Mida teha juhul, kui isik pole eluajal oma tahet selgelt väljendanud ning lähedaste huvid on konfliktsed? Missuguse täiendava mõõte toob arutlusse filosoofiline ja eetiline küsimus sellest, mis vahe on tapmisel ja surra laskmisel? · Kas võib öelda, et teatud juhtudel on inimesel kohustus surra, näiteks omaste säästmiseks või majanduslikel põhjustel? Kas inimesel on õigus valida selline viis surra, et ta ei jääks ilma oma suremise kogemisest? · http://www.ohtuleht.ee/522890/kommentaar-eutanaasia-on-liberalismi-uks-ja-ainus-mote · http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/eutanaasiast-juba-vargamae-indrek-andis-piinades- emale-murki.d?id=66017070 · http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/saatuslik-hetk-palun-lubage-mul-minna.d? id=36773905 · http://epl.delfi.ee/news/lp/andrei-hvostov-minu-elu-annleenaga.d?id=66001958 · http://arvamus.postimees
seal laiali kandumata kaua olla ning arutus oleks täieliku kontrollli all.(arvan ,et see oli vajalik selleks ,et anda teistele õppetundi. Pidi mõjuma eeskujuna ega tohtinud tekitada nakkusohtu. Nende süngete hoonete ja süüdlaste näitamine sobis hästi selleks ,et hoiatada üleliia kergemeelseid noori. ( Samal ajal mõjusid needsamad ohud liigitõmbavalt inimeste ihadele ja kujutusvõimele. (inimeses leidub ikka alati midagi ,mis unistab ohtude kogemisest .) Sellest hetkest peale mõjuvad isoleerimise kantsid õudust, kuid mõjuvad samas ka vastupandamatult ligitõmbavaina. Asjade arenedes on arutusest saanud südame deliirium , iha hullus, armastuse ja surma meeeletu hirmu piiritus ülbuses. Arutuskogemus haaras hullusekogemuse endasse, et lasi/ laskis sel peaaegu/täielikult kaduda. (palju ei puudunud ,et hullus oleks oma kõige ainulaadsemad jooned kaotanud.) Hakkasid kasvama hullusehirm ja arutusekartus. Edasi
kõik meie teadmised kujunevad kogemuse kaudu, kusjuures kogemus on kokkupuude välise maailmaga. Samuti erineb see Descartes'i ideest, et keha ja vaim on rangelt lahutatud, kusjuures, vaim on kehalisest ülem ja tõetunnetus on saavutatav üksnes läbi mõtlemise, mistõttu tuleks kõrvale heita esimese asjana kõik meelelised aistingud. Lühidalt, kaks eri arvamust tõest: tõde pärineb välise maailma kogemisest, tõde saab leida oma mõistusest. Merleau-Ponty ühendab kaks vastandlikku arusaama ühe tervikliku tajuteooria alla. Enne kui asuda täpsemalt Merleau-Ponty tajuteooria juurde, tuleks natuke analüüsida tema filosoofilist arusaama maailmast ning maailma ja inimese vahelisest seosest, kunstifilosoofiast lähtuvalt loomingu ja looja suhtest. Nagu juba eelnevalt mainitud, ei ole inimene maailma sündides Merleau-Ponty järgi tabula rasa, inimene on sündides
J., & teisi vigastanud suunatud Röst, C. 2007). Samuti saab ta aru, vägivallaks,mis on Eemaldada laps antud situatsioonist et endale ja teistele tingitud ebaedu Leia asendustegevusi nt lillede kastmine (Horowitz, viga tegemine ei kogemisest, mis Lynn.J., & Röst, C. 2007). aita probleeme avaldub Vastavalt arsti korraldusele manustada ravimeid. lahendada mänguasjade jt Kui laps on käitunud vastuvõetamatult siis sellegipoolest esemete loopimise on oluline vältida karistamist ja halvustavat tooni
