Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kõik Kreeka jumalad - sarnased materjalid

zeus, hera, sõjajumal, apollon, äikesejumal, kuuletuma, kreeklased, maailmad, poseidon, merejumal, demeter, põllutööd, emana, ares, sepp, tulejumal, hephaistos, kuulnud, athena, peast, kindlused, tsivilisatsioon, valgusejumal, muusika, eestseisja, artemis, jahijumalanna, kaksikõde, hermes, viljakusjumalanna, mesopotaamia, armastusjumalanna, kultus
thumbnail
2
docx

Kreeka jumalate tutvustus

Zeus Peajumal ning taeva-ja äikesejumal Zeus oli vanakreeka mütoloogias Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil aga vedas kuna tema ema Rhea pani mähkmete sisse kivi ja andis selle Kronosele alla neelata. Kui Zeus oli suuremaks saanud, otsustas ta oma isa kukutada. Ta valmistas võlujoogi, mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Hiljem hakkas Zeus maailma jagama oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva , Poseidon mere ja Hades allmaailma ning Olümpos jäi nende ühisvalduseks. Zeus armus paljudesse naistesse ja püüdis oma tuudesetust naise eest varjata. Tähtsalt kohal vanakreeka mütoloogias olidki Zeusi surelikud ja surematud armukesed.Zeus oli oma piksenoolte käsutamisele kõige võimsam ja ülejäänud jumalad pidid talle kuuletuma. Sageli ilmus ta kotkana ja tema meelisohvriloom oli härg. Hera

Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kreeka jumalaid

Hades allmaailma ja surnute valitseja, Zeusi vend Demeter viljakuse jumalanna, Zeusi õde Hestia kodujumalanna Zeusi järglased, II põlvkonna jumalad: Hephaistos tulejumal, jumalate sepp, lonkur (polnud kreeklastele meelepärane) Ares sõjajumal (polnud kreeklastele meelepärane) Athena sõjajumalanna, linnade jumalanna, austati ka kui tarkusejumalannat Apollon valgusejumal; luule, muusika ja vaimuteravuse jumal ning tuleviku kuulutaja, kreeklastele üks armastatumaid, kuldjuukseline. Artemis jahijumalanna, Apolloni kaksikõde; elava looduse ning metsloomade kaitsja Hermes kaubanduse jumal, teiste jumalate käskjalg, tiivuliste sandaalidega Aphrodite ilu- , armastus- ja viljakusjumalanna. Sündis merevahust. Dionysus veinijumal, ainuke inimlikku päritolu. Nike võidujumalanna Inimeste suhtlemine jumalatega oli vahetu, selleks polnud preestreid vaja. Preestrid ei moodustanud omaette seisust. Nende ülesanne oli usutalituste läbiviimine. tempel jumalatega suhtlemise paik

Kirjandus
119 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Kreeka jumalad ja 7 maailmaimet

Kreeka asub Balkani poolsaarel. Jumalad: Jumalate elupaik oli Olmpose mel. Eesotsas seisis taeva-, tormi-, ikse- ja peajumal Zeus. Abikaasaks oli de Hera, kes oli taeva kuninganna. Vend Poseidon oli oma vimsa kolmhargiga torme ja maavtinaid tekitav merejumal. Teine vend oli allilma ja surnute valitseja Hades. Zeusi teine de oli kuldne Demester kes oli vilja ja musta mulla jumalanna. Ares oli sjajuma ja jumalate sepp. Tulejumal oli Hephaistos. Sjajumallannat Athenat austati kui ka tarkusejumalannat. Kuldjuukseline Apollon oli valguse, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning inimestele tuleviku kuulutaja. Jahijumalanna Artemis oli osav vibuktt ja eriti metsloomade kaitsja. Hermes oli tiivuliste sandaalide ja kbaraga teekijate kairsja.

