Sümfooniline poeem on üheosaline tavaliselt sonaat-allegro vormis orkestriteos. *mustlasmuusikale omased viisid *mitmed teosed pühendanud sünnimaale Ungarile (Ungari rapsoodiad, sümf.poeem Ungari jt) TEOSED: Sümfooniline (ja vokaalsümfooniline) looming: * 13 sümfoonilist poeemi. Näiteks: ”Prelüüdid” (helilooja lemmik!) , “Ungari”, “Prometheus”, “Orpheos”,“Tasso” *2 sümfooniat “Faust” ja “Dante”. *oratoorium “Kristus” Klaverilooming: *klaveripalade kogumik “Rännuaastad”. * “Ungari rapsoodiad” (19)- esialgu klaverile, hiljem ka sümf.ork-le *2 klaverikontserti ja üks klaverisonaat *u 90 laulu ja romanssi
helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist. Programmiline muusika, monotematism, enamus olid klaveriteosed, kogumikud. Tõi uue zanri sümfooniline poeem. 2 klaverikontserti, 400 klaveritranskriptsiooni, 2 sümfooniat. Chopin Romantism. Poola. Helilooja ja pianist. Pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusika Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks. Suurim klaverivirtuoos ja komponist. Suur klaverilooming, väikevormid etüüdid, prelüüdid jne. 20 soololaulu , 2 klaverikontserti. Brahms - Romantism. Saksamaa helilooja, pianist ja dirigent. 19a oli klaverisaatja. Tegutses dirigendina ja andis klaveritunde. Mitteprogrammiline muusika. Võimas sümfoonik. Palju sümfooniad ja klaverimuusikat. ,,Ungari tantsud"
tsellodele, arengule aitas rahvuslik koloriit, enamasti kaasa, tõi poola meloodia ja rütmi klaverilooming tantsud elegants ja lavadele kromaatiline harmoonia
Schumann võttis laulude kirjutamisel eeskuju Schubertist, kasutas samu laulutüüpe, kuid kirjutas keerukaid ja rohkem läbikomponeerituid laule. Ta suurendas klaveripartiide tähtsust veegi lauludel on pikad järel- ja eelmängud. Partiid on ka tehniliselt virtuoossed. Schumanni laulud räägivad armastusest, kuid pole nii traagilised kui Schubertil. Samuti pole surm tihti esinev teema kuigi Schumann ise kaldus suitsiidile. Klaver oli Schumanni lemmikvahend oma loomigu edastamiseks. Klaverilooming on ühteaegu poeetiline ja virtuoosne, ta suhtus klaverisse kui orkestrisse ning üritas kasutada maksimaalselt selle võimalusi. Eeskujudeks olid Bach, Paganini ja Schubert. Inspireeris ka rmantiline kirjandus. Peale kontserdiarvustuste kirjutas Schumann ka luulet ja novelle. Klaverile on ta loonud väikepalade (miniatuuride) tsükleid kokku 10, tuntuim on ,,Karneval" kuid ka ,,Lauluring", ,,Naise armastus ja elu" ning ,,Poeedi armastus".
1. 1968. a. ,,Barbara von Tiesenhusen" 2. 1971. a. ,,Reigi õpetaja" Tubinalt pärineb Eesti esimene ballett- ,,Kratt", mis esietendus 1943. a. Vanemuises. Koorilauludest tuntuim on ,,Õhtulaul". Loominguperioode on heliloojal kaks: eesti ja rootsi. I periood: tuntuim teos ,,Sümfoonia nr. 2" (1937. a.) ehk ,,Legendaarne". Selle muusikaga pöördub helilooja eesti rahva mineviku poole, Muistse Vabadusvõitluse perioodi. Patriootiline, 4- osaline. Klaverilooming: 2.klaverisonaat (1949. a.). Inspiratsioon tuli loodusest, virmaliste vaatamisest. Sonaadi põhiideeks on võitlus elu ja surma peale. Kasutab ka kahte lapi rahvaviisi. Süit eesti karjaseviisidest. Kasutab karjase laule ja lisab lauludele omapoolse kompositsiooni. ,,Neli rahvaviisi minu kodumaalt" - valss variatsioonidega. ,,Kratt": Balleti sündmused arenevad 18. saj keskel. Sel ajal uskusid esivanemad nõidadesse ja tontidesse ning teistesse üleloomulikesse jõududesse.
