Spordivigastused Maret Kaldmäe UURIMUSKÜSIMUSED JA HÜPOTEES Uurimusküsimused olid järgmised: · Milliseid spordivigastusi teavad inimesed kõige rohkem? · Kui paljud inimesed on spordivigastustega kokku puutunud? Hüpotees: · Püstitati hüpotees: noorte(15-22) teadmine sporditraumadest ja nendega kokkupuutumisest. OLULISUS JA PROBLEEMI SELGITUS Olulisus: Noored teaksid, mis on spordivigastused. Milliseid spordivigastusi on üldiselt olemas? Miks spordivigastused tekivad? Probleemi selgitus: Noored teavad, mis on spordivigastused. Enamik noortest teavad, milliseid spordivigastusi on olemas. Pooled küsimustikule vastajatest teavad, miks spordivigastused tekivad. VALIM JA METOODIKA · Viidi läbi veebipõhisel küsitlusel. · Uuring toimus 5-7. novembril 2013 aastal.
Mida arenenum ja demokraatlikum on ühiskond, seda suurem on sallivus teisitimõtlejate, eri kultuuride, elulaadide ja ka teiste rahvuste suhtes. Tolerantsus on tee efektiivselt toimivasse ühiskonda, kus teisiti mõtlemist ei käsitleta kui ohtu, mis võib midagi lõhkuda, vaid väärtust, mis võib rikastada. Sallivuse üle pole iialgi varem vaieldud niivõrd intensiivselt ja globaalselt kui viimastel aastatel. Põhjuseks on see, et puudub kogemus teistsuguste inimestega kokkupuutumisest. Sagenevad jutud sallivuse vajalikkusest viitavad kasvavale sallimatuse pealetungile. Globaliseerumine on ühiskonnas toimuvad muutused, mis on põhjustatud ühe suuremast vajadusest suhelda välisriikidega. Välisriikidega suhtlemisel tuleb silmas pidada ka suuri kultuurilisi erinevusi. 21. sajandiks on sallivuse roll suurenenud tunduvamalt võrreldes eelneva sajandiga. Tänasel päeval ei ole tabu kohata teistsuguse nahavärviga inimesi, omasooihaldajaid, puudega või erineva usulise
sulgurlihase keskendumine, vaimse lõdvestamise tõttu on töövõime kiirenemine. see geide lemmik). Võimalikud ohud Agressiivne käitumine, Riiakus ja vägivaldsus, Nahakahjustused psühhoos, kurnatus kaootiline käitumine, vedelikuga (tagasilöök pärast kopsupletik, kokkupuutumisest, kasutamist), vaegsoojumus, peavalu, pööritus, depressioon, emotsionaalsed häired, vererõhu- ja südamehäired. Käivitab üleannustamine, südamehäired, latentsed vaimuhaigused süstimisele võib verejooks, nagu skisofreenia. järgneda surm. koomaseisund, surm.