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Vana kreeka religioon

Jumalad käsutasid loodusjõude Jumalas seisid ühiskondlike väärtuste ja moraali kaitsel Peamine elupaik oli Olümpose mägi Zeus ( taeva, tormi ja piksejumal. Jumalate valitseja )- Hera ( Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja ) Poseidon ( Zeusi vend, merejumal, tekitas tormi ja maavärinaid ) ­ hobune, kolmikhark Hades ( Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja ) Demeter ( Zeusi õde, viljakuse jumalanna, põllutööde kaitsja ) - viljapea Ares ( sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg ) - kiiver Hephaistos ( tulejumal, Hera ja Zeusi poe, üks jalg lühem ) Athena ( sõjajumalanna, tarkusejumalanna, linnade kaitsja, Zeusi tütar ) - öökull Apollon ( luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja )- kuldjuuksed, kena välimus Artemis ( Apollini kaksikõde, jahijumalanna, looduse kaitsja ) ­ vibu, saadab hirv Hermes ( teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg ) ­ noor, lõbus, ulakas, alati jalas sandaletid, mille küljes väikesed tiivakesed

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ateena akropol

Pheidiase reljeefidega kaunistatud friis. Templis sees oli jumalanna hiigelsuur kuju, mis oli kaetud elevandiluuga ja rüüstatud kuldrõivastesse. Lisaks Parthenonile tõusis esile veel Erechteioni tempel, mis oli Athenale ja Poseidonile pühendatud. Kreeklaste jumalad Zeus- Jumalate valitseja ning taeva-, tormi- ja piksejumal. Jagas oma kahe venna, Hadese ja Poseidoniga, maailma valitsemist nii, et tema sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, kuid kõik maapealne ja Olümpos jäid ühisvaraks. Tänu piksenoolte käsitamisele oli Zeus kõige võimsam ja ülejäänud pidid talle kuuletuma. Kreeklased kutsusid teha tihti isaks, sest tal oli palju lapsi nii jumalate kui ka kangelaste seas. Sümboliteks: kotkas, tamm, piksenooled Hera- Taeva valitsejanna ja abielu kaitsja. Hera oli Zeusi abikaasa ja õde. Herat kujutati tihti väga armukadedana, kes kiusas Zeusi arvukaid lemmikuid ja lapsi. Sümboliteks: granaatõun ja paabulind

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kreeka klassikaline ajajärk

Chaironeia lahing ­ 338. eKr. toimus kreeklaste ja makedoonlaste vahel. Ateena ja tema linnriigid said lüüa; Kreeka linnriigid kaotasid väga pikaks ajaks iseseisvuse. Philippos II ­ Makedoonia valitseja, kes juhtis makedoonlased Chaironeia lahingus võidule. JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui iseloomult inimlikud (antropomorfsed). Kreekas valitses polüteism. Jumalaid oli väga palju, kuid alati tuuakse välja tähtsamad 12. 1. Zeus ­ taeva-, tormi- ja piksejumal ning peajumal. 2. Hera ­ Zeusi abikaasa ja õde. Abielukaitsja ja taeva jumalanna. 3. Poseidon ­ Zeusi vend ja merejumal (kolmhark). 4. Hades ­ Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja. 5. Demeter ­ Zeusi õde, viljakusejumalanna ja põllutööde kaitsja. 6. Ares ­ Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal (ei kuulunud kreeklaste lemmikute hulka) 7. Hephaistos ­ Zeusi ja Hera poeg, tulejumal ja jumalate sepp (lonkur) 8

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vana-Kreeka Usk

Vana-Kreeka Usk Kreeka jumalad olid antropomorfsed, st. Välimuselt ja iseloomult inimese moodi. Jumalaid kujutati ühe suure perekonnana. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalad: ZEUS ­ taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitseja, lemmikloom härg HERA ­ Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, kreeklased austasid abielu kaitsjana, lemmikloom lehm POSEIDON ­ Zeusi vend, merejumal, lemmikloom hobune HADES ­ Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja DEMETER ­ Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja ARES ­ julm ja naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg ATHENA ­ relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja,

