leetjas muld Profiil: A-El-Bt-C või A-ElB-B- (BC)- C; võib esineda ka üleminekuhorisontidega profiile A- El-Bt-C ja A-AEl-B-C. A-El-Bt-C. Esimene horisont on huumushorisont, huumushorisondi all asub hele, kollakashalli või pruunikaskollaka värvusega lessiveerunud horisont, mille all on savistunud pruunikas või punakaspruun tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont ja sellele järgneb lähtekivim, mis on sõltuvalt moreenist kollakashall, kollakaspruun või punakaspruun [1,2] Ko leostunud muld Profiil: A- Bw- C, võib esineda ka üleminekuhorisonte (ABw või BC). A-Bw-C. Esimene horisont on huumushorisont, huumushorisondi all paikneb metamorfne
lümfisõlmede suurenemisena kuklal ja kaelal. Difteeria- Äge nakkushaigus, mis kahjustab peamiselt hingamisteid ning mida põhjustab bakter Corynebacterium diphtheriae. Difteeria levib piisknakkusena ehk sissehingatava õhu kaudu. Difteeria esineb tavaliselt kurgumandlite, neelu, kõri ja hingetoru piirkonnas. Haigus algab palavikuga (38-40C) ning katulise mandlipõletikuga (kurgumandlitel on näha kollakashalli kile). Kui kile tekib väga suurele alale, võib kujuneda hingamisteede sulgus. Kaasuvana esineb kurguvalu, lümfisõlmed kaelal on turses ja valulikud. Hääl võib muutuda kähedaks ning hingamine vilistavaks (raskeks). Teetanus- Teetanus on lihaskangestumisega kulgev äge nakkushaigus, mida põhjustab bakter Clostridium tetani. Esmalt tekib näolihaste jäikus, järgnevad neelamishäired. Tekivad kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Võivad
Gleistunud leetunud liivmullad on huumusilluviaalsed ning kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked. Gleistunud leetunud saviliivmullad liivsavil on nagu gleistunud kahkjad mulladki ajutise ülavee mõju all, kuid sellest kõrgemal paiknevas kihis läbiuhutavad ja leetunud. Leetunud muldade viljakuse ja keskkonnakaitsevõime suurendamiseks on vaja neid lubjata. (EE, 2002) Gleistunud leetjas mullal on keemine C-horisondi ülemises osas ning C-horisont on kas kollakashalli kuni kollakaspruuni või punakaspruunivärvusega. Ajutiselt nõrgalt liigniisked põhja- või ülavetest, gleistumise tunnuseid hästi näha (roostetäpid, gleilaigud). Leetjas mullal puudub gleistumine, mulla veehoiuvõime piisav taimede varustamiseks mulla ja sademete vete arvel. Leostunud gleimullal on leostumise tõttu keemine 30-60 cm-st sügavamal, alaliselt liigniisked ehk märjad mullad ning allosa on tugevasti gleistunud. (Kõlli R, Ellermäe O, Tamm I. 2008)
Kuna rähkmullad võivad kevadeti ja sügiseti kannatada liigniiskuse all ning sademetevaesel perioodil on põuakartlikud, siis tuleks vastavalt vajadusele neid muldi kas kuivendada või niisutada. Keskmine perspektiivboniteet Selle põllumassiivi kaalutud keskmine perspektiivboniteet on 48,9 lähtehindepunkti. Enamlevinud mulla osatähtsus Leetjad mullad (KI) hõlmavad ~2,4% kogu Eesti maafondist ja 6,3% põllumaast. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa. Kasutatud materjalid 10 1. Linde, K. Muldade määramise abimees. Kättesaadav: http://www.tlu.ee/~katzz/soils/soil_info.html, (viimati külastatud 23.04.2018) 2. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis, (viimati külastatud 23.04.2018) 3. Astover, A
