Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Klod Debussy". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
1862, 1902, 1910, 1904, claude, debussyKuressaare Ametikool Tarbekunsti ja käsitöö osakond Rõivaõmblemine Meelika Mürk Claude Debussy Referaat Juhendaja õpetaja Anita Kangur Kuressaare 2006 Sisukord 1. Elust.............................................................................................................3 2. Impressionism.............................................................................................4-5 3. Abiellumine............................................................................
, 1860 . , , . 1870 - . , . " ", , . , . - . . . . 1875 . 1877 , , . 1878 . , , 1879 . , . 1883 , , . - , , . . 1890 . 1891 , ; - , 1895 1925 . , . , , , ; " " , , . , - , , - , , . . 1904 " , ". 8 . XX , , . , . , , 1902 . , , , . " " - , . , , , . . 27 1936 . IV , . . - (1912) (20 1857 -- 24 1927, ) -- -, , , , , . 1907 - , . , , 20 1857 ( 23 1857). . .- - . (1878), . . . . 1879 . 1884 . , -
Claude Debussy Claude Debussy [klood debüss'ii] (22. august 1862 Saint- Germain-en-Laye 25. märts 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismi alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Uue suund- impressionismi kõige väljapaistvamad esindajad muusikas on Claude Debussy ning Maurice Ravel (1875-1937). Claude Debussy, olles oma värvimeelelt ning vete- ja valgusemängude eelistuselt impressionist, näitas end mõneski suhtes juugendlikuna. Seda leiab kohtades, kus meloodia muutub ornamendiks või "jumalikkudeks arabeskideks". Seda kuuleb orkestrilugudes "Fauni pärastlõuna", "Meri", klaveriprelüüdides,
Curriculum Vitae Nimi: Eduard Vilde Sünniaeg ja koht: 4.märts 1865 Virumaa Simuna kihelkond Pudivere mõis Surma aeg ja koht: 26. detsember 1933 Tallinn Elukohad: 1865-1886 Eesti 1887-1889 Läti 1890-1891 Saksamaa 1892-1894 Eesti 1895-1896 Venemaa 1897-1905 Eesti 1905-1908 Soome 1909-1917 elas Rootsis, Saksamaal, Soomes, Ameerikas, Itaalias jne) 1917-1933 Eesti (kaks korda selle aja jooksul veetis ta Saksamaal Boden Bodeni raviasutuses) Perekonnaseis: 2korda abielus, lõpuks lahutatud Hariduskäik: 1871-1874 mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ring 1875-1877 Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool 1878.1882 Tallinna saksa elementaar- ja kreiskool Töökogemus: 1920-1923 Berliini vabakutseline ajakirjanik 1919-1920 Diplomaatilin
Ta 12. c C: ____________ _______, 2009 H (28 (9 ) 1828, , -- 7 (20) 1910, , ) -- . , , , - -- . , . . « », XX , . 28 (9 ) 1828 , -- . -- (1823--1860), (1826--1904) (1827--1856). 1830 (1830--1912). , . , «» , 10--12 , . , . . ( « »). 1837 , , , , , . . , . . -. 1840 , - , -- . . . , «». , , , ; . «
Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema viljakaim loomeperiood möödus Viinis, kus ta kujunes väljapaistvaks sümfoonikuks.Brahms'i looming on põhiolemuselt tõsine, kuid seal leidub ka rohkesti tantsulist muusikat. Looming: Sümfoonilised teosed: · 4 sümfooniat · Sümfoonia nr.1 c-moll op.68 · Sümfoonia nr.2 D-duur op.73 · Sümfoonia nr.3 F-duur op.90 · Sümfoonia nr.4 e-moll op.98 · variatsioonid Haydni teemale · 2 serenaadi · Serenaad nr.1 D-duur (1857) · Serenaad nr.2 A-duur (1859) · 2 avamängu · ,,Akadeemiline" op.80 (1880) · ,,Traagiline" op.81 (1880) · 4 kontserti · Klaverikontsert nr.1 d-moll (1859) · Klaverikontsert nr.2 B-duur (1881) · Viiulikontsert D-duur op.77 (1878) · Kontsert viiulile ja tsellole a-moll op.102 (1887) Klaveriteosed: · 3 sonaati · 5 variatsioonitsüklit · 5 ballaadi
