tulekahjude kustutamisel, kui nad töötavad suitsuga täidetud aladel. Termograafia Infrapuna-termograafia on kontaktita ja uuritavat objekti mitte kahjustav testimeetod, et näidata ja salvestada temperatuurimuutusi ja temperatuure üle terve objekti pinna. Seda kasutatakse igal pool, kus temperatuuri teadmine võib anda vajalike teadmisi süsteemist, objektist või protsessist. Kasutatakse palju tingimuste hindamiseks, kvaliteedi tõestamiseks, kohtulikul uurimisel elektrilistel ja mehaanilistel süsteemidel. Soojendamine Infrapunakiirgust kasutatakse infrapuna saunades, et inimesi soojendada ja lennukites, et eemaldada jää tiibadelt. Samuti kogub populaarsust asfaldi soojendamine infrapunakiirgusega enne ehitus- või parandustöid. Infrapunakiirgust saab kasutada söögi tegemisel, sest see soojendab ainult sööki ja mitte ümbritsevat õhku, juhul kui õhus pole osakesi. Kommunikatsioon
Odavaim infrapuna- öönägemisseade on väike M/V-turvakaamera, millel on IR-LED küljes (al. 400kr). Infrapuna-termograafia on kontaktita ja uurivat objekti mitte kahjustav testimeetod,et näidata ja salvestada temperatuurimuutusi ja temperatuure üle terve objekti pinna.Seda kasutatakse igal pool,kus temperatuuri teadmine võib anda vajalikke teadmisi süsteemist,objektist või protsessist.Kasutatakse palju tingimuste hindamiseks,kvaliteedi tõestamiseks,kohtulikul uurimisel elekrtilistel ja mehaanilistel süsteemidel. Infrapunakiirgust kasutatakse infrapuna saunades,et inimesi soojendada ja lennukites,et eemaldada jää tiibadelt.Samuti kogub populaarsust asfaldi soojendamine infrapunakiirgusega enne ehitus-või parandustöid. Infrapunakiirgust saab kasutada söögi tegemisel,sest see soojendab ainult sööki ja mitte ümbritsevat õhku,juhul kui õhus pole osakesi. Kasutamist leitakse ka mobiiltelefonides ja personaalarvutites omavaheliseks
Artikkel 10. Igal inimesel on tema õiguste ja kohustuste määratlemiseks ja temale esitatud kriminaalsüüdistuste põhjendatuse kindlakstegemiseks täieliku võrdsuse alusel õigus sellele, et tema asi vaadataks avalikult ja kõiki õigluse nõudeid järgides läbi sõltumatu ja erapooletu kohtu poolt. Artikkel 11. 1. Igal kuriteos süüdistataval inimesel on õigus sellele, et teda loetakse süütuks kuni tema süülisuse kindlakstegemiseni seaduslikus korras avalikul kohtulikul arutamisel, kus talle on tagatud kõik võimalused kaitseks. 2. Kedagi ei või süüdi mõista kuriteos mõne teo või tegevusetuse eest, mis nende kordasaatmise ajal ei olnud kuriteod rahvusliku seaduse või rahvusvahelise õiguse järgi. Samuti ei või määrata raskemat karistust, kui see, mida oleks võinud kohaldada kuriteo kordasaatmise ajal. Artikkel 12. Kellegi isiklikku ja perekonnaellu ei või meelevaldselt vahele segada, kellegi korteripuutumatust,
