6.03.2012, kell 10.00 Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja, saal 202 Kohtunik Eha Poppova Kohtu koosseis: Eva Poppova, Linda Luhaäär, Liina Läll Prokurör Rita Siniväli Kaitsja Rein Kiviloo Kriminaalasi KarS § 114 p1,3 Süüdistatav Juri Danilisen. Kannatanu Ljudmilla Potsina. Kui kohtunik siseneb kohtusaali, siis rahvas tõuseb püsti. Istumiseks annab loa kohtunik. Kohtunik avab istungi sissejuhatavate sõnadega ning rääkis tunnistajatele nende kohustusest rääkida tõtt. Siis luges ta ette süüdistatava õigused ning pärast seda kannataja õigused. Edasi luges kohtunik ette kohtu koosseisu. Järgnevalt saadeti tunnistajad kohtusaalist välja. Kuna süüdistatav ja mõned tunnistajad ei osanud eesti keelt, siis oli kohtusaalis kohal ka tõlk. Algas prokuröri süüdistuskõne. Kõigepealt andis ta ülevaate juhtunust: 19. 21. juulil 2011 aastal tapeti Süsta 14-11 Sergei ja Andrei Potsin tahtlikult ja julmalt viisil. Edasi luges ta ette, mis täpse...
kolmas isik on õiguste ja kohustuste kandja. a. (inimese kohta). Füüsiline isik. b. (organisatsiooni kohta). Juriidiline isik. 8. Kes võib olla kriminaalmenetluses kaitsja? kaitsjaks võib olla advokaat või menetleja loal muu isik, kes vastab seaduses sätestatud haridusnõuetele. 9. Kellel võib olla kriminaalmenetluses kaitsja? Kui mitu kaitsjat võib ühel inimesel olla? Kõigil. Niipalju kui nad tahavad. 10.Mis juhtudel on kaitsja osavõtt kohtuistungist kohustuslik? Kaitsja osavõtt ringkonnakohtu istungist on kohustuslik 11.Mida saab pidada tõendiks kohtus? Nii füüsilist kui intelektuaalset töendidt miis on kohtupoolt määratud tõeseks 12.Mille poolest on eriline alaealise tunnistaja ülekuulamine? Menetleja võib alaealise tunnistaja ülekuulamise juurde kutsuda lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, pedagoogi või psühholoogi. Sama paragrahvi lõikes kaks on sätestatud, et kui menetlejal endal asjakohane
kaebust menetlusse, vaid tagastab selle põhjendatud määrusega. Halduskohtu volitused: Tühistamine; Kohustamine; Keelamine; Hüvitamine; Heastamine; Tuvastamine. Menetlusosalised: Kaebaja; Vastustaja; - Kolmas isik Menetlusosaliste üldised õigused: tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju; võtta osa kohtuistungist; teada asja arutava kohtu koosseisu; esitada taandusi ja taotlusi; anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tekkinud küsimuste kohta; esitada tõendeid ning võtta osa nende uurimisest; vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele; esitada küsimusi teistele menetlusosalistele, tunnistajatele ja ekspertidele; saada dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakiri. Tõendamine:
Teada õigust vaidlustada kinnipidamine (AskE). 8) Kaitse õiguse printsiip - Õigusabi põhimõtte kohaselt on igaühel õigus saada õigusabi ja olla esindatud õigusabistaja (juristi/advokaadi) poolt. Tõlgi abi kasutamine kuulub samuti kaitse õiguse printsiibi alla. 9) Õigus viibida asja arutamise juures - Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures tähendab, et üksikisikut kui õigussubjekti tuleb võtta tõsiselt. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures hõlmab ka õigust võtta kohtuistungist osa koos advokaadiga. 10) Keeld sundida ütluste andmisele enda ja oma lähedaste vastu - Norm keelab üheselt igasuguse, nii psüühilise kui ka füüsilise sunni tunnistuse andmiseks iseenda või oma lähedaste vastu. 11) Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip - Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses
piiri saada ilma loata, kas siis maismaal või mere kaudu. Inimestel oli pidev mässumeeleolu, kuna paljudel oli armsam teiselpool linnaväravaid. Vägivallale võis samuti kaasa õhutada alkohol, kuna kõik jõid seda ning kui see otsa sai, taheti kohe ka lisa saada. 3)Tarrou väidab, et `'igaüks meist kannab endas katku/ma kannatasin katku all juba ammu enne seda, kui ma selle linnaga kokku puutusin.'' Tarrou lugu ja teooria: mälestus isast ja kohtuistungist, kus Tarrou sai vapustuse: ,,sellest hetkest peale hakkasin ma õudusest värisedes kohtukorralduse, surmaotsuse langetamise ja täideviimise vastu huvi tundma, ja mu süda läks pahaks mõtte juures, et minu isa oli mitmelgi korral sellisest mõrvast osa võtnud, ja nimelt neil päevadel, kui ta väga vara üles tõusis. Üle kõige huvitas mind surmanuhtluse probleem. Mul oli punapäisele öökullile võlg tasuda.
