3. F. Liszt Ungari Uuendused: * Pianist - * Tsükkel * ,,Faust- - (Saksa) *Uus * Asutas ,,Rännu- sümfoonia"; klaverimängustiil- uue aastad"; * ,,Dante- orkstraalne kõla muusika sümfoonia"; klaverimuusikas. eest * Klaveri- *Uue zanri looja- võitlejate sonaat * Sümfooni- sümfooniline poeem. ühingu. h-moll line * Programmilise * kapell- muusika: 1
loomingu abil maailma ajaloo käiku, Loomingupõhiosa: Klaveriväikevormid, sümfoonilised poeemid ja 3 sümfooniat (,,Müsteerium", ,,Tulepoeemi") Sergei Prokofjev (1891-1953) Muusikaline haridus Peterburi konservat. Suri staliniga samal päeval, juba tunnustatuna tegutses usas ja prantsusmaal, Loomingus on teda peetud neeoklassitsismi esindajaks, paistab silma meloodilisuse ja eepika poolest, On kirjutanud muusikat peaaegu kõigis zanrites, Teine suur novaator 20. Saj klaverimuusikas, 5Klaverikontserti(,,Sarkasmid") 8 ooperit(,,Sõda ja Rahu" , ,,Armastus kolme apelsiini vastu" , ,,Romeo ja Julia") 7 sümfooniat(,,Sküüdi süit") Dimitri Sostakovits(1906-1975) Õppis klaverit ja kompositsiooni Petr. Konservt. On olnud Leningradi ja Moskva konservat. õppejõud, 20 saj väjapaistvamaid sümfoniste, 15 sümfooniat(,,Leningraadi sümfoonia") 2ooperit(,,Nina" , ,,Katerina Izmailova"). Tema kammermuusika tähtteosed on
Tema varase perioodi loomingus on tabatavad ekspressionistlikud jooned, eriti grotesk, ja dissoneerivad harmooniad, mis sokeerisid vanameelset publikut. Hiline periood aga paistab silma meloodilisuse ja eepika poolest. Prokofjev on kirjutanud muusikat peaaegu kõigis zanrides. Avalikkuse tähelepanu äratas ta kõigepealt oma klaveriteostega. Teda on nimetatud Debussy kõrval teiseks suureks novaatoriks 20. sajandi klaverimuusikas. Prokofjev töötas välja oma klaverimängustiili, mida iseloomustab kiire tempo, rütmiline aktiivsus, energiline tokaatalikkus, mida on nimetatud ka löökpianismiks. Helilooja on kirjutanud klaveriminiatuure ja 5 klaverikontserti, tema enim esitatud klaveriteoste hulgas on tsükkel ,,Sarkasmid" ja klaverisonaadid. Kuna Prokofjev ise oli suurepärane pianist, seavad ka paljud tema klaveriteosed esitajale kõrgeid tehnilisi nõudeid.
uuendused muusikas: Kõlapildid - Uued värvid ja värvikombinatsioonid instrumentatsioonis. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Puhkpillid hakkasid domineerima Orkestriteosed muutuvad pikemaks. sümfooniaorkester suurenes Täiustati pille ja võeti kasutusele uusi instrumente. olulisemad zanrid vokaalmuusikas: klaverisaatega soololaulud klaverimuusikas: Väikevormid klaverile - instrumentaalminiatuurid: sõnadeta laulud, nokturn, etüüd, prelüüd, tantsuzanris muusika- valss (armastatuim seltskonnatants), masurka, polonees jne. orkestrimuusikas: Sümfooniline poeem üheosaline unistav või ülevalt poeetiline instrumentaalteos. lavamuusikas: operett, kujunesid välja klassikalise balleti traditsioonid. 2. Heliloojate uuendused muusikas. Schubert
Tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest(vaimulik koorilaul) Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i http://www.youtube.com/watch?v=bZTRmnCKLOw Ragtime Ragtime'i kõrgperiood Ameerikas langes ajavahemikku 1897 1917 See jättis sügavad jäljed aga kogu järgneva kümnendi tantsumuusikasse Esialgu eksisteerisvaid klaverimuusikas, sealjuures mitte improvisatioonilisena, vaid valmiskomponeeritud palana, mida mängiti juba noodist http://www.youtube.com/watch? v=gNi2oxH37vo Rütm ja bluus Rhythm and blues', mille nimetamiseks kasutatakse sageli lühendit R&B, on 1940ndail aastail alguse saanud afroameerika popmuusika zanr See termin on kandnud oma olemasolu ajal ka mitmeid erinevaid tähendusvarjundeid - 1950ndate alguses ühendati rhythm and blues'i sageli bluesiplaatidega http://www.youtube.com/watch
Klaverilooming Võrreldes oreliga, oli 18. sajandil klaveril tagasihoidlik koht. Klaver oli koduse musitdeerimise pill. Bach konstrueeris ise pilli, mis sai tuntuks klavessiini nime all. See oli klahvinstrument, milles ühe heli tekitamiseks kasutati mitut keelt korraga.Bachi ajastu klaverite puuduseks oli naturaalne häälestus. 1720. aastal oli aga juba välja kujunenud tempereeritud süsteem, mis andis võimaluse kirjutada teoseid kõigis helistikes. Johann Sebastian Bach avab klaverimuusikas uue teed. 1) hakkab kasutama klaverit kui kontsertinstrumenti 2) toob zanrid, mis olid välja kujunenud oreli- ja viiulimuusikas 3) toob klaverimuusikasse uued meloodia tüübid, arendusvõtted Bach kirjutas klaverimuusikat kogu elu vältel. Tema klaverimuusikas sai klassikaliselõpetatud vormi fuuga. Suurem prelüüdide ja fuugade kogumik kannab nime ,, Hästi tempereeritud klaviir ". Koosneb kahest osast, kokku 48 prelüüdi ja fuugat
dirigendina. Kodumaale tagasi minnes sukeldus Debussy kunsti- ja kirjanduselu keerisesse. Eriti köitis sümbolistide luule, mis leidis muusikalise väljenduse vokaalminiatuurides ,,Viis poeemi" Charles Boudelaire sõnadele ning kolmes Paul Verlainei luuletusele kirjutatud vokaaltsüklis. Kriitika suhtus esialgu õelalt. LOOMING: 1890 aastad on helilooja loomingus õitsenguperiood, mil kujunes välja temale ainuomane helikeel. Klaverimuusikas ilmnes uus muusikaline väljenduslaad kõlaregistrite peenekoelises kautamises, faktuuri mitmeplaanilisuses, harmoonilisse tausta peidetud meloodilistes liinides, mitmesuguste arpedzode ja passaazide kopleksides. Tähelepanu on rikkalikel kõlavarjunditel. Debussy klaveriteosed moodustavad sellele instrumendile 20 saj algul kirjutatud muusika kullafondi: ,,Prelüüdid", ,,Lastenurk", ,,kujundid". Uus väljenduslaad kandus üle ka Debussy sümfoonislistesse teostesse
ndal aastal Joplini ooperil ,,Treemonisha'' võitis ihaldatud pulitzeri auhinna. Ragtime on muusikastiil 19. sajandi teisest poolest. Ragtime'i kõrgperiood Ameerikas langes ajavahemikku 1897 - 1917. See jättis sügavad jäljed aga kogu järgneva kümnendi tantsumuusikasse. Arvatakse, et termini ragtime algne kuju oli ragged time (inglise keeles räbalnunud takt), mis iseloomustas sünkopeeritud rütmi. Ragtime on kõige otsesem varajase dzässi eelkäija. Esialgu eksisteeris ragtime vaid klaverimuusikas, sealjuures mitte improvisatioonilisena nagu klaveribluus, vaid valmiskomponeeritud palana, mida mängiti juba noodist. Kuigi suur osa ragtime'i heliloojaist kuulus valgete muusikute hulka ja paljud neist olid naised, on tuntumaks jäänud pianist ja helilooja Scott Joplin.