kutsehaigused ja tervisehädad võiksid ettevõtte töötajaid ohustada. *Ohutegurite tuvastamiseks töökohas võib kasutada üldist kontroll-loendit, milleks on ankeet võimalike ohutegurite nimekirjaga. Ohutegurite mõõtmine *Töökeskkonna ohutegurite mõju hindamiseks on vaja mõõta ohutegureid. Vastavalt mõõteseadusele (RT I 2004, 18, 132) võivad mõõtmisi teostada valitud mõõtelaborid. Ohuteguritega seotud riski Hindamine: *Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud võimaliku vigastuse või haiguse raskusaste ja selle toimumise tõenäosus. *Iga tuvastatud ohuteguri puhul tuleks määrata kindlaks, kas risk on madal, keskmine või kõrge, võttes arvesse ohutegurist tuleneva võimaliku kahju tõenäosust ja raskusastet. *Tuleb otsustada, kas ohutegur on väga ebatõenäoline, tõenäoline, väga tõenäoline, mõõdukas või kahjulik. Tegevuste kavandamine riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks
- kooli lõpetamine - uuele töökohale asumine - abiellumine - lapse sünd jm Stressitaluvus on individuaalne, sõltub palju isksuseomadustest. A-tüüpi isiksus (kiired, teevad mitut asja korraga, vihastavad kergesti, kannatamatud, ei oska hästi puhata, on pealiskaudsemad suurem tõenäosus stressile). B-tüüpi isiksus (rahulikumad, põhjalikumad, oskavad puhata, seavad realistlike eesmärke). STRESSI STAADIUMID: 1) Häirestaadium Algab stressoriga kokkupuutumisest. Inimene kogeb ärevust, tunneb, et tal ei ole vahendeid ja võimalusi tekkinud olukorda lahendada (nt saab teada, et järgmisest kuust tõstetakse korteriüüri). Kui inimene tunneb, et ta saab muutunud olukorraga hakkama (nt suureneb ka sissetulek), ülemäärast stressi ei teki. 2) Vastupanustaadium Inimene tegeleb (mõttes) lahendamata probleemiga, see pingestab ja kurnab organismi ning psüühikat. Kui probleemile leitakse lahendus (nt on võimalus mujalt
-ebastabiilsus ühiskonnas -rahulolematus tööga -teiste liiga suured ootused, nõudmised, nt tööl või koolis, kodus -rollikonfliktid Stressi võivad tekitada ka meeldivad sündmused, millega kaasnevad suured elumuutused ja vajadus kohaneda, näiteks: -kooli lõpetamine -uuele töökohale asumine -abiellumine -lapse sünd Stressitaluvus on individuaalne, sõltub palju isiksuseomadustest. A-tüüpi isiksus B- tüüpi isiksus Stressi staadiumid 1.Häiretsaadium Algab stressoriga kokkupuutumisest. Inimene kogeb ärevust, tunneb, et tal ei ole vahendeid ja võimalusi tekkinud olukorda lahendada(nt saab teada, et järgmisest kuust tõstetakse üüri). Kui inimene tunnem, et ta saab muutunud olukorraga hakkama, ülemäärast stressi ei teki. 2.Vastupanustaadium Inimene tegeleb(mõttes) lahendamata probleemiga, see pingestab ja kurnab organismi ning psüühikat. Kui probleemile leitakse lahendus, olukord laheneb ja kolmandat staadiumit ei järgne. 3.Kurnatusstaadium
kummimatt v�i mingi muu isoleeriv materjal ning eralda kannatanu seej�rel vooluv�rgust n. V�imalusel v�ta puust v�i plastikust kepp ning eemalda kannatanu vooluv�rgust, pane �mber kannatanu jalgade v�i k�te n��r, lina, s�rk, k�ter�tik vms ning eemalda kannatanu pinge alt. Selgita v�lja kannatanu seisund, vajadusel alusta elustamist ning kutsu kiirabi RISKIANAL��S Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisejahjustuse rasjusaste ja selle t�en�osus. T��keskkonna riskianal��s nn tegevus, mille abil t��taja selgitab v�lja, hindab ja kntrollib v�imalikke keskkonna ohutegureid, mis t��tajat ohustavad. Riskide hindamise eesm�rk on t��tajate ja tervise ohutuse kaitsmine. Riskide hindamine toimub etappidena. Esmalt kogutakse infot t��keskkonna, t��protsessi ja t��tajate kohta. Kogutud info
kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Riskianalüüs on kohustuslik kõigile ettevõtetele. 2. Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale. 3. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjustuse raskusaste ja selle tõenäosus. 4. Sisekontroll Töökeskkonna sisekontroll on tööandja järjepidev tegevus, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. 5. Töökeskkonnaspetsialist Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu
olemasolu. RISKIANALÜÜS Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskianalüüsi eesmärk on töötajate tervise kaitsmine ja ohutuse tagamine. Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjutuse raskusaste ja selle tõenäosus. Riskide hindamine viiakse läbi etappidena. Esmalt kogutakse info töökeskkonna, tööprotsessi ja töötajate kohta. Kogutud info põhjal tuvastatakse töökeskkonnas olevad ohutegurid. Seejärel viiakse läbi ohuteguritega seotud riskide hindamine – hinnatakse võimaliku tagajärje raskusastet ning selle tõenäosust ning otsustatakse, kas risk on lubatav või mitte.