veest ja vähesel määral süsinikust, hapnikust ja teistest elementidest. (pilvede vahelt paistab kohati päikest) või läbipaistmatud, koosnevad alajahtunud Meteoorid on atmosfääris lõpuni põlenud taevakehad veepiiskadest koos jääkristallide ja lumehelvestega, annavad sademeid nõrga Molekulaarne hajumine- hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam vihma või lumena. Kihtpilved kujutavad endast halli või isegi kollakashalli on õhk. läbipaistmatut pilvemassi(vöödiline või udu taoline) Koos esineb uduvihma, Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele. Tegelikkuses tuleb arvestada mõlemat lumeteri, üksikuid lumekristalle. Kihtsajupilved esinevad tumehalli, sinakashalli hajumist
värske model-mull-huumusprofiil, mis koosneb põhiliselt keskmise tüsedusega metsakdust ja selle all asuvast keskmise (3,8-4,2%) huumusesisaldusega huumushorisondist. Metsakõdu koosneb õukesest varisekihist ja selle all vahetult mineraalse mulla pinnal asuvast defriitse iseloomuga pooleldi lagunenud O2-horisondist. Leetjate muldade huumushorisondi huumusvaru suurus oleneb paljuski lähtekivimist ja lõimisest. Kui kollakashalli liivsavimoreenil kujunenud leetja saviliivmulla huumushorisondi huumusvaru on põldudel umbes 90 Mg ha-1 siis leetja liivsavi-põllumulla huumusvaru on ligikaudu 100 Mg ha-1. Punakaspruunil tunduvalt madalamal 75-80 Mg ha-1. Huumusesisaldus nimetatud muldade huumushorisondis on vastavalt 2,7, 2,9, ja 2,1% Huumushorisondile järgnevas eluviaalses horisondid (E) on huumusesisaldus 0,4-0,7%. Bt-horisondi on
vähene liiva ja taimeosade sisaldus ning hea tihendatus ja soojusjuhtivus. Värska muda iseloomustab lagunemata taimeosade ja peene liiva vähesus. Värska järvemuda on teistega võrreldes vähemaktiivne ning seetõttu võivad end sellega ravida ka teatud südameveaga inimesed Hiiumaa ravimuda-Hiiumaal, Käina lahes paikneb 11 hektaril ravimudalasund.Muda kuulub merelise päritoluga settemudade hulka. Lahes leidub 2 tüüpi ravimuda-mustjashalli ja kollakashalli. Raviomadused ja toime on mõlemal mudatüübil sarnased. Käina lahe ravimuda toimemehhanism põhineb antimikroobsel toimel, bioloogiliselt aktiivsete ainete sisaldusel ja immuunsüsteemi stimulatsioonil. Ikla ravimuda- Ikla lähedal Ainazi lahes on Ikla ravimuda leiukoht. Leiukoht asub madalaveelises lahes. Keskmiselt ühe meetri paksune väävelvesinikurikka muda lasund paikneb 2,6 hektaril. Seni pole see kasutamist paraku leidnud. EestiLäti merepiiri
Tuntuimateks liikideks on valgeamuur, pakslaup ja jämepea. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella) Valgeamuur on luukalade klassi, karpkalaliste seltsi, karpkalalaste sugukonda kuuluv liik ja on perekonna valgeamuurid (Ctenopharyngodon) ainus liik. Ta keha on väljavenitatud ja pea suhteliselt väike. Ninamik on väga lühike ja selle pikkus on võrdne või lühem silma läbimõõdust. Suu on valgeamuuril alaseisune. Värvuselt on valgeamuur roheka- või kollakashalli seljaga, küljed on tumekuldsed ja kõht helekuldne. Soomused on ääristatud tumeda randiga. Selja- ja sabauim on tumedad, kõik teised uimed heledamad. Silma vikerkest on kuldset tooni. Joonis 1. Valge amuur. http://www.loodusajakiri.ee/valgeamuur-eesti-veekogude-elustikule-ohtu-ei- kujuta/ Looduslik levila ja bioloogia Valgeamuur on magevees elav taimetoiduline kala. Ta eelistab aeglase vooluga suuri