Lõi 104 sümfooniat, millest ühed tuntuimad on ,,Hommik", ,,Keskpäev" ja ,,Õhtu". Ta arendas ka klassikalist sonaadivormi. Oratooriumid ,,Loomine", ,,Aastaajad" ja ,,Tobia tagasitulek". Haydni keelpillikvartett op. 76 nr. 3 II osa on ka Saksamaa hümniks. Wolfgang Amadeus Mozart oli imelaps. Sündides oli talle kaasa antud suurepärane muusikaline kuulmine, ebatavaline muusikaline mälu ja ülekeev loominguline fantaasia. Ta on kirjutanud üle 600 teose, millest paljud juba varases eas. Klaverimuusikas on kuulsust kogunud Mozarti ,,Kuupaistesonaat". Tema loodud ooperitest on tuntuimad ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni" ja ,,Võluflööt". ,,Don Giovanni" on loodud kahe hispaania legendi alusel. ,,Võluflööti on nimetatud ka Mozarti testamendiks. Tema üheks kuulsaimaks vaimulikuks teoseks on Reekviem. Ludwig van Beethovenil oli väga tugev sõltuvus Mozartist ja Haydnist, see väljendus teoste pühendamistega neile. Tema muusikaline mõte jäi klassikaliselt loogiline ja tasakaalustatud.
Tegi ka esimesed sammud polütonaalsuse ja atonaalsuse suunas. 14 ooperit. Impressionism-muljete valamine nootidesse. 19.ja 20 saj vahetusel Prantsusmaal, Claude Monet' maal ,,impressioon. Tõusev päike". Muusika keskendub ilu nautimisele, peened nüansid, voolavus. Claude Debussy- pr. Kõige mõjukam impressionistlik helilooja. Pariisi konservatoorium, sai rooma preemia-täiendas 3a itaalias, hiljem pariisis helilooja, pianist, dirigent. Tihedad sidemed kunstnike ja luuletajatega. Klaverimuusikas tähelepanu rikkalikel kõlavarjunditel- figuratsioonid ja pedaliseerimine. Sümfoonilised teosed suurele koosseisule, maalilisus, nüanssiderohkus. Ainsas ooperis käsitles tegelasi abstraksete kategooriatena-inimene, surm, armastus, saatus. Maurice Ravel- pr. Ema baski päritolu. Kiindumis hispaania kultuuri ja muusikasse, avaldub ka teoses. 14 aastaselt pariisi konservatooriumi klaveri-ja kompositsiooni tudeng. Varajasel perioodil teosed võrreldavad Debussy omadega
muusikat, väga palju oli teoseid, mis peegeldasid inimese suhet loodusega. 5. Ekspressionismi põhimõtted kunstis: väljendati inimese äärmuslikke emotsioone. Ekspressionismi põhimõtted muusikas: ülimalt intensiivne, sageli forsseeritud väljenduslaadiga; tonaalsuse kadumine; uue kompositsioonitehnikana, mille eesmärk oli sisemiselt korrastada atonaalset muusikat, tekkis dodekafoonia ehk kaksteisthelitehnika. 6. Debussy looming: klaverimuusikas ilmnes uus muusikaline väljenduslaad kõlaregistrite peenekoelises kasutamises, faktuuri mitmeplaanilisuses, harmoonilisse tausta peidetud meloodilistes liinides, kaugete helistike ootamatustes vastandamistes, mitmesuguste arpedzode ja passaazide kompleksides. Tähelepanu on rikkalikel kõlavarjunditel: peentel figuratsioonidel ning pedaliseerimise detailidel. Tema klaveriteosed moodustavad sellele instrumendile 20.sajandi algul kirjutatud muusika kullafondi
I. 18101830 vararomantism Beethoveni hiline looming, Schuberti looming tervenisti, Karl Maria von Weber. Iseloomulik sellele perioodile: säilivad klassikalised vormid, avarduvad aga nende vormide piirid ja täituvad romantilise sisuga. sünnib uus zanr lied (laul) saksa laul. sünnib rahvusromantiline ooper Helikeeles suuri muutusi toimu. II. 18301850 kõrgromantism Schuman, Chopin, Berlioz, Bellini, Mendelssohn. Tekivad uued zanrid. Klaverimuusikas oluline muutus, muusikalised portreed, karakterpalad. sünnib sümfooniline poeem, üheosaline kirjandusliku või filosoofilise programmiga. Heliloojad tahavad muusika helidega enam kirjeldada, maalida. (Liszti sümfoonilised poeemid) Ka sümfoonia areneb programmilisuse suunas (Berliz "Fantastiline sümf") Meloodiad muutuvad keerulisemaks, pikemaks, altereeritumaks harm. keerulisem. Avardub dünaamiline ja tämbriline diapasoon.