1860 Tallinnas hakkab 1867 Vene keiser kinnitab ilmuma Eesti esimene seaduse, mis näeb ette vene päevaleht: "Revalsche keele kehtestamise kõigis Zeitung" Balti kubermangu kroonuasutustes 1860 sünnib Eesti Aleksandrikooli idee 1868 C.R.Jakobson peab "Vanemuise" seltsis oma 1862 ilmub "Kalevipoja" esimese isamaakõne: "Eesti rahvaväljaanne rahva 1864 J.V.Jannsen asutab Tartus uue ajalehe "Eesti Postimees" (suletakse 1905) 1868 C.R.Jakobson peab 1870 24. juuni eesti "Vanemuise" seltsis oma rahvusliku teatri sünd: esimese isamaakõne: "Eesti "Vanemuises" seltsi rahva valguse-, pimeduse- ja näitelaval etendub Lydia koiduaeg" Koidula "Saaremaa
Eduard Vilde Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal Pudiveres ja suri 26. detsembril 1933. aastal Tallinnas. Ta on pärit mõisateenija perekonnast ja kasvas Muuga mõisas. Ta oli Eesti diplomaat ja Eesti kirjanik ja kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis. 1883-1886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses ja 1887-1890 Postimehe toimetuses. 1890-1892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik. 1893- 1896 töötas taas Postimehe toimetuses. 1896. aastal elas ta Moskvas. 1898-1901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures. 1901-1904 töötas ta ajalehe Teataja ja 1904-1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde oli kaks korda abielus. 27. augustil 1891 abiellus ta Berliinis Antonie Gronau'
Maalikunst: maastik, piiblistseenid, allegooriad, Saj. I Pool) portreed, olustikustseenid, talupoegade elu, Georges La Tour ( 1593-1652) tõetruu, ilmekad tüübid küünlavalgel, lihtne Nicolas Poussin (1594- 1665) kompositsioon, sidumata figuurid, väge figuure, Claude Lorrain (1600- 1682) rahu, tasakaal, reeglipärasus, fantaasiaküllus, rasked pruunid toonid, külgedel puud massidena, keskel vaade kaugusesse, soojad kuldtoonid 17.saj barokk Saksamaa Arhitektuur: maaliline, dünaamiline, teatav Arhitektuur:
stuudio"1854/55 E.DELACROIX "Kaputsiinlaste "Chiose veresaun" bulvar"1873 ,,Kalju Etretatis p'rast tormi" "Alzeeria naised" 1834 "Muusika Tuieleries" 1862 "Londoni E.MANET parlament"1904 ,,Eine roheluses"1863 J.MW.TURNER "Vihm,udu ja kiirus "Baar Folie QuickTime and a TIFF (Uncompressed) decompressor Bergeses"81
Tassaga suve Ahvenamaal ning sügisel astus Soome Kunstiühingu kooli. Aasta lõpul siirdus Pariisi, kus õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi), Académie Julian'is ning aastal 19071908 École des Beaux-Arts'is Gabriel Ferrier'i juures. 1907. ja 1908. aasta suvel viibis Norras. 1908. aasta sügisel läks uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures. Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus oli innukalt tegev kunstielu arendamisel (kogus Eesti Rahva Muuseumile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada eesti kunsti näitust). Aastatel 19101911 juhatas ajakirja "Noor-Eesti" kunstiosakonda. Aastal 1910 sõitis Kopenhaagenisse ja sealt Berliini, kus jätkas enesetäiendamist ja loometööd. Eestisse naasis 1913. aastal. Naasnuna töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast
Sümfoonilises muusikas peegeldub tema eepiline legendlik maailmataju : sümfoonilised poeemid ,,Kullervo " (1892), ,,Finlandia " (1899), ,,Saaga " (1902), ,,Öine ratsasõit ja päikesetõus" (1908), ,,Bard " (1913), ,,Okeaniidid " (1914) ja ,,Tapiola" (1926), fantaasia ,,Põhjala tütar" (1906) , süidid ,,Karelia" (1893) ja ,,Neli legendi " ehk ,,Lemminkäinen" (1895, sh ,,Toonela luik"). Sibeliuse peateosed on 7 sümfooniat (I e-moll 1899 ; II D-duur 1902 ; III C-duur 1907 ; IV a-moll 1911 ; V Ed-duur 1919 ; VI d-moll 1923 ; VII C- duur 1924. ) Samuti on ta loonud ka Viiulikontserdi d-moll (1903 , 2. redaktsioon 1905), lühemaid orkestripalu, kammermuusikat (sh. keelpillikvarteti ,,Voces intimae") , vokaalsümfoonilisi teoseid (,,Tule sünd", 1902 ; ,,Vabastatud kuningatar", 1906 ; ,,Luonnotar ", 1913) , koori- ja soololaule, klaveriteoseid ning lavamuusikat (A. Järnefelti näidendile
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Esimesed eestisoost kunstnikud Köler, Weitzenberg, Adamson • 1848 – 1855 õpingud Peterburi Kunstiakadeemias • 1858 – 1862 Itaalias, Roomas • 1861 – saab Peterburi Kunstiakadeemia. Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism. Maalis "Aleksander II portree" ja "Kristus ristil", mille rahade eest sai Itaaliassa Roomasse minna. • Akadeemikuks, kui Roomast tagasi tuli
Süit ”Karelia”1893 Viiulikontsert, d-moll1903 “Armastav” “Kevadlaul”1894 Kaks serenaadi viiulile ja Üheksa laulu meeskoorile a “Finlandia”1899 orkestrile.Nr.1, D-duur 1912 capella “Sanels”1898 Sümfoonia nr.1, e-moll 1899 Lavamuusika “Laul Lemminkäisele” 1894 Romans C-duur, Adolf Paul: “Kuningas “Tule sünd” 1902 keelpilliorkestrile 1903 Christian ll “ 1898 “Vabastatud kuningatar” Sümfoonia nr.2, D-duur Arvid Järnefelt: “Surm” 1906 1901/1902 1903 “Jäägrimarss”1917 “Drüaad”1910 August Strindberg: Svanevit “Oma maa”1918 “Pohjola tütar” 1906 (“Luigevalgeke”) 1908 Hümn”1925 Sümfoonia nr.3, C-duur W
Külmale maale Eduard Vilde 257 lehekülge Kunstiliselt kujundanud V. Tolli Tegelased: Jaan Vapper, Virgu Anni, ema Kai, Mihkel, Mann, Mikk, Aleksander Toots, Kõverkaela-Juku, Naarikvere-Vana, Andres Vadi, Kohi-Kaarel, Hans, Tõnu-Jüri, Liisu ja paljud muud. 1.Ennustamine. Millest võiks raamat rääkida ? Millest tegelikult rääkis ? Ma arvan, et see raamat räägib Raamat rääkiski hädast, vaesusest hädast ja viletsusest. ja pere ülalpidamisest. 2. Tsitaadid. Tsitaat Lk. Miks just see lause meelde on jäi? ,,Teiste toitu varastavad. See 44 Sest see näitas, et (toidu) varastaine on tõesti liig, kui see tõsi on väga suur pahandus. peaks olema." ,,Oma lootuse panen eriti 46 Sest see näitas, et noor mees oli teie peale, Vapper, sest teie perepea. olete perekonna-isa asem
Itaalia (kuningas Vittorio Emanuel III) imperialistid püüdsid anastada Põhja-Aafrikat. Itaalia sõlmis Venemaaga leppe seista vastu Austria-Ungari agressioonile Balkanil. Ühtlasi lubas Venemaa suhtuda heasoovlikult Itaalia huvidesse Tripolitaanias ja Kürenaikal (Liibüa) ja Itaalia Venemaa huvidesse Türgi väinade küsimuses. Sõjalised liidud: 1879 Saks. ja A-Ung. Sõlmisid sõjalise liidu. 1882 ühines Itaalia Kolmikliit. 1902 pikendati kolmiklepet A.-U, Sks. ja It. vahel 12 aastaks. Vahepeal (1902) sõlmis It. aga lepingu ka Saksam. põlise vaenlase Prants. Tripolise ja Maroko küsimuses, ei teatanud sellest aga oma liitlastele Saksamaale ja A-U-le. 1893.a sõlmis Pr. liidu Venemaaga. Ammused tugevad partnerid. Pr. keel vene õukonnakeeleks (kuni Napoleoni vallutusteni), pr. kultuur soositud, prants. kapital investeeritud Venemaal.