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kreeka ajaloo kokkuvõte

Seintele maalitud eredavärvilised freskod kujutasid loodust, religioosseid pidustusi ja spordivõistlusi. Levinud oli härja kujutamine. Kõige olulisem joon oli naiste suhteline domineerimine.neid kujutati meestest sagedamini ja enamasti olid just naised kompositsioonides keskmes. Kreeka Kreeklaste esivanemad tungisid Balkani poolsaarele põhjast ning nende ühiskonna ja kultuuri arengutase oli Kreeta asukate omast esialgu selgelt madalam. Kuid tõenäoliselt kasutasid kreeklased lahingus hobukaarikuid, mis tagas neile sõjalise üleoleku Egeuse piirkonnas. Tänapäeval kannab varaseim kreekakeelne kiri nimetust lineaarkiri B.kultuuri ja majanduskeskusteks olid lissid. Tuntuim Mükeene. Losse ümbritsesid kiviplokid-nn kükloopilised müürid. Lossi eesotsas olid valitseja ja sõjapealik. Ühendust peeti egiptlastega ja Ees-Aasia rahvastega. Tumeajajärk Häving oli põhjalik, losse ei ehitatud enam üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes. Osa kreeklasi rändasid

Ajalugu
80 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana-Kreeka

Tähtsamad lossid (ristkülikukujuline keskõu, ebakorrapäraselt ruumid, kanalisatsioon), tuntum Knossos. Losside ümber linnad. Majanduskeskus, usukeskus, kultuspaik (puudusid eraldi templid), võimu keskus. Lossid kindlustamata, ladudega. Kreeta kultuuris puuduvad sõjakad jooned. Kultusloom härg. Naiste suhteline domineerimine. Mükeene kultuuri algus - 1600 eKr. Kreeklased kasutasid tõenäoliselt hobukaarikuid. Lineaarkiri B, mida osatakse lugeda. Kreeta kaotas tähtsust, Kreeka tõusis esile. Majandus- ja kultuurikeskused lossid, tuntum Mükeene, puudusid linnad, ladudega, kultusepaigad. Losside ümber müürid ­ vägivald. Tähtsal kohal sõjakus. Lossi eesotsas valitseja ja sõjapealik. Sõjalised kaaskondlased. Loss majapidamise keskus

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Kaksteist suurt olümplast .Referaat

Mütoloogia näitab ilmekalt,millised mõtted ja tunded valdasid inimesi aegade hämaruses,ta on nagu algaegade teadus,inimese esimene seletus oma ümbruse,looduse ja elu asjadele.Müütide kaudu saame meiegi tajuda nende ammuste inimeste loodud imepärast ja hingestatud maailmapilti,näha maailma,kui ta veel noor oli. Kreeka jumalad,nagu juba viidatud,sarnanesid surelike inimestega.ja mitte ainult väliselt,vaid ka tegudelt.Peale selle uskusid kreeklased,et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi.Loomismüütide järgi oli kõigpealt Kaos.Sellest eraldunud Maa ja tema abikaasa Taevas olid esimesed vanemad.Nende lastest vägevaim Kronos sai maailma isandaks kelle lapsed ja lapselapsed,on kreeka jumalad.Jumalad elasid Olümposel.Olümpos oli salapärane paik kõrgel maailma mägedest.Sinna pääses läbi suure pilvevärava,mida valvasid aastaajad.Kreeklasid aga teadsi, mida jumalad Olümposel teevad ja kuidas elavad.Mõistagi

Kirjandus
23 allalaadimist
thumbnail
4
docx

12 olümplast - taevalik perekond - kirjand Vana-Kreeka jumalate perekonna kohta

Teise versiooni järgi olid Kaose lapsed ka Erebos (hämarus, pimedus) ja Nyx (öö, kord, õiglus). Edasisest on oluliseim on see, et Gaia sünnitas Uranose, kellest sai võimsaim jumal ja hiljem said neist kahest paarilised, kellest sündisid kaksteist titaani, 3 klükoobi ja 3 hekatonheirit. Kaheteistkümnest titaanist tähtsaim oli noorim, Kronos, sest tema kukutas oma isa Uranose võimult ja valitses titaanide üle niikaua, kuni tema poeg Zeus ta omakorda troonilt tõukas. Kui Kronos Uranose hukutas, panigi viimane talle peale needuse, mille järgi pidid tema lapsed tegema talle sama, mida tema oma isale oli teinud. Kronose kõrval olid tähtsaimateks titaanideks Okeanos - jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion, päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne, mis tähendab mälu ; Themis, mida tavaliselt tõlgitakse õigluseks, ja Iapetos oma