Instrumentaalmuusika. Kõige enam muusikat on Bach kirjutanud nendele pillide, mida ise hästi mängis. Seetõttu on ta loonud palju oreli-, klaveri- ja klavessiiniteoseid. Tema orelifantaasiad ja fuugad kuuluvad orelimuusika paremiku hulka. Tuntuim oreliteos on „Tokaata ja fuuga d-moll“, mille algusfraas on ülikuulus. Palju klaveri- ja klavessiiniteoseid kirjutas Bach oma poegadele ja õpilastele pillimängu õppimiseks ja need püsivad ka tänaste noorte muusikute repertuaaris. Klaverimuusikas on eriti tuntud kogumik „Hästi tempereeritud klaver“. See koosneb 48-st prelüüdist ja fuugast, mis on kirjutatud järgemööda kõigis helistikes. (Tempereeritud - välja mõõdetud, häälestatud. Bachi elu ajal võeti kasutusele uus pillide häälestussüsteem. Varem kõlasid ainult osad helistikud puhtalt. Uus süsteem asetas helirea kõik noodid üksteisest võrdsele kaugusele ja nii hakkasid kõik helistikud hästi kõlama. Selle kogumikuga tõestas Bach uue süsteemi headust ja
Linnades arenesid ka bluusi instrumentaalsed vormid, millest tuntuimaks liigiks on saanud boogie- woogie. Blind Lemon Jefferson, Huddie Ledbetter, Big Billy Broonzy, Bessie Smith. Menestrelid Menestrele võis kuulda ameerika rahvalike rändteatrite etendustel. Menestrelide kunsti õitseaeg oli aastail 1840-1900. Menestrelide kaudu levisid rahva hulka nt sellised tantsud nagu shuffle, cakewalk ja stepptants. Ragtime Ragtime'i kõrgperiood Ameerikas oli 1897-1917. Esialgu eksisteeris ragtime vaid klaverimuusikas. Tüüpiline ragtime'i pala meenutab mitmest osast koosnevat marssi. Scott Joplin. New Orleansi jazz Esimeseks jazzi-keskuseks sai New Orleans. New Orleansi jazz hakkas ilmet võtma 19. ja 20. sajandi vahetusel. Selle jazzi liigi õitseaeg kestis kuni 1917. aastani. Põhjus oli selles, et selle jazzi liigi esindajatest mängijad mängisid põhiliselt lõbustusasutustes, kuid 1917. aastal suleti lõbustusasutuste rajoon. Louis Armstrong, Buddy Bolden. Dixieland 20
Looming: valmib hulk tähelepanuväärseid teoseid:1-sümf', sümf. Poeem Podibra, orkestripilt ,,öö lagedal mäel". Olulisim koht on ooperitel, millele on ise kirjutanud libreto. 2 on väga tuntud:" Hovanstsino" ja ,,Boriss Godunov". Sellest ooperist on säilinud palju eri versioone, esimene 1869st, aga ettekanti 1980 Estonias. 1988 on Estonia sama etendusega Pariisis. Ta oopereid on ümbet töötanud Korsakov ja sostakovits. Tuntud ooperid on veel 'Sorotsitsõ aastalaat', 'naisevõtt'. Klaverimuusikas on kindlasti olulisemaks klaveritsükkel 'Pildid n'ituselt'-10 pilti mida ühendavad' jalutuskäigus'. Loodud 1874. Sellel aastal korraldati Peterburgi Kunstide Akadeemias ta sõbra V.Hatmanni töödest näitust. Mõned isel. Pealkirjad tsüklist: 'Kiievi väravad', 'Kaks juuti', 'Limoges' turg'. Selle tsükliorkestreeris maailmakuulsaks M.Ravel. Koos Debussyga et tuua välja Mussorgski ebasoosingust Venemaal. Ta oli eelkõige muusikaline portreist ja dramaturg ning psühholoogiline realist
