Imetavad j.s 1659 6 70 116130 696780 3,98 2773184,4 Tiinete esmite Sugukuldid j.s 15 3 365 5475 16425 3,09 50753,25 KOKKU x 177063 x x 8056704 13898211 44,076 56 095 593.- 8. Sealiha omahind Söödakulu on 56 095 593 krooni. Söödakulu on kogukulust ligikaudu 70%. Kogukulu 56 095 593 : 0,7= 80 136 561 Nuumikuid aastas 41 541 lihaks. Sugunoorsigu 910 , millest 607 läheb praagitud emiste asemele . 2023-nest emisest praagin 30 % ,see teeb 607. Nuumikutest 41541 x 104= 4 320 264 kg Aastas praagin 607 emist 607 x 180 =43740 kg Rümba väljatulek 73% 4 320 264 x 0,73 = 3 153 793 kr Söödakulu on 56 095 593 Söödakulu on kogukulust ligikaudu 70 %.
a) Õige b) vale 4 Konkurents, 5 Majandusressursside turg, 6 Riigi osa majanduses 56. Kui firma kasum on maksimaalselt suur, siis on kogutulu ja kogukulu vahe suurim a) Õige b) vale 57. Kui firma kasum on maksimaalselt suur, siis on kogutulu ja kogukulu vahe väiksem a) Õige b) vale 58. Kui kaubaühiku hind on keskmisest kogukulust väiksem, saab firma kahjumit a) Õige b) vale 59. Kui kaubaühiku hind on keskmisest kogukulust suurem, saab firma kahjumit a) Õige b) vale 60. Monopol võib lühiperioodil saada nii kasumit kui kahjumit a) Õige b) vale 61. Kui täielikult konkureeriv tootmisharu monopoliseeritakse, oleks tulemuseks:
1. Tootmiskulu sõltuvus toodangu mahust on toodud järgmises tabelis. Kogus 1 2 3 4 5 6 Tootmiskulu 200 280 400 540 700 880 Muutuvkulu 100 Püsikulu Piirkulu Tükikulu Keskmine muutuvkulu Täitke tabel lõpuni. Tootmiskulu (kogukulu) on püsikulu ja muutuvkulu summa. Püsikulu suurus ei sõltu tootmismahust, seega on see 100. Muutuvkulu leidmiseks tuleb kogukulust püsikulu lahutada. Piirkulu on täiendava tooteühiku valmistamiseks tehtav lisakulu (muutuvkulu suurenemine järgmise toote valmistamiseks. Tükikulu on keskmine kulu ühe tooteühiku valmistamiseks (tootmiskulu jagatis toodete arvuga). Keskmine muutuvkulu on muutuvkulu tooteühiku kohta (muutuvkulu jagatis toodete arvuga). Kogus 1 2 3 4 5 6
7 Üldvalitsemine 47167700 13.0 Majandus 39039800 10.7 Keskkonnakaitse 5222200 1.4 Tervishoid 1201000 0.3 Avalik kord ja julgeolek 905000 0.2 1. Arvuta eelarve tulud (pesasse B1) 2. Arvuta eelarve kulud (pesasse B12) 3. Arvuta iga tululiigi osakaal kogutulust ja iga kululiigi osakaal kogukulust 4. Koosta graafikud iseloomustamaks tulude jaotust ja kulude jaotust tulud 250000000 200000000 150000000 100000000 50000000 0 kulud 200000000 180000000 160000000 140000000 120000000 100000000 80000000 60000000 40000000 20000000 0 tulud Maksud Toetused Varade müük Kaupade ja teenuste müük Finantseerimistehingud Tulud varadelt Muud tulud kulud
aastal pärast vahe- pealse majanduslanguse pidurdumist, kui pankade laenupoliitika taas liberaliseerus. Tabel 3 Leibkondade jaotumine ostujõu kihtidesse KIHI KIHI NIMETUS FINANTSVABADU TÄHIS S TUS A1 Kõrgem Rohkem kui 75% 4 kõrgtarbijakiht kogukulust A2 Madalam 60-75% kogukulust kõrgtarbijakiht B1 Kõrgem 50-60% kogukulust kesktarbijakiht B2 Kesktarbijakiht 33-50% kogukulust C1 Madalam 20-33% kogukulust kesktarbijakiht