küpsetusomadustega. Nisujahu T-550 – (püülijahu) heade küpsetusomadustega valge, kreemika varjundiga jahu. Nisujahu T-812 – (ka I sordi jahu) pisut jämedama jahvatusega, värvuselt valge, kollaka varjundiga jahu, kerkib hästi. Nisujahu T-1050 – (kroovjahu, nn sepikujahu) tumedam kollakas jahu, mis kerkib hästi ja sisaldab rohkem mineraalaineid ja B-rühma vitamiine kui eelmised jahud. Nisujahu T-1600 – (lihtjahu) värvuselt valge, kuid kollakashalli varjundiga, jämedama jahvatusega, sisaldab kliiosakesi. Ei kerki nii hästi kui väiksema tüübinumbriga jahud. Nisujahu T-1700 – (täisterajahu) tera jahvatatakse koos kestade ja idudega (kliisid ei eraldata). Suure toiteväärtusega (sisaldab palju mineraalaineid ja B-rühma vitamiine), tal mõnevõrra lühem säilivusaeg, sest iduosakesed sisaldavad rasva ning rasvhapped kipuvad rääsuma. 6. Riis Riis (Riis on maailmas teravili nr 2)
karbonaatsed moreenid. Lessiveerunud horisondi alla tekib pruuni või punakaspruuni värvusega tekstuurne sisseuhtehorisont (Bt), mis on rikastuud ibe- ja saviosakestest. Mullaprofiil võib koosneda järgmistest horisontidest: A-Ew-Bwt(Bt)-BC-C. Leetjad mullad esinevad tavaliselt looduses leostunud muldadega koos ja hõlmavad umbes 2,4% kogu Eesti maast ning 6,3% Eesti põllumaast. Leetjad mullad on peamiselt levinud Pandivere kõrgustikul kollakashalli moreeni puhul ning punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaal ja Tartumaal. Gleistumistunnustega leetjatel muldadel esinevad roostetäpid. Neil muldadel pole probleeme toiteelementidesisaldusega, kuid lessiveerumise suurenedes võib märgata mõningate mikroelementide (boor, mangaan) sisalduse vähenemist. Need mullad on enamasti lõimiselt kerged liivsavid, lähtekivimiteks võivad olla erinevad moreenid. Leetjate muldade viljakus on väga hea, sest nad on produktiivsed ja sobivad
Ristikukimalasel (Bombus distinguendus) on tiibade vahel must vööt kuid ülejäänud värvus on oliivkollane. Samblakimalane (Bombus muscorum) ja jaanikimalane (Bombus humilis) on värvuselt üleni pruunid. 2. Hallid kimalased Eestis leidub neist kahte liiki. Hallkimalane (Bombus veteranus) on värvuselt valkjas- või kollakashall. Metsakimalane (Bombus sylvestris) on kollakashalli rindmikuga, tema tiibade vahel on must vööt, tagakeha esimesed kaks lüli on rohekaskollased, kolmas enamasti must, neljas ja viies kollakaspunased ning kuues keskelt paljas ja ääristatud punaste karvadega. 3. Mustad kimalased Eestis leidub kolme liiki. Musta värvi kimalastel on tagakeha tipp punane. Kivikimalasel (Bombus lapidarius) on suirakorvikest ümbritsevad pikad karvad süsimustad. Tumekimalasel
Alumise kihi piires eraldatakse 3 põhiliiki: 1.Kihtrünkpilved(Stratocumulus) koosnevad suurtest hallidest pilvetükkidest või vallidest, nad võivad olla läbipaistvad (pilvede vahelt paistab kohati päikest) või läbipaistmatud. Need pilved koosnevad allajahtunud veepiiskadest koos jääkristallide ja lumehelvestega ning annavad sademeid nõrga vihma või lumena. 2.Kihtpilved(Stratus) kujutavad endast halli või isegi kollakashalli läbipaistmatut pilvemassi, mis mõnikord on veidi vöödiline, sageli aga sarnaned uduga. Koos nende pilvedega esineb uduvihma, lumeteri, üksikuid lumekristalle. 3.Kihtsajupilved esinevad tumehalli, sinakashalli või kollaka tooniga läbipaistmatu pilvekihina. Nad annavad sademeid lausvihmana, lauslumena, jäävihmana lauslörtsina. Vihmapilvede