kõlajõu andmine ja mängutehniline täiuslikkus. Pianistina reisis palju, kontserditurneed ulatusid pea kõikidesse Euroopa suurematesse linnadesse. Tema talendi austajate ja austajannade hulk kasvas Euroopas suureks, tollases ajakirjanduses võeti käibele uus mõiste ,,lisztomaania''. 1842.aastal aprillis andis Tartu Ülikooli aulas kaks ülimenukat kontserti. Klaveripala ,,Rännuaastad'' mahukaim, välja antud 3 köites; ,,Äike'' , ,,Wallenstadti järve ääres'' . Novaatorlus avaldas klaverimuusikas ehk kõige selgemalt tema kontsertetüüdides. Tema etüüdid on mängutehniliselt keerulised. Esimene helilooja, kes hakkas klaverietüüdidele panema programmilisi pealkirju, oma etüüdid avaldas mitme kogumikuna. ,,Transtsendentsed etüüdid''. F.Liszt ,,Tuisk'' 13 sümfoonilist poeemi 19 ungari rapsoodiat: ungari rapsoodia nr.4 d-moll , ungari rapsoodia nr.6 Des-duur , ungari rapsoodia nr.2 cis-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile: klaverikontsert nr.1 Es-duur , I
1901. aastal kirjutatud klaveripala ,,Vetemängud" ennetas oma täiesti uudse harmoonia ja värvika helikeelega Debussy uut klaverimängustiili. Raveli muusiku isikupäraseks jooneks on küllalt selgete piiridega meloodiline teema. Ta pööras tähelepanu ka muusika rütmilisele küljele, lemmikuks osutusid Hispaania traditsiooniliste tantsude rütmid, näiteks habaneera ning boolero. Teoseid iseloomustab selge ja kindlapiiriline muusikaline ülesehitus ning faktuur. Klaverimuusikas läheneb tema vormikäsitlus osalt neoklassitsismile. Tuntumad klaveriteosed on süidid ,,Couperini haud", ,,Öine Gaspard" ning ta on andnud ka 2 klaverikontserti. Esimeseks sümfooniliseks meistriteoseks oli ,,Hispaania rapsoodia", mis on ülesehituselt neljaosaline süit ning paistab silma säravate
d. 14 ooperit ,,Salome", ,,Elektra" 16. Impressionism. a. Peatähelepanu instrumentidel ja orkestri kõlavärvidel. Kindlate piirjoontega meloodia asendub kooskõladega, vormiosade piirid hägustusid. Huviorbiiti tõusis pentatooniline laad ja täistoonlaad. 17. Claude Debussy a. Kõige mõjukam impressionist, Rooma preemia b. I impressionistlik teos Sümfooniline prelüüd ,,Fauni pärastlõuna" c. Klaverimuusikas ,,Prelüüdid", ,,Kujundid" d. Ooper ,,Pelleas ja Melisandi" 18. Maurice Ravel a. Prantsuse-Baski, Hispaania kultuuri armastus b. Kasutas erksaid ja aktiivseid rütme c. Tuntuim "Boolero" d. Orkestrimuusika "Hispaania rapsoodia", "Hane-ema" e. 2 klaverikontserti (D-duur ainult vasakule käele) 19. Neoklassitsism a. Vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele. b. Baroki, klassitsismi ja renssansi zanrid ja vormid
Balti kontserdil New Yorgis Carnegie Hall'is 12. oktoobril 1952. a. Endel Kalami juhatusel. V sümfoonia oli ka esimene Tubina helitöö, mis kanti pärast sõda ette okupeeritud Eestis 1956.a. ja mis avas tee Tubina loomingulistele kontaktidele kodumaaga. 1950.a. kirjutas ta oma II klaverisonaadi ("Virmaliste sonaat"), mida tuleks oma pingelise arenduse ja virtuoosliku klaverikäsitluse poolest pidada üheks kõige väljapaistvamaks helitööks kogu XX sajandi klaverimuusikas. Helilooja ise, kes suhtus oma loomingusse küllaltki kriitiliselt, hindas seda koos VI sümfooniaga oma parimaks saavutuseks. 1958.a. kanti Helsingis Tauno Hannikaineni juhatusel ette tema V sümfoonia ning samal aastal valmis tal Jyväskylä Ülikooli tellimusel "Õnnistamiskantaat" ülikooli 25.a. juubelipidustusteks, kus see kõlas samuti Tauno Hannikaineni juhatusel. 1954.a. valmis Tubinal üks tema kõige väljapaistvamaid helitöid - VI sümfoonia. Tubin, kes