Ent senini oli see ülekohus nende silmis osalt abstraktseks jäänud, sest nad ei olnud lapse agooniaga kunagi nii kaua silm silma vastu seisnud." Tarrou: ,,Ah, oleks see ometi maavärisemine olnud! Üks kõva raputamine ja asi tahe...loetakse üle surnud, ellujäänud ja kõik on möödas. Aga see neetud haigus! Isegi inimesed, kes haiged ei ole, kannavad seda südames." ,,Peale joodikute ei naera keegi, need aga naeravad liiga palju." Tarrou lugu ja teooria: mälestus isast ja kohtuistungist, kus Tarrou sai vapustuse: ,,sellest hetkest peale hakkasin ma õudusest värisedes kohtukorralduse, surmaotsuse langetamise ja täideviimise vastu huvi tundma, ja mu süda läks pahaks mõtte juures, et minu isa oli mitmelgi korral sellisest mõrvast osa võtnud, ja nimelt neil päevadel, kui ta väga vara üles tõusis. [--] Üle kõige huvitas mind surmanuhtluse probleem. Mul oli punapäisele öökullile võlg tasuda. Ma lihtsalt ei tahtnud olla katkukandja mulle
riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja korras. Tõlgi abi kasutamine kuulub samuti kaitse õiguse printsiibi alla. Õigus viibida asja arutamise juures PS § 24 lõikes 2 sätestatud õigus olla oma kohtuasja arutamise juures on õigusriikliku kohtupidamise oluline garantii. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures tähendab, et üksikisikut kui õigussubjekti tuleb võtta tõsiselt. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures hõlmab ka õigust võtta kohtuistungist osa koos advokaadiga. KHMS § 31 lõige 1 sätestab, et menetlusosaline võib halduskohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. Esindusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid, arvestades halduskohtumenetluse seadustikuga sätestatud erisusi. Keeld sundida ütluste andmisele enda ja oma lähedaste vastu PS § 22 lõike 3 kohaselt, ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu.
korras Tõlgi abi kasutamine kuulub samuti kaitse õiguse printsiibi alla 9. Õigus viibida asja arutamise juures Põhiseaduse § 24 lõikes 2 sätestatud õigus olla oma kohtuasja arutamise juures on õigusriikliku kohtupidamise oluline garantii. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures tähendab, et üksikisikut kui õigussubjekti tuleb võtta tõsiselt. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures hõlmab ka õigust võtta kohtuistungist osa koos advokaadiga. HKMS § 14 lg 5 sätestab, et protsessiosaline võib halduskohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. Esindusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid, arvestades halduskohtumenetluse seadustikuga sätestatud erisusi. 10. Keeld sundida ütluste andmisele enda ja oma lähedaste vastu Põhiseaduse § 22 lõike 3 kohaselt, ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedase vastu.