Tolleaegse loomingu tippsaavutus on portree istuvast Konrad Mäest kerge juugendliku joonega äärmiselt sugestiivne ning mõjukas maal, kus avaldus N. Triigi suurepärane portretisti talent. Tema varasemale loomingule avaldasid suurt mõju Edward Munch, Gerhard Munthe ning Ferdinand Hodler. See ilmnes rahvusromantilistes muistendiainelistes kompositsioonides nagu "Sõttaminek" ja "Lennuk". Pärast Pariisi vaheldumisi Eestis ja Peterburis elanud kunstnik lahkus 1910. aasta näitusel vanameelsete akademistidega plahvatanud konflikti tõttu taas välismaale. 191112 lõi ta oma parimad sümbolistlikus laadis tööd "Deemon", "Surma viis" ja "Surma lõikus". Samal ajal Berliinis elades puutus ta kokku saksa ekspressionismiga. N. Triigi töödesse ilmusid veelgi teravamad emotsioonid ahastus, hirm, iha, ja eredamad värvid. Seal loodud portree kunstnik A. Laikmaast kuulub kindlasti eesti kunsti paremikku. Ääretult haaravad on ka vabagraafilised
Claude Debussy (22.august 1862- 25. märts 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Debussy on pärit Pariisi äärelinnast Saint- Germainen- Laye'st. Kahe aasta pärast kolis pere keksklinna. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. 11-aastaselt (1873) asus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit. Ta polnud rahul konservatooriumi ega selle õppesüsteemiga. ,,Konservatooriumis õpitakse palju ebaolulist, mille unustamiseks tuleb hiljem sama palju vaeva näha, kui selle õppimiseks"
Aleksander Tassaga suve Ahvenamaal ning sügisel astus Soome Kunstiühingu kooli. Aasta lõpul siirdus Pariisi, kus õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi), Académie Julian'is ning aastal 19071908 École des Beaux-Arts'is Gabriel Ferrier'i juures. 1907. ja 1908. aasta suvel viibis Norras. 1908. aasta sügisel läks uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures. Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus oli innukalt tegev kunstielu arendamisel (kogus Eesti Rahva Muuseumile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada eesti kunsti näitust). Aastatel 19101911 juhatas ajakirja "Noor-Eesti" kunstiosakonda. Aastal 1910 sõitis Kopenhaagenisse ja sealt Berliini, kus jätkas enesetäiendamist ja loometööd. Eestisse naasis 1913. aastal. Naasnuna töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914
Pärast ebaõnnestunud katset sõjaväkke pääseda asus Laidoner elama Peterburi kubermangus asunud Aljutino mõisa, kus tema emapoolne onu Peeter Saarsen töötas mõisavalitsejana. 1901. aastal tegi ta uue katse sõjaväkke astuda ja 20. augustil tunnistas komisjon ta sõjaväekõlbulikuks ja 2. järgu vabatahtlikuks ja 1901. aastal astuski ta vabatahtlikuna Venemaa Keisririigi sõjaväkke, kus asus teenima 110. Kaama jalaväepolku Kaunases. 1902. aasta septembris astus Vilno sõjakooli, aasta hiljem komandeeriti ta Vilno jalaväe junkrukooli teise roodu, kus ta määrati õppima üldklassi. 1903. aasta 3. jaanuaril ülendati Laidoner allohvitseriks ja 1904. aasta oktoobris portupeejunkruks (vanemveebeliks) ning lõpetas sõjakooli 5. mail 1905. aastal oma kursuse parimana ja teda autasustati sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga ning ülendati nooremleitnandiks. Aastatel 19051909 teenis J. Laidoner 13
Gustav Adolf Hippus “Eest pruut” 1852. aasta Karl Ludwig Maibach “Vaade Võru linnale” Oskar Hoffmann: ● Erineb enamuse baltisaksa kunstnike loomingust märkimisväärselt oma realistliku eluvaate ja maalilisema käsitlusviisi poolest, sarnanedes pigem 19. sajandil levinud realismile. “Eesti taat” “Kolm talumeest kõrtsis”, 1889. aasta “Jüripäev” 1849.-1899. aasta Eduard von Gebhardt “Mäejutlus”, 1904. aasta Johann Köler 1826.1899. aasta ● Sündis Viljandimaal; ● Õppis 3 aasta Viljandi kreiskoolis; ● Kunstiõpinugid alustas Võnnus maalermeiter Fabreri juures; ● 1848. aastal alustas õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias. ”Herakles toob Kerberose põrguväravast” Võnnu Jaani kiriku alatarimaal “Kristus ristil” ● Valmis 1855. aastal Peterburi Kunstide Akadeemia lõputööna;
Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 Herbert George Wells.....................................................................................................4 Looming.........................................................................................................................5 Wellsile maailmakuulsust toonud romaanid...................................................................6 Veel teoseid.....................................................................................................................7 Nähtamatu......................................................................................................................9 ,,Nähtamatu" sisuülevaade............................................................................................10 Kokkuvõte.........................................................................................................