Riskianalüüsi mõiste ja etapid Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjutuse raskusaste ja selle tõenäosus. Riskide hindamine viiakse läbi etappidena. Esmalt kogutakse info töökeskkonna, tööprotsessi ja töötajate kohta. Kogutud info põhjal tuvastatakse töökeskkonnas olevad ohutegurid. Seejärel viiakse läbi ohuteguritega seotud riskide hindamine hinnatakse võimaliku tagajärje raskusastet ning selle tõenäosust ning otsustatakse, kas risk on lubatav või mitte. Teades riskide tõenäosust ja tagajärgede
olemasolu. RISKIANALÜÜS Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskianalüüsi eesmärk on töötajate tervise kaitsmine ja ohutuse tagamine.Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjutuse raskusaste ja selle tõenäosus. Riskide hindamine viiakse läbi etappidena. Esmalt kogutakse info töökeskkonna, tööprotsessi ja töötajate kohta. Kogutud info põhjal tuvastatakse töökeskkonnas olevad ohutegurid. Seejärel viiakse läbi ohuteguritega seotud riskide hindamine hinnatakse võimaliku tagajärje raskusastet ning selle tõenäosust ning otsustatakse, kas risk on lubatav või mitte. Teades riskide tõenäosust ja
põletik, selgroo deformatsioon, võimetus lõdvestuda, kiire väsimine, pea uimasus, sagenevad traumad Tolm (plii, värv, mineraalid, metallid) Hingamisteede haigused, allergia NB! Tervisekahjustus võib ilmneda alles mitme aasta möödumisel töökeskkonna ohuteguriga kokkupuutumisest. 3. ENNE TÖÖD a. Enne tööriistaga tööle asumist tuleb kontrollida: F-01 v01 · Tööriista komplektsust ning detailide kinnitust · Kaabli ja pistiku korrasolekut · Lüliti töötamist · Tööriista töötamist tühikäigul b. Seada korda tööriistad, tööriietus ja isikukaitsevahendid. Tööriietel ei tohi olla
Juba 1960. aastatel näitasid asbestitööliste epidemioloogilised uuringud, et asbesti kiud on fibrogeense ja kantserogeense toimega. Kümmekond aastat hiljem kinnitasid seda ka M.F. Strantoni jt eksperimentaaluuringud. Asbestikiud kujutavad sissehingamisel tõsist ohtu tervisele, põhjustades näiteks asbestoosi, kopsuvähki ja mesotelioomi. Ohutu kokkupuute kohta asbestiga andmed puuduvad. Tihedam kokkupuude suurendab haigestumise riski. Asbestiga kokkupuutumisest kuni esi meste haigusnähtude ilmnemiseni võib kuluda isegi 30 aastat. Praegu selguvadki kunagise kokkupuute mõjud. Suurbritannias sureb igal aastal ligikaudu 3000 inimest haigustesse, mis on põhjustatud kunagisest kokkupuutest asbestiga, ja see arv kasvab 2010. aastaks ilmselt peaaegu 10000ni. Neist 3000 inimesest on 25% kunagi töötanud ehituses või hooldustöödel. Rootsis sureb asbestiga kokkupuute hiliste mõjude (pleuramesotelioomi)
võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskihindamine on protsess millega hinnatakse töötajate ohutusele ja tervisele suunatud riski töökohas ja selle eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele või ettevõtte varale. Risk on kahjustuse võimalik ulatus ja on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjutuse raskusaste ja selle tõenäosus. Riskihindamise eesmärk on tööalaste riskide ennetamine ja kõik riskid tuleks kõrvaldada ja ülejäänud saada kontrolli alla ja nende teostamise eesmärk on anda tööandjale võimalus võtta kasutusele tõhusaid meetmeid, mis on vajalikud töötajate ohutuseks ja tervise kaitseks. Need meetmed hõlmavad: info andmist töötajatele, tööalaste riskide ennetust,
Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures. 4. Riski- ja ohutusõpetuse tähtsus. Eesmärk kindlustada spetsialistide toimetulekut ohtude ja riskidega, mis ümbritsevad neid igapäevaselt, eriti just töökohal. 5. Riski termin. Ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjustuse raskusaste ja selle tõenäosus. See võib tähendada suuremat või väiksemat võimalust, et keegi saab ohu tõttu kannatada. 6. Riskihindamine töökohal. Töökohal esinevatest ohtudest tulenevate tööohutuse ja töötervishoiu riskide analüüsimine. 7. Riiklikud struktuurid tööohutuse tagamiseks. Organisatsioonides tööohutuse ja töötervishoiu juhtimissüsteemide loomise ja edendamise riikliku
selgitada kaasnevaid riske ja ohte. Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjutuse raskusaste ja selle tõenäosus. Riskide hindamine viiakse läbi etappidena. Esmalt kogutakse info töökeskkonna, tööprotsessi ja töötajate kohta. Kogutud info põhjal tuvastatakse töökeskkonnas olevad ohutegurid. Seejärel viiakse läbi ohuteguritega seotud riskide hindamine hinnatakse võimaliku tagajärje raskusastet ning selle tõenäosust ning otsustatakse, kas risk on lubatav või mitte.
silindrite ülemise rea jaoks- ja alumiste viltide vahel- alumise rea jaoks. Vilt hõlmab kuivatussilindreid umbes poole ringi ulatuses, liigub koos nende grupi viimase silindrini ja tuleb tagasi esimese silindri juurde. Kuivatussulindrite arv grupis, mis on ümber haaratud ühest vildist, on väga mitmesugune: alates ühest kuivatussilindrist masinatel, mis valmistavad eripaberite sorte, kuni 20 ja enam silindrini kiirekäigulistel ajalehemasina. Kuivatusvildid niiskuvad kokkupuutumisest märja paberiga, samuti ka vildi poorides kondenseeruvatest vee aurudest, mida paberist eemaldatakse. Seepärast tagasiteel grupi esimese silindri juurde kuivatatakse kuivatusvilti vildikuivatussilindril. Kuivatusvildid, samuti kui pressivildid, hoitakse ülal ja suunatakse vildivaltsidega, mille hulgas on vilti pinguldav ja vilti juhtiv valts. Esimesel liiguvad mõlema otsa laagrid edasi üheaegselt kahe pika kruvi abil, teisel on liikumatu ja üks liikuv laager. Vildi vetruva
ohvriabi. Riskianalüüs Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjutuse raskusaste ja selle tõenäosus. Riskide hindamine viiakse läbi etappidena. Esmalt kogutakse info töökeskkonna, tööprotsessi ja töötajate kohta. Kogutud info põhjal tuvastatakse töökeskkonnas olevad ohutegurid. Seejärel viiakse läbi ohuteguritega seotud riskide hindamine – hinnatakse võimaliku tagajärje raskusastet ning selle tõenäosust ning otsustatakse, kas risk on lubatav või mitte. Teades riskide tõenäosust ja
seisukohalt ohtlik muu tervisehäire või haigus) ei tohi lubada tööle Meditsiiniline profülaktiline läbivaatus on kohustuslik kõikidele toidukäitlusettevõttesse tööle võetavatele isikutele, kes puutuvad kokku: · klientide · tooraine, pooltoodete,valmistoodanguga · sööginõude, taaraga · kaitseriietusega NÕUDED KAITSERIIETUSELE Kaitseriietuse ülesandeks on hoida toiduaineid töötaja isikliku riietusega kokkupuutumisest ja takistada toiduainete sel viisil saastumist. · Kaitseriietus peab olema heledast, hästi pestavast materjalist ja kandjale mugav. Kaitseriietus peab katma täielikult töötaja isiklikud riided. · Kaitseriietust kantakse ainult töö juures. Tootmisruumidest lahkudes tuleb kaitseriietus ära võtta. · Tualetti minek kaitseriietusega on keelatud. · Kaitseriietust vahetatakse vastavalt töö iseloomule ja määrdumusele, kuid mitte harvem kui 1 kord päevas.
