kohandades. Kaks aastatuhandet tagasi andis Jeesuse sünd ja surm põhjust hakata rääkima uue ususekti - kristluse tekkest, mis kujunes läänemaailmas üllatavalt populaarseks. See oli uudselt monoteistlik usk, sest siiani oldi harjutud uskuma paljusid jumalaid korraga. Lisaks sellele oli kristlaste jumal halastav, andestav ja igati leplik. Seetõttu inimesed kristlust ei karda ega oskagi karta. Ka praegu võib millal iganes kristlike kogudustega liituda ning kui ära tüütab, võib sealt vabatahtlikult lahkuda. Kõlab hästi ega kohusta paljuks. Kui nüüd veel mõelda, et Jeesus palus ristil surres, et jumal inimestele andeks annaks, sest nad ei teadvat, mida teevad, siis tekitab see usk tõepoolest sooja ja südamliku suhtumise. Miks siiski ei usu kõik inimesed kristlust ja selle pühakirja piiblit, kui see nii väärtuslik ja vajalik tundub? Tõenäoliselt seepärast, et mis tundub ühele õige, ei ole seda teps mitte teise jaoks
tasakaalu hoidmiseks mõistlik arvestada valimistel laste ja noortega. Algatame arutelu valimisea 16. aastani viimise üle. Täidetud. Arvamus: Halb mõte. Mäletan selgelt, et kui 16 olin, siis olin nii kergesti mõjutatav. Sellises vanuses tahetakse olla lahe ja minnakse teistega kaasa. Õpetajatel, lapsevanematel, sõpradel ja kõikidel kes noorega kokkupuutuvad on lihtne tema eest valik teha. 6. Jätkuv koostöö kirikute ja kogudustega: teeme igakülgset koostööd kirikute ja kogudustega, eeskätt traditsiooniliste konfessioonidega Eestis. Näeme kirikut ja kogudusi aktiivsete partneritena teenuste osutamises Eesti elanikele. Täitmisel. Arvamus: Mulle pole kunagi kirikud meeldinud ja minu arvates tehakse kirikutes inimestele lihtsalt ajupesu. Ma ei ole päris kindel, et milliseid teenuseid kirikud ja kogudused osutama hakkavad, aga see tundub mitte nii väga nende algse
koostamine. Valitsemisalas on Maksu- ja Tolliamet, Riigihangete amet, Statistikaamet. Marko Pomerants siseminister Valitsemisalas on riigi sisejulgeoleku tagamine ja avaliku korra kaitsmine, riigipiiri valvamine ja kaitsmine ning piirireziimi tagamine, kriisireguleerimise, riigi tegevusvaru ning tuletõrje- ja päästeala tööde, kodakondsuse ja migratsiooni ning kirikute ja kogudustega seotud asjade korraldamine, kohaliku omavalitsuse arendamine, regionaalhalduse ning regionaalarengu kavandamine ja koordineerimine, ruumilise planeerimise alase tegevuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve, perekonnaseisualased küsimused ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet. Siseministeeriumi valitsemisalas on maavalitsused. Hanno Pevkur sotsiaalminister
aastal lõppes kahe kiriku vaheline tüli sellega, et paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius heitsid vastastikku teineteise kirikust välja. Selle tulemusena eraldus Bütsantsi õigeusu kirik Lääne-Euroopa katoliiklusest. Kirikus hakati läbi viima erinevaid reforme. Muutuste järjekindla eestvõitleja paavst Gregorius VII järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Reformid pidid hõlmama kogu kirikut alates paavstikuuriast ja lõpetades kogudustega. Paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud avaldusid kõige rohkem investituuritülis. Põhiküsimus oli, et kellele kuulub ilmaliku ja vaimuliku investituuri õigus. Gregorius VII väitis, et ilmalik võim ei tohi sekkuda paavstivõimu, aga keisrivõim polnud sellest üldse huvitatud, sest see oleks piiranund keisrivõimu ja samuti oli kiriklike ametite müümine kujunenud riigile üheks sissetulekuallikaks. Tüli sai lahenduse 1122
Kristlus suutis Vahemeremaades väga tugevasti kanda kinnitada. Väga suureks abiks kristluse levimisel olid apostlid ehk rändjutustlejad. Rooma linna kristlikule kogudusele pani aluse üks Jeesuse kaaslane ja apostel Peetrus. Ta kutsus oma nooremaks vennaks, keda Paulust peetaks üheks tugevaimaks kristluse propageerijaks. Ta käis misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas, kus ta võitis usule uusi pooldajaid, pidas kogudustega kirjavahetust ning püüdis kõigile selgeks teha Jeesuse õpetuse olemust vastavalt oma arusaamadele. Apostlite tegevus andis tõuke tiheda koguduse võrgu tekkele. Iga kogudus valis enda seast juhi, keda nimetati piiskopiks või vanema ehk presbüteri, kelleks sai tavaliselt mõni jõukam ja lugupeetum koguduseliige, kelle kodus käidi koos asju arutamas. Esialgu koguduste vahel hierarhilist alluvusvahekorda ei tekkinud.
Kristlaste meelest olid teised jumalad ebajumalad ja nende austamine põlastusväärne seetõttu suhtuti neisse umbusu ja vaenuga. Kristlasi peeti süüdlasteks riiki tabanud õnnetustes. Esines ka kristlastevastaseid rünnakuid. Korraldati ka kristlaste üle kohtuprotsesse, püüdes neid surmaotsuse ähvardusel Rooma jumalatele ja keisritele ohverdama sundida. Kristluse levikule aitasid kaasa rändjutlustajad ehk apostlid, kes oma misioni retkedel võitsid usule uusi pooldajaid, pidasid kogudustega kirjavahetust ja selgitasid Jeesuse õpetuse olemust. Nii kujunes välja tihe koguduste võrk. 11) Millega on läinud Rooma ajalukku järgmised isikud? Tiberius ja Gaius Gracchus Püüdsid ka luua uusi maareforme, mille kohaselt pidid suurmaaomanikud osa maast vaestele andma, aga see ei läinud neil õnneks ja nad hukutati. Marius Mariuse sõjareformi tulemusel kujunes elukutseline palgaline sõjavägi. Ta oli ka sõjaväe juht.
Kõige enam tegi ristiusu levitamiseks apostel Paulus, kes tegutses Aasia aladel. Paulus pidas eri maade kristlastega kirjavahetust ja rõhutas Jeesuse õpetuse kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Kristlased ühinesid kogudusteks, kus jutlustasid ja palvetasid, korraldasid ühiseid söömaaegu ja aitasid üksteisel tööd leida. Kogudused pidasid koos oma pühasid. Need pühad olid olemas vanades usundites, kuid sobitati uue usuga. Kogudused astusid läbikäimisse teiste kogudustega. Apostlite tegevuse tagajärjel kujunes päris tihe kogu impeeriumi hõlmav ristiusukoguduste võrk. Kogudus valis enda keskelt juhi piiskopi. Selleks sai mõni jõukam ja lugupeetum koguduseliige, kelle majas koos käidi. 1. sajandi lõpuks oli kristlaste osatähtsus rahvaarvus väga väike, kuid nad äratasid tähelepanu teiste usutunnistuste seas. Kuigi ristiusul oli vanade usunditega palju ühist, oli range ühe jumala tunnistamine eriline
muudest religioonidest ka suuremal või vähemal määral mõjutatud. Kristluse levikule aitasid eriti kaasa apostlid. Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja temast sai ka esimene Rooma piiskop. Vahest kõige tegusam kristluse propageerija oli aga Peetruse noorem kaasaegne apostel Paulus. Oma misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas võitis ta usule uusi pooldajaid, pidas kogudustega kirjavahetust ja selgitas kõikjal vastavalt oma arusaamadele Jeesuse õpetuse olemust. Seejuures rõhutas ta eriti Jeesuse sõnumi kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Nii kujunes apostlite tegevuse tagajärjel peagi päris tihe koguduste võrk. Umbes 60. aastaks oli ristiusk jõudnud mitmesse Rooma impeeriumi osasse. Umbes 300. aastal sai Armeeniast esimene kristlik riik. Väljaspool Rooma impeeriumi asus suur kristlik kogukond Pärsias. 615. aastal rüüstasid pärslased
Kõige enam tegi ristiusu levitamiseks apostel Paulus, kes tegutses Aasia aladel. Paulus pidas eri maade kristlastega kirjavahetust ja rõhutas Jeesuse õpetuse kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Kristlased ühinesid kogudusteks, kus jutlustasid ja palvetasid, korraldasid ühiseid söömaaegu ja aitasid üksteisel tööd leida. Kogudused pidasid koos oma pühasid. Need pühad olid olemas vanades usundites, kuid sobitati uue usuga. Kogudused astusid läbikäimisse teiste kogudustega. Apostlite tegevuse tagajärjel kujunes päris tihe kogu impeeriumi hõlmav ristiusukoguduste võrk. Kogudus valis enda keskelt juhi - piiskopi (kreeka keeles episkopos - ülevaataja) või presbüteri (vanema). Selleks sai mõni jõukam ja lugupeetum koguduseliige, kelle majas koos käidi. 1. sajandi lõpuks oli kristlaste osatähtsus rahvaarvus väga väike, kuid nad äratasid tähelepanu teiste usutunnistuste seas
kreeklaste seas. Selleks käis ta kolmel suurel misjoniretkel: Süüras, Väike-Aasias ja Kreekas. Nende reiside käigus pani ta aluse esimestele kristlikele kogukondadele väljaspool Jeruusalemma. Kuna ta kuulutas ristiusku enamasti mittejuudi maades, pälvis ta tiitli ,,paganate apostel". Kristlikes kogudustes olid esindatud ka orjad, ülekaalus olid siiski madalamast klassist vabad inimesed, nende hulgas oli naiste osakaal väga suur. Kogudustega liitumiseks ei olnud rahalisi piiranguid ega polnud olulised ka filosoofilised teadmised. Sellegipoolest moodustasid ristiusku inimesed vaevalt 1% kogu Rooma riigi rahvastikust. 2. ja 3. sajandil see arv aga oluliselt kasvas. Esimese reisi tegi Paulus Küprosele ja teel läbi Galaatia püüdis jutlustada ka juutidele, kuid need olid tema suhtes tõrjuvad. Ka kristlikud juudid Jeruusalemmas, eriti Peetrus, ei nõustunud Paulusega.
Piiskop Piiskopi valisid vaimulikud ja tähtsamad isikud. Enamik piiskoppidest alustas oma kiriklikku karjääri mungana. Piiskop pidi olema veetnud suure osa elust kloostris. Ta oli õpetaja, kaitsja, toitja ja isa. Ideaalselt piiskopilt oodati kloostrikogemust, kõrgklassi haridust, juhivõimeid ja ühiskondlikku ettevõtlikkust. Ta pidi tegelema nii usu levitamisega kui õpetuse puhtuse ja rahu tagamisega ning samuti hoidma ühendust teiste kogudustega. Ta oli kohustatud resideeruma oma piiskopkonnas, külastama korrapäraselt kõiki kogudusi ja kirikuvaradega heaperemehelikult ümber käima. Pidi täitma ametikohuseid ilma palgata. Vaimulikele olid keelatud riigiametid. Nad pidid valvama linna eelarve üle. Ametnik Ametnikelt nõuti üldist laadi teadmisi, mis ulatuksid kirjade koostamise kunstist retoorika ja eriti juriidikani. Vastuvõtueksam riigiametisse oli raske ja kaunis keerukas-
