Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM21 Kodumajanduse erialased terminid Juhendaja: Maire Jürjen 2016 1. Aerolatte- väike patareiga töötav vispel, kasutatakse piima vahustamiseks 2. ala Carte- tellitavad road restoranis; valmistusviisilt keerukamad ja luksuslikumad kui nn päevaroad 3. al dente- Itaaliakeelne termin makaronide ja riisi õige küpsusastme kohta keetmisel (pehme, aga hakkab kergelt hambale vastu) 4. aniis- aniis on hariliku aniisi seemnetest saadav vürts 5
August Mälk ,,Taeva palge all" 1937 Olustikuromaan, rannatriloogia. Tegelased: Jüri Tuisk endine Maia laevakapten Kustas Tuisk koer Sulli suri Ameerikas oldud aja jooksul Kaarel Tuisk Lui Tuisk Juta Tuisk õppis kodumajanduse koolis Viia Kaarli naine; lapsed Heino ja tüdruk; tugev, kaalukas naine Rannavälja Hilde Kustase noorpõlvearmastus, abielus Veere Alleksiga kellega tal ka kaheaastane laps Tursa Simmu rannapops, õllemeister Võrke talu omad Peeter, Leena, Villem ( uppus, kui käisid 4kesi hülgejahil), tütar Linda elab Tallinnas, üks poeg Ameerikas, Jaan laomees Tallinnas.
büroohoone kuju oli tingitud krundi kolmnurksest kujust. Mõlemad, Chielehaus kui ka Kawe Plaza on kolmnurksed, kuid mõjuvad täiesti erinevatena. Elfriede Lenderi Eragümnaasium- arhitekt Herbert Johanson, valmis aastal 1935.Stiilipuhas funktsionalismi näide. 1930. aastail oli see ultramoodsa klaastorniga maja lööv ja arendatud ruumiprogrammiga silmapaistev hoone. Hariduse 8, eelnevalt oli seal Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, nüüd aga toimub seal Tallinna Prantsuse Lütseumi 1.-5. klasside õppetöö. Arhitektiks on Arthur Jürvetson. Mõlemad koolid olid omal ajal väga innovaatilised ning mõlemal majal on olemas kaardus sein, mis tekitab illusiooni nagu oleks maja ühest kohast silinder, kuid, see on siiski vaid poolik silinder maja küljes. Lenderi maja puhul on see üleni klaasist, Hariduse 8 maja puhul on piirdutud siiski lihtsalt akendega.
ajalugu, kooli ajalugu ja piirkonna külade ajalugu. Ajalootoad avatud E-R 9-17. Nädalavahetustel kokkuleppeliselt. · Särevere mõis http://moisarahvas.onepagefree.com/?id=17378 Särevere mõisas on võimalik korraldada perekondlikke sündmusi, firmapidusid, konverentse, seminare, koolitusi ja palju muudki lähtuvalt kliendi soovidest. Pakume toitlustamist, kvaliteetset ja suurepärast teenindust meie kooli kodumajanduse kokaeriala õpilastelt õpetajate ja koolisöökla kokkade juhendamisel. Kõike seda heade hindade- ja positiivsete elamustega. Mõisas ootavad külastajaid ja huvilisi veel kangasteljed, raamatukogu ja koolimuuseum. · Eivere mõis http://www.eivere.com/manor/est/ Eivere mõisas on 5 lõplikult taastatud äriklassi tuba, mis kõik asuvad esimesel korrusel. Toad on ruumirikkad ja kahekohalised (võimalik ka lisavoodi).