2. aprillil 1899 "Mõlemad" häälele ja klaverile. Septembris 1899 sünnib puhkuse ajal koos Alexander von Zemlinsky ja tolle õe Mathildega Payerbachis Keelpillisekstett "Kirgastunud öö" Richard Dehmeli luuletuse põhjal. 18. oktoobris 1901 abiellub Schönberg Viini kesklinna luteri kirikus Mathilde von Zemlinskyga. Noorpaar asub elama Viini IX linnaossa. Detsembris 1901 kolib Berliini ja saab dirigendikoha Ernst von Wolzogeni kirjanduslikus kabarees "Überbrettl". 8. jaanuaril 1902 sünnib tütar Gertrude. Richard Straussi soovitusel kutsutakse Schönberg harmoonia õppejõuks Sterni Konservatooriumi Berliinis. Samal aastal toimub ka kohtumine Oscar Strausi, Viktor Holländeri, Bogumil Zepleri ning Robert Fischhofiga, kelle operette Schönberg instrumenteerib. Veebruaris 1903 lõpetab Schönberg eelmise aasta aprillis alustatud sümfoonilise poeemi "Pelleas ja Melisande". Hilissuvel 1903 pöördub Schönberg koos naise Mathilde ja tütre Gertrudega tagasi Viini. 1904
Impressionism Saab alguse 19. sajandil. 1874 a. on Pariisis kunstinäitus, kus eksponeerisid teoseid kunstnikud, kes olid vastuolus akadeemiliste kunstnikega. Näiteks: Monet, Pissaro, Degas, Renoles. Monet ,,Impressioon. Tõusev päike". Võõras nähtus on kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud. Eelistatakse peeneid nüansse, ei ole kontraste, ei ole massiivseid orkestrikoosseise. Pehme mulje. Claude Debussy Claude Debussy (1862 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Looming: Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu. Ta püüdis jäädvustada õrnhapraid hetkemeeleolusid ja pakkuda ilunaudingut. Helilooja tõi oma teostes kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi (kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest. Täistoonlaadi esinemise näiteks
1780-1867. Prantsusmaa Jean Auguste Dominique Ingres. Jean Auguste Dominique Ingres. Jean Auguste Dominique Ingres. Mademoiselle Caroline Riviere. Valpinconi supleja. 1808. Suur odalisk. 1814. Jean Auguste Dominique Ingres. Harriet Mary Montagu ja Catherine Jean Auguste Dominique Ingres. Jean Auguste Dominique Ingres. Caroline Montagu. Louis Francois Bertini portree. Türgi saun. 1862. Klassitsismi maalikunst Akadeemistlikke maalikunstnikke Akademism Alexandre Cabanel (182389) Adolphe William Bougureau (1825 Venuse sünd. 1863. 1905) Adolphe William Bougureau (1825 Laine. 1896.
Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud. Kevadtalvel 1893 jätkas Liiv kodus Alatskivil veel intensiivselt kirjanduslikku tööd, aga tema vaimsed haired võtsid aina tõsisema kuju. Meeltesegaduse hoos põletas ta 1894 aastal oma luuletuskogu ja muid käsikirju.Sama aasta märtsis toodi ta Tartu närvikliinikusse .. põdes seal oma asjad ära, sai koju ja siis kadus kirjandusliku avalikkuse silmist. 1902 ilmus tema nimi jälle ajakirjanduse veergudele.1904 aastal trükiti Juhan Liivi " Kirjatööde kogu" . Ta suri ränga külmetuse järel KavastuKoosal 1. Detsembril 1913 ja on maetud Alatskivi kalmistule. Looming: Temalt on säilinud umbes 300 luuletust ja nende temaatikavalik on mitmekesine. 1.Isamaalüürika Karm ja otsekohene,valdavalt süngus,mõnes luuletuses ka tuleviku optimisti. " Eile nägin ma Eestimaad" , " Ta lendab mesipuu poole". 2
. « »[3]. -- , , . -- , , . « , »[4]. . , , , , , , , . , , , , . . 1909 , . , , « ». , . , -- -, , -- . 1909 . -- , , . . , -- . 19 « », « » «», 2 -- «» «». . ( , ), , , -, , , , , . : , . 1910 . «-» (1910) , , . , -- , , -- . «» «» , «» -. , «-» . , [5], , , , . , . ( «») , , . . «» . - 1910 . «» «-», « , »[3]. : , , . , , . , , -- , , , -- . , , , -. 1911 - 1911 . . « » ( «»), «», «», « », --
..........................................................................................6 Peeter Vähi........................................................................................8 Urmas Sisask......................................................................................9 Jean Sibelius.....................................................................................10 Igor Fjodorovits Stravinski.....................................................................12 Claude Debussy.................................................................................15 Edward Benjamin Britten......................................................................17 Kokkuvõte........................................................................................20 Kasutatud kirjandus.............................................................................21 2 Sissejuhatus