Süite kirjutati orkestrile, ansamblile või soolopillile, näiteks klavessiinile. Fuuga Fuuga on polüfoonilise muusika arendatud ja keerukas vorm, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega ja mille aluseks on üks muusikaline teema (lühike meloodia). Kõigepealt alustab selle teemaga üks hääl, seejärel lisanduvad teised hääled kordamööda sama teemaga. Fuuga kirjutatakse väga kindlate reeglite järgi. Barokkajal oli fuuga väga levinud teos oreli-, klavessiini- ja klaverimuusikas. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatav osa, näiteks prelüüd, fantaasia vm. Fuuga oli sageli ka koorimuusika osa. Itaalia oli barokkmuusika sünnimaa, sest seal kujunes välja uus stiil ja väga olulised uued muusikažanrid ja nende nimetused: ooper, oratoorium, kontsert, concerto grosso . Itaalia muusikud töötasid paljudes Euroopa õukondades ja Itaalias käidi muusikat õppimas. Mitmed nimekad heliloojad on samuti pärit Itaaliast:
(töölaulud, gospel, spirituaalid) - Improvisatsioonilisus. - Eeslaulja ja koori vaheldumine. - Vaba rütmitunnetus. - Marsiorkestrite pillid osteti ja mustanahalised hakkasid improviseerima. - Otsesteks allikateks ka ragtime ja bluus. Ragtime - Hiilgeaeg ligikaudu 1890-1915. - Arendasid välja mustanahalised (lõuna-ja lääneosariikides) kõrtsides ja tantsusaalides. - Esimene stiil, mida aksepteerisid ka valged. - Algul vaid klaverimuusikas (kirjapandud, puudus improvisatsioon). - Paarisarvulises taktimõõdus ja marsitempos. - Scott Joplin - peetakse ragtime kuningaks. - Hiljem kandus ka orkestrimuusikasse. Bluus - Kujunes 19.saj teisel poolel Ameerika lõunaosariikides. - Algul peamiselt kitarr või bandžo saatel soololaul. - Hääl libiseb veerandtoonide kaupa, nagu lauldaks mustalt. - Blue notes, nukker alatoon - Oluline roll improvisatsioonil
sümfooniaks, koosneb kahest osast, mõlemad on kirjutatud suhteliselt vaba käsitlusega sonaadivormis. Schubert kirjutas selle teose kriisiperioodil, samast ajast pärineb ka tema novell "Minu unenägu", mille sisuks on armastus, surm, igatsus, vabanemine. Seosed novelli ja sümfoonia vahel ei ole väga otsesed, kuid sarnasust võib leida kirjanduslike kujundite ja muusikaliste teemade karakterite vahel. Klaveriteosed Schubert rajas romantilise stiili klaverimuusikas. Arvukate klaveriteoste hulgas on nii lühipalu kui tsüklilisi teoseid. Tähtsamad on 8 eksprompti, 6 muusikalist hetke, 24 kogumikku tantse, üle kahekümne sonaadi. Schubert võttis esimesena kasutusele nimetused eksprompt (impromptu pr.k. ettevalmistamatult, improviseerides loodud) ja "Muusikaline hetk" (moment musical). Tema lühipalu iseloomustavad tundeküllased meloodiad kõrvuti dramaatiliste karakteritega.