lõpupoole. 1930. lõpuaastail oli Eesti Vabariigis nelja erinevat tüüpi kutsekoole: põllumajanduslikud, majanduslikud, tehnilised ja kodumajanduslikud. Kutsekoolides õppijad võisid olla väga erineva eelneva haridustasemega 4-aastasest algharidusest kuni 9-klassilise reaalkoolini, ka õppeaeg erines kutsekooliti 1st kuni 4 aastani. Tähtsaimad kutsekeskkoolid: Tartu Tööstuskool, Tartu Kommerts- ja Kaubanduskool, Tallinna Linna Naiskutsekool, Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, Tallinna Kodunduskeskkool, Tallinna Merekool. Rahvusliku kõrghariduse tähtsaimaks keskuseks oli Tartu ülikool, mis avas oma uksed iseseisva Eesti Vabariigi tingimustes 1919. aastal. Kui 20. saj algul oli TÜ venekeelne, siis 1920ndate aastate keskel peeti juba 60 % loengutest eesti keeles. 1925. Aastal võeti vastu TÜ seadus – ülikool valis ise rektori ja muud ametimehed, kes kinnitati valitsuse poolt. Ülikooli struktuuri kuulusid siis usu-, arsti-,
pärast arenes arendus-turundusosakonnaks. · Ehitusinstruktorite koolist sai 1930-ndail tööstuskool, kus jätkus peamiselt ehitus-, puidu- ja metallitöö õpetamine. · 1950-ndail aastail algas ka põllumajanduslike erialade õpetamine. · 1960-ndail aastail kandis kool vaheldumisi nii linna- kui maakutsekooli nime, kus õpetati lukkseppi, maalreid, müürseppi, elektrikke ja traktoriste · 1970-ndail aastail tuli õppeplaani ka keskharidus ja avati kodumajanduse-käsitöö- loomakasvatuse erialarühmad tütarlastele. · 1989 alustati esmakordselt õpetamist keskkooli baasil - vastu võeti hotelliteenindaja õpperühm. · 1990. aastast oleme Kuressaare Ametikool. · Aastast 1992 alustas Saaremaal tööd teine kutseharidust andev kool - Upa Põllutöökool, mis hiljem nimetati ümber Saaremaa Kutseõppekeskuseks. · 1996 aastal loodi Kuressaare Ametikooli t äiskasvanute koolituse osakond, mis paari aasta pärast arenes arendus-turundusosakonnaks.
1854. aastal läks mõis pärandusena tema pojale Wolter von Schillingule (surn 1884). Peale isa surma päris mõisa 1885. aastal Walter von Schilling (surn 1923) ja kes oli ühtlasi ka mõisa viimaseks omanikuks. Praegune mõisa puidust härrastemaja on ehitatud 19. saj II poolel (täpne ehituse aeg on teadmata). 1860. aastal ehitati hoonele juurde puidust veranda. Hoone on kahekorruseline, kus käesoleval ajal asuvad II korrusel kodumajanduse erialale klassid (teooria klass, õmblusklass, kangastelgedega klassid). I korrusel asub kooli raamatukogu, interneti punkt, kooli muuseum ja vastuvõttude saalid. Mõisakomplekti kuulub veel saeveski (ehitatud 1805.a), kivist kelder (ehitatud 1900.a), kivist ehitatud teenijate maja (ehitatud 1885.a) ja saunahoone (ehitatud 1850.a). Mõisa juurde kuulus ka mõisatööliste elamute kvartal (elamud ehitati aastatel 1865, 1867, 1873, 1874 ja 1877), mis praeguseks ajaks on likvideeritud
Maja koosneb mitmest erineva suuruse ja kujuga osast. Üks silmapaistvamaid aspekte tema arhitektuuris on ultramoodsa lahendusega klaastorn (evakuatsiooni trepp) Hoone on ehitatud tellistest, viimistlemiseks on kasutatud paekivi ja seintel krohvi. Kasutatud allikad: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=847 http://ajalugu.tik.edu.ee/wiki/Kooli_rajamine http://www.ohtuleht.ee/18764/lenderi-kool-kas-oleme-unustanud Endine Kodumajanduse instituudi hoone, Hariduse 8 Arhitekt: Arthur Jürvetson. Valmis: 1939 Hoones toimub praegu Tallinna Prantsuse Lütseumi 1.-5. Klassi õppetöö. Maja koosneb miitmest erineva suuruse ja kujuga osast. Üks pool majast on nurgeline ja meenutab tavalist korter elamut, teine aga on kaarjate seintega. Lenderi eragümnaasioumi ja Prantsuse Lütseumi põhikooli võrdlus: Sarnasused: Mõlemad hooned koosnevad mitmest osast, mis on einevat moodi kujundatud.