2. Töövahend Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahend peab olema tehniliselt heas seisukorras, korrapäraselt hooldatud ning töötajale sobiv. 3. Risk ja riskimine Risk võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tekkimise tõenäosus ohtlikus olukorras. See võib tähendada suuremat või väiksemat võimalust, et keegi saab ohu tõttu kannatada. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjustuse raskusaste ja selle tõenäosus. Riskidega tuleb elada ja neid tuleb õppida haldama. Riskimine vabatahtlik ja teadvustatud ohule alistumine ning riski tagajärgedega arvestamine. Rohkem riskivad inimesed satuvad õnnetustesse sagedamini kui vähem riskivad. Kuna riskimine võib lõppeda halvasti, siis on riskimine kulukas õnnetusjuhtumid põhjustavad suuri majanduslikke kahjusid. 4. Mis paneb inimesi riskima?
Tihti käisid nad otsekui moe või uhkuse pärast käed seljapeal, sest riietel oli halb omadus mõnest kohast liiga kiiresti kuluda. Tööd tehti siiski hoolsasti. Juba 1904. a. esitati ühel kontserdil Suure-Jaani lähedal asuvas koolimajas kolm Saare soololaulu. Saare kiindunus loomingusse kasvas pidevalt. Erilist mõju avaldas talle Rimski-Korsakov. Saar õppis Rimski-Korsakovi juures kontrapunkti, fuugat ja vabu vorme. Meenutades oma esimest õpetajat kirjutab Saar: "Esimesest kokkupuutumisest peale äratas Rimski-Korsakovi isik minus suure ja tõsise aukartuse ja pieteedi tunde." Samas iseloomustab Saar oma õpetajat rahuliku ja sõbraliku inimesena, kes aga oli paindumatu ja kindel. Rimski-Korsakov soovitanud mängida palju fuugasid ja analüüsida neid. Näib aga, et Saarele said eriti omaseks sellised õpetaja mõtteid, nagu näiteks: "...tähtsam, kui akordide teoreetiline tundmine, on nende õige kuulmine ja mõistmine", et lubatud võimalikkuse piirid määrab muusikas "iga
I OSA: ÜLDINFO Mis on ohutegur? Mis on risk? Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju. Ohutegurid võivad olla seotud inimeste, vara ja tööprotsessidega; need võivad põhjustada õnnetusi, kahjustada tervist või töövahendeid, vähendada tootlikkust jne. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud vigastuse või haiguse raskusaste ja selle tõenäosus. Miks peaks riski hindama? Tööriski hindamise peaeesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Riskihindamine aitab minimeerida võimalust, et töötajad või keskkond saavad tööga seotud tegevuste tõttu kannatada. Samuti aitab see hoida see ettevõtte konkurentsivõimet ja tõhusust. Vastavalt tööohutuse ja töötervishoiu seadustele peavad kõik tööandjad hindama riski
I OSA: ÜLDINFO Mis on ohutegur? Mis on risk? Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju. Ohutegurid võivad olla seotud inimeste, vara ja tööprotsessidega; need võivad põhjustada õnnetusi, kahjustada tervist või töövahendeid, vähendada tootlikkust jne. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud vigastuse või haiguse raskusaste ja selle tõenäosus. Miks peaks riski hindama? Tööriski hindamise peaeesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Riskihindamine aitab minimeerida võimalust, et töötajad või keskkond saavad tööga seotud tegevuste tõttu kannatada. Samuti aitab see hoida see ettevõtte konkurentsivõimet ja tõhusust. Vastavalt tööohutuse ja töötervishoiu seadustele peavad kõik tööandjad hindama riski