(3) Kassatsiooni esitamise õigus on: 1) prokuratuuril; 2) advokaadist kaitsjal; 3) teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. (4) Kassaator on kassatsiooni esitanud või seda Riigikohtu istungil toetav prokurör ja advokaat. (5) Kassatsioonimenetluse pool on kassaator ja prokuratuur. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kassatsiooni esitamise õigusega muu isik on kassatsioonimenetluse pool, kui Riigikohus on pidanud vajalikuks tema osavõttu kohtuistungist. Kui kassatsiooni esitab muu isik, on kassatsioonimenetluse pooleks ka selle süüdistatava kaitsja, keda kassatsioon puudutab. §345 sätestab kassatsiooni tähtajad: (1) Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist võib ringkonnakohtule teatada ka faksi teel.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 1. 09. 2002] 7 Page 8 of 24 apellatsioonkaebusele teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa Menetluslikult on võimalik eristada: võtta. 1) kohtuasjas terviklahendi saavutamisele suunatud kohtuistungit; (2) Kui kohus kirjalikus menetluses leiab, et asja tuleb lahendada 2) sellist kohtuistungist, mille raames lahendatakse kas: kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi. Kui protsessiosaline on
1. 09. 2002] Kooskõlas EIÕK art 6 lg l teise lausega võib kõnealust sätet käsitada ka: Menetluslikult on võimalik eristada: menetlusosaliste subjektiivse õigusena avalikule kohtumenetlusele, 1) kohtuasjas terviklahendi saavutamisele suunatud kohtuistungit; aga ka mis tahes teise kohtumenetluse subjektiks mitteoleva isiku põhiõigusena 2) sellist kohtuistungist, mille raames lahendatakse kas: viibida kohtuistungil kohtusaali mahutavuse piires ja talletada - menetluslikku üksikküsimust (nt erikaebust) või selle käiku viisil, millega ei häirita kohtupidamist. - korraldusliku iseloomuga küsimust (nt kohtu alla andmine).
Asi antakse antud piirkonna kohtusse. 28 27.11. (L) Kohtuliku arutamise üldtingimused Kohtuistungit juhib kohtunik ehk kohtu eesistuja. Kohus peab uurima järgmisi tõendeid: 1) üle kuulama tunnistajaid, kannatanuid, kohtualuseid 2) ära kuulama ekspertide arvamused 3) vaatlema asitõendeid 4) avaldama protokollid Kohtualuse osavõtt kohtuistungist on kohustuslik. Ilma kohtualuseta tohib istungit pidada, kui teada, et kohtualune hoiab sihilikult kohtuistungist kõrvale või ei ole riigi piires. Muidu tuleb edasi lükata kohtuistung. Võimalused teha midagi, kui kohtualune ei tule kohtuistungile: 1) kohaldada tema suhtes sundtoomist 2) määrata aresti 3) muuta tõkendit Prokuröri osavõtt on kohustuslik. Kui ei saabu, tuleb edasi lükata. Kaitsja osavõtt kohustuslik
Kohtukordnik vastutab korra eest. Õigus kohtusaali sisenevad isikud läbiotsida. Käskjalg kirjatuvi, viib isiklikult posti kohale. Kohtuliku arutamise üldtingimused Kohtuistungit juhib kohtunik ehk kohtu eesistuja. Kohus peab uurima järgmisi tõendeid: 1) üle kuulama tunnistajaid, kannatanuid, kohtualuseid 2) ära kuulama ekspertide arvamused 3) vaatlema asitõendeid 4) avaldama protokollid Kohtualuse osavõtt kohtuistungist on kohustuslik. Ilma kohtualuseta tohib istungit pidada, kui teada, et kohtualune hoiab sihilikult kohtuistungist kõrvale või ei ole riigi piires. Muidu tuleb edasi lükata kohtuistung. Võimalused teha midagi, kui kohtualune ei tule kohtuistungile: 1) kohaldada tema suhtes sundtoomist 2) määrata aresti 3) muuta tõkendit Prokuröri osavõtt on kohustuslik. Kui ei saabu, tuleb edasi lükata. Kaitsja osavõtt kohustuslik
