demokraatiatega, kõrge. Ent miks ei käi kodanikud hääletamas? Palju seletusi: kasvav umbusaldus poliitikute suhtes, liikmete nõrgem mobiliseerimine parteide poolt, ühiskondlike sidemete katkemine jne. Aktiivsemate osalemisvormide elutähtsateks eeltingimusteks on teadmised poliitikast ja huvi avalike küsimuste vastu. 1970ndatel-1990ndatel aastatel suurenes ameeriklaste hulk, kes mitte ühegi kodanikuosaluse vormiga ei tegelenud, 1/3 võrra. Ilmestades - s.o. 23milj kodanikku vähem, kui siis, kui 1970ndate kodanikuaktiivsus oleks püsima jäänud. 3. peatükk - Kodanikuosalus Ameeriklased on erinevate organisatsioonide loomisel väga leidlikud. Viimase 30a jooksul on vabatahtlike ühenduste arv märgatavalt kasvanud. Palju on juurde tekkinud keskkonnaorganisatsioone. Kodanikuosaluse kasvu- ja langustrendides on olulist rolli mänginud läbi
mõjutamine; Erakonnal on kindel liikmeskond. 9. Mis on kodanikuosalus? Tooge näiteid Kodanikuosalus - inimeste omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikus tegevuses näiteks heakorrakampaanias, Teeme Ära, loomakaitseühingus, õpilasesinduses. 10. Mis on kodanikualgatus? Tooge näiteid Kodanikualgatus - inimeste omaalgatuslik tegevus mõne probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks näiteks naabrivalve. 11. Millised on kodanikuosaluse vormid? Nimetage. Kodanikuosaluse vormid: Protestiavaldused – miiting, protsestimarss, allkirjade kogumine internetis. (Kodanikualgatuse vormid: protestialgatus, nõudev algatus, toetav algatus, altruistlik algatus.) 12. Mis on vabatahtlik tegevus? Millised on selle tunnused? lk. 50 Vabatahtlik tegevus – tegevus, millega tahetakse aidata abivajavaid inimesi või lahendada sotsiaalseid probleeme. Tunnused: Tegevus toimub inimese vabast tahtest; tegija ei saa rahalist tasu, kuigi võib
Nt: Rohelised Ametiühing- mingi kutseala teenistujate/tööliste organisatsioon, mille eesmärk on töötajale SOT- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Sotsiaaldialoog- regulaarsed läbirääkimised valitsuse,ametiühingute ja tööandjate vahel töötajate töö- ning palgatingimuste üle 3.2 Kodanikuosalus- inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Kodanikuühendus- kodanikuosaluse raames kujunenud ORG , millel on püsivam juriidiline vorm. MTÜ- kodanikuühenduse üks ORG-ilisi vorme tegutsemiseks mitmesugustes kultuuri,sotsiaal- ja majandusvaldkondades. MTÜ-d ei tohi teenida kasumit. Kodanikualgatus- inimese isiklik initsatiiv mingi proobleemi lahendamiseks. Protestiavaldus- huvide väljendamise viis. 3.3 Seaduse ülimuslikkus- õiguskohtu põhimõte, mille kohaselt otsuse tegemisel peab juhinduma ainult seadusest.
Ühiskonnaelus osalemine on tähtis Ühiskonnaelus osalemine on väga tähtis, sest see aitab inimestel ühiskonnaelu edendada ja paremaks muuta. Kodanikud saavad oma huve ja soove väljendada kodanikuosaluse või algatuse kaudu. Kodanikuühiskond on ühiskonnaelu valdkond, mis on erinev avalikust sektorist ja erasektorist. Kodanikuühiskonna moodustavad kodanikualgatusel loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Kodanikuühiskond kaasab inimesi nende huvidest ja võimetest lähtuvalt lahendama sotsiaalseid probleeme. Kodanikuühiskonna eesmärgiks pole kasu saamine, see on vabatahtlik. Kodanikualgatus on inimese isiklik soov ühiskonna edendamiseks.