aastal ,üks esimesi kõrgharidusega võimlemispedagooge Eestis v Töötas õpetajana H. Kubu Eragümnaasiumis (19311937) v Riigi Kunsttööstuskoolis (19311940) v E. Lenderi Tütarlaste Eragümnaasiumis (19341940) v Tallinna 8. Keskkoolis (19401941) v Oma 35 pedagoogiaastast pühendas tulevaste lasteaiakasvatajate koolitamisele 29 aastat: E. Lenderi Lasteaednike Eraseminaris Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituudis (19371940) v Nende likvideerimise järel jätkas õppejõuna Tallinna Pedagoogilises Koolis (19401966) Looming q Ernesaksa laulude suurim väärtus on nende siirus. q 300 koorilauluüle poole neist meeskoorile, sest pidas seda kooriliiki parimaks. v Meelespea http://www.youtube.com/watch?v=oYiE5LhBmc q Paarkümmend soololaulu q Näidendija filmimuusika q Lastelaulud 1
Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Toote või teenuse koguväärtus sisaldab sisendi väärtust, tootmisprotsessi erinevates etappides lisandunud lisandväärtust, tavaliselt veel ka tootja kasumimarginaali ning netomakse. Küsimus 6 Sisemajanduse koguprodukt arvestab ainult seaduslikke turutehinguid, sealhulgas ka tasuta osutatavaid teenuseid ja üleantavaid hüviseid, näiteks kodumajapidamistöid. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Kodumajapidamistööd loetakse kodumajanduse (koduteenused ja kodutootmine) osaks, mis moodustab majapidamiste tegevuse väljaspool SKP-d. Küsimus 7 3 Kodumajapidamiste eratarbimiskulutused sisaldavad: Vali üks või enam: kulutusi kaupade ning teenuste ostmiseks ettevõtete valmistoodangu ja tootmissisendite varude muutusi aktsionäridele makstavaid dividende väärtpaberite ostmiseks tehtavaid kulutusi Tagasiside
Iga kooslus muudab elutingimusi, see tingibki järkjärgulise elustiku vahetumise. Sukstessioon toimub aeglaselt. Kulgeb järjest stabiilsema ja mitmekesisemate seostega koosluse suunas. Lõpuks kujuneb püsikooslus, mida nimetatakse kliimakskoosluseks. 24. Keskkonnajuhtimine Juhtimist võib teostada: Globaalsel tasemel Regionaalsel tasemel Munitsipaalsel tasemel Ettevõtte või ärifirma tasemel Individuaalse kodumajanduse tasemel Eesmärk: minimiseerida mõju väliskeskkonnale, säästev looduskasutus, säästva arengu ülalhoidmine. Juhtimise põhivahendid: indikaatorite väljavalimine, seire ning mõõtmine, keskkonnamõju hindamine, ,,roheline" toodang, kaupade ja teenuste ökodisain. Keskkonna juhtimise tähtsaim osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Peamised andmed keskkona juhtimiseks saadaks keskkonnaseirest tähtsamate keskkona parameetrite korrapärane
o Reaalse ja nominaalse SKP erinevust väljendab SKP deflaator o Deflaatori näol on sisulisest tegemist hinnaindeksiga, mis mõõdab hindade muutumuse tempot ehk inflantsiooni, tavaliselt väljendatakse deflaatori väärtust protsentides SKPno min aa ln e deflaator = 100% SKPreaaln e o Varimajanduse mõjurid: o majanduse arengutase: kodumajanduse osakaal o majanduse struktuur : era-ja väikeettevõtjad ning tööjõumahukad elualad kui peamised illegaalse tegevuse harud (metsandus, ehitus, teenindus) o maksud ja inflatsioon o seadusandlus ja kontrollorganite tegevus o usaldus riigi vastu ja kohalike omavalitsuste rolli tugevdamine (võõrandumine riigist) o Varimajanduse mõjud: o riigieelarve tulud väiksemad o ebaaus konkurents
Sekundaarne suktsessioon toimub aladel,kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel). Viimati nimetatud suktsessioon on kiirem, sest säilinud on osa viljakast mullast, taimede maa-alused osad, seemned, eosed jm. Keskkonnajuhtimine. Säästva arengu kindlustamiseks on vaja keskkonda juhtida. Juhtimist võib teostada: Globaalsel tasemel , regionaalsel tasemel , munitsipaalsel tasemel , ettevõtte või ärifirma tasemel , individuaalse kodumajanduse tasemel, keskkonnajuhtimise põhiline eesmärk - minimiseerida mõju väliskeskkonnale, säästev looduskasutus, säästva arengu ülalhoidmine. Eestis tegeleb keskkonnaprobleemidega põhiliselt keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeeriumi alluvuses töötavad ka: Keskkonnaamet, Kiirguskeskus, Keskkonnateabe keskus OÜ, Keskkonnauuringute keskus, Metsaamet, Maaamet, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnafond jt.