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kaksteist olümplast

Kuid siiski ei olnud jumaladki muredest vabad, sest nende üle valitses vältimatu saatus nagu ka inimeste üle. Kreeka jumaltel on väga omane ka omasooihaldus. Peajumalaid kutsuti olümplasteks, sest nad elasid Olümpose mäel Põhja-Kreekas. Olümpose sissepääs kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Zeus (Jupiter) Zeus oli Kronose ja Rhea noorim laps. Kronos sai teada, et üks tema poegadest tõukab ta troonilt. Kronos neelas alla kõik oma lapsed, niipea kui need olid ilmale tulnud. Rheal õnnestus Zeus päästa ja salaja üles kasvatada. Rhea andis Kronosele lapse asemel kaltsudesse mähitud

Kirjandus
16 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kaksteist kreeka jumalat

Kaksteist olümplast ­ taevalik perekond Kreeka mütoloogias valitsesid maailma pärast titaanide lüüa saamist kaksteist Olümpose jumalat, kellest üksteist pärinesid Kronosest. Enamusest usuti, et nad elasid Olümposel, Kreeka kõige kõrgemal mäel, mille tippud olid pilvedesse mähkinud ja seetõttu surelike pilkude eest varjatud. Olümposel valitsesid Zeus ja tema abikaasa Hera. Koos nendega elas Zeusi vend Poseidon ning õed Demeter ja Hestia. Hades, Zeusi vend ja allilma valitseja,külastas Olümpost haruharva ning seetõttu ei peetud teda olümplaseks. Need koos kuue Zeusi lapsega olidki kaksteist Olümpose jumalat. Zeus on vanakreekas mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja sünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega (Ammon

Kirjandus
18 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kaksteist olümplast

6 Kaksteist olümplast.........................................................7 Kokkuvõte.......................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................10 2 Sissejuhatus Hellenite jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Zeus ja teda ümbritsevad tähtsamad jumalad (v.a. Zeusi vennad Hades ja Poseidon) elasid Olümpose mäel Põhja-Kreekas, mistõttu hellenid nimetasid neid olümplasteks. Kuid mis oli Olümpos, seda polegi nii hõlbus seletada. Kahtlemata peeti seda esialgu mäetipuks ja identifitseeriti Kreeka kõrgeima mäe Olymposega Tessaalias, maa kirdeosas. Ent juba varasemas kreeka poeemis "Ilias" on see arvamus andmas maad seletusele, et Olümpos tähendab mingit salapärast paika, mis asub kõrgemal

Kirjandus
11 allalaadimist
thumbnail
18
docx

12 olümplast- taevalik perekond

Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalate soosingu ärateenimiseks oli tarvis ohverdusi ja vagadust, ent need ei garanteerinud midagi, sest jumalad kaldusid meelt muutma. Jumalate viha oli kardetav ja ka nende armastus oli ohtlik. 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium ZEUS (Jupiter) Zeus ehk Dias (,,jumalik kuningas") on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümboliks on valitsuskepp, piksenool ja kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide1 Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Referaat - Kreeka jumalad ja kangelased

.. klass ... aasta 2 Sisukord Maailma loomine ............................................................................ 5 Kaos ja Gaia ............................................................................................................. 5 Titaanid......................................................................................................................5 Olümpose jumalad.......................................................................... 5 Zeus ja tema naised ...................................................................................................5 Poseidon.....................................................................................................................6 Demeter......................................................................................................................6 Hestia......................................................................................................................