1905 alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus 1906 hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. 1906 rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid. 1909 loodi Eesti Rahva Muuseum, mille eesmärgiks oli talletada rahvakultuuri. ' NOOR-EESTI 1905-1915 1901 1902 ilmus tartu gümnaasiumiõpilaste Gustav Suitsu kolm kirjanduslikku albumit ,,Kiired" 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album uue pealkirjaga ,,Noor-Eesti" see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905nda aasta suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung ,,Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!" Noor-Eesti on 20.sajandi alguses Tartus kokkutulnud noorterühmitus, mis muutis oluliselt kogu eesti vaimsust ja kultuuri. I 1905 II 1907 III 1909 IV 1912 V 1915
põhikooli õpilane ning iga keskkooli õpilanegi oskab öelda midagi tema eluloost. Ta sündis 1884.a 12. veebruaril Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus ja suri 13. märtsil 1953 Vladimiri vanglas. Oma haridusteed alustas ta Viiratsi vallakoolis, 1984. aastal kolis tema perekond Viljandisse, kus ta oma õpinguid jätkas. 1895–1897 Viljandi 1. algkool. 1897–1900 Viljandi linnakool. Pärast seda siirdus ta Venemaale, kus alustas elukutselise sõjaväelise õpinguid. September 1902 – 5. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. 17. oktoobril 1909– mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis. 1909–1912 Nikolai Sõjaväeakadeemia Peterburis. Eraelu 1911 abiellus Maria Kruszewskaga. Oli poeg Michael, kes sooritas enesetapu 15 aastaselt. Elasid Viimsi mõisas ja eramus Tallinnas Õllepruuli tänaval. Samuti oli kasupoeg, kes suri nagu isagi, II Maailmasõja ajal Teenistuskäik Venemaa Keisririigi sõjaväes Juba 1900
Kallela 1893 1899-1900 1901 1907-1908 "Lemminkäise ema"1897 Raud"Kalevipoeg kivi Mägi"Tee Tartust Kallis"Kalevipoeg kellukest Matisse"Elurõõm" Heitmas" Viljandisse" helistamas"1915 1905-1906 Dufy. ,,Kummardus Kirchner"Autoportree Dix"Sõda" Picasso"Avignoni naised" Mozartile" 1910 sõdurina"1915 1929-1932 1907 Brague"L´Estague" Brancusi"Preili Pogany Balla"Koera ja keti Carra"Kihutav ratsanik" 1908 portree"1912 dünaamika"1912 1914 Kandinsky"Sügis Mondrian"Kompositsioon Malevits Arp"Enne minu sündi" Baieris" 1908 sinise,punase ja kollasega"1921 "Puuraidur"1912 1914 Arp"inimkonkretsioon" Duchamp"L.H.O.O.Q
sooritatud küpsuseksamid lasid tal end kirja panna Helsingi ülikooli õigusteaduskonna üliõpilasena. Helsingisse õppima minnes oli seal avatud juba muusikakool ja selle juhatajast Martin Wegeliusest kujunes Jeani elus üks tähtsamaid isikuid. Õpinguid jätkas ta hiljem juba Berliinis ja Viinis. Sibelius töötas ka Helsingi Muusika Akadeemias õpetajana aastatel 1892- 1900.Peagi andis riiklik stipendium Sibeliusele võimaluse täielikult heliloomingule pühenduda. Aastal 1904 koliski ta oma villasse Ainolaan Järvenpääs. Sibelius maailma kõige halvem helilooja Sibeliuse loojatee oli okkaline eelkõige vääritimõistmise tõttu. Marksistlik filosoof ja kriitilise teooria isa Theodor Adorno nägi Sibeliust kui promiskuiteetset isiksust, kelle muusika rangus olevat seotud suguelu askeediga. Niinimetatud impotentsist sai kahekümnendail aastail omaette esteetiline kategooria, kultuurbolshevismi sünonüüm. Kummalisel kombel rakendas
ja 1908. aasta suvel viibis Norras. 1908. aasta sügisel läks uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures. Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus oli innukalt tegev kunstielu arendamisel (kogus Eesti Rahva Muuseumile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada eesti kunsti näitust).
annaabi.ee 