Viimati nimetatud suktsessioon on kiirem, sest säilinud on osa viljakast mullast, taimede maa-alused osad, seemned, eosed jm. Keskkonnajuhtimine Inimese mõju väliskeskkonnale ning keskkonnasaaste ületavad ainete looduslikke voogusid. Säästva arengu kindlustamiseks on vaja keskkonda juhtida. Juhtimist võib teostada: globaalsel tasemel, regionaalsel tasemel, munitsipaalsel tasemel, ettevõtte või ärifirma tasemel või individuaalse kodumajanduse tasemel. Kekkonnajuhtimise põhiline eesmärk on minimaliseerida mõju väliskeskkonnale, säästev looduskasutus, säästva arengu ülalhoidmine. Keskkonnajuhtimise tähtsaim osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Peamised andmed keskkonnajuhtimiseks saadakse keskkonnaseirest.
Kutseharidus: 3.a. õppeajaga tööstuskoolid reorganiseeriti 4.a. tööstuskoolideks, kaubanduskoolid aga kaubandus ja ärinduskeskkoolideks; Moodustati ka kõrgema astme kutsekoolid, kuhu võeti keskkooli või kutsekeskkooli lõpetanuid 4 Tähtsaimad kutsekeskkoolid: Tartu Tööstuskool, Tartu Kommerts- ja Kaubanduskool, Tallinna Linna Naiskutsekool, Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, Tallinna Kodunduskeskkool, Tallinna Merekool. (1919-1939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751 tudengit, neist veerandi moodustasid naised, järelikult ei olnud naised orienteeritud ainult kutseharidusele). 1939 – 1940 – 177 kutsekooli Eestis, 13 032 õpilast neis. (2 aasta jooksul loodi rahvuslik kutseharidussüsteem ja arendati välja kutsekoolivõrk koos ettevalmistatud rahvusliku õpetajaskonnaga)
tuli üsna palju pragmaatikat. Nõukogude perioodi ajal tuli teistmoodi sõnavara – bürokraatia ja ideoloogia. Vahetud kontaktid, teenimine Vene armees, popkultuur. Sõnu on tulnud rohkesti nii murretesse kui kirjakeelde, nii substantiive kui ka verbe. Temaatiliselt nt palju kõnekeelset, emfaatilist, aga ka tehnika-, loodus- jm sõnavara – tihedad kontaktid. Põhiliselt usundi, vaimuelu, maaharimise, kodumajanduse jm mõisterühmadest: porgand, kapsas, tatar, puravik, prussakas; pintsak, retuusid, marli; baranka, halvaa, kissell, pontšik; kasarmu, jaam, putka, majakas, nekrut, munder; rajoon, perestroika, kolhoos; haltuura, siva, vot, prassai, lohvka, titt, prosta jpm. Nõukogude perioodil tuli ka riigi- ja elukorralduslikku (üleminek kolhoosikorrale) sõnavara, uudistooteid: kulinaartoode, kalurikolhoos, kaevurite päev, kommunistlik noor. Samas on vene keelest üle võetud
Viimati nimetatud suktsessioon on kiirem, sest säilinud on osa viljakast mullast, taimede maa-alused osad, seemned, eosed jm. · Keskkonnajuhtimine. Efektiivse keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalset kasutamist ning säästvat arengut erinevatel tasemetel. Juhtimist võib teostada: · Globaalsel tasemel · Regionaalsel tasemel · Munitsipaalsel tasemel · Ettevõtte või ärifirma tasemel · Individuaalse kodumajanduse tasemel Keskkonna juhtimise põhiline eesmärk - minimiseerida mõju väliskeskkonnale, säästev looduskasutus, säästva arengu ülalhoidmine. Keskkonnajuhtimise põhivahendid: · Indikaatorite väljavalimine · Seire (monitooring) ning mõõtmine · Keskkonnamõju hindamine · Keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes ning organisatsioonides · Roheline toodang · Kaupade ja teenuste ökodisain · Ökoloogilised märgised · Elutsükli hindamine
8 SKT arvutamisel liidetakse mingeid kindlaid hindu (baashindu) kasutades kokku kõigi antud territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus (või analoogiliselt tarbitud toodang või teenitud tulu). Seetõttu sõltub SKT väärtus kasutatavatest baashindadest. Väga erineva hinnastruktuuriga riikide (või perioodide) võrdlemisel võib see probleeme tekitada. SKT ei arvesta kodumajanduse mahtu. Seda tuleb silmas pidada erineva kodus enese jaoks toodetud toodangu osakaaluga maade võrdlemisel kui ka mitmesuguste reformideheaoluefekti arvestamisel. Nii ei arvestata SKT-s kodus last hoidvat ema, küll aga arvestatakse sama teenust, kui selle eest saab ametlikku tulu lapsehoidja. SKT on majandusliku aktiivsuse näitaja, mistõttu suurem SKT ei tähenda alati suuremat heaolu. Suurem SKT võib olla seotud näiteks suuremate kütmiskulude, suuremate kuritegevuse vastu