Kas: 1. Inimest kui õppijat- et mõista, mis temas juhtuma hakkab, - kuidas ta oma teadmist loob, mis on teadmisele tulemise seadusepärasused ja eksiteed nind millal ollaks õppinud Või 2. Inimvaimu ja inimtegevuse tooteid- see on teadmisi, oskusi, vilumisi, tehnoloogiaid, väärtusi, lugusid jne - et need oleksid järgmise põlvkonna poolt omandatud Mõeldes need ümber inimtunnetuse 'valda, võiks rääkida õppiva inimese vaimu kahest põhihoiakust KOGEMISEST JA KOGUMISEST Tähtsaim on sooritus. Mida teeme, kui arvame end õppivat? Õppimist võib mõista erinevalr viisil- lähtuvalt sellest, milline inimtunnetuse aspekt on loetud keskseks Õppimine kui talletamine- Õppetus korrastab saadud kogemust, õpilane kasvatab teadmiste ladu Õppimine kui mõistimine- Teadmine on kogemust korrastav terviknägemine. Parim mõistmine saavutatakse tõsiasju uurides Õppimine kui määratlemine ja reeglistamine- Õpime põhjendades ning tõsiasjade pädevust
Ketamiin · NMDA retseptorite mittekonkureeriv antagonist · Põhjustab dissotsiatiivse anesteesia - teadvus pole päriselt taandunud · Hallutsinatsioonid 15% patsientidest · Põhjustab südame-veresoonkonna talitluse depressiooni · Suurendab ajuverevoolu ja intrakraniaalset rõhku Ketamiin ei sobi, kui · on vaja lihaste lõõgastatust · suurenenud sümpaatiline ärgastatus mõjutab ebasoovitavalt kardiovaskulaarset süsteemi · patsient saab hallutsinatsioonide kogemisest stressi · patsiendil tekib ajusisese rõhu suurenemine Anesteesia ajal jälgida: · Südametegevus, EKG · Arteriaalne vererõhk · Hgb saturatsioon · Kehatemperatuur · Teadvuse seisund · Hingamine, rõhk hingamisteedes · CO2 kontsentratsioon väljahingatavas gaasidesegus · Gaaside kontsentratsioon sissehingatavas gaasidesegus Valuvaigistid: · opiaadid · mittesteroidsed põletikuvastased ühendid · paiksed tuimastid · muud: mõned antidepressandid, ergotamiin, kannabinoidid 10
Kas on punane värv või on see kokkulepitud tegelikult jne? Inimene loob ise midagi uut ega pole seega vastuvõttev masin ainult, annab impulsile ka tähenduse. Kogemused omavad mingisugust tähendust, annavad korra ja vormi, inimestel ongi üks pidev ,,korrastamine". Teatud seaduspärasused on nähtavad igas tunnetuses ja on üldkehtivad. Kogemusest lähtuvad teadmised: A: A posteriori aposterioorsed teadmised kogemisest lähtuvad teadmised B: A priori aprioorsed teadmised kogemusele eelnevad teadmised. A priori alla : nt arusaamine põhjuslikkusest, tajumine et igal asjal on põhjus. Kui millelgi pole põhjust, pole see asi meie jaoks ka mõtestatud. Sp püüab inimene alati seletada olemasolevat maailma. Veel peab olema, et olemas oleks meeltetaju: ajataju ning ruumitaju. Põhjuslikkus saab ilmneda ainult ajas ja ruumis. On veel selliseid
Mary’l on olemas kõik füüsilised faktid värvide nägemisest. Mary’i õpib uusi fakte, kui lahkub oma must-valgest ruumist. Kuna Mary õppis uued faktid, siis tal polnud kõiki fakte värvide nägemisest. Seega, füüsilised faktid pole kõik faktid(on olemas rohkem kui ainult füüsilised faktid ja füsikalism on vale). Jackson käsitleb füsikalismi nii: kõik faktid(informatsioon) on füüsilised. Nõustun sellega, et on olemas mitte-füüsilisi fakte värvi kogemisest(on olemas fakte, mis ei ole füüsilised). Mary’l pole pole fenomenaalset teadmist värvide nägemisest. See, et ta õppis kõik faktid värvide nägemisest ei tähenda, et tal oleks siiski olemas kõik faktid värvide nägemisest, sest tõesti – kui ta esimest korda näeb midagi värvilist, siis ta paratamatult saab omale uue teadmise(sest ta pole kogenud seda ennem). On olemas teisi fakte peale füüsiliste faktide, mis paneb materialismi kahtluse alla(?)