kohtusüsteem on 3-astmeline: Maakohus kodanikuorganisatsioone ja ühendusi. (halduskohus), Ringkonnakohus ja Kodanikuühiskond edendab vabameelsust, Riigikohus. omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. Osalusdemokraatia Kodanikuühendus Demokraatia vorm, mida iseloomustavad Kodanikuosaluse raames kujunenud saadikute segased kontaktid valijatega, organisatsioon, millel on püsivaim juriidiline aktiivne kohalik elu ning avalikkuse vorm. Kodanikuühendus võib olla MTÜ, informeeritus poliitikast. sihtasutus või seltsing. Inimeste õigused (Põhilised) Inimeste õigused (Poliitilised) Õigus elule. Õigus vabadusele ja Õigus rahvusele ja kodakondsusele. Õigus võrdsusele
Inflatsioon raha väärtuse ja elanike ostujõu vähenemine. Integratsioon rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete eesmärkide baasil. Kantsler ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus. Koalitsioonivalitsus mitmeparteiline valitsus Kodanik - inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus. Kodanikuühendus kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm. Kodanikuühiskond- ühiskonnaosa, hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorg. Ja ühendusi; edendab ühiskonnasvabameelsust,omaalgatust ja rahva jrelvalvet võimude tegevuse üle Kompromiss ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, et jõuda kokkuleppele. Konkurents võistlus, majanduses olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad e konkureerivad
mittetulundusühing, kodanikualgatus Ametiühing- mingi kutseala tööliste või teenistujate organisatsioon nende sotsiaalmajanduslike nõudmiste kaitsmiseks ja esindamiseks. Vabaühendus- kodanike omal algatusel loodud ühendused ühiskonna edevdamiseks. Kodanikualgatus- isikliku initsiatiivi ülesnäitamine. inimeste isiklik initsiatiiv mingi arutelu algatamiseks või probleemide lahendamiseks. 3. Mida kujutab endast kodanikuosalus? Miks on see vajalik? Nimeta erinevaid kodanikuosaluse vorme. Kodanikuosalus on inimeste omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Vormideks on näiteks protestiavaldus, keskkonna- ja rahuliikumises osalemine, kampaaniates osalemine, heategevusüritustel osalemine. See on vajalik, et inimesel oleks vabal ajal vabast tahtes midagi head teha ise kasu saamata. 4. Miks on kasulik/vajalik kodanikuaktiivsus? Sest kodanikud peavad ise samuti üles näitama empaatiat. Kuna kui
korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. 2. Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. KOHALIKU OMAVALITSUSE VÕIMUPIIRID: 1. Kohalike võimuorganite põhivolitused ja kohustused määratakse kindlaks põhiseaduse või seadusandlusega. See tingimus ei välista aga kohalikele võimuorganitele erivolituste ja kohustuste omistamist vastavuses seadusandlusega. 2. Kohalikel võimuorganitel on täielik vabadus seadusega lubatud piires rakendada oma initsiatiivi igas valdkonnas, mis
Lihte ja õiglane maksusüsteem. Arvestavad tegelike vajadusi, eraomanik on parem peremees kui riik. Liberaalid on sallivad. Ametiühing? inimeste rühm, kes on ühinenud ühesuguste ameti või elukutse alusell ja eesmärgiks on oma majanduslike õiguste eest võitlemine. Massiliikumised?- meeleavaldused. nt. laulev revulutsioon Streik? - ajutine organiseeritud töökatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine. Kodanikuühendus? kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm; kodanikuühendus võib olla mittetulundusühing, sihtasutus või seltsing. Kodanikuosalus? inimese omakasulik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või arganisatsioonides. Mittetulundusühing MTÜ ? kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemiseks mitmesugustes kultuuri-, sotsiaal- ja majandusvaldkondades; neil on keelatud teenida kasumit. Õiguskaitse ja kohtupidamise põhimõtted
Ühiskonnaõpetus on kontsentriline õppeaine, millel on poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline ja ideede dimensioon. Kogu ainetsükli vältel rõhutatakse vajadust kujundada õpilastes: - ühiskondlike protsesside toimemehhanismide mõistmine; - hoiak, et ühiskonnaelu puudutavates küsimustes isikliku argumenteeritud seisukoha omamine on vajalik; - ühiskonnaelus osalemise oskused ja valmidus, kodanikuosaluse tähenduse ja vajalikkuse mõistmine. Taotluseks on õpilase enesemääratluse kujundamine, teadlike ja motiveeritud valikute tegemise valmidus. Õppesisu ja -meetodite valikul arvestab ühiskonnaõpetus eakohasuse printsiipi, Eesti ühiskonna arengut, rahvusvahelisi printsiipe, spetsiifilisi integratsiooniküsimusi ning nende lahendamise riiklikke prioriteete. Eesmärkide saavutamisel nähakse ühiskonnaõpetuse kui pedagoogilise protsessi komponentidena:
kommunikatsiooni peamine vahend on internet kodanik inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakonsus; kodaniku õigused ja vabadused sätestatakse põhiseaduses kodanikualgatus inimese isiklik initsiatiiv mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides kodanikuühendus kodanikuosaluse raames kujunened organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm; kodanikuühendus võib olla mittetulundusühing, sihtasutus või seltsing kodanikuühiskond ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelevalvet võimude tegevuse üle kompromiss ühe või mitme osapoole järeldamine oma nõudmiste, eesmärgiga jõuda kokkuleppele
Kodanikuühiskond - Eestis määratletakse kodanikuühiskonda kui kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskonda, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit. Kodanikeühendused - kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm. Need ei tegutse kasumi teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele Sotsiaalne keskkond – meid ümbritsevad väärtused, traditsioonid, hoiakud jms, mis valdavalt läbi kirjutamata reeglite mõjutavad meie mõtlemist ja käitumist. Kestlikkus - Sotsiaalne kestlikkus tähendab võrdse kohtlemise, materiaalse heaolu,
vastavaid näiteid. Oma õigustest ja kohustustest teadlikud kodanikud on riigi peamine kooshoidev ja arendav jõud, nad saavad ise hakkama ilma kõrvalise abita. Tark inimene on võimeline tegutsema elukvaliteedi paremaks muutmise nimel. Nt. Kui inimene ei tea oma õigusi ja kohustusi, siis võib pank temalt välja petta suurel hulgal raha, mida inimene võib-olla ei jõuagi maksta. 11. Kuidas tugevdab demokraatiat kodanikuühenduste kaasamine riigi otsustusprotsessidesse? Kodanikuosaluse raames kujuneb organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm. See edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. 12. Mis on survegruppide eesmärk? Peale pressida oma huve, kasutades selleks suuresti avalikku arvamust või poliitikuid, kes suudavad ennast kuulama panna. 13. Mis on sihtasutuste ja mittetulundusühingute peamine erinevus?
tööaega,tervislikku töötingimust ja tööaega.Sotsiaaldialoog-läbirääkimised valitsuse,ametiühingute ja ettevõtjate vahel.Ametiühingud teevad äärmuslikes olukordades streike ja tööseisakuid.Õigus streikida on inimõigus.Eesti Ametiühingute Keskliit,Teenistujate Ametiliitude organisatsioon. Kodanikuosalus-inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides, organisatsioonides. Kodanikuühendus- kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon.(mittetulundusühing, sihtasutus, seltsing).Kodanikuühiskond-ühiskonnaosa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone.See edendab ühiskonnas vabameelsust.Mittetulundusühing- kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemas mitmetes valdkondades,ei tohi teenida kasumit.Loomiseks on vaja vähemalt 2 liiget ja põhikirja.Seltsingut ei registreerita.Tuntum Eesti sihtasutus-Avatud Eesti Fond.Korteriühistu on näide
sotsiaalmajanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Ametiühingud arutavad valitsusega kõiki olulisi tööturuga seotud küsimusi, mida nimetatakse ka sotsiaaldialoogiks. Nad annavad vajadusel tööga seotud abi (nt koondamise puhul). Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate ametiliitude Organisatsioon. § 3.2 Kodanikuühendused ja kodanikuosalus 1. Mis on kodanikuühendused? Eesmärgid? Kuidas moodustatakse? Näited? Kodanikuühendused on kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm; kodanikuühendus võib olla mittetulundusühing, sihtasutus või seltsing. Eesmärgid on lahendada probleeme. Neid moodustatakse ülesehituse ja tegevuspõhimõtte alusel. Mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsingud. 2. Mis on kodanikuosalus? Näited? Kodanikuosalus on inimese omaalgatuslik kaasalöömine mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks. Näiteks keskkonna- ja rahuliikumine, heategevusüritused
Projektid peavad olema suunatud solidaarsuse suurendamisele ühiskonnas. Toetust saavad taotleda registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes on loomult kodanikualgatuslikud ja tegutsevad avalikes huvides. Avatud Ühiskonna Instituudil on uus toetusprogramm spetsialistidele -- ajakirjanikele, teadlastele ja aktivistidele. Stipendiumil on neli eelisvaldkonda: riigikaitse ja avatud ühiskond; kodakondsus ja marginaliseerunud ühiskonnagrupid; kodanikuosaluse suurendamine; totalitarismi analüüsimine. Stipendiumi võib taotleda raamatute, artiklite, dokumentaalfilmide, online väljaannete, uute kampaaniate ja organisatsioonide loomiseks. Kui Avatud Eesti Fond on valmis toetama ka üksikisikuid, siis EASi kohaliku omaalgatuse programm ei toeta üksikisikute algatust, vaid seltsinguid, mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, toetuseks jagatav summa on aga võrreldav kuni 25 000 krooni ja programm on rahastatav Eesti riigieelarvest