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Spikker

Tavaline oli, et 30-40 aastane mees abiellus teismelise tüdrukuga. Tavaliselt ei olnud peigmees ja pruut enne abiellumist teineteist näinud. Poolte kokkuleppel võidi abielu ka lahutada. Mees võis luua suhteid ka väljaspool abielu mõne hetääriga. Naine pidi püsima kodus. Kreeka usk Jumalad olid inimeste moodi. Jumalate elupaigaks oli Olympuse mägi. Jumalaid oli väga palju. Zeus ­ peajumal, taeva-, tormi- ja piksejumal Hera ­ Zeusi õde ja abikaasa, taevakuninganna ja abielu kaitsja Poseidon ­ Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja Demeter ­ Zeusi õde, musta mulla ja võrsuva vilja jumalanna Ares ­ Sõjajumal (Zeusi poeg)Athena ­ sõjajumalanna, tarkusejumalanna Apollon ­ valgusejumal, luule-, muusika- ja vaimuteravuse eestseisja, oli ka tuleviku ennustaja Hermes ­ tiivuliste sandaalide ja kübaraga jumalate käskjalg Aphrodite ­ ilu-, armastuse- ja viljakusjumalanna Dionysos ­ viinamarjakasvatuse-, veini- ja sigimusjumal Pühamud

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Kaksteist olümplast - Taevalik perekond

Titaanid, keda keda kutsutakse vanemateks jumalateks,olid lõpmatult kaugetel aegadel isandad. Nad olid päratult suured ja võimasad, neid oli palju, kuid vähesed jõudsid jätta jälje mütoloogiasse. Kõige tähtsam titaan oli Kronos, ladina keeles Saturnus. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks seepärast, et nad elasid Olümposel. Homeros laseb Poseidonil öelda, et tema valitseb merd, Hades surmariiki, Zeus taevast, ent Olümpos on ühine kõigile. Asus Olümpos kus tahes, kuid sissepääs sinna kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Kaksteist olümplast, on ka tuntud nimega "Dodekatheonin" Kreeka mütoloogiast, klassikaline järjestus nägi välja selline : Zeus (Jupiter), peajumal; siis tema kaks

Kirjandus
92 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kaksteist olümplast

vaid vastupidi. Kreeklased usuvad kogunisti, et ennem jumalaid loodi taevas ja maa. Jumalad ei olnud neil just ülistavas seisuses vaid pigem kui esivanemad. Nad uskusid, et just jumalad olid need kes olid esimesed vanemad maamunal. Nende lasteks nimetatakse titaane. Titaanid ehk vanajumalad olid nn. maailma isandad. Nende võim oli piiramatu. Teatavasti oli neid palju, kuid ainult kaksteist on suutnud jätta jälje mütoloogiasse. Nendeks olid siis: Zeus ehk peajumal; tema kaks venda:. Poseidon ja Hades. Hestia, nende õde; Hera -Zeusi naine, Ares nende poeg; Zeusi lapsed: Athena, Apollon, Aphrodite, Hermes ning. Artemis ja Hera poeg.Hephaistos, keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus Zeus oli kõigist jumalaist võimsam. Teda kutsuti taeva valitsejaks. Tema käsutusse kuulusid pikne ja kõu Ta oli. kreeka pea- ja taevajumal. Zeusi kutsuti jumalate ja inimeste isaks ja jumalate kuningaks

Kirjandus
19 allalaadimist
thumbnail
3
doc

KREEKA - Arvestuslik töö nr.5 TASUTA :)

Kõrgeim kreeka jumal, jumalate ja inimeste isa. Õigluse jagaja.Sümboliteks välgunool ja kotkas. 2.Hera- kreeklased austasid peamiselt teda kui abielu kaitsjat.Ta oli Zeusi abikaasa. Kreeka kõrgeim jumalanna, taevakuninganna. Abielunaiste ja sünnitajate kaitsja. Sümboliks lehm ja paabulind. 3. Poseidon- ta oli Zeusi vend, kes oli merejumal, kuid keda peeti ka maapõue isandaks.Sümboliks kolmhark. 4. Hades- ta oli Zeusi vend, allmaailma sünge valitseja. Tema hüüdnimeks oli Maa-alune Zeus. Inimesed kartsid ja vihkasid teda, sest tema riigist polnud mingit lootust naasta. Hadese nimi tähistas hiljem ka kogu surnuteriiki, allmaailma. 5. Dionysos- viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal. 6. Aphrodite- Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna.Olevat sündinud merevahust.Sümboliteks mürt, tuvi, jänes. 7. Artemis- Zeusi tütar, jahi-, kuu- ja nõidusjumalanna. Apolloni kaksikõde.Sümbolid nool, oda ja hirv. 8. Ares- Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal. Sõdurite kaitsja