kristlased olid kindlasti muudest religioonidest ka suuremal või vähemal määral mõjutatud. Kristluse levikule aitasid eriti kaasa apostlid. Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja temast sai ka esimene Rooma piiskop. Vahest kõige tegusam kristluse propageerija oli aga Peetruse noorem kaasaegne apostel Paulus. Oma misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas võitis ta usule uusi pooldajaid, pidas kogudustega kirjavahetust ja selgitas kõikjal vastavalt oma arusaamadele Jeesuse õpetuse olemust. Seejuures rõhutas ta eriti Jeesuse sõnumi kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Nii kujunes apostlite tegevuse tagajärjel peagi päris tihe koguduste võrk. Umbes 60. aastaks oli ristiusk jõudnud mitmesse Rooma impeeriumi osasse. Umbes 300. aastal sai Armeeniast esimene kristlik riik. Väljaspool Rooma impeeriumi asus suur kristlik kogukond Pärsias. 615
kristlased olid kindlasti muudest religioonidest ka suuremal või vähemal määral mõjutatud. Kristluse levikule aitasid eriti kaasa apostlid. Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja temast sai ka esimene Rooma piiskop. Vahest kõige tegusam kristluse propageerija oli aga Peetruse noorem kaasaegne apostel Paulus. Oma misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas võitis ta usule uusi pooldajaid, pidas kogudustega kirjavahetust ja selgitas kõikjal vastavalt oma arusaamadele Jeesuse õpetuse olemust. Seejuures rõhutas ta eriti Jeesuse sõnumi kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Nii kujunes apostlite tegevuse tagajärjel peagi päris tihe koguduste võrk. Umbes 60. aastaks oli ristiusk jõudnud mitmesse Rooma impeeriumi osasse. Umbes 300. aastal sai Armeeniast esimene kristlik riik. Väljaspool Rooma impeeriumi asus suur kristlik kogukond Pärsias. 615
kindlasti muudest religioonidest ka suuremal või vähemal määral mõjutatud. Kristluse levikule aitasid eriti kaasa apostlid. Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja temast sai ka esimene Rooma piiskop. Vahest kõige tegusam kristluse propageerija oli aga Peetruse noorem kaasaegne apostel Paulus. Oma misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas võitis ta usule uusi pooldajaid, pidas kogudustega kirjavahetust ja selgitas kõikjal vastavalt oma arusaamadele Jeesuse õpetuse olemust. Seejuures rõhutas ta eriti Jeesuse sõnumi kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Nii kujunes apostlite tegevuse tagajärjel peagi päris tihe koguduste võrk. Umbes 60. aastaks oli ristiusk jõudnud mitmesse Rooma impeeriumi osasse. 5 Umbes 300. aastal sai Armeeniast esimene kristlik riik. Väljaspool Rooma impeeriumi asus suur kristlik kogukond Pärsias
Kõige enam tegi ristiusu levitamiseks apostel Paulus, kes tegutses Aasia aladel. Paulus pidas eri maade kristlastega kirjavahetust ja rõhutas Jeesuse õpetuse kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Kristlased ühinesid kogudusteks, kus jutlustasid ja palvetasid, korraldasid ühiseid söömaaegu ja aitasid üksteisel tööd leida. Kogudused pidasid koos oma pühasid. Need pühad olid olemas vanades usundites, kuid sobitati uue usuga. Kogudused astusid läbikäimisse teiste kogudustega. Apostlite tegevuse tagajärjel kujunes päris tihe kogu impeeriumi hõlmav ristiusukoguduste võrk. Kogudus valis enda keskelt juhi piiskopi (kreeka keeles episkopos ülevaataja) või presbüteri vanema). Selleks sai mõni jõukam ja lugupeetum koguduseliige, kelle majas koos käidi. 1. sajandi lõpuks oli kristlaste osatähtsus rahvaarvus väga väike, kuid nad äratasid tähelepanu teiste usutunnistuste seas.
Paar aastat veetis Paulus Kaisareas maavalitseja Antoonius Feeliksi vangina. Tema järglane Porcius Festus kavatses viia kohtuasja läbivaatamiseks Jeruusalemma, kuid oma julgeoleku pärast kartev Paulus apelleeris keisri kohtuotsusele, kuna tal Rooma kodanikuna oli selleks õigus. Sündmusterohke merereis Itaaliasse toimus tõenäoliselt aastail 58 59. Paulus sai veel kaks aastat oodata oma kohtuasja käsitlemist, mille järel ta hukati. Enda poolt rajatud kogudustega pidas Paulus ühendust neid külastades ja pidades nendega kirjavahetust. Neist on säilinud kiri roomlastele, kaks kirja korintlastele, kirjad galaatlastele, filiplastele, koloslastele, kaks kirja tessalooniklastele ning erakiri Fileemonile. Kõik Pauluse kirjad on sündinud algselt koguduste vajadustest lähtudes. Kõikidele kirjadele on omane sügav teoloogiline mõtlemine. Peagi moodustasid nad Uue Testamendi kirjadekogu põhiosa. Uus Testament
Uuesti tõstatasid küsimuse ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekorrast Cluni kloostri mungad 10. saj., nõudes vaimuliku võimu sõltuumatust ilmalikust ja rõhutades selle ülimuslikkust. Cluny kloostrist sai alguse liikumine – mis nõudis kõigilt vaimulikelt häid kombeid, haridust, tsölibaati. Olid vastu ka simooniale (kirikuametite müümisele). Cluny liikumist asus toetama paavst. Gregorius VII (1073-1085) reformid pidid hõlmama kogu kirikut alustades paavstikuuriast lõpetades kogudustega. Sätestamist vajas ka paavsti valimise kord (13. saj. lõpust võeti kasutusele konklaav (suletud kamber), kust kardinalid ei tohtinud enne väljuda kui paavst valitud). 1075 ilmus paavsti diktaat, mis keelas ilmalikel valitsejatel piiskoppide ametisse määramise (investituuritüli), see ainult paavsti võimuses. Sisuliselt nõudis paavst, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja ühtlasi tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust.
10. C Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja + maavalitsused. 11. D kohaliku omavalitsuse arendamine, regionaalhalduse ning regionaal- + arengu kavandamine, ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamine 12. E kirikute ja kogudustega seotud asjade korraldamine ning + perekonnaseisualased küsimused 3. Hinda väiteid ning too selgelt välja, mis on väites valesti või puudu ja kuidas on õige. Selguse mõttes võib lisaks väidete hindamisele sõnastada ka õige väite või täienda/paranda väidet. Kui on võimalik, siis viita õigusnormidele, milles väites käsitletav on reguleeritud. 1) Haldusülesannete täitmise õige
Kirjutajate ergutamiseks viidi läbi näiteks armusööminguid ja seminare. Juba kirjaoskajad aitasid oskamatuid, harides neid usuliselt, aga ka teistel teemadel ning arendasid nende mõtlemisvõimet.33 Baltimaade vennastekogudusi juhiti Saksamaalt Hernhuti keskusest, seetõttu saatsid sealsed juhtivad alatasa kirjalikke läkitusi ja õpetusi siinsetele kogudustele. Neile saadeti vastu samalaadseid kirjalikke läkitusi, samuti korrespondeeriti teiste välis- ja sisemaiste kogudustega, muude ringkondade hernhuutlaste, sõbralike mõisnike, pastorite ja teiste isikutega, kellele tutvustati oma tegevust, jagati õpetust ja lohtust. Kirjavahetust peeti ka kirjaoskajate eestlastega ja viimased hakkasid omavahelgi kirja teel suhtlema.34 Hernhuutlik kirjandus 31 R. Põldmäe, Hernhuutlane Christoph Michael Königseer, 176. 32 Samas, 177. 33 Samas, 175 34 Samas, 174 Üha enam hakkas 18. sajandil tänu hernhuutlastele siin ilmuma vaimuliku sisuga ilu-
kaitset jne Rahandusminister - Jürgen Ligi Valitsuse maksu-, finants- ja eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine Regionaalminister (portfellita) - Siim Valmar Kiisler Juhib Siseministeeriumi struktuuriüksusi, mis tegelevad kohaliku omavalitsuse arendamisega, regionaalhalduse ning regionaalarengu kavandamise ja koordineerimisega, ruumilise planeerimise alase tegevuse üleriigilise korraldamise ja järelevalvega, perekonnaseisualaste küsimustega ning kirikute ja kogudustega seotud asjade korraldamisega Siseminister - Ken-Marti Vaher Riigi sisejulgeoleku tagamine ja avaliku korra kaitsmine, riigipiiri valvamine ja kaitsmine ning piirireziimi tagamine, kriisireguleerimise, riigi tegevusvaru ning päästealatööde, kodakondsuse ja migratsiooni ning kirikute ja kogudustega seotud asjade korraldamine, kohaliku omavalitsuse arendamine, regionaalhalduse ning regionaalarengu kavandamine
ö apostlikirikud. Idas on selliseid kirikuid rohkem, Läänes on ainult üks – Rooma – see kirik on seotud nii Peetruse kui ka Paulusega, viib suurema autoriteedini. Lisaks Rooma pealinnastaatus, mis viib kõrgendatud eneseteadvuseni. Üheks oluliseks aspektiks on piiskopinimekirjad, millega näidatakse apostelliku järjepidevust. Selle otseseks tagajärjeks see, et Rooma kiriku poole hakatakse juba 2. sajandist pöörduma, et nõu küsida. Eriti tihi oli kontakt Põhja-Aafrika kogudustega. Teine küsimus, mis Rooma tähtsust tõstab on koguduse usuline tegevus, s.h ka karitatiivne tegevus, nn „armastuse töö“. See, et Rooma kogudus suutis ja soovis teisi kogudusi toetada. Kõik olekski võinud nii jätkuda, kui 4. sajandil poleks tekkinud kahte pealinna. Selle tulemuseks on rivaalitsemine ja erinevate kirikumõistete kujunemine. Rivaalitsemine toetub eeskätt keisri poliitikale, mis eelistab Ida-Roomat ja Bütsantsi ning Konstantinoopoli
maha. Alles keskaja lõpupoole keelati see komme surmanuhtluse ähvardusega. Karjasetöö lasus preestril, kes tuli vallutajate ridadest. Preestri ülalpidamiseks oli harilikult mõni väiksem mõis kiriku läheduses, mida ta kasutas läänimehena ja kus töö tegi kihelkonna rahvas. Lisaks sellele said preestrid mitmesuguseid andameid. Sakslastest või välismaallastest preestrid, tihtipeale rahvakeele mitteoskajad ning puuduliku ametialase ettevalmistusega ei leidnud oma kogudustega vajalikku sidet- liiatigi kui kirikukeeleks oli talurahvale mittemõistetav ladina keel. Kirikutöö jäi puudulikuks ja ristiusk kui niisugune ei juurdunud sügavale rahva hingeellu. Kirikutööd tegid ka mitmesugused mungaordud. Tekkisid kloosrtid, väliselt ordulosside sarnased. Oma maid majandasid nad nagu mõisnikud, vajalikke töid tegi talupojad. Vahekord põlisrahvaga oli jahe. Kerjusmungad seevastu- dominikaanid ja frantsiskaanid, kelle
ta püüdis pärast tagasitulekut jagu saada. Olukord näis olevat muutunud kesisemaks, sest päevikud olid läinud kuivemaks ja lühemaks. Kõigest hoolimata kogus Königseer rikkalikult materjali oma koguduste tegevuse kohta ning koostas küllaltki üksikasjalikult aastapäevikuid. Aastapäevikute koostamine virgutas ka kohapealseid tegelasi suuremale aktiivsusele, tihendas nende sidemeid juhtivate keskuste ja teiste maade kogudustega, arendas oluliselt talurahva kirjaoskust ja mõtlemisvõimet. Aastapäevikus leidub andmeid peaaegu iga päeva kohta. Kõneldakse eeskätt tegevusest üksikuis kogudustes; räägitakse rohkesti ka talurahva tavalisest argielust; registreeritakse laste sünde tähtsamate veliste perekondades ja surmajuhtumeid peaaegu iga kord; tingimata märgitakse ära mõisnike suhe vennastekogudustega; viimaks kajastub päevikuis ka vennastekoguduste üldine olukord. Nende koostamine lõppes
eest. Sellist pruuki nimetati simooniaks. GREGORIUSE REFORM Tekkis kiriku sees uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõjualt ning keelata ära simoonia ja perekonnaelu. Taheti distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse suurendamist. Kõigi nende muutuste eestvõtjaks oli paavst Gregorius 7, kelle järgi nimetati kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Reformid pidi hõlmama kogu kirikut alates paavstikuuriast ja lõpetades kogudustega. Eesmärk oli tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas ja paavsti ilmalikku võimu Itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõimu kreekakatoliku kiriku üle. Uuendati paavsti valimise korda: 11. sajandi keskpaigani valisid paavsti Rooma vaimulikud ja rahvas(see oli üldine valijaskonna, ilmalikud võimukandjad said tulemusi mõjutada) 1059. aastal Lateraani kirikukogu: edaspidi valivad paavsti Rooma peapiiskopkonna kardinalid. Sellel lahendusel
saadikute) – tegevus. Jeesuse kaaslane ja õpilane, apostel Peetrus, pani hilisema kristliku pärimuse kohaselt aluse kristlikule kogudusele Rooma linnas ja sai esimesekse Rooma piiskopiks. Vahest kõige enam aitas aga kristluse levikule kaasa Peetruse noorem kaasaegne, apostel Paulus. Mitmetel misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas võitis ta usule uusi pooldajaid, pidas ulatuslikku kirjavahetust eri kogudustega ja selgitas vastavalt oma arusaamadele Jeesuse õpetuse olemust. Seejuures rõhutas ta eriti Jeesuse sõnumi tähendust kõigi rahvaste jaoks. Kristlased võtsid enda hulka kõiki pöördunuid, sõltumata nende soost, rahvusest ja sotsiaalsest positsioonist, kuid enamus neist pärines esialgu siiski suhteliselt vaeste ja rõhutud inimeste hulgast. I ja II sajandi vahetuseks moodustasid kristlased arvatavasti umbes 5% Rooma impeeriumi rahvastikust
Saatan oli see, kes õpetas naistele, kuidas meeste erutamiseks näidata oma sääri, neidsamu sääri, mille jõllitamine sotsiaalselt nüüd vastuvõetav on ning mida näitavad isegi noored nunnad, kes oma lühikestes rüüdes ringi jalutavad. Milline nauditav samm! Huvitav, kas varsti võime näha ka topless-nunnasid Püha Rock-missa ajal oma kehasid väänamas? Saatan muigab ja ütleb, et talle meeldiks see väga paljud nunnad on ju ilusate säärtega kenad noored neiud. Paljudes suurte kogudustega kirikutes kasutatakse enamasti käteplaksutamisega rütmiseeritavat sensuaalset muusikat samuti satanismist inspireeritut. Pealegi on Saatan ju alati kõige paremaid meloodiaid loonud. Kirikupiknikud pole preestrite juttudest hoolimata midagi muud kui vaid hea ettekääne pühapäevaseks liigsöömiseks. Ja igaüks teab, et enamik ,,piiblilugemisest" toimub põõsaste vahel. Paljude kirikute eelarvet tõstev lisand on tihti kirikuturg või karneval, mis varem liha
annaabi.ee 