korras. Tõlgi abi kasutamine kuulub samuti kaitse õiguse printsiibi alla. Õigus viibida asja arutamise juures PS § 24 lg 2 Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures on õigusriikliku kohtupidamise oluline garantii. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures tähendab, et üksikisikut kui õigussubjekti tuleb võtta tõsiselt. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures hõlmab ka õigust võtta kohtuistungist osa koos advokaadiga. Keeld sundida ütluste andmisele enda ja oma lähedaste vastu PS § 22 lg 3 Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedase vastu. Norm keelab üheselt igasuguse, nii psüühilise kui ka füüsilise sunni tunnistuse andmiseks iseenda või oma lähedase vastu. Vahetut sundi ei ole lubatud kohaldada ütluse, arvamuse või seletuse saamiseks
päeva jooksul otsusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest. *Üldkoosoleku otsust, mille kinnitamine on antud kohtu pädevusse, ei saa vaidlustada. Võlausaldaja võib selle otsuse kohta esitada vastuväited haldurile, kes peab need esitama kohtule koos kinnitamiseks esitatava üldkoosoleku otsusega *Kohus vaatab võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude läbi 10 päeva jooksul selle esitamisest arvates. Kohtuistungist teatab kohus haldurile, nõude esitanud isikule ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikule, kusjuures kutse kättetoimetamise ja istungi vahele peab jääma vähemalt viis päeva. Nende isikute puudumine ei takista nõude läbivaatamist. *Pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees. Kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. 12
(3) Kassatsiooni esitamise õigus on: 1) prokuratuuril; 2) advokaadist kaitsjal; 3) teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. (4) Kassaator on kassatsiooni esitanud või seda Riigikohtu istungil toetav prokurör ja advokaat. (5) Kassatsioonimenetluse pool on kassaator ja prokuratuur. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kassatsiooni esitamise õigusega muu isik on kassatsioonimenetluse pool, kui Riigikohus on pidanud vajalikuks tema osavõttu kohtuistungist. Kui kassatsiooni esitab muu isik, on kassatsioonimenetluse pooleks ka selle süüdistatava kaitsja, keda kassatsioon puudutab. §345 sätestab kassatsiooni tähtajad: (1) Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist võib ringkonnakohtule teatada ka faksi teel.
(3) Kassatsiooni esitamise õigus on: 1) prokuratuuril; 2) advokaadist kaitsjal; 3) teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. (4) Kassaator on kassatsiooni esitanud või seda Riigikohtu istungil toetav prokurör ja advokaat. (5) Kassatsioonimenetluse pool on kassaator ja prokuratuur. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kassatsiooni esitamise õigusega muu isik on kassatsioonimenetluse pool, kui Riigikohus on pidanud vajalikuks tema osavõttu kohtuistungist. Kui kassatsiooni esitab muu isik, on kassatsioonimenetluse pooleks ka selle süüdistatava kaitsja, keda kassatsioon puudutab. §345 sätestab kassatsiooni tähtajad: (1) Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist võib ringkonnakohtule teatada ka faksi teel.