Ajalugu
216 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana-Kreeka kokkuvõte

tänapäeval ei osata lugeda, lineaarkiri B ­ osatakse lugeda. Kreeka tähestik on loodud foiniikia tähestiku põhjal. Raua kasutuselevõtt ­ tume ajajärk u 1100-1800 eKr Vana-Kreeka jumalad ja jumalannad. Religioon. Kreeka jumalad olid inimesesarnased nii välimuselt kui ka vaimult, inimestest eristas eelkõige vägi ja surematus. ZEUS ­ taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitseja, lemmikloom härg HERA ­ Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, kreeklased austasid abielu kaitsjana, lemmikloom lehm POSEIDON ­ Zeusi vend, merejumal, lemmikloom hobune HADES ­ Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja DEMETER ­ Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja ARES ­ julm ja naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg HEPHAISTOS ­ lonkur tulejumal, jumalate sepp, Hera ja Zeusi poeg ATHENA ­ relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja, tarkusejumalanna

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Muistsed jumalad ja uskumused

Muistsed jumalad ja uskumused Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma. Nemad väitsid, et maailm lõi jumalad. Enne, kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Muistsed kreeklased olid ühed suuremad müütide loojad Euroopas. Nad andsid isegi sõna millega me tähistame tänapäeval neid hämmastavaid lugusid jumalatest, kangelastest, inimestest ja loomadest. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Ateena filosoof Platon välja sõna mythologia, eristamiseks jumalikest tegudest pajatavaid fantaasiarikkaid jutustusi kas siis üleloomulike või tavapäraste sündmuste tõetruust kirjeldamisest. Kuigi ta elas

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Kaksteist olümplast - taevalik perekond

õigluseks ja Iapetos oma tuntud poegadega ­ Atlas, kes kandis taevast oma õlgadel ja Prometheus,inimsoo päästja.Vanematest jumalatest jäid ainult need Zeusi ilmumisel paigale nad nihkusid vaid madalamale positsioonile. Jumalaid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu.Olümpos oli jumalate eluase,kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Kaksteist olümplast moodustasid taevaliku perekonna: 1. Zeus (Jupiter), peajumal ning tema kaks venda: 2. Poseidon (Neptunus); 3. Hades (Pluto);4. Hestia (Vesta), nende õde; 5.Hera (Juno). Zeusi naine ja 6. Ares (Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: 7 Athena (Minerva), 8. Apollon (Apollo), 9. Aphrodite (Venus), 10. Hermes (Mercurius) ning 11. Artemis (Diana) ja Hera poeg 12.Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. JUMALAD: Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellelegi

Kirjandus
41 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vana-Kreeka ajalugu

Vana-Kreeka 1.Kreeta-Mükeene kultuuri iseloomustus Sai alguse u 2000 eKr Kreeta saarel, kust levis ka Mandri-Kreekasse. Kreeklased allutasid Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema. 1200 eKr paljud Kreeka lossid purustati doorlaste poolt ja algas tsivilisatsiooni kiire allakäik. Saavutused Umbes 800 eKr kujundasid kreeklased foiniikia tähestiku põhjal oma alfabeedi. Nende kiri oli maailmas esimene, mis võimaldas hääldust korrektselt üles märkida. Ühiskonnakorraldus Alates VIII sajandist eKr kujunesid Kreekas ja Kreeka kolooniates linnriigid e. Polised, mis hõlmasid ka linnaümbruse maad ja mille elanikkonna moodustas üks kogukond. Võim kuulus kodanikele. Kodanikud moodustasid ka polise sõjaväe. Kujunes orjanduslik ühiskond, kus elanikud jagunesid kahte õiguslikult eristuvasse klassi-vabadeks ja