mendiks täitemenetluses. Dualistlik iseloom Kohtuliku kompromissi oluliseks tunnuseks on tema kehetine olemus. Nimelt koosneb üks ja sama kohtulik kompromiss protsessuaalsest ja materiaalõiguslikust küljest. Kohtulik kompromiss on eraõiguslik leping ja samal ajal kohtumenetlus lõpetava toimega protsessuaalne toiming ehk temas sisaldub kaks külge: kokkuleppimine ja õigusvaidluselõpetamine. Kuna kohtulikul kompromissil peab olema kaks nimetatud tagajärge, peavad selle puhul olema täidetud järgmised eeltingimused: · sõlmitud peab olema kompromissleping (vajalik materiaalõigusliku külje jaoks) · õiguslikud eeldused (nt kohtuasja ajamise volitus jne) 1. Protsessuaalne külg (menetlusõiguslik) Protsessuaalse külje moodustab kohtuliku kokkuleppe kohtuvaidlust lõpetav toime (ehk kompromiss lepingu sõlmimine). Kompromiss peab vastama vorminõuetele st
Loos, võitlus, veenev sõna on samaviisi jumalate tahte ,,tõestusvahendid". Võitlus on üks kohtumenetluse vorm, niisamtu nagu ennustamine või asja arutus kohtuniku ees. Et aga lõppude lõpuks igale otsusele antakse püha tähendus, võib omakorda võitlustki mõista ennustamisena (Johan, Huizinga 2004:103- 104). Sõda võib olla ka kahevõitlus, kus lahingut asendav kahevõitlus on vaevalt eristatav õigustüli lahendavast kohtulikust kahevõitlusest. On teada, milline tähtis koht oli kohtulikul kahevõitlusel keskaja seadustes ja tavades. Tüliküsimus, kas teda tuleb koos Brunneri ja teistega mõista jumalakohtuna või koos Schröderi ja teistega tõestusvahendina muude hulgas, kaotab palju oma tähtsusest, kui vaadelda võitlust tema olemuslikul kujul, s.t. sakraalse agoonina, mis säärasena niihästi tõestab õigust kui näitab jumalate heatahtlikkust. Kuigi kohtulikku kahevõitlust peeti tihtilugu kuni kibeda lõpuni, kaldub ta algusest peale oma
Vältava süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega vältava teo lõppemisest. (5) Kuriteo aegumine katkeb kriminaalmenetluses järgmiste menetlustoimingute tegemisega: 1) kahtlustatavale või süüdistatavale tõkendi kohaldamisega või tema vara või rahapesu objektiks oleva vara arestimisega; 2) süüdistatava kohtu alla andmisega; 3) kohtuliku arutamise edasilükkamisega süüdistatava ilmumata jäämise korral; 4) kohtulikul arutamisel süüdistatava ülekuulamisega; 5) kohtulikul arutamisel ekspertiisi või täiendavate tõendite kogumise määramisega. (6) Kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest. Isikut ei tohi kuriteo toimepanemises siiski süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg. (7) Süüteo aegumine peatub:
§ 691. ÜTLUSTE DEPONEERIMINE (1) Prokuratuur, kahtlustatav või kaitsja võib taotleda, et eeluurimiskohtuniku juures kuulataks üle isik, kes on kriminaalmenetluses tunnistajaks, kui kriminaalmenetluse esemeks on tahtlik kuritegu, mille eest on karistusena ette nähtud vähemalt kuni kolm aastat vangistust. (2) Kohus rahuldab taotluse, kui esinevad asjaolud, mis võimaldavad järeldada, et tunnistaja hilisem ülekuulamine kriminaalasja kohtulikul arutamisel võib osutuda võimatuks või teda võidakse mõjutada valeütlusi andma. Taotluse rahuldamata jätmise vormistab kohus põhistatud määrusega, mis on vaidlustatav määruskaebuse korras. (3) Kohus lahendab taotluse ütluste deponeerimiseks viie päeva jooksul taotluse saamisest ning taotluse rahuldamisel määrab esimesel võimalusel ülekuulamise aja, mille teeb viivitamata teatavaks prokuratuurile ja kaitsjale.