(koalitsioonipartnerite) ühendus. Koalitsioonivalitsus mitmeparteiline valitsus Kodanik inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus; kodaniku õigused ja vabadused sätestatakse põhiseaduses Kodanikualgatus inimese isiklik initsiatiiv mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides Kodanikuühendus kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm; kodanikuühendus võib olla mittetulundusühing, sihtasutus või seltsring Kodanikuühiskond ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. Kohtunik valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusemõistmist
võimu otseselt. 2.3 Osalusdemokraatia Osalusdemokraatia püüab tugevdada kodanike ja huvirühmade kaasatust, edendades nende teadmisi, oskusi ja julgust ning luues selleks töötavaid kanaleid. Ka osalusdemokraatia juured on ajaloos, näiteks püüti 20. Sajandi keskpaigas suurendada töötajate motivatsiooni, tehes nad ettevõtete väikeomanikeks ja kaasates organisatsioonisisesesse otsustamisse. Kodanikuosaluse suurendamisel on eri strateegiaid, osalusdemokraatia variatsioone: Kaasamisdemokraatia tähendab sellist poliitilist korraldust, mille puhul võivad oma arvamuse esitada kõik hvutatud isikud. Arutlev ehk deliberatiivne demokraatia tähendab, et oluliseks peetakse avatud ja ausat mõttevahetust, kus kõigil on võimalus oma seisukohad välja öelda ja neid kaitsta. Ei saa arvestada,e t oma seisukoht alati peale jääb, ent ausa
sätestatakse põhiseaduses Kodanikkond elanikud, kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad riigiga õiguslikku sidet (kodakondsust) Kodanikualgatus inimese isiklik initsiatiiv mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides Kodanikuühendus kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm; kodanikuühendus võib olla mittetulundusühing, sihtasutus või seltsring Kodanikuühiskond ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle Kohtunik valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusemõistmist
korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel valitud volikogu või esinduskogu liikmed. Antud volikogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalusi pöörduda esinduskogu poole, kasutada rahvahääletusi ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. 1 Riik ja kohalik omavalitsus on omavahel territoriaalses seoses, kuna omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel. Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmise alused ja korra sätestab Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus. Teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.2
sotsiaalse grupi elus. Ametiühing mingi kutseala tööliste organisatsioon, mille eesmärk on töötajate majandussotsiaalsete nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Sotsiaaldialoog läbirääkimine valitsuse, ametiühingute ja ettevõtjate vahel. Kodanikuühendused ja kodanikuosalus Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides Kodanikuühendus kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm ; kodanikuühendus võib olla mittetulundusühing , sihtasutus või seltsing. Protestiavaldus, nagu nt miiting ja demonstratsioon on huvide väljendamise viis, mis on samuti seadusega lubatud. Demokraatia on tugev siis, kui kodanikud oma õigusi kasutavad ja tunnevad kohustust neid kaitsta. Kodanikualgatus inimese isiklik initsiatiiv mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks. Õiguskaitse ja kohus
Mõiste: EKOH art 3: KOV tähend kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskelust. Liikmed valit otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel. Sellisel nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See ting ei tohi mingil moel mõj kodanike võimalust pöörd esinduskogu poole, kasut referendumeid ja teisi otsese kodanikuosaluse vorme. KOKS §-s 2 toodud mõiste vastab EKOH-s toodule (lk 87). Lisaks võib määratleda kogukonnaliikmete poolt (vahetult või organite kaudu) kohaliku elu küs-te seaduste alusel iseseisva lahendamisena KOV üksustes, mille on kodaniku-, koha- ja objektilähedust tagav legitimatssüst. Funktsioonid: Riigipoliitiliselt: kohaliku elu pol-e kujund demok f-n. KOV on üks demok valitsemisviisi põhilisi alustegusid. Konkretiseerib üksikisiku jaoks riiki kui abstraktset
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus
kodaniku õigused ja vabadused sätestatakse põhiseaduses Kodanikkond elanikud, kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad riigiga õiguslikku sidet (kodakondsust) Kodanikualgatus inimese isiklik initsiatiiv mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides Kodanikuühendus kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm; kodanikuühendus võib olla mittetulundusühing, sihtasutus või seltsring Kodanikuühiskond ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle Kohtunik valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusemõistmist
korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. Kohaliku omavalitsuse mõiste (KOKS § 2) 1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. 2) Kohalik omavalitsus:
annaabi.ee 