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kaksteist olümplast - taevalik perekond

.................................................................................lk 4 Hera (Juno) ..................................................................................lk 5 Poseidon (Neptunus) .......................................................................lk 6 Hades (Pluto) ..................................................................................lk 7 Pallas Athena (Minerva).................................................................lk 8 Phoibos Apollon ..............................................................................lk 9 Artemis (Diana) ...............................................................................lk 10 Aphrodite (Venus) ...........................................................................lk 11 Hermes (Mercurius) ........................................................................lk 12 Ares (Mars) ....................................................................................lk 13

Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. Tume ajajärk(Homerose ajajärk) Kreeka langenud tsivilisatsioonieelsele 1100-800 a eKr tasemele. Rändamine Väike-Aasia läänerannikule. Relvade valmistamine rauast.

Ajalugu
358 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vana-Kreeka, Arhailise ja klassikalise kreeka ühiskond KT

6.Nimeta Kreeka eeposed ja nende autor. 7.Nimeta kreeklaste tähtsamad jumalad ja jumalannad. (8) Anna nende kohta lühike iseloomustus (kirjeldus). 8.Nimeta Kreeka tähtsamad linnriigid. 9.Kuidas valitseti poliseid? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17.Kes olid: Solon, Homeros, Peisistratos, Perikles, Aischylos, Sophokles, Thales, Demokritos, Pythagoras, Herodotos, Aleksander Suur, Sokrates, Platon, Aristoteles, Archimedes, Epikuros, Eukleides. 18.Mille järgi on olümpiamängud saanud oma nime? 19.Kellel oli võimalik olümpiamängudel osaleda? 20.Dateeri sündmused

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana-Kreeka

kui lõppes spartalaste täieliku võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. 4.Sparta ülemvõim 404-371 a eKr Sparta sõlmis liidu Pärsiaga ja võimutses kogu Kreekas. Teistes linnades see tekitas vastuolu, mis aitas Ateenal oma jõu taastada. Purustati Sparta armee ja tema ülemvõim lõppes. 5.Makedoonia tõus 359-338 a eKr Makedoonia ülikud võtsid omaks kreeka keele ja kombed, ning hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse. Osad kreeklased oli Philippose poolel ning Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. Polis Tüüpiline riigivorm, mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga. Polis oli enamasti üsna väike kogukond. Ühiskonna struktuur Kõik linnriigi kodanikud osalesid riigi valitsemisel ja moodustasid ka sõjaväe, neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi. Oli ka nõukogu, mis omas suuremat rolli, kui rahvakoosolek,

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Vana-Kreeka referaat

olid alati mehed. Mõnikord olid maskid kahepoolsed : ühelt poolt rahuliku ja teiselt poolt vihase ilmega. Sellest ajast on pärit tänapäevani teatri sümboolikana kasutatav nuttev ja naerev mask. Kreeka jumalad sarnanesid inimestega nii välimuselt kui iseloomult, neid kujutati ühe suure perekonnana. Tähtsamate jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril. Jumalaid oli väga palju, nende täpne arv ei ole teada. Kreeka peajumal oli taeva-, tormi- ja äikesejumal Zeus. Tal oli lugematu hulk lapsi nii jumalannade kui surelike naistega. Zeusi abikaasa oli tema õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Hera. Zeusi teine õde Demeter oli musta mulla, selle sigivuse ja võrsuva vilja jumalanna. Zeusil oli kaks venda – merejumal Poseidon ning allmaailma ja surnute valitseja Hades. Zeusi õde oli ka kodukoldejumalanna Hestia. Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal

Kreeka kultuur
10 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

12 olümplast

rippuma taevast ning sest haarates kõik, jumalad nii kui jumalannad, kiskuma hakake! Kuid maha iial ei tõmba te taevast ...Zeusi...Kui aga soov oleks endal mul proovida naljaks, ma võiksin teid üles kiskuda kõiki ja maad, mered kõik üheskoos veel. Ümber Olümpose tipu ma köidaksin otsa sel ketil ning keset õhku rippuma jääks nii terve see maailm. "Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. "Iliases" veab Poseidon teda ninapidi ja sedasama teeb Hera. Mõnikord kõneldakse, et ka salapärane jõud, saatus on temast tugevam. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et oma truudusetust naise eest varjata. Põhjust, miks kõige majesteetlikuma jumala niisuguseid tempe kirjeldatakse, näevad õpetlased selles,et lugulaulude ja müütide Zeus on paljude jumalate kokkuliitmise tulemus. Kui tema kummardamine levis kuskile

Kirjandus
10 allalaadimist
thumbnail
9
docx

11. klassi ajalookursuse konspekt kordamiseks.

a. Minoiline tsivilisatsioon b. Mükeene tsivilisatsioon 2. Tume ajajärk u 1100-800 eKr 3. Arhailine periood u 800-500 eKr 4. Klassikaline periood u 500-338 eKr 5. Hellenismiperiood u 338-30 eKr ● Saare asend Egeuse mere ja Lähis-Ida tsivilisatsioonide vahel soodustas kultuurikontakte ja võõrmõjude ühendamist ühtseks kultuuriks ● Kuningas Minos ● Lineaarkiri A (tänapäeval arusaamatu) ja lineaarkiri B ● 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta ● Loss = suur majapidamiskeskus ● Vulkaanipurse u 1600 eKr hävitas Kreeta saare ● Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega (viinamarjad, oliivid) ● Vaeste põllumeeste ja karjuste võla tagatiseks maatükk ○ Muutusid rentnikeks ● Linnades ülekaalus käsitöölised (hinnati põlluharijatest madalamale) ● Ülemkihi moodustasid aristokraadid ○ Ka riigimehed ja vaimulikud pärit aristokraatide seast

11.klassi ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tsivilisatsiooni teke, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

saj eKr oli kreeka kultuuri õitseaeg 5) Hellenismi periood: 338-30 eKr / Kreeka alad olid suurriigi koosseisus, aga Kreeka oli ise eeskujuks / kultuuride segunemine / võõrvõimud: Makedoonia, Rooma Sõjalised konfliktid: Kreeka-Pärsia sõda ­ 5.saj eKr (499-479 eKr) / sõjategevus toimus Vana.Kreekas, Makedoonias, Väike-Aasias / 490 eKr Maratoni lahing (ateenalased lõid pärslaste sissetungi tagasi) / 480 eKr toimus pärslaste suur sissetung Kreekasse kuningas Xerxsese juhtimisel, kuid kreeklased purustasid Pärsia laevastiku Salamise lahingus / Kreeklaste võit, Makedoonia iseseisvus / pärast seda Pärsia riik kreeklasi enam sõjaliselt ei ohustanud Peloponnesose sõda ­ 5.saj eKr (431-404 eKr) / Ateena ja Sparta vahel / Spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga, hankisid sealt raha, ehitasid endalegi võitlusvõimelise laevastiku. Ateena piirati sisse nii maalt kui merelt ja pidi alla andma. Linna ja selle sadamate kaitsemüürid lõhuti, Mereliit saadeti laiali

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vana-Kreeka kultuur

2. Eeposed · ,,Ilias" ­jutustab Trooja sõja 10. Aastast, algab Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Trooja kangelase Hektori tapmisega. See on eelkõige lugu Achilleuse raevust ja selle karmidest tagajärgedest · ,,Odüsseia"- peakangelane Odysseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest jõugu omavolitsejaid ja tema naist kosida püüdvaid noormehi. Jumalanna Athena abiga tapab ta nad halastamatult. · Kreeklased pidasid autoriks pimedat laulikut Homerost 3. Filosoofia Sokrates ­ V sajandi II pool eKr, ei kirjutanud ühtegi teost, vestles moraaliküsimustest huvitatud aristokraatlike noortega. Tema arvates olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut. Hüve on see, mis on olemuselt hea, voorus on see, mis aitab hüveni jõuda. Teadmine voorusest on ülim voorus ise: see muudab voorusliku voorusliku käitumise

Ajalugu
93 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun