Kohtla-Järve Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal. Kohtla-Järve linnapea on Jevgeni Solovjov. Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt; samas asusid ka Kohtla ja Järve mõis. Kohtla-Järve linnaosa territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus: Järve küla (Jeruius) ja Tõrvasküla (Tourascula), mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis. 1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin. Eelkõige on tegemist tööstuslinnaga. Tähtsaim tööstusharu on keemiatööstus. Sellel alal tegutseb 3 suurt ettevõtet: Viru Keemia Grupp, Eastman Specialties, Novotrade Invest, mille toodangu müügikäive oli 2011
Kohtla-Järve Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast: Kukruse, Viivikonna, Sompa, Oru, Järve ja Ahtme. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal. Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt; samas asusid ka Kohtla ja Järve mõis. Kohtla-Järve linnaosa territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus: Järve küla ja Tõrvasküla, mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis. 1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin. Kohtla-Järve linnapea oli 2003–2016 Jevgeni Solovjov. Praeguse Kohtla-Järve kohale tekkis asustus juba väga ammu. Esimene dokumentaalne
I TURISMI EELDUSED - Miks peaks seda linna külastama? 1. Kohtla-Järve on eelkõige tuntud tööstuslinnana, seal on tuhamäed, põlevkivikaevandus- ja muuseum, kuhu korraldatakse ekskursioone. Kohtla-Järvel asub ka Valaste juga ja Saka-Ontika-Toila pankrannik, mis on Balti klindi kõrgeim ja kõige pikem katkematu osa, mis kulgeb Sakalalt Toila klindilaheni. 2. Kohtla-Järve on väga tuntud Kohtla Kaevanduspark-muuseumi poolest, samuti on seal ka Ereda koonduslaagri mälestusmärk, Mälestusmärk Vagonett, Järve mõis ning ka Kukruse mõis (Järve mõisalt tulebki linna ja maakonna nime lõppu ''Järve''). 3. Kohtla-Järvel toimuvad rahvusvähemuste festival, laste lillepidu ja tantsufestival, muusika- ja kunstilaat, kaevuritepäeva pidustused ning noorte vokalistide konkurss.
Kohtla–Järve Linna üldandmed Haridus Linna eelarve Kohtla-Järvel ja selle eeslinnades asub 9 kooli, milles Pindala: 42 km² õpib kokku umbes 3500 õpilast. Elanikke: 44 500 Linnapea: Elanikkond Jevgeni Solovjov Kohtla-Järve linna elanikkond koosneb enamjaolt Maakond: Ida-Virumaa venelastest, eestlase osakaal on väike, palju on vanemaealisi inimesi.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kohtla-Järve Ruumiline planeerimine Ülesanne 3 Monika Lõuna KJ-2 EMÜ 2016 Sissejuhatus KOHTLA-JÄRVE: SUUR KEEMILINE AINULAADNE Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal. Kohtla-Järve asub Eesti kõige kiiremini arenevas piirkonnas – Ida-Virumaal. Oma geograafilise asendi poolest paikneb ta Euroopa Liidu idapiiri läheduses, Tallinnast Sankt-
taimedega kokku puutuvad. Samuti lendab mäelt tuulisema ilmaga suur hunnik tuhka, mis saastab meie õhku ja on suuremas koguses sisse hingates ka tervisele kahjulik. 3 Põlevkivi töötlemise ohtlikud jäätmed Põlevkiviõli tootmisel tekkivad peamised ohtlikud jäätmed on poolkoks ja fuussid ehk pigijäätmed. Põlevkivikeemia ettevõtetes Viru Keemia Grupp (VKG) Kohtla-Järvel ja Kiviõli Keemiatööstuses tekib neid suures koguses. Poolkoksi põhiline probleem on orgaanilise aine, põlevkivijääkide ning võimalike utmise vaheproduktide sisaldus. Vihmaga läbipestud mäel on hulgaliselt näha utmata põlevkivitükke. Kohtla-Järve suurimasse prügilasse hakati poolkoksi ladestama 1938. Aastas tekib poolkoksi keskmiselt 600 000 tonni. Praeguseks ajaks on Kohtla-Järvel ladestatud ligi 70 miljonit tonni poolkoksi
CURRICULUM VITAE Nimi: Annika Kask Sünniaeg: 05.05.1996 Aadress: Järveotsa tee 43-33 , Tallinn 13520 Telefon: 58275355 E-mail: [email protected] Perekonnaseis: Vallaline Haridus ja kvalifikatsioon: 2006- Ehte Humanitaargümnaasium 2003-2006 Kohtla-Järve Oru Põhikool , algkool Täiendharidus: 2012 inglise keele eraõpetaja Töökogemus: 2014- Meriton Conference & Spa Hotel, ettekandja 2013-2014 Meriton Conference & Spa Hotel , toateenija 2009-2012 (suveaeg) Serverette OÜ , ettekandjaabi Täiendav info: Keeled : Vene Emakeel Eesti Kõnes hea , kirjas hea; õppinud koolis 11 aastat Inglise Kõnes hea, kirjas hea; suhtlesin eelmisel töökohal klientidega igapäevaselt Prantsuse Kõnes keskmine, kirjas keskmine
Kahe kohaliku omavalitsuse noorsootöö korralduse võrdlus. Kohtla-Järve linn ja Järvakandi vald. Kohtla-Järve kohalik omavalitsus ja Järvakandi valla kohalik omavalitsus on väga erinevad mitmelt poolt, sealhulgas ka noorsootöös, kuid nii Kohtla-Järves, kui ka Järvakandi vallas(ja kõikides teistes Eesti Vabariigi ja Euroopa liidu linnades) on noorsootöös ühine eesmärk. Noorsootöö eesmärk on luua noortele tingimused personaalseks (isiksuslikuks) ja sotsiaalseks arenguks läbi uute teadmiste ja oskuste omandamise mitte-formaalse ning informaalse õppimise keskkonnas (noorsootöö strateegia 2006-2013). Järvakandi valla ja Kohtla-Järve linna peamine erinevus seisneb asukohast ja suuruseest
Kus ja kuidas õppida õeks? Eestis on võimalus õppida õeks Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis js Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli struktuuriüksus on Kohtla-Järvel. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õppeprotsess kestab 3,6-4 aastat,Kohtla-Järvel 4,6 aastat. 3,5 aastase kestva õppeaja võiksid valida õppijad, kes valdavad eesti keelt kõrg- või kesktasemel ja keeleoskus võimaldab vabalt suhelda ning selgelt väljenduda kirjakeeles. 4-aastase õppeaja võiksid valida õppijad, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kellel on raskusi eestikeelse väljendusoskusega suuliselt ja kirjalikult. 4,6 aastase õppeaja võiksid valida õppijad, kellel elukoha tõttu on sobiv õppida Ida
Minu kodulinnas on vaja kohe alustada tutvimisest Jõhvi peamistest vaatamisväärsustest, et jõuda sukelduda minu kodulinnas valitsevasse unustamatusse atmosfääri. Selle külaskäigu vältel saate hulga uute muljete ja üllatuste võrra rikkamaks. Olen veendunud, et hakkate seda linna kindlasti armastama! Jõhvi on Kohtla-Järve tööstuslinnastusse kuuluv, kuid formaalselt sellest sõltumatu väikelinn Eesti idaosas. Jõhvi ja ümbruskonna linnad on üks muinasasula regioone. Vaatamata sellele, et see paikneb üsna väikesel maa-alal, on piirkonna ajalugu koos selle linnade tööstust, kaubandust, kultuuri ja usku iseloomustavate muuseumide, mõisate, kirikute ja teemakeskuste kaudu üsna laialdaselt esitletud.
Park on ainulaadne oma asukohast tingitud eeliste, oskusliku kujunduse ja suure liigirikkuse poolest. Pargis on loetletud üle 240 puittaime erineva liigi ja vormi. Kõige rohkem kasvab pargis kodumaiseid puid. Eksoodid on enamus Euroopa päritoluga, kuid on ka Kaug-Ida ja Ameerika liike. Kohtla-kaevanduspark Muuseum Ainukesena Baltikumis on võimalik külastada maa-alust põlevkivikaevandust Kohtla-Nõmmel. Seal näeb kuidas kaevandatakse põlevkivi, millest toodetakse põhiline Eestis tarbitav elektrienergia. Vasknarva ordulinnuse varemed Vasknarva ajalugu ulatub keskaega. Esimene ordulinnus rajati 1349.aastal, kuid selle iga oli üürike. Uue linnuse
55 926.689293212 63% 1000 Toila vald 62.05 1240.102724516 62% Vaivara vald 60.97 1568.859204039 61% 500 Aseri vald 60.32 1077.0257171118 60% 0 Kiviõli linn 60.27 1075.556623418 60% Tudulinna vald 59.85 1234.410166081 60% per capi Kohtla-Nõmme vald 59.74 1381.729954941 60% Kohtla vald 59.13 1054.6737414 59% Kohtla-Järve linn 56.07 1215.167546169 56% Mäetaguse vald 54.74 3594.600412746 55% 100 Valimisa Narva linn 54.33 899.5263936889 54% 90 Iisaku vald 52.92 1037
IDA-VIRUMAA Ida-Viru maakond • Pindala: 3364 km2 • Elanikke: 149 483 • Maakonnalinn: Jõhvi • Omavalitsuslikud linnad: Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe Loodus • IDA-VIRU MAAKOND PAIKNEB MAASTIKULIKE LIIGESTUSE JÄRGI NELJAS MAASTIKURAJOONIS: SOOME LAHE RANNIKUMADALIK, VIRU LAVAMAA, ALUTAGUSE MADALIK JA PEIPSI RANNIKUMADALIK. • PINNAMOOD: ÜSNA TASANE • KOLMEST KÜLJEST ÜMBRITSEB IDA-VIRU MAAKONDA VESI: PÕHJAST SOOME LAHT, LÕUNAST PEIPSI JÄRV JA IDAST NARVA JÕGI. Vaatamisväärsused ● AIDU VEESPORDIKESKUS SA ● ALUTAGUSE SEIKLUSPARK ● AVINURME ELULAADIKESKUS
ST13 KÕ1 Irina Vassiljeva KOLME OMAVALITSUSE SOTSIAALTÖÖTAJA AMETIJUHENDI ANALÜÜS Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2013 Valisin kolme vallavalitsuse sotsiaaltöötaja ametijuhendi analüüsiks Kohtla-Nõmme, Salme ja Halinga vallavalitsust. Kõikides kohtades määrab sotsiaalnõuniku oma ametikohale vallavanem. Kohtla-Nõmme ja ka Salme sotsiaaltöötajad omavad alluvaid, kuid mitte Halinga vallavalitsuse sotsiaaltöötaja. Ametikoha eesmärkides on erinevusi peaaegu kõigil, näiteks Halinga valla peamiseks sihtgruppiks on eakad ja puuetega isikud kui Salme Vallavalitsuses on välja toodud kõik aspektis aga Kohtla-Nõmme tegutseb vastavalt valla Põhimäärusele ja Eesti
Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Eestis elektri tootmiseks. Põlevkivi kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse suurtes kaevandustes ja karjäärides. Põlevkivi kaevandamisel tuleb põlevkivi rikastada ehk aherainest puhastada. Tänu sellele tekib arvukaid aherainemägesid. Põlevkivi Eestis Eestis leiduvat põlevkivi kukersiiti kihtide paksusega umbes kolm meetrit, on kõige rohkem Kohtla-Järve ümbruses. Kukersiit on maailmas parim põlevkiviliik, kõrge orgaanilise aine sisalduse ja sellest tulenevalt suure õlisaagise (2025%) poolest. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata , väikse kütteväärtuse tõttu. Levikualad Eestis Suurima paksusega põlevkivikihid levivad Rakvere ja Narva vahelisele alale ja jätkuvad veel Narva jõe ja Peipsi järve taha Leningradi oblastisse
Lihtfenoolid on mürgised sissehingamisel, kokkupuutel nahaga, allaneelamisel ning nad on toksilised ka veeorganismidele. Kuna fenoolid on ohtlikud ained, siis on vastavates määrustes nende sisalduse kohta pinnases, põhja-, pinna- ja merevees kehtestatud piirnormid. Joogiks kasutatavas põhjavees ei tohi fenoole olla üle 1g/l. Veekogude iga-aastase seire tulemused on kinnitanud, et Ida-Virumaal on pinna- ja põhjavesi fenoolidega reostunud. Kohtla-Järve poolkoksi-mäkke on põlevkiviõli tootmisel tekkivaid vedeljäätmeid ehk fuuse kogunenud umbes 560 000 tonni, millest 460 000 on poolkoksiga segamini poolkoksimäe sisemuses ja 100 000 tonni nn fuusijärves. Fuusid sisaldavad 20% põlevkiviõli, milles on omakorda 20% fenoole. Seega on aegade jooksul Kohtla-Järve poolkoksimäkke fuusidega jõudnud 22 400 tonni fenoole. Peale selle sattus poolkoksimäkke fenoole saastunud veega, mida kasutati poolkoksi laialiuhtumiseks ja jahutamiseks
Martin Kängsepp Põrgupõhja talu Kurese küla Koonga vald 88401 Pärnumaa, 9. Klass Tel 51777333 Kohtla- Järve Järve Gümnaasiumi direktor 04. Mai 2015 Avaldus Palun võtta mind vastu Kohtla- Järve Järve Gümnaasiumi 10. Klassi Olen õppinud Kohtla- Nõmme koolis.
KORDAMINE Eesti Vabariigis on 15 maakonda. Igal maakonnal on oma vapp ja lipp. Meie elame Ida-Virumaa maakonnas. See on meie maakonna vapp ja lipp . Meie maakonna keskus on Jõhvi. Jõhvi vapp on selline - , aga lipp on selline - . Meie kool asub Kohtla-Järvel. Kohtla-Järve on üsna suur linn. Kohtla-Järvel on oma vapp ja lipp . KÜSIMUSED 1. Mitu maakonda on Eestis? 2. Mis maakonnas sina elad? 2. Mitu linna on meie maakonnas? 2. Mis on meie maakonna keskus? 3.Mis linnas sa elad? 4.Mis linnas asub Tammiku Põhikool? 5. Nimeta meie maakonna naabermaakonnad. 6. Nimeta Eesti Vabariigi riiklikud sümbolid: 1...................................... ....... 2...................................... ....... 3..................................
ÜLLAR SAAREMÄE KAROLIINA HANGA 10.S ISIKLIK • SÜNDIS 23. NOVEMBER 1969 KOHTLA-JÄRVEL • ABIELUS KRISTI SAAREMÄEGA • VARASEMAST KOOSELUST NÄITLEJA TIINA MÄLBERGIGA ON TAL POEG KARL ROBERT JA TÜTAR MARII INGRIIN. • TÖÖTAB RAKVERE TEATRIS 1996. AASTAST. • 1991 - 1996 UGALA TEATER, NÄITLEJA • VOKALIST. HARIDUS • 1988 LÕPETAS KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUMI • 1992 LÕPETAS KÕRGEMA LAVAKUNSTIKOOLI. • 1996. AASTAST RAKVERE TEATRI PEANÄITEJUHT • TALLINNA RIIKLIKU KONSERVATOORIUMI LAVAKUNSTIKATEEDER XV LEND 1992 • KOHTLA-JÄRVE I KESKKOOL OSAD TUNNUSTUSED • VOLDEMAR PANSO NIMELINE AUHIND 1991 • EESTI TEATRILIIDU AASTAPREEMIA PARIM MEESNÄITLEJA 2008 • KARL ADRA NIMELINE AUHIND 2011 • VABARIIGI PRESIDENDI VALGETÄHE IV KLASSI TEENETEMÄRK 2015 • AASTA VABATAHTLIK 2008
Avastaja ja avastuaeg Pole teada, kes ja kuidas avastas Eestis põlevkivi. Esimesed kirjalikud teated on pärit aastast 1777 (A. W. Hupel). Kaevandamine algas Ida-Virumaal, kui avati karjäärid Pavandus (1918) ja Lääne- Virumaal Vanamõisas (1919) ning kaevandused Kukrusel (1920) ja Kiviõlis (1922). Esialgu kasutati põlevkivi vaid tahke kütusena tsemenditööstuses, vedurite ja majapidamiste kütteks. Esimene tööstuslikus mahus põlevkiviõli tootev tehas rajati 1924. aastal Kohtla-Järvele. Põlevkivitööstuse peamisteks toodeteks oli kütteõli, immutusõli ja madalamargiline autobensiin, kõrvalproduktina toodeti ka gaasi. Põlevkivi kaevandamine Pavandu karjääris 1920. aastate alguses. Alates 1924. aastast hakati põlevkivi kasutama ka elektrijaamade kütteks. Eesti põlevkivimaardlate paiknemine ja hõivatus 2002. aastal. Põlevkivi moodustab pidevaid kihte Kirde-Eesti ja naabruses asuva Vene
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Madis Oro 11. klass 5. ja 9. klasside nutitelefonide kasutustavad Uurimistöö Juhendaja Mai Teetlok Kohtla-Järve 2019
protsessid mägede sisemistes osades. Tulevikunägemused Tulevikus tahetakse teha tehismägedele, mida enam ei kasutata, spordikeskused. Arvatakse, et siis oleks inimestel huvitavam, kui suuskadega alla lasta kõrgematest mägedest, kui meil praegult on näiteks Otepää. Tehismäed sobivad oma kuju poolest ka hästi puriliuglemise stardikohtadeks. Kõrguse poolest võib Kiviõli ja Kohtla-Järve mäge kõrvutada 3 maailmakuulsa Cheopsi püramiidiga Egiptuses. Viimase kõrgus oli ehitamise ajal 147 m. Kindel on, et hiigelkünkad ei kao Kirde-Eesti maastikust ka kauges tulevikus. Vist on nad 4 000 aasta pärast siinsel Põhja-Eesti lavamaal niisama lummavad ja pilkupüüdvad kui praegu.
2 SLAID Üllar Saaremäe (sündinud 23. novembril 1969 Kohtla-Järvel) on eesti näitleja ja lavastaja, punkansambli Streptococcus Pyogenes vokalist. 3 SLAID Fakte eluloost 1988 lõpetas Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi[1]. 1992 lõpetas Kõrgema Lavakunstikooli. Töötas aastatel 1991–1996 "Ugalas" 1996. aastast Rakvere Teatri peanäitejuht 2 SLAID Isiklikku: Üllar Saaremäe abikaasa Kristi Saaremäe, kunstnikunimega Kristi Leppik, on vabakutseline kunstnik. Varasemast kooselust näitleja Tiina Mälbergiga on tal poeg Karl Robert ja tütar Marii Ingriin. Töötab Rakvere Teatris 1996. aastast. 4 SLAID Haridus: Kohtla-Järve I Keskkool
Narva jõeni ja Jõhvist Väike-Pungerjani. Majandus Ida-Virumaad iseloomustab pikaajaline tööstustraditsioon ning maakonna suurte tootmisettevõtete rohkus. Ida-Viru maakonna kaks põhilist töökohta on põlevkivitootmise- ja elektroenergeetikakompleks. Viru suuremad tööstused on: Narva Elektrijaam AS, Eesti Põlevkivi AS, Nitrofert AS, Viru Keemia Grupp AS, Silmet AS, Kreenholmi Valduse AS jpt. Tööstus Keemiatööstus Kõige suurem tööstusettevõte on Kohtla-Järvel asuv Viru Keemia Grupp. See toodab ja turustab põlevkiviõlisid. Viru Keemia Grupp konkureerib edukalt naftaproduktide üleilmsel turul, samas pakub ka kohalikule turule kütteõli. Firma Silmet, mis tegutseb Sillamäel toodab peamiselt elektroonikakomponentides kasutatavaid haruldasi metalle, muldmetalle ja poleerimispulbreid.
................... 21 (2005). . : « ». . . 47. . . 2122. . . 2324. . . 5357. . . 63. . . 79.....21 .............................................................................. 22 1. « , ?». ...................................................................................22 2. « ». . 23 ..................................................................... 23 3 1. « , » .. : ; «Kohtla-Järve Kodutute Loomade Varjupaik»; , . , . « ?» 2. : , . . «Kohtla-Järve Kodutute Loomade Varjupaik» . 3. , , . . 4. , , , , . , , . 4 1. 1.1. -- , , . , , . . , . : . , . 1. / . ( ) 1. , 91 , 64 , . 64 . 5 1.2.1.
aasta. Antud aasta eesmärgiks on informeerida nooremat põlvkonda vanemate inimeste panusest ühiskonna heaks, edendada suuremat koostööd ja huvide ühtsust erinevate generatsioonide vahel, levitada häid tavasid ja kogemusi ning edendada aktiivsena vananemist. Seoses selle aastaga peaksime kõik mõtisklema selle üle, kuidas elavad eurooplased kauem ja on tervemad kui kunagi varem. Mida teeksin mina, kui ma oleksin enda kodulinna Kohtla-Järve linnapea? Kuidas parandaksin nooremate ja vanemate inimeste omavahelisi suhteid? Mida teeksin, et mu regioon tunduks teistele inimestele sõbralikum? Kuidas tekitaksin kaugemal elavatel inimestel soovi siia elama tulla ja kuidas kaotaksin neis selle tunde, et seda linna tuleb karta ning et alati tuleb küüntega esimesest ettejuhtuvast asjast kinni haarata, peaasi et nad siia tulema ei peaks? Millistes valdkondades viiksin läbi muudatusi, missuguseid
vastupidi; pargiala piirav allee ja sellest avanev vaade maastikus olevatele elementidele (mõisaaegne tuuleveski, mõisa ajast pärit põllumajandusmaastik); pargi põhiteedevõrk on osaliselt säilinud, kadunud on vaid jalgteed Pilt nr. 3 Mõisapark tänapäeval http://kukrusemois.ee/fotojaht/ 1.4 Hoone restaureerimine 2004.a. 28. juunil lubas Riigikogu majanduskomisjon võõrandada Ida-Viru Maavalitsusel Kukruse mõis Kohtla vallale. Sama aasta augustis toimusid IVEK juhtimisel ajurünnakud teemal Kukruse mõisas selle eripärad ja mida arendada. Polaartemaatika tuli välja kohe esimesel kohtumisel ajaloolase Vallo Reimaa infost, mida toetas Tiit Saare. 03.sept 2004 andis Ida-Viru Maavalitsus Kukruse mõisakompleksi üle Kohtla vallale. Algas projektide esitamine toetuse saamiseks: I projektitaotlus: 23.12.2004 ,,Kukruse mõisa kui komplekse turismi- ja
Eesti_linnad Linn Pindala km2 Elanike arv ihedus in/km2 Osa linnaelanikest % Pindala osa % Tallinn 159.2 393222 2470.0 0.6 Tartu 39 97600 2502.6 2.6 Narva 84.5 58663 694.2 1.2 Pärnu 32.2 39728 1233.8 3.1 Kohtla-Järve 54 37201 688.9 1.9 Maardu 22.8 17524 768.6 4.4 Viljandi 14.6 17473 1196.8 6.8 Rakvere 10.6 15264 1440.0 9.4 Sillamäe 10.5 14252 1357.3 9.5 Kuressaare 15 13166 877.7 6.7 Võru 13
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Kustas Kikerpuu Referaat Kohtla-Järve 2013 Kustas Kikerpuu sündis 19. oktoober 1937. aastal Tallinnas ja suri 20. oktoober 2008. aastal Tallinnas, kes oli eesti dzässmuusik ja helilooja, orkestrijuht ja muusikapedagoog. Ta kirjutas ligi kakssada laulu, millele kirjutas ka tekstid tavaliselt ise. Kustas lõpetas Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise erialal. Ta töötas muu hulgas Filharmoonias muusikuna, Eesti Televisioonis muusikatoimetaja ja ansamblijuhina, Eesti
Jõuga kääbaskalmistu alal. Kiviaja üliminek pronksiajale on väga pikaajaline. Eestis veel pika aja kasutatakse kivist tehtud tööristu. Pronksiaja asulaid on praegu vähe teada. Ida-Virumaal on pronksiaja algusesse kuuluvat keraamikat leitud Riigikülast ja Narvast. Viimasest pärineb ka üks pronksvõru valmistamiseks kasutatud savist valamisvormi katke. Nõrku asulajälgi on ka avastatud Jäbara, Toila ja Kohtla-Järve kivikalmete all. Need vähesed paigad ei kajasta siiski pronksiaja asustuse levikut Ida-Virumaal. Küllap liikus siin tollal inimesi laiemaltki. Sellele võiksid osutada arvukad juhuleidudena saadud hilised kivikirved endiste Vaivara, Lüganuse, Jõhvi ja Iisaku kihelkondade piirest.Haruldane on reljeefsete kaunistustega pronkskirves Pimestikult, mis kuulub I a. tuh. esimesse poolde e.Kr. Rauaaja alguses saavutasid laialdase leviku kivikirstkalmed, mis vanemal rauaajal
Purtse jõgi JÕE LÄHE Punasoo idaserv SUUBUB Soome lahte VALGLA RIIGID Eesti VALGLA PINDALA 810 km² PIKKUS 51 km JÕE VOOLUHULK 6,7 m³/s PAREMPOOLSED LISAJÕED Ojamaa jõgi ja Kohtla (Roodu) jõgi VASAKPOOLSED LISAJÕED Hirmuse jõgi ja Erra jõgi Purtse jõgi algab Tudu lähedalt Punasoo idaservast, läbib Püssi ja Lüganuse ning suubub Purtses Soome lahte. Jõe pikkus on 51 km, valgala 810 km², aasta keskmine vooluhulk Lüganuse lävendil 6,67 m³/s. Jõgi erineb tüüpilistest Põhja-Eesti jõgedest, sest tal puudub paeastangult langev juga. Voolates piki paealuspõhja riket asendab astangut pikal langusel kärestikuline voolus. Purtse
Pärnu is the summer capital of Estonia. It is located in south west Estonia on the coast of Pärnu bay. Pärnu is popular with the tourists for its spas and beautiful beaches. Otepää is known as the winter capital of Estonia. With its hilly terrain it is the perfect place for winter sports. There are many tracks for snowboarders, mountain and cross country skiers. Not far from Otepää is the highest mountain in the Baltic states - Suur Munamägi. Yet another big city in Estonia is Kohtla- Järve. Kohtla- Järve is an industrial city near the eastern border of Estonia. It is known for its chemical industry. But there are also other industries, for example metal -, furniture - and building material producers.
Heiti Talvik Heiti Talvik (9. november 1904 18. juuli 1947) oli eesti luuletaja. Sündis Tartus kohtumeditsiinist isa ja pianistist ema perekonnas. Ta oli heitliku iseloomuga ja boheemlaslik noormees. Näiteks põgenes ta kooliajal kodust ja töötas Kohtla-Järve põlevkivikaevanduses. Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides; säilinud on käsikirju alates 1923. aastast. Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luuletamisest. Ta hakkas luuletusi kirjutama, ning sellest loomepuhangust on säilinud kaks suurekaustalist vihikut. Mõneks ajaks jäi luuletamine tahaplaanile Talvik jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926. aastal Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu; sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM REIN RANNAP ,,RUJA" Referaat Kohtla-Järve 2013 Rein Rannap on eesti helilooja ja pianist, kes sündis Tallinnas 6.oktoobril 1953.aastal .Ta on muusiku ja muusikapedagoogi Heino Rannapi ning viiulisolisti ja muusikakriitiku Ines Rannapi poeg. Aastatel 19651972 õppis Rein Rannap Tallinna Muusikakeskkoolis. Aastatel 1972 1977 õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Virve Lippuse klassis klaveri erialal. Aastatel 19771979 järgnesid õpingud Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev
1939 aastal kaevandati 1,7 miljonit tonni põlevkivi, millest 2/3 pruugiti elektritootmiseks ning ülejäänust valmistati põlevkiviõli. Enne II maailmasõda rajati Eestisse mitmeid uusi põlevkivijõujaamu, aga need olid kohaliku tähtsusega väiksed jaamad. Pärast II maailmasõda asuti Nõukogude Liidu kontrolli all ja huvides Eesti põlevkivitööstust otsustavalt laiendama. 1949 aastal käivitati põlevkivi gaasitamine retortprotsessis ning rajati torujuhe Kohtla-Järvelt Leningradi (nüüdne St. Peterburg). Samal ajal lasti Kohtla Järvel ja Ahtmes käiku põlevkivi tolmpõletuskatlad (pulverized firing, pulverized combustion) elektri tootmiseks. 1956 aastal kaevandati 1,3 miljonit tonni põlevkvi ning see moodustas 93% elektritootmise primaarenergiast (6% - turvas, 1% - vedelkütused). 1948-53 avati ühtekokku viis uut kaevandust ning kuna maagaas asendas samal ajal põlvekivigaasi, siis põlevkivi
aastani. Metsavendluse vastu võitlemiseks asus valitsus, Jossif Stalini juhtimisel rahvast küüditama. Küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Metsavendluse levik näitas selgelt inimeste vastasust poliitika vastu. Ma arvan, et metsavendlus ei olnud küll kõige õigem okupatsiooni vastu võitlemise vorm, kuid see näitas, et inimesed hoolisid oma riigist ning see on väga positiivne. Eesti NSV-s arendati põllumajandust ning eriti põlevkivitööstust. 1948 valmis Kohtla- Järve-Leningradi gaasijuhe ja 1953 Kohtla-Järve-Tallinna gaasijuhe. Põlevkivitööstuse arendamine oli rahvale väga positiivne, kuna inimesed said tänu selle tööd ning "leiba". Põlevkivitööstus Kohtla-Järvel andis tööd väga paljudele inimestele. Ma arvan, et põlevkivitööstuse arendamine oli ühelt küljelt positiivne, kuna väga paljud eestlased said tööd ning kasutati Eesti omi energiavarusid. Kuid põlevkivitööstuse arendamine oli ka negatiivne,
3 jõujaamas. 1928. aastal alustati Nimetatud vaike tarbivad Keemia tööstus Ida- põlevkivi utmist ka Kiviõlis. liimidena puitplaatide, vineeri Kui Kohtla-Järvel olid ja mööbli valmistajad. Enamus Virumaal utteretordina kasutusel nn. Viru Liimid AS toodangust gaasigeneraatorid, siis Kiviõlis baseerub importtoormel. Ivar Rooks anti kuni 1953
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Juhan Liivi luuletused Referaat Kohtla-Järve 2014 Sügise Igav liiv ja tühi väli, taevas pilvine, jõuan tulles metsa äärde, tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, üksik metsatee: pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane! Nõmm on sügisele langend kaenlasse. Sügis Kaselehekene, meie väraval. Langeb oksalt alla, langeb värinal. Vaatan metsa poole: pilve vanunud! Minu meel ja mõte nagu leheke! Kurva pilve, närtsinud metsa sarnane. Külm Mets härmatises surnuvaik,
Täna saad looduses näha kolme sõja jälgi; Grenaderimäe nõlvale on püstitatud mälestusmärk 1944.aasta lahingutes hukkunuile. Sinimägede ajaloost ja seal toimunust saad teada, kui külastad läheduses asuvat Vaivara sõja-ajaloo muuseumi või matkad mööda Vaivara ajaloorada. Huvitav teada: Sinimäed on üsna ainulaadne pinnasevorm Eestis. Tasasel platool olevad kolm omavahel ühendatud küngast on mandrijää pealetungil paekalda servast lahti murtud ja siia kantud hiidpangased. Kohtla Kaevanduspark-muuseum Kohtla Kaevanduspark-muuseum asub Kohtla-Nõmmel endises Kohtla kaevanduses. Kaevandus suleti 1. IV 2001 ja samal sügisel avati selle käikudes (sügavus u 8 m) muuseum. Kohtla Kaevandupark-muuseumi hoones on põlevkivi ja Kohtla kaevandust tutvustavad stendid, fotod ja esemed ning kaevurite riietusruum ja lambikoda. Hoonest laskutakse (erivarustuses) maa alla, kus muuseumina kasutatava maa-aluste käikude labürindi kogupikkus on 1,6 km. Seal saab näha
lõuna prantsusmaa - Lõuna-Prantsusmaa pirita sadam - Pirita sadam marguse talu - Marguse talu tapa rongijaam - Tapa rongijaam sirgala karjäär - Sirgala karjäär maardu järv - Maardu järv klooga peatus - Klooga peatus vana vigala mõis - Vana-Vigala mõis 3. paiguta kohanimed õigesse veergu ja kirjuta õigesti: kas lahku, kokku või sidekriipsuga. Tõsta maa, Kohtla Nõmme, Abruka saar, Väätsa küla, Suure Jaani, Kadrina vald, Vastse Kuuste, Kära vete, Navesti jõgi, Vana Võidu, Lohu suu, Toila linn, Tütar saared, Viru Jaagupi, Väina meri LAHKU KOKKU SIDEKRIIPSUGA Abruka saar Tõstamaa Kohtla-Nõmme Väätsa küla Käravete Suure-Jaani Kadrina vald Lohusuu Vastse-Kuuste
Kas Tallinnas on soojem kui Tartus? Kas Oslos ja Helsingis on ühesugune temperatuur? Kus on kõige soojem/külmem? Kus on sama soe/külm nagu Berliinis? Otsusta, kas väide on õige või vale (siin võite kirjutada ainult sõnad: õige ja vale) Tallinnas on soojem kui Pärnus Pariisis ei ole nii soe kui Londonis Ei Helsingis ega Varssavis ei ole nii külm nagu Riias Nii Valgas kui ka Tartus on sama palav kui Kohtla-Järvel Lõika ajalehest välja umbes 10 pealkirja vähemalt kahesõnalist. Esimeses tulbas pealkirja esimene pool, teises tulbas teine pool. Seejärel lõika need kleebitud pealkirja osad uuesti välja ja sega omavahel segamini. Hiljem saad mõnele teisele paarile anda need ühendamiseks. Vali välja üks artikkel, valmistu seda teistele selgelt ette lugema ja valmista artikli põhjal ette 3 küsimust. Kleebi võimalikult palju kuulutusi ühele lehele ja valmista nende
ja sellest toodetava õli saagis 12-33%. Ühel ruutmeetril lasub keskmiselt 3,5 tonni põlevkivi ehk ligikaudu 10 000 kWh potentsiaalset energiat. Kuigi on andmeid põlevkivi kasutamisest Kukruse mõisas juba 19. sajandi seitsmekümnendail aastail, algas tööstuslik kaevandamine Esimese maailmasõja ajal, kui Venemaal oli kütusepuudus. Eesti põlevkivitööstus arenes välja Eesti esimese iseseisvuse ajal 1918-1939. Riik rajas Kukruse ja Käva kaevanduse ning õlivabriku Kohtla-Järvel. Inglise kapitaliga ehitati Kohtla kaevandus ja õlivabrik, saksa kapitaliga kaevandus ja õlivabrik Kiviõlis ning rootsi kapitaliga karjäär Viivikonnas ja õlivabrik Sillamäel. Olid veel Tallinna Tselluloosi- ja Paberivabriku kaevandus Küttejõus ning Kunda tsemenditehase kaevandus Ubjas. Tollal rajatud kaevandustest on praegu töös veel ainult Kohtla. 1939. aastal toodeti 1,98 miljonit tonni põlevkivi. Põlevkivi kaevandati ja
Pole teada, kes ja kuidas avastas Eestis põlevkivi; esimesed kirjalikud teated on pärit aastast 1777. Kaevandamine algas Ida-Virumaal, kui avati karjäärid Pavandus (1918) ja Lääne-Virumaal Vanamõisas (1919) ning kaevandused Kukrusel (1920) ja Kiviõlis (1922). Esialgu kasutati põlevkivi vaid tahke kütusena tsemenditööstuses, vedurite ja majapidamiste kütteks. Esimene tööstuslikus mahus põlevkiviõli tootev tehas rajati 1924. aastal Kohtla-Järvele. Põlevkivitööstuse peamisteks toodeteks oli kütteõli, immutusõli ja madalamargiline autobensiin, kõrvalproduktina toodeti ka gaasi. Põlevkivi leidub Kirde- ja Ida-Eestis. Eristatakse Eesti ja Tapa põlevkivimaardlat, kaevandatakse aga ainult Eesti maardlas. Tapa maardla põlevkivi suhteliselt paksud kihid on halva kvaliteediga ja lasuvad sügaval. Pealmaakaevandamine toimub Aidu, Narva ja Kohtla-Nõmme karjäärides. Praegu olemasolevate
Valgamaa 3% 30 Viljandimaa 4% 40 Võrumaa 3% 30 Kokku 100% n=1000 3. Saad kliendilt ülesande viia läbi 600 intervjuud Eesti suuremate linnade 20-59 aastaste naiste hulgas. Näita, kuidas jagunevad need 600 intervjuud Tallinna, Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu ja Viljandi 20-59 aastaste naiste vahel, nii, et valim oleks samas proportsioonis nagu nendes kuues linnas 20-59 aastaseid naisi elab. Vanuselisi alagruppe ei ole vaja, praegu tahan teada saada vaid seda, mitu intervjuud igas linnas läbi viia tuleb. Mis valimitüübiga on tegemist? Kas see on esinduslik valim? Kui jah, siis miks? Kui ei, siis miks? 20- 29 a. naiste % Intervjuude arv
õhutas Talviku huvi filosoofia vastu. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene – ema oli tuntud pianist; kunstilise eneseteostuse poole püüdlesid ka õde Hella ja vend Ilmari. Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides . Ehkki põhjused pole teada - ilmselt perekondlikud sisepinged -, lahkus Talvik ootamatult koolist ning sõitis Kohtla-Järvele põlevkivikaevandusse. See lahkumine, eemaldumine oli nii iseloomulik Talvikule, kes ei olnud võitleja ega energiast keev teoinimene. Tasakaalu pidi ta leidma sisemises läbikannatamises – alles konfliktist kaugenedes saabus selgus. Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest – luulest Oma varasemates luuleproovides otsib Talvik veel terviklikku, stiiliühtset kujundit Tegemist oli 20
the Baltic region of Northern Europe. It is bordered to the north by the Gulf of Finland, to the west by the Baltic Sea, to the south by Latvia and to the east by the Lake Peipsi and the Russian Federation. Across the Baltic Sea lies Sweden in the west and Finland in the north. Size and population The territory of Estonia covers 45,227 km2 Estonian population is 1.34 million Largest cities of Estonia 1. Tallinn (Estonian capital city) 2. Tartu 3. Narva 4. Kohtla-Järve Tallinn Tartu Narva Kohtla-Järve Largest islands of Estonia There are 1521 islands. 1. Saaremaa 2. Hiiumaa 3. Muhu 4. Vormsi Hiiumaa Saaremaa Vormsi Muhu Longest river of Estonia 1. Võhandu 2. Pärnu 3. Põltsamaa Võhandu river Põltsamaa river Pärnu river Estonian seasons There are four seasons. 1. Spring 2. Summer 3. Autumn 4. Winter Spring Time when the snow melts and the flowers begin
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM TÕNU KALJUSTE Referaat Kohtla-Järve 2013 Tõnu Kaljuste on Eesti koori- ja orkestridirigent, kes sündis 28. augustil 1953. aastal Tallinnas. Ta on asutanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri, juhatanud mitmeid tunnustatud koore ja orkestreid Euroopas, Austraalias ja Ameerikas ning saanud mitu hinnatud auhinda. Tõnu Kaljuste sündis dirigendi ja muusikaõpetaja Heino Kaljuste ning raadiotöötaja Lia Kaljuste peres. Oma isa nimetab ta oma esimeseks muusikaliseks mõjutajaks ja esimesed
odav. Põlevkivi kaevandamist alustati I Maailmasõja-aegse kütusekriisi tõttu. Põlevkiviõli ja -bensiin kujunesid esimese Eesti Vabariigi oluliseks ekspordiartikkliks.Tänu põlevkivile muutus Eesti energeetiliselt sõltumatuks. Alates viiekümnendate aastate keskpaigast muutus põlevkivi peamiseks kasutusalaks põletamine elektrijaamade kolletes. Eestis on kuus soojuselektrijaama: Eesti-,Balti-, Iru-, Ahtme-, Kohtla-Järve-, Sillamäe- SEJ. Suurem osa Kirde-Eesti kaevandustes ammendatavast põlevkivist kasutatakse ära elektrienergia tootmiseks Kohtla-Järve ja Ahtme soojuselektrijaamades ning Balti soojuselektrijaamas Narvas. Iru soojuselektrijaam Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Eesti põlevkivis on orgaanilise aine sisaldus küllaltki väike, keskmiselt 33%. Põlevkivituhka ladestatakse tuhaväljadele, seda peamiselt Ida- Virumaal Balti ja Eesti soojuselektrijaamade lähedal. Hetkel toodetakse Eestis umbes 57 miljonit tonni põlevkivituhka aastas. Põlevkivitööstusega seotud jäätmed moodustavad umbes 70 protsenti kõigist Eestis tekkivatest jäätmetest. Põlevkivituha keskkonnamõjud on aastakümnetega suurenenud. Poolkoksimäed Kohtla-Järvel ja Kiviõlis ohustavad keskkonda mitmel eri moel. Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Näiteks Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 57 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa. Kõige olulisem on veereostus, eriti Kohtla-Järvel, kus ladestute nõrgvesi seguneb linna ja tööstusterritooriumi sademeveega, mis reostatud vee koguse suureks paisutab
· Tabeli struktuur ja tulpade pealkirjad. Iga tulp (tavaliselt tabeli ülemine lahter) peaks sisaldama üht liiki andmeid ja tulba pealkiri peaks peegeldama tulba sisu. · Andmeväärtused. Andmed tuleks esitada sobiva arvu tüvenumbriga. Pealkirjast peaks olema selge, milline statistiline näitaja esitatakse. · Joonealused märkused. Nende otstarve on lühendite selgitamine, erijuhtumite üksikasjade selgitamine. Tabel 1. Kohtla ja Ojamaa valgala andmed ning vooluhulga toiteala suurused periooditi. KOHTLA OJAMAA Looduslik valgala km2 198 231 Jõe pikkus (km) 29 29 Virunurme raba Jõe lähe Kalina raba
annaabi.ee 