Vältava süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega vältava teo lõppemisest. (5) Kuriteo aegumine katkeb kriminaalmenetluses järgmiste menetlustoimingute tegemisega: 1) kahtlustatavale või süüdistatavale tõkendi kohaldamisega või tema vara või rahapesu objektiks oleva vara arestimisega; 2) süüdistatava kohtu alla andmisega; 3) kohtuliku arutamise edasilükkamisega süüdistatava ilmumata jäämise korral; 4) kohtulikul arutamisel süüdistatava ülekuulamisega; 5) kohtulikul arutamisel ekspertiisi või täiendavate tõendite kogumise määramisega. (6) Kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest. Isikut ei tohi kuriteo toimepanemises siiski süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg. (7) Süüteo aegumine peatub:
tuleb kohtus selgepiiriliselt eristada kohtu ülesandest lahendada kohtuasi ja et prokuröri loobumisel süüdistuses järgneb õigeksmõistva kohtuotsuse tegemine (v.a kui süüdistusest loobutakse põhjusel, et süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele, siis on süüdistusest loobumine kriminaalmenetluse lõpetamise aluseks). 9) Kohtuliku arutamise vahetus ja suulisuse põhimõte (§ 15) - *Maakohtu kohtulahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. *Ringkonnakohtu kohtulahend võib tugineda tõenditele, mida on kohtulikul arutlemisel ringkonnakohtus esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud ja mis on 1 apellatsioonimenetluses avaldatud
Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud avalikul tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. kohtulikul arutamisel, kus talle on tagatud kõik võimalused kaitseks. Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust Kedagi ei või süüdi mõista teo või tegevusetuse eest, mis selle tõendama. Artikkel 6. Õigus õiglasele kohtumenetlusele toimepanemise ajal kehtinud riigisisese või rahvusvahelise õiguse järgi ei
osa kohtuistungitest, teada asja arutava kohtu koosseisu, esitada protsessi astumiseks hageja või kostja poolel märgitakse kolmanda taandusi ja taotlusi, anda kohtule seletusi, esitada põhjendusi ja isiku nimi ja aadress ning kolmanda isiku protsessi kaasamise alus, kaalutlusi kõigi asja kohtulikul arutamisel tõusetunud küsimuste kohta, samuti, kas kolmanda isiku kaasamist taotletakse hageja või kostja esitada tõendeid, võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest, vaielda poolel. Avaldus tuleb esitada asja menetlevale kohtule kirjalikult. vastu teiste protsessiosaliste taotlustele, põhjendustele ja kaalutlustele, (2) Kohus teatab poolele teise poole taotlusest kolmanda isiku
2) ringkonnakohtutest; osa kohtuistungitest, teada asja arutava kohtu koosseisu, esitada 3) Riigikohtust. taandusi ja taotlusi, anda kohtule seletusi, esitada põhjendusi ja Erikohtute loomise mõnda liiki kohtuasjade jaoks sätestab seadus. kaalutlusi kõigi asja kohtulikul arutamisel tõusetunud küsimuste kohta, Erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud. esitada tõendeid, võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest, vaielda vastu teiste protsessiosaliste taotlustele, põhjendustele ja kaalutlustele, 3.6
Eluaegse vangistuse puhul 5-10 aastat, tavaliselt 3-5. 33. Millal kuritegu ja väärtegu aeguvad? Väärtegu on aegunud, kui toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Maksualane väärtegu sama asi 3 aastaga. Esimese astme kuritegu aegub 10 aastaga ja teise astme kuritegu 5 aastaga. 34. Nimetage aegumise tähtaega peatavad või katkestavad asjaolud. Katkeb, kui: · Kahtlustatava vara on arestimisel · Süüdistatav antakse kohtu alla · Kohtulikul arutamisel süüdistatava ülekuulamisel või edasilükkamisele mitte ilmumisel · Uue kuriteo toimepanemisel · Peatub nii kauaks, kui süüdlane kohtueelsest menetlusest või kohtust eemale hoiab 35. Milline on süütegude aegumise tähtaeg nende peatumisel või katkemisel? See jääb seisma ja pärast tegurite möödumist jätkub jälle ? 36. Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus?
Juhul kui toime pandi jätkuv kuritegu, arvestatakse aegumist selle viimase teo toimepanemisest, vältava kuriteo korral aga teo lõppemisest. Kuriteo aegumine katkeb selles kuriteoasjas järgmiste menetlustoimingute tegemisel: 1) kahtlutatavale või süüdistatavale tõkendi kohaldamisel või tema vara või rahapest objektiks olnud vara arestimisel; 2) süüdistatava kohtualla andmisel; 3) kohtuliku arutamise edasilükkamisel süüdistatava ilmumata jäämise korral; 4) kohtulikul arutamisel süüdistatava ülekuulamisel; 5) kohtulikul arutamisel ekspertiisi või täiendavate tõendite kogumise määramisel Siis algab aegumistähtaja kulgemine uuesti arvestatuna viimasest menetlustoimingust. Aegumine katkeb ka süüdlase poolt enne aegumistähtaja möödumist uue kuriteo toimepanemisel. a Kuriteo aegumine peatub ajaks, mil isik kohtueelsest menetlusest või kohtust kõrvale hoiab. Seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo toimepanemisel noorema kui
otsuse resolutsioonis ka tüüptingimuste kasutajat või määrata ise otsuse täiendava avaldamise viisi. 19.Kohtu õigus kontrollida tüüptingimusi Kohtu pädevuses on uurida oma algatusel seda,kas klausel on ebaõiglane.Nimetatud õigus kujutab endast meedet,mille abil saavutatakse püsitada eesmärk ja takistatakse seda,et üksitarbija oleks seatud ebaõiglaste lepingutingimustega ning aidatakse kaasa eesmärkide saavutamisele,kuna sellisel kohtulikul uurimisel võib olla hoiatav mõju ja see võib aidata saavutada seda,et tarbijate ja müüa või teenusteosutaja vahel sõlmitud lepingutes ei kasutata enam ebaõiglasi lepingutingimusi. Samuti on kohtu pädevust omal algatusel lepingutingimuste ebaõiglast laadi uurida on peetud vajalikuks kehtestada selleks,et tagada tarbijatele tõhus kaitse,eelkõige arvestades vaieldamatut ohtu,et tarbija ei ole teadlik oma õigustest või et tal on keeruline neid teostada.