enese pärast, mitte kui välisele põhjusele. 3) Interpretatsiooni klausel Teos peab tähelepanu all olema teatud tõlgenduse võtmes. AP-i saa läbida väärale tõlgendusele tuginedes. 4) Permanentsuse klausel “Piisavalt kaua” ei saa kvantitatiivselt määratleda (iga kriitik, kes seda teeks, riskib enese naeruvääristamisega) 5) Subjekti klausel Arvesse tuleb kunstiliselt tundlike inimeste tähelepanu – need kes on huvitunud teoste korrektsest kogemisest ja hindamisest. 8. Iseloomustage Savile historitsismi peamisi probleeme Sotsiaalkultuuriline kriitika Iseenesest kerkivad sajandite kaupa tuhandete teoste hulgast ikka ja jälle need ühed teosed. Asi pole niivõrd teatud teoste seesmises väärtuses, kuivõrd selles, et kultuurieliit hoiab neile “sobivaid” teoseid püünel (neid taastootes, levitades, õppekavades hoides jms). Pluralistlik intuitsioon Valitseb üsna suur konsensus selles, et teose avatust mitmele paikapidavale
Näited mitte-sümpaatilisusest a)I maailmasõja ajal keeldusid paljud USA sümfooniaorkestrid mängimast saksa helilooja teteoseid. b)Moslem ei pruugi suuta vaadata maali pühast perekonnast, kuna tal on vimm kristlik ureligiooni vastu. c)Visates kõrvale romaani, kui see on vastuolus meie moraalsete veendumustega. 10. Kuidas kritiseerib Dickie Stolnitzi teooriat? Motiiv või kogemine? Stolnitzil jääb hämaraks, kas ta teooria kõneleb: kogemise/hoiaku motiividest, või kogemisest endast (st sellest mis toimub kogemise ajal)? Erinevad motiivid üks tähelepanu: Motiivid /põhjendused miks sa kuulad muusikapala, ei näita kuidas sa kuulad: Jones kuulab muusikapala selleks, et valmistuda muusika eksamiks, Smith kuulab muusikapala ilma ühegi edasise eesmärgita. Aga nende kuulamine ei pruugi üldse erineda! Motiivid võivad erineda, ent küsimus on selles, kas sa paned objekti tähele või mitte. Mõlemad võivad tähele panna teost,või siis mitte
Äärmuslikversioon. Me ei tea midagi muud peale oma endi praeguste teadvuse seisundite (praegused mõtted ja kogemused). ,,Me ei tea mitte midagi" on ennastkukutav, sest me ei saa ka teada, et me midagi ei tea. Realistid: Me teame üsna palju endast ja meid ümbritsevast maailmast. Me teame läbi meelelise tunnetuse milline maailm tegelikult on. Maailm ongi nii nagu ta tegelikult ja sõltumatult meie kogemisest on. 3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Mõnede feministide arvates traditsiooniline epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema sugu, rass või staatus) tahaplaanile. Õigustamatult peetakse teadjaks valgenahalist keskealist meest. Miranda Fricker räägib oma töödes ,,episteemilisest ebaõiglusest": igapäevas elus võetakse naiste juttu vähem-tõsiselt. 4. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses.
vastavus? Kui vastata, et siin polegi midagi seletada - me lihtsalt oskame seda vastavust kindlaks teha, siis tekiks omakorda näiteks küsimus: kuidas me teeme kindlaks mineviku kohta käiva väite tõesuse? 1)Moraalifaktid: on väidetud, et kuigi on olemas moraalsed tõed, ei ole olemas moraali- fakte (millega saaksid need vastavuses olla). Vastavusteooria ei suuda ära seletada moraalitõdede olemasolu). 2)Aprioorsed tõed: Aprioorsete (st kogemisest sõltumatute, kogemuste eelsete) tõdede probleem. nt 2+3=5 on tõene, ent milles seisneb siis vastavus tegelikkusega? Mis on maailmas, mis teeb tõeseks, et 2+3=5? 5. Milles seisneb tõe koherentsusteooria? Tõe kooskõlateooria ehk koherentsiteooria (ld cohaerentia 'sisemine seos') kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. Teiste väidetega kooskõlas olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine
tõlgenduse, mis ajas ei muutu. Parim võimalik tõlgendus, mida on võimalik loomise ajaloolist konteksti arvestades saada. Permanentsuse klausel ,,piisavalt kaua" ei saa kvantitatiivselt määratleda(iga kriitik, kes seda teeks, riskib enese naeruvääristamisega). Ajaproovi läbimine pole jah-ei,vaid määra küsimus. Subjekti klausel - arvesse tuleb kunstiliselt tundlike inimeste tähelepanu need, kes on huvitunud teoste korrektsest kogemisest ja hindamisest. Eliidi v. ideaalse kriitiku klausel osutatakse valitud klassile, isikute tuumikule, kel on võime hinnata teose kohta meie kultuuris. Savile eeldab, et nende isikute vahel võib tekkida erimeelsusi. 8. Iseloomustage Savile historitsismi peamisi probleeme. Sotsiaalkultuuriline kriitika - ajaproov pole impersonaalne ja erapooletu mehhanism, mille järgi iseenesest kerkivad sajandite kaupa tuhandete teoste hulgast ikka ja jälle need ühed teosed
autori omaga) tõlgendus, mis ajas ei muutu. 3) Permanentsuse klausel (kui kaua?) - kvantitatiivsel/arvuga ei saa määrata; pealegi pole ajaproovi läbimine jah-ei, vaid määra küsimus. 4) Subjekti klausel (kelle tähelepanu?) - arvesse tuleb kunstiliselt tundlike inimeste tähelepanu – need, kes on huvitunud teoste korrektsest kogemisest ja hindamisest 8. Iseloomustage Savile historitsismi peamisi probleeme Kriitika: 1. sotsiaal-kultuuriline kriitika – kultuurieliit hoiab neile „sobivaid“ teoseid püünel (neid taastootes, levitades, õppekavades hoides jms); populaarsus toodab populaarsust; asi pole niivõrd teoste seesmises ja universaalses väärtuses 2. monismi kriitika – valitseb üsna suur konsensus selles, et teose avatust mitmele
Ketamiin · NMDA retseptorite mittekonkureeriv antagonist · Põhjustab dissotsiatiivse anesteesia - teadvus pole päriselt taandunud · Hallutsinatsioonid 15% patsientidest · Põhjustab südame-veresoonkonna talitluse depressiooni · Suurendab ajuverevoolu & intrakraniaalset rõhku Ei sobi, kui : · on vaja lihaste lõõgastatust · suurenenud sümpaatiline ärgastatus mõjutab ebasoovitavalt kardiovaskulaarset süsteemi · patsient saab hallutsinatsioonide kogemisest stressi · patsiendil tekib ajusisese rõhu suurenemine Etomidaat - toimib GABA läbi, tekitab tõmblusi, kuid mitte krampe - siiski pigem antikonvulsant Propofool - 97% seondub plasmavalkudele, väga rasvlahustuv - äkiline ärkamine ilma pearingluse & iivelduseta. Ambulatoorsetele patsientidele. Tiopentaal - suur rasvlahustuvus, anesteesia 10-20 s jooksul. Erutust ei ole, 20-30 min pärast teadvus taastub. Kiire toime, sest ravim jaotub kiiresti ümber
see põhjustab jäljendamist. Teised leiavad aga, et vägivaldsete filmide vaatamine maandab pingeid. · Alkohol, narkootikumid. Mõlemate tarvitamisel esineb nii prosotsiaalset kui ka agressiivset käitumist. · Agressiivsus kui ebakindluse väljaelamine, tunnustusvaeguse kompensatsioon. Agressiivsus kui sotsiaalne probleem · Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald... · Posttraumaatiline stress agressiivsuse kogemisest põhjustatud stress, mis põhjustab nt mälu, unetust, tähelepanuhäireid · Kollektiivne vägivald . tajutud sotsiaalne ebaõiglus · Agressiivsuse kontrolli mehhanismid: sanktsioonid, ebavõrduse vähendamine, avalikustamine, eeskujud, väljaelamisvõimalused(nt sport) Prosotsiaalne käitumine Prosotsiaalsus antisotsiaalsus Protsotsiaalsuse äärmuslik vorm altruism
Olemasolev on olemas ja mitteolemasolev ei ole, on õige. Väide, et lumi on valge on tõene siis ja ainult siis kui lumi on valge. Väide, et ma valetan on tõene siis ja ainult siis kui ma valetan. 1)Moraalifaktid: on väidetud, et kuigi on olemas moraalsed tõed, ei ole olemas moraali-fakte (millega saaksid need vastavuses olla). Vastavusteooria ei suuda ära seletada moraalitõdede olemasolu. Tapmine on moraalselt väär . 2)Aprioorsed tõed: Aprioorsete (st kogemisest sõltumatute, kogemuste eelsete) tõdede probleem. nt 2+3=5 on tõene, ent milles seisneb siis vastavus tegelikkusega? Mis on maailmas, mis teeb tõeseks, et 2+3=5? Inimesed leiutasid numbrid - kaob inimene, kaob number. Või öelda, et kõik tiigrid on lihasööjad, siis peaksime kõik maailma tiigrid minevikus, olevikus ja tulevikus kontrollima. 3)Väidete ja maailma ühtesobimatus- Hempel- väiteid ei võrrelda kunagi“reaalsusega, „faktidega“. Kuidas seda teha? Me