Kolmandaks laulutsükliks peetakse sageli "Luigelaulu"("Schwanengesang"), kuigi tegelikult on need 14 viimast laulu, mis Schubert kirjutas ja mis anti tookord välja olupliitiliselt sobiva sentimentaalse pealkirja all. Tuntumad soololaulud on: "Metshaldjas", "Forell" ,"Muusikale Schubert tõi klaverimuusikasse uusi miniatuurseid vorme: 1) Muusikalised hetked 2) Espromtid 3) Valsid 4) Lendlesid (rõõmus tants ¾ taktimõõt) Schubert rajas romantilise stiili klaverimuusikas. Arvukate klaveriteoste hulgas on nii lühipalu kui tsüklilisi teoseid. Tähtsamad on 8 eksprompti, 6 muusikalist hetke, 24 kogumikku tantse, üle kahekümne sonaadi. Schubert võttis esimesena kasutusele nimetused eksprompt (impromptu pr.k. ettevalmistamatult, improviseerides loodud) ja "Muusikaline hetk" (moment musical). Tema lühipalu iseloomustavad tundeküllased meloodiad kõrvuti dramaatiliste karakteritega. Soololaulust teema ja pealkirja saanud "Rändurfantaasia"1822 näitab juba
Debussy on pianist, dirigent, helilooja. Ta lõpetas Pariisi konservatooriumi, hiljem täiendas ennast Roomas. Kirjutas hästi suurele orkestrile, kuid kõlas ei tule välja see. Ei teinud valjut muusikat, vaid pigem vaiksemat. Löökpillide suur tähtsus, kuid muusika ei ole rütmiline. Klaver oli tema jaoks eriline. Esimene suurem teos süit ,,Bergamasque" 1890-ndatel kirjutatud. Debussy klaverimuusikas on hästi palju passaazi (üles-alla lainetamised, akordid üles-alla tervel klaveril). Vastab üksteisele kaugeid helistikke, mis ei ole lihtne. Claudel ei olnud kerge täpne muusika (nt. Mozart), vaid hajus ja keeruline muusika, et tekitada impressioni. Klaveril pedaliseerimine muutub ilma vahedeta nii, et ei oska arvatagi. Ei puhasta akordi, vaid jätab tuleb jätta kõik kõlama, mis tekitab segase heli. Debussy ja Ravell moodustavad 20.sajandi loomingu tuumiku.
Modest Mussorgski 4. veebruar 2010. a. 13:42 1874 - Maria teatris "Boris Godunov". Tema oopereid on ümber töötanud nii Nikolai Rimski-Korsakov kui ka Dimitri Sostakovits. Põhjuseks Mussorgski akadeemilise hariduse puudumine ja kadedus. Üks oponente oli ka Pjotr Tsaikovski. Tuntud ooperid on veel "Sorotsintsõ aastalaat" ja ainuke koomiline ooper "Naisevõtt". Kriitika üheks põhjuseks on ka tema libretodes puuduv riim. Klaverimuusikas tsükkel "pildid näituselt". See koosneb kümnest pildist ja neid õhendavatest promenaadidest. Tsükkel valmis 1874. selle aasta veebruaris korraldati peterburi kunstide akadeemias näitus Mussorgski hea sõbra Viktor Hartmanni joonistustest ja arhitektuurijoonistest. Tsükkel on kirjutatud ühe tervikuna, ilma pausideta. Osad: "Kiievi väravad", "Kaks juuti", "Limoges'i turg". Klaveritsükli orkestreeris maailmakuulsaks prantsuse impressionist Maurice Ravel
Sellest sai alguse uudne kunstivool, mis algselt oli iroonilise kõlaga, kuid peagi muutus üldkasutatavaks stiilinimetuseks. Too välja, millised jooned olid stiilile olulised? Mis on programmiline muusika? Peened nüanssid, värvivarjundid, värvide muutused päevakulgedes ning valguse ja varju mäng. Programmiline muusika on muusika, mis põhineb kindlal teemal või süzeel, mida peegeldab helitöö pealkiri Claude Debussy (1862-1918). Tema loodud klaverimuusikas ilmnes uus väljenduslaad, milline? Kõlaregistrite peenekoeline käsitlemine, kõrgete helistike ootamatu vastandamine ja faktuuri mitmeplaanilisus. PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Kursus: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Arvestustöö kordamise teemad Millist tema loodud teost peetakse Euroopa muusikas esimeseks impressionismi näidiseks