Saj algus. Eelkäijaks kõrgromantism, R. Wagneri looming. Suur orkestrikoosseis, pikad teosed. Maailma heliloojad: Richard Strauss „Nõnda kõneles Zarathustra“ Eesti: Rudolf Tobias „Joonase lähetamine“ Impressionism – Prantsusmaa, 19. Saj lõpp. Orkestri kõlavärvide peened nüansid ( vaba vormi käsitlemine ) Maailma heliloojad: Claude Debussy – esimene impressionistlik teos „Fauni pärastlõuna“ Eesti: Mart Saar klaverilooming Neoklassitsism – Euroopa, 1920. aastad Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele Suured ortkestrikoosseisud asenduvad väiksemate ansamblitega Maailma heliloojad: Igor Stravinski „Balletid“(1920aastate looming) Eesti: Jaan Rääts „III sümfoonia“(1959) Ekspressionism – 20. saj alguse modernseim suund. Austria, Saksamaa Mõttelaad I MS põhjustatud negatiivsetest meeleoludest
interpreetidele. Soololaul Soololaule on Mart Saar kirjutanud rohkem kui keegi teine eesti helilooja (umbes 180). Tema peamiseks soololaulu teemaks oli armastus oma kodumaa looduse vastu ning neis leidub nii tundelist armastuslüürikat kui filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel. Tekstidena kasutas Juhan Liivi, Anna Haava ja Karl- Eduard Söödi luulet. Klaverimuusika Saar on ka kõige ulatuslikuma klaverimuusikaga helilooja Eestis Tema algusaastate klaverilooming on tõsine, sageli isegi raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. Stiilivõtete poolest kõigub Saar hilisromantismi, impressionismi ja ekspressionismi vahel. 1913. aastal hakkas Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse arenema. Ühelt poolt püsis Saar edasi traagilise alatooniga väljenduslaadis. Teiselt poolt oli märgatav sisemine lihtsustumine. Kuulamine ,,Põhjavaim" http://www.youtube.com/watch?v=SCZGJyvO5ls&playnext=1&list=PL59E022BF7E768
koorimuusika vallas.Ta oli esimene eesti helilooja, kes mõistis eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega.Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ja analüüsis ning süstematiseeris neid. Tema loomingusse kuulub umbes 350 koorilaulu ("Leelo" ja "Põhjavaim" ),180 soololaulu, mille teemaks oli armastus oma kodumaa vastu. Samuti 120 klaveripala, algusaastatel oli klaverilooming tõsine, aga hiljem hakkas see erinevatesse ssundadesse arenama ning lihtsustuma. Veel on ta kirjutanud 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. Cyrillus Kreek Cyrillus Kreek(1889 - 1962) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Tema lapsepõlv möödus Läänemaal, kus ta käis laulutundides seal, kus isa tunde andis
*mustlasmuusikale omased viisid *mitmed teosed pühendanud sünnimaale Ungarile (Ungari rapsoodiad, sümf.poeem Ungari jt) 4.Liszti looming (arvud, näited). Sümfooniline (ja vokaalsümfooniline) looming: * 13 sümfoonilist poeemi. Näiteks: "Prelüüdid" (helilooja lemmik!) , "Ungari", "Prometheus", "Orpheos","Tasso" *2 sümfooniat "Faust" ja "Dante". *oratoorium "Kristus" Klaverilooming: *klaveripalade kogumik "Rännuaastad". * "Ungari rapsoodiad" (19)- esialgu klaverile, hiljem ka sümf.ork-le *2 klaverikontserti ja üks klaverisonaat *u 90 laulu ja romanssi 5.Nimeta Verdi oopereid (vähemalt 8)! "Traviata" "Rigoletto" "Trubaduur" "Othello" "Kuningas üheks tunniks" "Maskiball" "Don Carlos" "Röövlid" 1.Nimeta Wagneri oopereid (vähemalt 4)!