kasutamisegavõivad kaasneda olulised keskkonnamõjutused: põhjaveetaseme langus, põhjavee reostusohu suurenemine ja looduslike veereservuaaride ahenemine. (Suuroja, Kadastik, 1998). Ravimuda Ravimuda leidub Käina lahe edela- ja lõunaosas. Seda on kohalikud elanikud kasutanud haiguste ravimiseks juba ammu, leiukoha uurimine algas võrdlemisi hilja. Lõunaosas esineb kahekihiline lasund: peal 0,23 m paksune vedel mustjashalli muda kiht, selle all 0,35 m paksune kleepuv kollakaspruun või kollakashalli värvusega kiht. Käina leiukoha mõlemad kihid vastavad ravimudale esitatavatele nõuetele. Siinseid mudasid saab kasutada polüartriidi, närvipõletike ja teiste haiguste raviks. Ravimuda maardla jääb Käina linnukaitse piiridesse. Looduskeskkonna säilitamise eesmärgil ei ole seda maardlat otstarbekas lähiajal kasutusele võtta (Suuroja , Kadastik, 1998). Savi Hiiumaal on uuritud mõned savi leiukohad (Kleemo, Soovälja jt.). Hiiumaa savi sobib hästi
(vt leostunud mullad). Kihisemine algab 60(50)-100 cm sügavusel. Mullaprofiil koosneb järgmistest horisontidest: A-El-Bwt(Bt)-BCC. Leetumistunnused puuduvad, Bwt- või Bt- horisont on tavaliselt järgnevast BC- või C-horisondist raskema lõimisega. Gleistumistunnustega leetjatel muldadel on alumistes horisontides üksikuid roostetäppe ja -pesi ning valkjaid laigukesi. C-horisont on leetjatel muldadel vastavalt moreenile kas kollakashalli kuni kollakaspruuni või punakaspruuni värvusega. Toiteelementidesisaldusega neil muldadel üldiselt probleeme ei ole, kuid täheldada võib mitmete mikroelementide (boor, mangaan) sisalduse vähenemist lessiveerumise suurenedes. Lõimiselt on need mullad enamasti kerged liivsavid, lähtekivimiks erinevad moreenid. Levik: Leetjad mullad hõlmavad ~2% kogu maafondist ja ~6% põllumaast. Siinjuures on haritava maana kasutusel 63% muldadest
Jahud moodustavad taigna, mis hoiab poorides kinni pärmi elutegevuse käigus moodustuvat CO2. 4. Nisujahu tüübid ja sordid Tüüp 405-Poelettidel "kõrgeim sort". Kõige heledam ja peenem jahu, mis saadakse terade esimesel purustamisel. Sobib kasutada kondiitritoodetes.g Tüüp 550-Kõrgem sort. Väga peene jahvatusega, puhta valge värvusega, kreemja varjundiga. Kasutatakse saiade ja väikesaiade valmistamiseks. Tüüp 1050-Värvuselt valge kollakashalli varjundiga, sisaldab rohkem kliisid. Kasutatakse täistera-, segaleibades, mille sisu on halli värvusega. Tüüp 1600- Hallikas, kollaka varjundiga. Sisaldab kliisid ja kõige rohkem tuhka. Kasutatakse täisteraleibade valmistamisel. Sortidesse on nisujahu jagatud endospermi- ja kliisisalduse põhjal. 5. Mille alusel jagatakse nisujahu tüüpidesse, mille alusel sortidesse? Tüüpidesse jagatakse nisujahu mineraalaine ja kleepvalgu sisalduse järgi. Sortidesse jagatakse endospermi ja
mullatekkeprotsess: savistumine 2. leetjad mullad Tüüpprofiil: A-EL-Bt-C. Kihisemine esineb tavaliselt 60...90 cm sügavusel. Mullaprofiilis esineb nõrgalt väljakujunenud lessiveerunud horisont (EL). Lähtekivimiks tavaliselt kollakashall või punakaspruun karbonaatne moreen. Juhtiv mullatekkeprotsess: lessiveerumine ja savistumine. Sarnaste omadustega nagu leostunud mullad ja esinevad looduses tihti koos. Hõlmavad ca 2,4% kogu Eesti maafondist ja 6,3% põllumaast. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa. 3. gleistunud pruunmullad. Omane ajutine liigniiskus. Kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjavetest tingitud liigniiskuse mõjul (gleistunud leetjal mullal ka pinnaveest). Hästi kasutatavad kultuurrohumaadena ja kuivendatult põllumaadena.Gleistunud pruunmullad hõlmavad 7,3% kogu maafondist ja 12% põllumaast.