emakeel, matemaatiliste kujutluste arendamine, kujutavad tegevused, muusikaline kasvatus, töökasvatus. Lugema ja kirjutama õpetamine algas 6 eluaastast. Lapse individuaalsus oli programmis rõhutatud. 1974 ilmus täiendaud programm, mis oli sarnane eelmisega. Lapse lugema ja kirjutama õpetamine oli alates 5 eluaastast. Anti välja metoodilisi materjale ning Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut korraldas koolitusi. 1940 avati Tallinna Sotsiaal- ja Kodumajanduse Instituut, kes hakkas koolitama kasvatajaid. Vabariigi perioodil tegutsenud õppeasutused pidid nõukogude ajal tegevuse lõpetama. Koolitajates olid E. Lootsaar, S. Ernesaks, M. Terri. 1947 avati Tallinna Erakoolikasvatuse Seminar, mis tänapäeval Tallinna Pedagoogiline Seminar. Kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamist alustati 1967 Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Peale taasiseseisvumist kasutati mõnda aega vanu programme. 1992 koostati lasteaia õppekava
Ökoloogiline suktsessioon . Ökosüsteemide areng, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas). 25. Keskkonnajuhtimine. Efektiivse keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalset kasutamist ning säästvat arengut erinevatel tasemetel. Juhtimist võib teostada: · Globaalsel tasemel · Regionaalsel tasemel · Munitsipaalsel tasemel · Ettevõtte või ärifirma tasemel · Individuaalse kodumajanduse tasemel Keskkonna juhtimise põhiline eesmärk - minimiseerida mõju väliskeskkonnale, säästev looduskasutus, säästva arengu ülalhoidmine. Keskkonnajuhtimise põhivahendid: · Indikaatorite väljavalimine · Seire (monitooring) ning mõõtmine · Keskkonnamõju hindamine · Keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes ning organisatsioonides · Roheline toodang · Kaupade ja teenuste ökodisain · Ökoloogilised märgised · Elutsükli hindamine
23. Ökoloogiline suktsessioon - Ökosüsteemide areng, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas). 24. Keskkonnajuhtimine Efektiivse keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalset kasutamist ning säästvat arengut erinevatel tasemetel. Juhtimist võib teostada: · Globaalsel tasemel · Regionaalsel tasemel · Munitsipaalsel tasemel · Ettevõtte või ärifirma tasemel · Individuaalse kodumajanduse tasemel Keskkonna juhtimise põhiline eesmärk - minimiseerida mõju väliskeskkonnale, säästev looduskasutus, säästva arengu ülalhoidmine. Keskkonnajuhtimise põhivahendid: · Indikaatorite väljavalimine · Seire (monitooring) ning mõõtmine · Keskkonnamõju hindamine · Keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes ning organisatsioonides · Roheline toodang · Kaupade ja teenuste ökodisain · Ökoloogilised märgised · Elutsükli hindamine
surdologopeed; kuulmistehnik; psühholoog; sotsiaaltöötaja, kes tunneb puudespetsiifikat). Neuroloog, psühhiaater, geneetik. KOV sotsiaaltöötaja. Nägemispuudega lapsed: KOOLI SISENE: Õpetaja (väljendab tunnis ennast selge ja kuuldava häälega; haarab nägemispuudega lapse kõikvõimalikesse tegevustesse nii tundides kui väljaspool (koorilaul, tants, näitering); leiab lapse tugevad küljed ja tõstab neid esile; käsitöö, kodumajanduse tunnis õpetab eristama erinevaid materjale jne). Liikumine koolis ja õppetöö korraldus (kõikjal seintel käsipuud, ustel kätega tuntavad sildid; õpilane istub esimestes pinkides, et kuulda võimalikult hästi õpetajat; pimekirja tundev abiõpetaja; õppematerjal kas pimekirjas (tekstid) või käega kombitav (shabloonid); koolis arvuti pimekirja klaviatuuri ja printeriga; võimaldada lapsel