Samuti otsustas Komisjon, et puudub vajadus käsitleda kaebust artikli 5 lõikest 4 lähtudes. Konventsiooni artikli 5 lõikest 1 lähtudes pakkus menetlus nõuandva kolleegiumi ees ... olulise tagatise meelevaldsuse vastu. Sellel kolleegiumil, kuhu kuulusid kogenud kohtunikud ..., oli võimalus täies ulatuses läbi vaadata tõendid ohu kohta, mida kaebaja kujutas riigi julgeolekule. Ehkki kolleegiumi aruannet ei avalikustatud, viitas valitsus, et asja kohtulikul arutelul nõustus kolleegium Home Secretary'ga, et Chahal tuleks julgeolekukaalutlustel välja saata. Kohtu arvates pakkus see menetlus piisava tagatise vähemalt prima facie tõendite olemasolust, uskumaks, et Chahali vabaduses viibimine ohustaks riigi julgeolekut, ja seega ei toiminud täidesaatev võim meelevaldselt, kui jätkas tema kinnipidamist. Järelikult ei ole rikutud artikli 5 lõiget 1.
- kaalutlusõiguse eesmärki; - proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise jms õiguse üldpõhimõtteid. RKHKo 18.02.2002, nr 3-3-1-8-02, p 6: „Planeerimisotsustused kui diskretsiooniotsustused on oma spetsiifilise olemuse tõttu vaid piiratud ulatuses kohtulikult kontrollitavad. Riigikohtu varasema praktika kohaselt […] puudub kohtul pädevus planeerimisotsustuste otstarbekuse kontrollimiseks. Isikud, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on oma õiguste kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma eelkõige õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist. Kohtulikult kontrollitav on ka planeerimisdiskretsiooni teostamisele (planeeringu kehtestamisele) eelneva menetluse õiguspärasus.” RKHKo 14.10.2003, nr 3-3-1-54-03, p 38: „Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse
Kui seda protokolli ei ole kantud, siis seda ei ole toimunudki. Kohus peab läbi vaatama määruskaebuse ja tühistama ja kutsub tagasi kompromissi sõlmimiseks. 276. Hageja esitas kohtuvaidluse käigus kolm uut varasemas menetluses käsitlemata väidet. Kostja palus kohtul jätta uued, kuigi asjas olulised ja tähtsust omavad asjaolud tähelepanuta, kuna hageja soovib oma käitumisega protsessi venitada. Mida kohus teeb? § 331 ei pea arvesatma. § 402 lg 2 kohtuvaidlused peaksid põhinema kohtulikul uurimisel põhineval asjaolul. Kohus üldiselt kohtuniku vaidluse juures sisulise vaidluse juurde tagasi ei tule. Kohus rahuldab vastuväite ja jätab uued asjaolud tähelepanuta. 278. Kostja ei vastanud hagile. Kohus tegi hageja kasuks tagaseljaotsuse. Kostja esitas kaja ja kohus taastas menetluse. Kohus määras eelistungi, hageja ei ilmunud istungile. Kohus tegi tagaseljaotsuse - jättis hagi rahuldamata. Hageja esitas menetluse taastamise avalduse. Kohus taastas menetluse
Kui aegumine peatub, siis aegumistähtajad pikenevad 5 aasta võrra. Süüteod inimsuse vastu, sõjasüüteod ja eluaegse vangistuse kohaldanud kohtuotsuse täitmine ei aegu kunagi. 8. Nimetage aegumise tähtaega peatavad või katkestavad asjaolud. Kuritegu aegub, kui: 1) kohaldatakse tõkend kahtlustatavale või süüdistatavale või arestitakse tema vara; 2) süüdistatav antakse kohtu alla; 3) süüdistatav ei ilmu kohtuliku arutamise edasilükkamisele; 4) süüdistatav kuulatakse üle kohtulikul arutamisel; 5) kohtulikul arutamisel määratakse ekspertiis või täiendav tõendite kogumine. Kuriteo aegumine peatud ajaks, mil isik kohtust või kohtueelsest menetlusest kõrvale hoiab. Alaealise vastu toime pandud seksuaalkuriteo aegumine peatub kuni kannatanu 18-aastaseks saamiseni. Väärteo aegumine peatub ajaks, mil selle toime pannud isik ennast kohtuvälise menetleja või kohtu eest varjab või selle teo kohta alustati kriminaalmenetlus.