3. Korrespondentsusteooria ehk vastavusteooria Platon, Aristoteles, Thomas Aquinost, Bertrand Russel. Tõesus seisneb väite ja tegelikkuse vastavuses. Väide X on tõene ainult siis, kui X vastab faktile. Nt: Väide “kass on katusel” on tõene siis, kui mõni kass on tõepoolest katusel, väär aga siis, kui seal pole mingit kassi. Korrespondentsusteooria kriitikat: 1. Kuidas näidata vastavust? 2. Moraalsed faktid (ei suuda ära tõestada) 3. Aprioorsed väited (Aprioorsete (st kogemisest sõltumatute, kogemuste eelsete) tõdede probleem. nt 2+3=5 on tõene, ent milles seisneb siis vastavus tegelikkusega? Mis on maailmas, mis teeb tõeseks, et 2+3=5?). 4. Koherentsusteooria G. W. Leibniz, B. Spinoza, H.H. Joachim, O. Neurath. Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes: väide (uskumus) on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega (uskumustega). Nt: X sündis 1900a. Sama X sündis 1903a
· Mittespetsiifilised käitumise muutused. · Mitmesuguste häirete sümptomid, nagu pahurus, depressiivsus, ärevus, hüperaktiivsus, vahel harva psühootilisus. · Erilist tähelepanu tuleb pöörata lapse käitumises toimunud muutusele. 34 Seksuaalse väärkohtlemise tagajärjel esineb ohvritel traumaatilist seksualiseerumist, mis on tingitud liiga varasest täiskasvanuliku seksuaalsuse kogemisest. Sellega seoses saavad normaalne lähedus ja hellus lapsele seksuaalse varjundi. See viib kergesti lapse obsessiivsele seksuaalsele käitumisele ja võib põhjustada seksuaalse identiteedi häirumise. Väärkohtlemise tõttu tunneb laps või nooruk ennast halvana, et ta on internaliseerinud süü- ja häbitunde, mis vallandavad temas mitmesuguseid sümptomeid. Seksuaalse kuritarvitamise ohver tunneb, et ta on reedetud, sest
tehakse asendusi, mis ka alandab tungi. Instinkti objekti leidmine võib olla raskendatud kultuuriliste keeldude või piirangute tõttu. Sel juhul suunatakse tegevus asendusobjektile, kusjuures see alandab pinget ajutiselt, täieliku rahulduse pakub siiski "õige" objekt. Õnnelikuks eluks on vaja instinkte rahuldada. Neurootilisest ärevusest vabanemiseks piisab Freudi arvates lapsepõlveolukordade uuest kogemisest täiskasvanuna. Instinktide käsitlus etoloogias Etoloogiat huvitavad ainult loomulikes oludes loomulikult toimuvad käitumised, mille põhjuseks on instinktid, millele on iseloomulikud vallandavad tingimused, standartsed käitumismustrid & teatud modifitseeritavus. Mida madalamal arenguastmel on loomad, seda väiksem on nende instinktiivse käitumise modifitseeritavus.Eeldab, et iga käitumise liigi jaoks on erinevad instinktid. Sellist instinktiderohkust on raske ette kujutada.
silmapaistvamaid free jazz’i esindajaid) improvisatsiooni (O. Coleman “W.R.V.” tema plaadilt “Ornette!”): “Püüdes ära arvata nootide järjekorda või määrata intervallide suurust muusikalises koes, eemaldusid nad muusika kuulamisest ajas ja hakkasid selle asemel moodustama staatilisi olekuid, neid mitmekordse kuulamise käigus arendades ja täpsustades. Kuid sellele vaatamata näis muusika muusikateaduslik kuulamine täiesti lahknevat algsest muusika kogemisest muusikana, täpsemalt džässimprovisatsioonina. See kogemus 25 kuulates hiina või aafrika muusikat, kui me ei tea selle muusika põhiprintsiipe. Nicolas Cook tsiteerib oma raamatus “Muusika. Kujutlus. Kultuur.” selles kontekstis Gerhard Kubiku uurimuse tulemusi: “Aafrika muusika on üles ehitatud liikumisele kuni kõige peenemate detailideni. Kui lääne muusikas on pillimängija liigutustel tähendus enamasti ainult kõlalise
annaabi.ee 