avaldamata, sh käsikirjaline ,,Geschihte des livländischen Adels". Tartule palju ruumi ,,Jahrbücheris". Kaitsta kohalike provintside autonoomiat. Gadebusch pole pärisorjuse kriitik, talle see ei meeldi aga hoidub kriitikast. August Wilhelm Hupel (1739--1819) Põltsamaa pastor, pani aluse Baltimaade koduurimisele. Kodu-uurija ja entsüklopedist, materjale oma korrespondentidelt kogus. Statistlis-topograafilinsi kirjeldusi. Hupelist doktoritöö Indrek Jürjolt, Hupelist ja temaga kokkupuutumisest annab infot. Johan Christopg Brotze (1742-1823) üheksa köidet materjale Liivimaa kubermangust (Riia ja lähisalad, põgusalt kaugemalt). Brotze joonistusega, joonistused mälestustest, paikadest ja hoonetest, lisaks tekstid. 1992 kolm köidet Riia vaadetest ja hoonetest, 1996 Riia eeslinnad, 2002 Läti väikelinnad ja maa, 2006 Estonica (Indrek Jürjo retsensioon Tuna 2007 1). Otto von Huhn (1764-1832) Riia arst ja kodu-uurija, Hupeli skeemi kohaselt mitmesugust materjali kogunud
komplekside väljaselgitamiseks kiire reaktsioon suvalisele sõnale (indiferentsed sõnad assotsiatsioonid sujuvalt, kiirelt; afektiivsete üleelamistega ja ebameeldivate sündmustega seotud sõnad pikem reageerimisaeg, kahtlased sõnad) nt uuris veel Luria; aluseks polügraafitestile) Omandamine sõltub paljudest teguritest: Psüühilise aktiveerituse suunatus omandamisele automaatsest tajumisest ja korduvalt kokkupuutumisest on vähe (tõestanud Zintsenko, Smirnov); omadamist soodustab vajdus omandamiseks kujunevad motiivid, eesmärgid, ülesanded = tegevuse elemendid; meelde jääb hästi see, mis on seotud tegevuse eesmärkidega ja tegevuse teenistuses olevate psüühiliste opertasioonidega + tahe teadlik ja eesmärgipärane enesesuunamine ja enesekontroll (tahte osavõtu alusel: tahteline ja tahtmatu omandamine)
Joonis 8.9 Magamistubade õhuvahetuskordsus sõltuvalt akende avamisest. 163 9 Ehitusmaterjalide ja siseõhu mikrobioloogiline kahjustus Hooned käituvad komplekssete süsteemidena, mis sisaldavad ökosüsteemide nišše ning erineva mikrokliimaga piikondi. Neid tuleb üheaegselt käsitleda bioloogiliste kahjutegurite allikatena. Terviseprobleemid, mis tekivad õhus sisalduvate hallitusseentega kokkupuutumisest, võivad olla järgmised: astma, nohu, ekseemid, harvem allergiline alveoliit ja aspergilloos (Singh 1993). Neid nähte võivad tekitada siseõhus olevad Cladosporium või isegi hariliku majavammi (Serpula lacrymans) eosed. Sellised hallitusseened nagu Alternaria, Aspergillus, Cladosporium, ja Penicillium on üldiselt tuntud kui hingamisteede allergiat põhjustavad (Singh 2000). Suurbritannias ja USA-s on tehtud ulatuslikke uuringuid
annaabi.ee 