Artikkel 10 Igal inimesel on tema õiguste ja kohustuste ja temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus täieliku võrdsuse alusel ausale ja avalikule asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus kohtus. 27 Artikkel 11 Igal süüteos süüdistataval inimesel on õigus sellele, et teda peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõestatud avalikul kohtulikul arutamisel, kus talle on tagatud kõik võimalused kaitseks. Kedagi ei või tunnistada süüdi süüteos teos või tegevusetuses, mis selle toimepanemise ajal kehtinud siseriikliku või rahvusvahelise õiguse järgi ei olnud süütegu. Samuti ei või kohaldada raskemat karistust kui süüteo toimepanemise ajal ettenähtu. Artikkel 12 Meelevaldselt ei tohi sekkuda kellegi era- ja perekonnaellu, korteripuutumatusse või kirjavahetusse ega teotada kellegi au ja head nime
Artikkel 9 Kedagi ei või meelevaldselt vahistada, kinni pidada või pagendada. Artikkel 10 Igal inimesel on tema õiguste ja kohustuste ja temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus täieliku võrdsuse alusel ausale ja avalikule asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus kohtus. Artikkel 11 Igal süüteos süüdistataval inimesel on õigus sellele, et teda peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõestatud avalikul kohtulikul arutamisel, kus talle on tagatud kõik võimalused kaitseks. Artikkel 12 Meelevaldselt ei tohi sekkuda kellegi era- ja pere-konnaellu, korteripuutumatusse või kirjavahetusse ega teotada kellegi au ja head nime. Igaühel on õigus seaduse kaitsele sellise sekkumise või teotamise korral. Artikkel 13 Igal inimesel on õigus riigi piires vabalt liikuda ja oma elukohta valida. Igal inimesel on õigus lahkuda ükskõik milliselt maalt, kaasa arvatud kodumaa, ja kodumaale tagasi pöörduda.
isikute hulgas on kõrge. Samuti peavad vahistatud igapäevaselt taluma privaatsuse rikkumisi, kui neid läbi otsitakse ning otsest ohtu teistelt vahistatutelt ning kinnipeetavatelt.52 1.3 Eelvangistus ja süütuse presumptsioon ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 11 sätestab, et igal kuriteos süüdistataval inimesel on õigus sellele, et teda loetakse süütuks kuni tema süülisuse kindlakstegemiseni seaduslikus korras avalikul kohtulikul arutamisel, kus talle on tagatud kõik võimalused kaitseks. EIÕK artikkel 6 lõkest 2 aga tuleneb, et igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud. Süütuse presumptsiooni Eesti õiguses 49 Murdoch, J., The treatment of prisoners: European standards. Strasbourg: Council of Europe Publishing 2006, lk 175. 50 Sama. 51 Stubbs, J. Re-examining Bail and Remand for Young People in NSW
Riigikogule. Õiguskantsleril on selle ametiisiku suhtes distsiplinaarasja alustamise, kes takistab õiguskantsleri või tema nõuniku tegevust. Kui õiguskantsler peab vajalikuks, siis tal on õigus esineda avalikkusele oma ettepanekutega. 74 Ombudsmani funktsiooni tegevus on eelkõige seotud riigiasutustega (mitte nt KOV). 4. Halduskohus Kohtulikul kontrollil erisused: kohtulikku kontrolli teostavad kompetentsed, sõltumatud ja professionaalsed kohtunikud, kes on saanud juriidilise ettevalmistuse kohus ei kontrolli kunagi enda initsiatiivil. Et käivituks kohtuliku kontrolli mehhanism, selleks on vaja esitada protest või kaebus (taotlus). Siin kehtib põhimõte - ei ole kaebust, ei ole ka kohut. Erand on