sisemisi rikkusi kohe esimesel kuulamisel tajuda. Tekib vajadus korduvalt kuulata, et rõõmu tunda uutest avastustest. Ellerile oli omane mõttetihe väljendusviis. Ellerile väga omaseks väljendusmeediumiks kujunes keelpillikvartett. See ei anna tunnistust ainuüksi tema viiulilembusest, vaid ka kammerlikust mõttelaadist. Iga pill mõtleb oma mõtte lõpuni, jõuab punktini ega katkesta mõttelõnga koma juures. Kvartetilik loogika on olemas ka Elleri klaverimuusikas. Kvarteti kohta öeldu laieneb üldse keelpillimuusikale -- on ju üks Elleri sügavamaid teoseid just sellesse valdkonda kuuluv Eleegia keelpilliorkestrile ja harfile Peeter Ramuli mälestuseks. Heino Eller on ise lausunud, et ajaliselt peab ta oma kaasaegse loomingu alguseks 1940. aastat, kui ta kirjutas "13 klaveripala eesti motiividel". Rikkalik ja peen harmoonia tunnistab eelkõige Elleri Tartu perioodi otsingute tulemusrikkust, palju näinud- kuulnud helilooja avarapilgulisust
kujutas ka ragtime endast valdavalt klaverimuusikat. Erinevalt instrumentaalsest bluesist, mis oli afro-ameerika juurtega, oli ragtime seotud minstrelite kunstiga, ühendades endas cakewalk' i tantsurütm e ja istandustes levinud bandzomängu tehnikat. Tekkis hulk ragtime' i heliloojaid, kes kom poneerisid vastavat muusikat. Kõik afro-am eerika rahvalikud zanrid olid aga im provisatsioonilise iseloom uga, mida uuel ettekandel varieeriti. Esialgu eksisteeris ragtime vaid klaverimuusikas. Tüüpilise ragtime'i pala rag'i vorm meenutab mitmest osast koosnevat marssi. Pianisti vasak käsi mängib kindlas tempos harm ooniat "bass-akord-bass-akord",paremaskäeson tugevastisünkopeeritud meloodia. Niisugune kõikuv rütm ongi ragtime'iainsaksafroameerikalikuks elemendiks,muuspärineb juba euroopalikust muusikast. Ragtim e'i varasemad esitused on säilinud automaatklaveri rullidel. Hiljem kandus ragtime ka orkestrimuusikasse. Mõnigi varane jazzorkester võttis oma nimetuseks
bandzomängu tehnikat. Tekkis hulk ragtime' i heliloojaid, kes komponeerisid vastavat muusikat. Kõik afro- ameerika rahvalikud zanrid olid aga improvisatsioonilise iseloomuga, mida uuel ettekandel varieeriti. Tugevad olid 1 ja 3 löök ja nürgad 2 ja 4. Seega jazz see veel ei ole. Tihti on 3 erinevat muusikalist materjali: A, B ja C (AABBCCA). Tuntuks said ka tantsud: Cakewalk, Two-Step ja Slow drag. Esialgu eksisteeris ragtime vaid klaverimuusikas. Tüüpilise ragtime'i pala rag'i vorm meenutab mitmest osast koosnevat marssi. Pianisti vasak käsi mängib kindlas tempos harmooniat "bass- akord- bass- akord", paremas käes on tugevasti sünkopeeritud meloodia. Ragtime'i varasemad esitused on säilinud automaatklaveri rullidel. Hiljem kandus ragtime ka orkestrimuusikasse. Mõnigi varane jazzorkester võttis oma nimetuseks ragtime band. Kuigi suur osa ragtime'i heliloojatest kuulusid valgete muusikute hulka ja paljud neist olid naised,
mängumehaanika kiirendamine ning kergemaks ja täpsemaks muutmine. Erard'i firmas väljatöötatud repetitsioonimehaanika lõi eeldused uutele virtuoossetele efektidele, samal ajal kui metallraami kasutuselevõtt võimaldas keelte pinget tõsta ja kõlatugevust märgatavalt suurendada. Need uuendused hakkasid levima 1820. aastate keskel, seeriatootmisse jõudsid nad siiski alles 1850. aastate paiku. Vastavalt klaveriehituse arengule olid uued suunad klaverimuusikas üha enam seotud mängutehnilise külje arendamisega. Tekkis terve plejaad pianiste-heliloojaid, keda praegu tunnustatakse peamiselt kui arvukate etüüdide autoreid, kuid 19. sajandi alguses olid nad kontserdilavadel juhtfiguurid, demonstreerimaks oma suurepäraseid tehnilisi oskusi. Oma ajastu suurimad virtuoosid olid Ignaz Moscheles, Johann Baptist Cramer, Carl Czerny, Johann Nepomuk Hummel, Friedrich Kalkbrenner, Heinrich (Henri) Herz, Sigismund
annaabi.ee 