või madalsooturvas) allhorisontideks. A huumushorisont mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või ajutiselt liigniisketes tingimustes, mis on huumusainete akumulatsiooni tõttu muutunud tumedaks AT toorhuumuslik horisont liigniiskete muldade ülemine orgaanilise aine akumulatsiooni kiht, kus on tegemist turvastumisega. El eluviaalhorisont väljauhtehorisont, lessiveerunud horisont Ea leethorisont väljauhtehorisont, valkja, helehalli või kollakashalli värvusega, leetumise tagajärjel saviosakestest, kergesti lagunevatest mineraalidest ja keemilistest ühenditest vaesunud horisont. El_ näivleetunud horisont (glossic) väljauhtehorisont, on kujunenud raskemal lõimisel asuvate kergemate lõimiste alumises osas või vahetult lõimiste ülemineku alal ülagleistumise tagajärjel. Bw metamorfne sisseuhtehorisont (cambic) akumulatsioonihorisont, on moodustunud mulla
Levikuala peamiselt Kesk-Eestis. 2. Leetjad mullad KI. Kihisemine esineb tavaliselt 60...90 cm sügavusel. Mullaprofiilis esineb nõrgalt väljakujunenud lessiveerunud horisont (EL). Lähtekivimiks tavaliselt kollakashall või punakaspruun karbonaatne moreen. Juhtiv mullatekkeprotsess: lessiveerumine ja savistumine. Tüüpprofiil: A-EL-Bt-C. Sarnaste omadustega nagu leostunud mullad ja esinevad looduses tihti koos. Hõlmavad ca 2,4% kogu Eesti maafondist ja 6,3% põllumaast. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa. 3. Gleistunud pruunmullad. Omane ajutine liigniiskus. Kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjavetest tingitud liigniiskuse mõjul (gleistunud leetjal mullal ka pinnaveest). a) K0g gleistunud leostunud muld. A-Bmg-Cg. b) KIg gleistunud leetjas muld. A-ELg-Btg-Cg. Hästi kasutatavad kultuurrohumaadena ja kuivendatult põllumaadena.
Levikuala peamiselt Kesk-Eestis. 2. Leetjad mullad KI. Kihisemine esineb tavaliselt 60...90 cm sügavusel. Mullaprofiilis esineb nõrgalt väljakujunenud lessiveerunud horisont (EL). Lähtekivimiks tavaliselt kollakashall või punakaspruun karbonaatne moreen. Juhtiv mullatekkeprotsess: lessiveerumine ja savistumine. Tüüpprofiil: A-EL-Bt-C. Sarnaste omadustega nagu leostunud mullad ja esinevad looduses tihti koos. Hõlmavad ca 2,4% kogu Eesti maafondist ja 6,3% põllumaast. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa. 3. Gleistunud pruunmullad. Omane ajutine liigniiskus. Kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjavetest tingitud liigniiskuse mõjul (gleistunud leetjal mullal ka pinnaveest). a) K0g gleistunud leostunud muld. A-Bmg-Cg. b) KIg gleistunud leetjas muld. A-ELg-Btg-Cg. Hästi kasutatavad kultuurrohumaadena ja kuivendatult põllumaadena.
Levikuala peamiselt Kesk-Eestis. 2. Leetjad mullad KI. Kihisemine esineb tavaliselt 60...90 cm sügavusel. Mullaprofiilis esineb nõrgalt väljakujunenud lessiveerunud horisont (EL). Lähtekivimiks tavaliselt kollakashall või punakaspruun karbonaatne moreen. Juhtiv mullatekkeprotsess: lessiveerumine ja savistumine. Tüüpprofiil: A-EL-Bt-C. Sarnaste omadustega nagu leostunud mullad ja esinevad looduses tihti koos. Hõlmavad ca 2,4% kogu Eesti maafondist ja 6,3% põllumaast. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa. 3. Gleistunud pruunmullad. Omane ajutine liigniiskus. Kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjavetest tingitud liigniiskuse mõjul (gleistunud leetjal mullal ka pinnaveest). a) K0g gleistunud leostunud muld. A-Bmg-Cg. b) KIg gleistunud leetjas muld. A-ELg-Btg-Cg. Hästi kasutatavad kultuurrohumaadena ja kuivendatult põllumaadena.
Laapensüüm juustu tegemisel kasutatav ensüüm, mis kalgendab piimavalku. Laapensüümi esineb noorloomade ja ka inimese maos. Lamm jõe või järve kaldal olev madalam ala, mida aegajalt ujutab üle tulvavesi nt. kevadel lume sulamise ajal. Lantsetjad kujult piklikud, süstjad. Leedemuld rohttaimedeta okasmetsade happeline muld, millel ei ole huumushorisonti; metsakõdule järgnevad E- ja B-horisont. Leethorisont (E) valkja, helehalli või kollakashalli värvusega, leetumise tagajärjel saviosakestest, kergesti lagunevatest mineraalidest ja enamikust keemilistest ühenditest vaesunud horisont. Asub vahetult happelise orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide all, sageli määrdunud sisseuhutud liikuvatest huumusainetest. Leetumine leetumise puhul laguneb mulla mineraalosa happeliste huumusainete mõjul lahustuvaiks ühendeiks, mis laskuva veevooluga mullast eemalduvad.
annaabi.ee 