algatatud kohtuasja lahendamine võrdub poliitilise probleemi lahendamisega, siis võib ta keelduda seda menetlusse võtmast, viidates üksnes õiguslike probleemide lahendmise kohustusele. Samas teatud juhtudel, milleks on poliitilise asja eriline ühiskondlik kõlapind nt abordiprobleem, diskriminatsiooni tõkestamine, samuti ka Watergate-tüüpi kaasused, võib kohus tunnistada selle just expressis verbis poliitiliseks asjaks, mida tuleb sellisel juhul kohtulikul teel lahendada, et õigus ja õiglus võidaksid. Sellist kohtu poolset suva, kord võtta poliitilise maiguga kaasusi lahendada, kord mitte on USA õiguskirjanduseski hinnatud kui juhtumeid, mil kohtul on mugav teha kaasuste seast endale meeldivaid valikuid (Calvi ja Coleman, 92). *** Uueks suunaks pärast Teist maailmasõda on olnud õigusrealistide mõtteviisi mõju 89
- ametlikult proklameeritud poliitika suhtes eriarvamuse avaldajate represseerimist (tagakiusamist veendumuste pärast), - etnilist puhastust ehk genotsiidi, - et õigusemõistmist teostavad riigipea või valitsuse poolt mitte seaduse alusel nimetatud korralised või erakorralised kohtud - et kohtueelsel või kohtulikul uurimisel rakendatakse piinamist ehk tortuuri; 3) kuivõrd ja mil viisil on antud riigis tagatud rahva osavõtt riigi funktsioonide korraldamisest ning kas võimud on reaalselt lahutatud, sealhulgas näiteks : a) valimisõiguse iseloom (kas kõik täiskasvanud kodanikud on teatud east valimisõiguslikud, sõltumata soost, rassist, rahvusest, varanduslikust seisust,
teostada ka valitsuse aktide eelkontrolli, anda konsultatsioone. Õiguskantsleri pädevusse kuulub samuti Riigikogule ettepaneku tegemine Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks. Õiguskantsleri ametkond koosneb kantseleist ja nõunikest. Õiguskantsleri ettepanekul nimetab Riigikogu ühe nõunikest tema asetäitjaks-nõunikuks. 4. Kohtukontroll Kohtulikul kontrollil on võrreldes teiste kontrolli vormidega rida erisusi. Need on: 1) kohtulikku kontrolli teostavad kompetentsed, sõltumatud ja professionaalsed kohtunikud, kes on saanud juriidilise ettevalmistuse (juriidilist ettevalmistust nõutakse ka õiguskantslerilt); 2) kohus ei kontrolli kunagi enda initsiatiivil. Et käivituks kohtuliku kontrolli mehhanism, selleks on vaja esitada protest või kaebus (taotlus). Siin kehtib põhimõte - ei ole kaebust, ei ole ka kohut.
teostada ka valitsuse aktide eelkontrolli, anda konsultatsioone. Õiguskantsleri pädevusse kuulub samuti Riigikogule ettepaneku tegemine Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks. Õiguskantsleri ametkond koosneb kantseleist ja nõunikest. Õiguskantsleri ettepanekul nimetab Riigikogu ühe nõunikest tema asetäitjaks-nõunikuks. 4. Kohtukontroll Kohtulikul kontrollil on võrreldes teiste kontrolli vormidega rida erisusi. Need on: 1) kohtulikku kontrolli teostavad kompetentsed, sõltumatud ja professionaalsed kohtunikud, kes on saanud juriidilise ettevalmistuse (juriidilist ettevalmistust nõutakse ka õiguskantslerilt); 2) kohus ei kontrolli kunagi enda initsiatiivil. Et käivituks kohtuliku kontrolli mehhanism, selleks on vaja esitada protest või kaebus (taotlus). Siin kehtib põhimõte - ei ole kaebust, ei ole ka kohut.
annaabi.ee 