· munalindude suur toitainete saagis kehamassi ühiku kohta. 8. Põllumajanduslindude sööda- ja veetarve. Joogiveeta ja söödata suudab leghorni tõugu kana elada keskmiselt 6 päeva, joogiveeta ja söödaga 10 päeva, ainult joogiveega kuni 38 päeva. 80% elutegevuseks vajalikust veest peab lind saama joogiveega, ülejäänu moodustab söödas hangitud vesi ja nn ainevahetusvesi. 10. Kanamunade tootmise omahinna kalkulatsioon. Pean teadma: munakana sööb 120g, söödaosa kogukulust 70% lähteandmed: munevus 85% söödaahend 450 eurot/t Aastas mune: 365 *0,85= 310muna aastas sööta: 365* 120= 43,8= 19,71 Kogukulud: 19,71 *0,7= 28,6 Muna omahind: 28,6 /310= 0,09 /tk 11. Söödaväärinduse arvestus kanamunade tootmisel. Pean teadma: munakana sööb 120g Lähteandmed: munevus 85% 60gmunad Aastas mune: 365* 0,85= 310muna aastas munamassi: 310* 60= 18,6 kg aastas sööta: 365*120= 43,8 kg söödaväärindus: 43,8/18,6= 2,35 Ülessanne: 100 kanaboilerit. 50 emast ja 50 isast
Täielikult konkureeriva ettevõtte kasumi maksimeerimine lühiperioodil · Tabelist näeme, et tootes madalal tootmistasemel teenib ettevõte kahjumit, tootes 12 ühikut, on ettevõtte kasum maksimaalne ning piirtulu ületab piirkulu ehk piirkasum on positiivne ning 12 ühikut sobib optimaalseks tootmismahuks. · Oma hind on kogukulu ühe ühiku kohta. Kahjumi minimeerimine lühiperioodil · Seni eeldasime, et turuhind on kõrgem omahinnast ehk keskmisest kogukulust. Tabelist näeme, et mitte ükski tootmismaht ei võimalda ettevõttel kasumi teenimist. Siis on ettevõttel kaks võimalust. 1) tootmine peatada(kasvõi ajutiselt) 2) tootmine lõpetada · Ettevõtte peab oma tegevusega katma nii muutuv- kui püsikulud. Kahjumi saamise tingimustes tuleb leida nullist erinev tootmismaht mille korral on kaetud kõik muutuvkulud ja mingi osa püsikuludest ehk kaetud peavad olema materjali- ja tööjõu kulud täies mahus.
Tagasiside Õige vastus on: 4 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y Pakkumishind on hind Vali üks: a. pakkumiskõveral või sellest allpool b. allpool pakkumiskõverat c. pakkumiskõveral või sellest kõrgemal d. pakkumiskõveral e. pakkumiskõverast kõrgemal Tagasiside Õige vastus on: pakkumiskõveral. Piirkulukõver on positiivse kaldega: Vali üks: a. Kasvavast piirtulust tulenevalt b. Kahaneva piirkasulikkuse seadusest tulenevalt c. Kahanevast keskmisest kogukulust tulenevalt d. Kahaneva piirtoodangu seadusest tulenevalt e. Kahanevast keskmisest toodangust tulenevalt Tagasiside Õige vastus on: Kahaneva piirtoodangu seadusest tulenevalt. Kujutage, et peale kõrgkooli lõppu suurendate oluliselt sissetulekut saadud uuest töökohast. Kui Te otsustate pigem süüa karbonaadi, kui närida hambugere, siis hamburger muutub Teie jaoks: Vali üks: a. kvaliteetseks kaubaks b. rämps- e.inferioorseks kaubaks c. normaalseks kaubaks d. täiendkaubaks e
a. Keynesi teooria seletas majanduse käitumist lühemas ajahorisondis b. õiged vastused b) ja c) c. Keynesi teooria seletas majanduse käitumist pikemas ajahorisondis d. Keynesi teooria ei sidunud oma seisukohti riigis ringleva raha kogusega vale e. Klassikud ei olnud suutelised seletama majanduse käitumist lühiperioodis vale Piirkulukõver on positiivse kaldega: a. kasvavast piirtulust tulenevalt vale b. kahanevast keskmisest toodangust tulenevalt vale c. kahanevast keskmisest kogukulust tulenevalt d. Kahaneva piirtoodangu seadusest tulenevalt e. Kahaneva piirkasulikkuse seadusest tulenevalt Rahanõudlusjoon nihkub väljaspoole, kui : a. intressimäär tõuseb b. intressimäär alaneb c. nominaalne SKP väheneb d. kui nominaalne SKP suureneb Rahvatulu see on: a. investeeringud miinus säästud b. renditulu, töötasu, intressitulu, tulud omandilt ja äriühingute kasumid c. kestva kasutusega esemete ja teenuste maksumus d. C+T+ Gsiirdemaksed+kaudsed maksud e
Vali üks: a. kartulite nõutava koguse kasvu b. ei mingit muutust nõudluses c. kartulite nõutava koguse kahanemist d. nõudluse kasvu kartulitele e. kartulite nõudluse kahanemist Tagasiside Õige vastus on: kartulite nõudluse kahanemist. Küsimus 38 Piirkulukõver on positiivse kaldega: Vali üks: a. Kasvavast piirtulust tulenevalt b. Kahanevast keskmisest toodangust tulenevalt c. Kahaneva piirkasulikkuse seadusest tulenevalt d. Kahanevast keskmisest kogukulust tulenevalt e. Kahaneva piirtoodangu seadusest tulenevalt Tagasiside Õige vastus on: Kahaneva piirtoodangu seadusest tulenevalt. Küsimus 39 Tabelis on toodiud andmed hüviste koguse ja piirkasulikkuse kohta. Oletame, et tarbijal on 52 ja hüvise X hind on 8 ning hüvise Y hind on 4 . Tarbija kasulikkus on maksimaalne kui ta ostab: Vali üks: a. 3 ühikut hüvist X ja 6 ühikut hüvist Y b. 2 ühikut hüvist X ja 7 ühikut hüvist Y c. 5 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y d
c) tehnoloogia täiustamine 5. Täielik konkurents Täieliult kokureeriv firma valmistab toodangut üksnes siis, kui ta saab kasumit · Vale.lühiperioodil toodab firma ka siis kui ta saab kahjumit.ainult et siis peab tooteühiku hind olema suurem muutuvkulust Kui firm kasum on maksimaalselt suur,on kogutulu ja kogukulu vahe suurim- Õige Kui kaubaühiku hind on keskmisest kogukulust väisem,saab firma kahjumit - Õige Lühiperioodil on firma huvitatud sellise koguse tootmisest,millekeskmine kogukulu on minimaalne · Vale.firma pole huvitatud selle koguse tootmisest,kuna kasumi maksimeerimise tingimus on piirpiirkulu ja piirtulu võrdsus Firmaa saab normaalkasumit,kui tooteühiku hind võrdub keskmise kogukuluga- Õige
summaks (1000 – 20 – 20 -144 )*21% = 171,36 eurot Netosumma, ehk see mille võib töötajale välja maksta on seega 1000-20-20-171,36=788,64 eurot. Riigile tuleb väljamaksele järgneva kuu 10.kuupäevaks maksta : – sotsiaalmaks 330 eurot – töötuskindlustusmakse 10+20=30 eurot – kinnipeetud pensionikindlustusmakse 20 eurot – tulumaks 171,36 eurot Kokku maksuametile: 551,36 eurot. Kulu tööandjale kokku: 1340 eurot, ehk siis kogukulust saab antud juhul maksta 59% töötajale ja 41% riigile. Järgneva kuu 10.kuupдevaks tuleb esitada makstud töötasu ja maksude kohta TSD (tulumaksu ja sotsiaalmaksu deklaratsioon). Erandid ja piirangud Kui ettevõtja ise tahab endale maksta töötasu, kasvõi selleks, et saada ravikindlustus ja minimaalne pensionistaazhiaasta, siis juhatuse liikme tasult ei pea maksma töötuskindlustusmakset, ei kinnipeetavat ega tööandja makset .
spordi maagia". Kahekaskümnendatel saabus ka brändiaktsiate maania, mil osteti firmasid mitu korda kallimalt nende arvestuslikust väärtusest. Aastakümneid kestnud turustamine ja brändi tugevdamine oli lisanud firmale väärtust, mis ületab nende varad ja aastakäibe. 1988. Aastal ostis Philip Morris Krafti 12,6 miljoni dollari eest, mis oli 6 korda kallim firma arvestuslikust väärtusest. 1983 aastal kulutas Ameerika bränd 70% oma turunduse kogukulust reklaamile ja 30 protsenti muudele stimuleerimismeetoditele nagu näiteks esitlused, soodusmüügid ja konkursid. 1993. aastal oli vahekord muutunud: ainult 25% läks reklaamile ning 75% stimuleerimisele. (Naomi Klein, 2002: 25-27) 8 Kaubamärk ja bränd. Kaubamärgi vaidlused 4. NÄITEID KAUBAMÄRGI VAIDLUSETEST 4.1 Kalev vs Kalew
a. tööjõu nõudluskõver nihkub vasakule b. tööjõu pakkumiskõver nihkub vasakule c. palk tõuseb ja tööhõive kasvab d. palk tõuseb ja tööhõive langeb Küsimus 6 3 Piirkulukõver on positiivse kaldega: Vali üks: a. Kahaneva piirtoodangu seadusest tulenevalt b. kasvavast piirtulust tulenevalt c. kahanevast keskmisest toodangust tulenevalt d. Kahaneva piirkasulikkuse seadusest tulenevalt e. kahanevast keskmisest kogukulust tulenevalt Küsimus 7 3 Rahanõudlusjoon nihkub väljaspoole, kui : Vali üks: a. intressimäär alaneb b. nominaalne SKP väheneb c. kui nominaalne SKP suureneb d. intressimäär tõuseb Küsimus 8 3 On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta. Säästmine võrdub: Tarbimiskulutused C = 500 + 0,7(Y – T) Sääst S=Y–T–C Kogutulu Y=C+I+G
keskmine kulu, keskmine tulu ja piirkulu on võrdsed ja keskmine kogukulu minimaalne > majanduslik efektiivsus Testid: Täielikult konkureeriv firma valmistab toodangut üksnes siis kui ta saab kasumit. VALE. Lühiperioodul toodab ka siis kui saab kahjumit. Kui firma kasum on maksimaalselt suur on kogutulu ja kogukulu vahe suurim. ÕIGE Kui kaubaühiku hindon keskmisest kogukulust väiksem, saab firma kahjumit. ÕIGE Lühiperioodil on firma huvitatud sellise koguse tootmisest mille keskmine kogukulu on minimaalne VALE. Kasumi maksimeerimise tingimus on piirkulu = piirtulu Kasumi maksimeerimise kuldreegli kohaselt peaks firma tootma koguse mille piirkulu võrdub hinnaga. ÕIGE TKTl toodavad kõik firmad diferentseeritud toodangut. VALE
38 Monopoolse firma kasumi maksimeerimise reegel. Näidata joonisel Nagu iga teinegi firma, maksimeerib monopoolne firma enda kasumi juhul kui piirkulu võrdub piirkuluga MC=MR. 39 Monopoli tegevus lühiperioodil: teenib kasumit, on tasuvuspuktis, saab kahjumit. Näidata joonisel Teenib kasumit Kui hind on valitud tootmismahu juures kõrgem kui keskmine kogukulu. Saab kahjumit Kui hind on keskmisest kogukulust madalam. On tasuvuspunktis kui hind on võrdne keskmise kogukuluga. 40 Oligopol. Iseloomustus. Firma tegevuse põhilised seaduspärasused. Murtud nõudluskõvera mudel. Näidata joonisel Oligopol turg, kus väike arv firmasid, mis üksteisest vastastikku sõltuvad. Firmade väikesest arvust tingituna mõjutab iga muutus iga firma tootmismahus või hinnas nii enda konkurenide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. Oligopoli käitumist ei saa seletada mingi ühe mudeli abil
10. STRATEEGIA TOITUMISEL Milline strateegia aitaks parandada patsiendi toitumist, et te saaks vajaliku kaloraazi kätte? Eelkõige tuleks pöörata tähalapanu järgmistele faktidele. Tavaline päevane energiavajadus üle 60 aastastel meestel istuva eluviisiga on 2000 kcal (Toiduenergia ... 2015). KOK'I põdevatel isikutel tõuseb energiavarude kuulu ka puhkeseisundis seoses suurenenud hingamis sagedusega. Energiakuulu hingamisele selle haigetel on 50-60% kogukulust ning ägenemisel on see 80% (Altarja 2015: 7).Toitumise parandamiseks vajatakse töötada alatoitumist põhjustavate teguritega, nagu düspnoe ja langenenud füüsiline aktiivsus, mis mõjub nälja tunnele (Rawal 2013: 152). Kuna patsiendil on kahheksia, siis tuleks suureneda kaloraazi, et järk-jargult ravikuuri jooksul juurde võtta puuduva kaalu kogust. Selle väärtuse välja selgitamiseks kasutatakse
• on firmad hinnavõtjad ja maksimeerivad oma kasumi toodang mahu muutmise õige teel. 46. Normaalkasum: • kujutab endast osa firma tulust; • õige kindlustab firma kaudsete kulude katmise; • on alati võrdne nulliga; • on kasum, mida firma saab, kui tooteühiku hind on madalalam firma keskmisest kogukulust (ATC) 47. TKF-i tooteühiku hind võrdub a) keskmise tuluga; b) piirtuluga; c) kogutulu ja toodangumahu jagatisega; d) kõige nimetatuga. õige 48. Täielikult konkureeriva firma kogutulu: a) on tooteühiku hinna ja müüdud koguse korrutis; b) suureneb konstantse absoluutsumma võrra, kui toodangumaht kasvab ühe ühiku võrra; c) kajastab graafiliselt koordinaatide alguspunktist lähtuv sirge; d) iseloomustab kõike ülalöeldut.õige 49
Krundi hõivamine ja selle ettevalmistamine 3.Lammutus ja muud tööd krundil 4.Projekteerimis tööd 5.Ehitus tööd 6.Tasud konsultantidele seoses eelloetletud tegevustega 7.Möbleerimine, sisustus, seadmed jne. 8.Ehitise kasutuskõlbulikuks tegemine, et seda müüa või välja üürida 9.Erinevad maksud seoses eelloetletud maksustatavate artiklitega 10.Projekti rahastamine (intressid) 11.Ehitus juhtimine, kasutamine ja säilitamine Ehituskulud on vaid osa kogukulust, mida tellija peab kandma ja nendega arvestama. Seega võib arvata, et paljude maksumusplaanimise ülesannete puhul, on liigselt nähtud vaeva vaid ühe kuluartikliga (ehituskulud), selle asemel, et optimeerida kogukulusid. Näiteks krundi maksumusel võib olla nii suur osakaal kogukuludest, et kõik ülejäänud kulud on temast sõltuvad, ja omaette probleemiks kujuneb siis see, kuidas saada ehitisest maksimaalsed kasutusomadused vaatamata nendele kuludele.
o Teatud piirides suudab firma hinda mõjutada. o Pikal perioodil firma teenib ainult normaalkasumit. Lühiperioodil firma võib töötada nii kahjumi kui ka kasumiga. Kasumi maksimeerimine ja minimeerimine lühiperioodil · Monopolistliku konkurentsi firma sulgemisotsus: o MKF-l pole mingid garantiid, et ta majanduskasumit saab. Kui hind on keskmisest kogukulust madalam, saab firma kahjumit. o Sellises olukorras peab firma otsustama, kas tootmist jätkata või ajutiselt lõpetada. o Otsustamisel kasutab MKF sama reeglit : seni, kuni hind katab keskmise muutuvkulu, peaks firma edasi tootma, sest siis katab ta vähemalt osa oma püsikulust. · Hinnaväline konkurents baseerub kauba kvaliteedil, teenindamise tasemel või muudel
säilitamine, arendamine ning administreerimine. Teehoiutööde rahaline maht on toodud lisas 1. Teehoiukava 2014-2020 finantsplaan. Lisades 2 ja 3 esitatud nimekirjad sisaldavad TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede ehitus- ja rekonstrueerimisobjekte, nende teostamise aastaid ning maksumusi aastate lõikes kokku. Teehoiutööde hinnad ja muud kulud on planeeritud 2012. aasta jooksevhindades, millele on lisatud üldine hinnataseme kasv kuni 2,5 aastas. Kogukulust on teedevõrgu säilitamisele planeeritud 62-66 %, arendamisele 25-29 % ning administreerimisele 9%. Kütuseaktsiisi laekumise prognoosi täpsustamisel muutuvad vastavalt ka teedevõrgu säilitamise ja arendamise mahud. Igal aastal riigieelarve koostamise käigus täpsustatakse riigimaanteede hoiu rahastamist rahastamisallikate ja aastate kaupa. Teehoiukava muudetakse ning esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks juhul, kui
koguse muuduga. Seega MR=(90-50)/1=40kr) Monopol maksimeerib oma kasumi koguse korral, mille piirkulu võrdub piirtuluga. MC=MR Lühiperioodil võib monopoolne firma saada kas kasumit, kahjumit või nullkasumit. 1) kui hind on kõrgem kui keskmine kogukulu, on firma kasum suurem kui firma kogukulus sisalduv normaalkasum. 2) Kui hind on keskmise kogukuluga võrdn, saab firma üksnes normaalkasumit või null majanduskasumit. 3) Kui hind on keskmisest kogukulust madalam, saab monopol kahjumit. Kahjumi korral monopol pikal perioodil ei tegutse. Monopole peamine puudus on tema ebaefektiivsus. Toodab väiksemat kogust kõrgema hinnaga kui seda teeks täielikult konkureeriv firma. Monopol ei kasuta ressursse efektiivselt. Et suurendada oma kasumit, võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades sama hüvise erinevatele ostjatele erineva hinna. MONOPOLISTLIK KONKURENTS
3.Kulude tasakaalustamine Koostades eelarvet maksumuskontrolliks on vaja kogukulu jaotada väiksemateks kuluartikliteks. Selline jaotamine pole vajalik mitte ainult maksumuse uurimiseks, vaid ka projekteerimise maksumusstrateegia kujundamiseks, et kulutada ehitamiseks vajalik raha vastavalt tellija soovidele. Selleks vajalikke andmeid saadakse tavaliselt juba lõpetatud projektidest kas tegelike kuludena või kuluartiklite osakaaluna kogukulust. Nende andmete kasutamisel pole projekteerimist üldjuhul veel alustatud ja seetõttu peab kuludeks jaotamine olema võimalikult üldine ega tohiks projektis ületada neljakümmet kulugruppi, seega tegemist on küllaltki "jämedakoelise" maksumusteabega. 4.Maksumusdünaamika analüüs Kui on vaja prognoosida projektiga seotud kulusid tulevikus, on oluline selliste andmete olemasolu, mis iseloomustaksid maksumuse muutumist ajas. Arvestades seda, kuidas muutuvad erinevad kuluartiklid
Selle faasi ajal: 1. määratakse andmestruktuurid 2. valitakse algoritmid 3. määratakse sisemised andmevood 4. jagatakse produkt osadeks riistvara ja tarkvara 5. määratakse mida iga osa teeb ja kuidas teeb · Testimine. Kvaliteedi kindlustamise komisjon kontrollib projekti ja tema elementide vastavust spetsifikatsioonile. 51. Umbkaudsed hinnangud tarkvara elutsükli etappide ajalisele kulukusele kogukulust. Projekt hinnang: · Valime1 CPU, 100 KLOC COCOMO hindab 1403 inimkuud · Valime 4 CPU, 40 KLOC, 3 x 20 KLOC COCOMO hinnang 909 inimkuud · Valik 5 CPU, 22 KLOC COCOMO hinnang 1030 inimkuud Süsteem hinnang kuidas riistvara lisamine mõjutab olulisi parameetreid töökindlus, energiatarve? 52. Tarkvara loomise meetodid. 1. voomeetod 2. täiustav prog.-e, süsteem kiiresti valmis ja modifitseerida kuni ok 3. prototüüpimine 4
vahetamise, täiendamise jms. abil. IT teenuse finantshalduse protsess - ITIL v2: Finacial management for IT Services Protsessi eesmärgiks on eelkõige aru saada IT teenus(t)e omahinnast ning mingil meetodil seda äripoolele raporteerida/arveldada. Sisaldab ka eelarvestamise või ennustuste tegemist järgmiseks perioodiks. Sisuliselt tuleb aru saada, mis komponente (konfiguratsioonielemendid!) ja kui suures ulatuses (% ressursi kogukulust) mingi konkreetse IT teenuse jaoks kasutatakse. See hõlmab nii IT seadmete amortisatsiooni kui ka otsekulusid (tarkvaralitsentsid, teenuslepingud vms.), tööjõukulu ja muid IT valdkonna kulusid (rent, kulu raamatupidamisele jne.). IT teenuse talitluspidevuse halduse protsess - ITIL v2: IT service continuity management IT teenuse talitluspidevus on äri talitluspidevuse osa. Reeglina ongi see protsess „peitunud“ äri talitmispidevuse projekti
müügiedendamise ja tellimuste kohaletoimetamise toetamiseks ning need tuleb ka tootmiskuludena arvesse võtta. Selliste eristatavate ning teatud toodete tootmise või kliendiga seotavate toetavate kulude näitena võib tuua logistika, tootmise, turunduse ja müügi, teeninduse. Toimingupõhise kuluarvestuse vajadus on tingitud firmade kulude struktuuri muutumisest. Kui viiekümnendatel moodustas tööjõukulu toote kogukulust umbes 50 protsenti, materjalikulu 35 protsenti ja üldkulud 15 protsenti, siis tänapäeval on üldkulude tüüpiline osakaal 60 protsenti toote kuludest, materjalikulu 30 protsenti ja tööjöuk-ulu vähem kui 10 protsenti. Seega on olulisim võimalus firma efektiivsuse tõstmiseks just üldkulude kokkuhoid, mida ABC abil on võimalik senisest paremini saavutada. Kasutavad suurfirmad Toimingupõhine kuluarvestamine on väga populaarne USAs ja ka Lääne-Euroopas. Süsteem leidis
Krundi hõivamine ja selle ettevalmistamine 3.Lammutus ja muud tööd krundil 4.Projekteerimis tööd 5.Ehitus tööd 6.Tasud konsultantidele seoses eelloetletud tegevustega 7.Möbleerimine, sisustus, seadmed jne. 8.Ehitise kasutuskõlbulikuks tegemine, et seda müüa või välja üürida 9.Erinevad maksud seoses eelloetletud maksustatavate artiklitega 10.Projekti rahastamine (intressid) 11.Ehitus juhtimine, kasutamine ja säilitamine Ehituskulud on vaid osa kogukulust, mida tellija peab kandma ja nendega arvestama. Seega võib arvata, et paljude maksumusplaanimise ülesannete puhul, on liigselt nähtud vaeva vaid ühe kuluartikliga (ehituskulud), selle asemel, et optimeerida kogukulusid. Näiteks krundi maksumusel võib olla nii suur osakaal kogukuludest, et kõik ülejäänud kulud on temast sõltuvad, ja omaette probleemiks kujuneb siis see, kuidas saada ehitisest maksimaalsed kasutusomadused vaatamata nendele kuludele.
10. Täieliku konkurentsi turul (TKT): a) tegutseb väike arv firmasid; b) maksimeerivad firmad oma kasumi toodangu hinna muutmise teel; c) on firma toodangu hind suurem kui selle toodangu piirtulu (p > MR); d) on firmad hinnavõtjad ja maksimeerivad oma kasumi toodang mahu muutmise teel. 11. Normaalkasum: a) kujutab endast osa firma tulust; b) kindlustab firma kaudsete kulude katmise; c) on alati võrdne nulliga; d) on kasum, mida firma saab, kui tooteühiku hind on madalalam firma keskmisest kogukulust (ATC) 12. TKF-i tooteühiku hind võrdub a) keskmise tuluga; b) piirtuluga; c) kogutulu ja toodangumahu jagatisega; d) kõige nimetatuga 13. Täielikult konkureeriva firma kogutulu: a) on tooteühiku hinna ja müüdud koguse korrutis; b) suureneb konstantse absoluutsumma võrra, kui toodangumaht kasvab ühe ühiku võrra; c) kajastab graafiliselt koordinaatide alguspunktist lähtuv sirge; d) iseloomustab kõike ülalöeldut. 14. Kui firma majanduskasum on null, siis tähendab see, et firma
Näide: veoki läbisõidetud kilomeetri kogukulu arvutamine Andmed Püsivkulu 5,42 kr/km Kütusekulu 3,60 kr/km Rehvikulu 0,61 kr/km Remondi- ja hoolduskulu 0,82 kr/km Üldkulu 2,36 kr/km Ülesanne Arvutada veoki läbisõidetud kilomeetri keskmine kogukulu ja iga kulukomponendi osatähtsus kogukuludest Lahendus 5,42 + 3,60 + 0,61 + 0,82 + 2,36 = 12,81 kr/km Kulukomponentide osatähtsus kogukulust Püsivkulu 5,42 / 12,81 x 100% = 42,3% Kütusekulu osatähtsus 3,60 / 12,81 x 100% = 28,1% Rehvikulu osatähtsus 0,61 / 12,81 x 100% = 4,8% Remondi- ja hoolduskulu 0,82 / 12,81 x 100% = 6,4% Üldkulu 2,36 / 12,81 x 100% = 18,4% Suhtarvuanalüüs transpordis Võrreldava olukorra loomiseks tuleb ettevõtte oma sõidukipargi operatsioonide mõõtmine ja hindamine ehitada
Näide: veoki läbisõidetud kilomeetri kogukulu arvutamine Andmed Püsivkulu 5,42 kr/km Kütusekulu 3,60 kr/km Rehvikulu 0,61 kr/km Remondi- ja hoolduskulu 0,82 kr/km Üldkulu 2,36 kr/km Ülesanne Arvutada veoki läbisõidetud kilomeetri keskmine kogukulu ja iga kulukomponendi osatähtsus kogukuludest Lahendus 5,42 + 3,60 + 0,61 + 0,82 + 2,36 = 12,81 kr/km Kulukomponentide osatähtsus kogukulust Püsivkulu 5,42 / 12,81 x 100% = 42,3% Kütusekulu osatähtsus 3,60 / 12,81 x 100% = 28,1% Rehvikulu osatähtsus 0,61 / 12,81 x 100% = 4,8% Remondi- ja hoolduskulu 0,82 / 12,81 x 100% = 6,4% Üldkulu 2,36 / 12,81 x 100% = 18,4% Suhtarvuanalüüs transpordis Võrreldava olukorra loomiseks tuleb ettevõtte oma sõidukipargi operatsioonide mõõtmine ja
kulude sõiduteekonna komponentide väärtused. Alternatiivne võimalus on liita kõik ühe veokiga seotud kulud aasta jooksul ja jagada läbitud kilomeetrite arvuga. Sel juhul ei saada aga vajalikku Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR informatsiooni selle kohta, millise osa moodustavad kulukomponendid veoki kogukulust. Näide 9. Veoki läbisõidetud kilomeetri kogukulu arvutamine Andmed Püsivkulu 0,4548 €/km Kütusekulu 0,3784 €/km Rehvikulu 0,0222 €/km
annaabi.ee 