(paratamatult) isiklikke ja kollektiivseid identiteete (Lipsitz 1994) 19. Millist osa mängisid naised tarbimiskultuuri arengus põhinedes pigem pessimistlikele vaadetele (näiteks Game & Pringle, Zukin, Galbraith)? Game ja Pringle (1984) Kodu on tarbimise tempel. Näikse justkui kinnitavat tarbimiskultuuri tekkimist. Kuid samas ei tähenda see, et naised on olnud peamised tarbimiskultuuri kandjad või vahendajad sest traditsiooniliselt neil ei ole kontrolli kodumajanduse üle. Nad on olnud instrumendid, mitte agendid. Nõus mitmed kirjutajad, sealhulgas Game ja Pringle (1984): 20. sajandi alguses muutus tänu masstoodetud tehnikale ja toodetele tarbekaupade viimane muutmine, ehk tarbimiseks kohandamine naiste osaks. Kodu eest hoolitsemine iga klassi naiste päriososaks. Sellest sai naiselikkuse määraja kõikides klassides. Galbraith 1984: Naised muutusid salateenijateks . 1890ndatest alates võeti kasutusele uus mõiste
ühiskonna seisukohalt. Käsitsipesu asemel pesumasin või vee pumpamise või kaevust toomise asemel kraan on sama oluline kui käsitsiarvutamise ja elektronarvutamise vahe või mehaaniliste kangastelgede sisseseadmine (Cowan 1983) Kodu on tarbimise tempel. Näikse justkui kinnitavat tarbimiskultuuri tekkimist. Kuid samas ei tähenda see, et naised on olnud peamised tarbimiskultuuri kandjad või vahendajad sest traditsiooniliselt neil ei ole kontrolli kodumajanduse üle. Nad on olnud instrumendid, mitte agendid. Nõus mitmed kirjutajad, sealhulgas Game ja Pringle (1984): 20. sajandi alguses muutus tänu masstoodetud tehnikale ja toodetele tarbekaupade viimane muutmine, ehk tarbimiseks kohandamine naiste osaks. Kodu eest hoolitsemine iga klassi naiste päriososaks. Sellest sai naiselikkuse määraja kõikides klassides. Galbraith 1984: Naised muutusid salateenijateks . 1890ndatest alates võeti kasutusele
Kolmeastmeline koolisüsteem: algkool, keskkool ja gümnaasium. Kutseharidus: Tööstuskoolid reorganiseeriti 4. a tööstuskoolideks, kaubanduskoolidest said kaubandus ja ärinduskkeskoolid. Olid moodustatid ka kõrgema astme kutsekoolid, kuhu võeti vastu keskkooli või kutsekeskkooli lõpetanuid õpilasi. Tähtsaimad kutsekeskkoolid: Tartu Tööstuskool, Tartu Kommerts- ja Kaubanduskool, Tallinna Linna Naiskutsekool, Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, Tallinna Merekool. 1939-1940 oli Eestis 177 kutsekooli, kus õppis 13 032 õpilast. Kõrgharidus: 1919. aastal avati Tartu Ülikool eestikeelsena. Ülikoolis töötas: usu-, arsti-, õigus-, filosoofia-, matemaatika-loodusteadus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond ja hiljem kehakasvatuse instituut. 1925 TÜ seadus- Ülikool valis ise rektori ja muud ametimehed, kes kinnitati valitsuse poolt. Rahvuslike
Riigivolikogu valiti otse rahva poolt 5-ks aastaks. Riiginõukogu koosseisu kuulusid: a)kohalike omavalitsuste ning kutseesinduste poolt: 1) maaomavalitsuste poolt 3 liiget; 2) linnaomavalitsuste poolt 1 liige; 3) kutsealaste omavalitsuste (kutseomavalitsuste) poolt 16 liiget (sh põllumajanduse alalt koos kalandusega 5 liiget; tööstuse, kaubanduse, käsitöö, laevanduse ja ühistegevuse alalt igaühest 1 liige; vabakutsete alalt 1 liige; kodumajanduse alalt 1 liige; kaitseliidu poolt 1 liige; hariduse ja kultuuri alalt 1 liige; vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste poolt 1 liige; rahvatervishoiu alalt 1 liige): b) lisaks ametiõiguse (nn isikliku resp põhiseadusliku õiguse) järgi: 1) Vabariigi Presidendid (st nii ametisolev kui ka kõik endised presidendid); 2) sõjaaegsed sõjavägede ülemjuhatajad (samal põhimõttel, mis presidendid);
annaabi.ee 