apellatsioonkaebuse menetlemist. Menetluse taastamist on kostjal õigus nõuda üks kord. TsMS 419 sätestab, et kui pool taastatud menetluses kohtuistungile ei ilmu ja tema suhtes tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust kaja esitada. Sellisel juhul on kostjal TsMS § 420 lg 2 alusel esitada apellatsioonkaebus, kuid ta võib kaebuses tugineda üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele. Rääkides poolte kohustusest osa võtta kohtuistungist esimese astme kohtus, peab märkima kõigepealt seda, et üldjuhul ei ole pooltel kohtuistungile ilmumise kohustust. Kohtuistungist osavõtmine on menetlusosalise õigus. Kohtuistungile ilmumise (kohtuistungist osavõtmise) kohustus on poolel, keda kohus on TsMS § 346 lõike 1 alusel kohustanud isiklikult kohtuistungile ilmuma. Muudel juhtudel peab pool kohtuistungile ilmuma üksnes siis, kui ta ei ole olnud nõus kirjaliku menetlusega või asja arutamisega kohtuistungil ilma tema osavõtuta
protsessiõigused. Kohus küsis, kas võib menetlusega jätkata. Advokaat Noor palus selgitada endale protsessiosalise õigusi, kuna ta on alles algaja advokaat ja kohus oli neid selgitanud H-le pooli tuleb menetluses kohelda võrdselt. Mida teeb kohus? Selgitab ka advokaadile tema õigusi, kuid § 347 lg 5 esindajale, kes pole advokaat, peab selgitama, advokaadile ei pea. 4. Maakohus leidis, et A vaimne seisund ei võimalda tal endal kohtuistungist osa võtta ja määras vaadata A-le eeskostja määramise avaldus läbi ilma A-d kohtuistungile kutsumata. Määruses märkis kohus, et A õiguseid kaitseb avaldaja, kes taotleb eeskostja määramist, kuna avaldaja ei toimi enda, vaid A huvides. Kas kohus tegi õigesti? Ei. § 524, kutsumata jätmine oli vale, va juhul kui käis enne isikuga kuskil vahetult tutvumas, samas kaasusest seda ei tulene. Esindaja tuleb määrata § 219 lg 2 p 2 kui juba menetleb selle
kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest. (3) Üldkoosoleku otsust, mille kinnitamine on antud kohtu pädevusse, ei saa vaidlustada. Võlausaldaja võib selle otsuse kohta esitada vastuväited haldurile, kes peab need esitama kohtule koos kinnitamiseks esitatava üldkoosoleku otsusega. (4) Kohus vaatab võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude läbi 10 päeva jooksul selle esitamisest arvates. Kohtuistungist teatab kohus haldurile, nõude esitanud isikule ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikule, kusjuures kutse kättetoimetamise ja istungi vahele peab jääma vähemalt viis päeva. Nende isikute puudumine ei takista nõude läbivaatamist. (5) Pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees. Kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. KOHUS
isa lihtsalt ema kalleid magamispulbried. "Vaenlase peab maha lööma"(lk157) -Jürka naabrile kui too juttu ajama tuli ja jutt kuidagi rendile ja orjusele sattus. "Oleks see olnud tema võimuses, ta oleks kõik inimesed rääkimise asemel tööle annud."(lk164) -Jutustaja Jürka maailmavaatest peale kriitilist vaidlust looma ja inimese vahet Jürka ja Malli vahel. "Kel vägi ja võimsus, need, ja nemad on jumala asmikud maa peal."(lk169) -Ants Jürkale kui aktuaalseks saab teema teisest kohtuistungist Malli ja Antsu süüdistuste toel. "...kõik tahavad saada õndsaks, et minna taeva, sina aga, et põrgut edasi pidada;mis seal imestada, kui inimestel aru segi läheb ja sind hakatakse uhkeks ja jumalasalgajaks sõimama"(lk170) -Ants Jürkale kui too üritab veenda Jürkat Põrgupõhjalt lahkuma ja tem hütti elama tulla ja koos sellega kohtu olukorrast väljajätta. "Kuule Ants sina oled mu vaenlane"(lk179) -Jürka Antsule kui see koos naabrimehega ja tunnistajaga tuli Jürkaly kodu võtma
maksuasjades, sõiduki joobes juhtimine või kiiruse ületamine, kuid tingimusel, et asjaolud neis süütegudes on tehnilist laadi, faktide usaldusväärsuse või vaieldavuse küsimust, mis nõuaks suulist arutelu, tõendite esitamist või ristküsitlust, ei tõuse ja isikule on antud võimalus selgitada oma väiteid kirjalikult. o Kohtuistungist osavõtt telesilla vahendusel Õiglane kohtumenetlus nõuab süüdistatava füüsilist kohalolekut kohtuistungil I astme kohtus. Kui süüdistatav osaleb telesilla vahendusel apellatsioonimenetluses, kus kontrollitakse nii fakte kui ka õiguse kohaldamist, peavad olema täidetud järgmised 4
Juht, kes ajab asja kohtus, esitab kohtule dokumendi, mis RKTKo 28.11.1996 3-2-3-32-96 tõendab tema volitusi. TsKS § 172 kohaselt kontrollib kohus asjaosaliste kohalolekut ja teeb kindlaks, kes kutsututest on kohale ilmunud, kas puudujad teavad kohtuistungist ja millised andmed on nende ilmumata jäämise kohta. Kohus teeb kindlaks kohalolijate isikusamasuse ja esindajate Tallinna Linnavaraameti kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Linnakohtu 8. volitused. veebruari 1994. a. otsuse ja 17. veebruari 1994. a. täiendava otsuse Helle Porgandi avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks.
võivad Riigikohtule vahetult esitada õiguskantsler ja kohtud. Viimased juhul, kui nad on tunnistanud oma otsuses õigustloova haldusakti põhiseadusevastaseks ja on jätnud selle 75 kohaldamata. Oma otsuse teeb kohus teatavaks Riigikohtule ja õiguskantslerile, millega käivitub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus. Asjaosalisteks taotluse läbivaatamisel on taotluse esitanud ametiisik või tema esindaja ja vaidlustatud õigustloova haldusakti vastu võtnud organi esindaja. Kohtuistungist võivad ametikoha järgi sõnaõigusega osa võtta ka õiguskantsler ja justiitsminister või nende esindajad. Riigikohus lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve asju kollegiaalselt. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium arutab asju vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Kui asja arutamisel üks kohtunik jääb eriarvamusele, siis võidakse asi anda Riigikohtu üldkogule. Viimane on pädev asja arutama, kui kohal on vähemalt 11 liiget, sealhulgas vähemalt
võivad Riigikohtule vahetult esitada õiguskantsler ja kohtud. Viimased juhul, kui nad on tunnistanud oma otsuses õigustloova haldusakti põhiseadusevastaseks ja on jätnud selle 75 kohaldamata. Oma otsuse teeb kohus teatavaks Riigikohtule ja õiguskantslerile, millega käivitub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus. Asjaosalisteks taotluse läbivaatamisel on taotluse esitanud ametiisik või tema esindaja ja vaidlustatud õigustloova haldusakti vastu võtnud organi esindaja. Kohtuistungist võivad ametikoha järgi sõnaõigusega osa võtta ka õiguskantsler ja justiitsminister või nende esindajad. Riigikohus lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve asju kollegiaalselt. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium arutab asju vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Kui asja arutamisel üks kohtunik jääb eriarvamusele, siis võidakse asi anda Riigikohtu üldkogule. Viimane on pädev asja arutama, kui kohal on vähemalt 11 liiget, sealhulgas vähemalt
kaheksa teenari võrra prevotee sissetulekuid? Lugeja arvaku ise ära; mis meisse puutub, siis kaldume arvama, et ta paha tuju põhjuseks oli lihtsalt ta paha tuju. Muide, oli päev pärast pidu, ja see on ju tüütu kõigile, eriti aga ametnikule, kelle kohus oli kasida kõike seda mustust nii otseses kui piltlikus mõttes, mis Pariisis pidupäevast maha oli jäänud. Ja siis seisis tal täna es Grand-Chätelefs kohtuistungist osavõtmine. Ent me oleme tähele pannud, et kohtunikud armastavad asju õnda korraldada, et kohtupäev langeks ühte nende aha tujuga, nii et alati leiduks mõni süüdlane, kelle eale nad oma pahameele välja saaksid valada, ja seda uninga seaduse ja õiguse nimel. Istung oli aga alanud ilma temata. Tema asetäitjad tsiviil-, kriminaal- ja eraasjus tegid nagu harilikult tema töö ära. Juba hommikul kella kaheksast peale seisid mitu tosinat mees- ja naiskodanikku kokku surutult ja
annaabi.ee 