kirikumuusikat Tuntud on ka 8. (lõpetamata) sümfoonia. 6. Liszti loomingu üldiseloomustus ungari pianist ja helilooja. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Liszt uuendas sonaati ja kontserti, muutes need üheosaliseks, kontserdis võrdsustas sooloklaveri ja orkestri. Programmilise muusika impulss on muusikaväline - inspiratsiooni allikaks on loodus, kirjandusteos, maal, ajaloosündmus jne. 7. Liszti looming u. 700 teost. 1. klaverilooming: 2 klaverikontserti 19 ungari rapsoodiat klaveripalade kogumik "Rännuaastad" variatsioonid 2. sümfooniline looming: 2 sümfooniat 13 sümfoonilist poeemi (tuntumad "Tasso", "Prelüüdid", "Prometheus", "Orpheus", "Ungari") 2 oratooriumit. 8. Chopini loomingu üldiseloomustus poola helilooja ja pianist. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks. Chopin oli romantistliku muusika üks
fuugasid. (traditsioonidele tuginev)üle 40 suure oreliteose, süite, soolosonaate. Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi. Bach ei kirjutanud ühtegi ooperit. Kantaadid: "Kristus oli surma kütkes", "Jumala aeg on parim aeg", "Mul on palju mure mõtteid", ,,Kohvikantaat",,Talupojakantaat", ,,Matteuse passion", ,,Missa h-moll", "Jõuluoratoorium", "Brandenburgi kontsert", "Muusikaline ohver". Klaverilooming: ,,Prantsuse süidid", ,,Inglise süidid", ,,Kromaatiline fantaasia ja fuuga", ,,Itaalia kontsert", ,,Klaveriharjutused". 4 Kasutatud kirjandus: Eesti Nõukogude Entsüklopeedia (ENE) nr. 1 "A- CENT", Tallinn, Valgus 1985 http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Sebastian_Bach http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/j_s_bach.html http://www.eestikirik.ee/node/5321
2 "Gnoomide rongkäik" *2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile *vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) *klaverikontsert nr.1 Esduur 20. Liszti klaverilooming vs sümfooniline looming(sümf. Poeemid) Liszt võttis käsitlusele uue muusika zanri. Klaverimuusika oli tunduvalt tugevam orkestrimuusika. Võrreldes suuremahulise klaveriloominguga on Liszti orkestriteoste arv
a." ja "Eesti neiu troost orjapõlve algusel" (J. Bergmanni tekst, 1880. a.). K. A. Hermanni kooriloomingu parim saavutus on 1880. a. kirjutatud laul "Isamaa mälestus". K. A. Hermanni koorilaulud on eranditult homofoonilised, harva on kasutatud üksikuid imitatsioonivõtteid. Harmoonia on lihtne, isegi primitiivne, toetudes peamiselt põhiastmetele. K. A. Hermanni soololaulud ei erine temaatikalt, meeleolult ja helikeelelt millegagi tema koorilauludest. Klaverilooming on kirjutatud saksa salongiheliloojate ajaviitepalade otsesel eeskujul ning neil pole muusikalist väärtust. K. A. Hermanni viiuli- ja ansamblipalad kujutavad endast lühikesi, arendamata eesti rahvatantsuviise. Nad olid mõeldud tantsude saateks ja koduseks musitseerimiseks. Lavalis-muusikaline teos "Uku ja Vanemuine" on kirjutatud rahvamuistendi aineil. Naiivsele süzeele vastab diletantlik muusika. Ehkki K. A. Hermanni loomingus on palju diletantismi, ei puudu tal tähtsus ka heliloojana
raamiga pillid. Algul armastas Erard'i klavereid, aga kui turule tulid Steinway ja Bechstein, mängis peamiselt nendel. · Võttis kasutusele palju uudseid võtteid, mis on tänapäevalgi klaverimängutehnikas väga olulised; eriti huvitasid teda klaveri dünaamilised efektid ja orkestrikõla imiteerimine klaveril; kasutas küllaltki ebaharilikku sõrmestust, kuna tal endal oli väga suur ja n-ö eriline käsi. Liszti virtuoosne klaverilooming: 20-aastane Liszt oli täiesti hämmastunud, kui nägi, et virtuoossus ja tehnika võivad olla vahendiks uute muusikaliste ideede väljendamisel. Pianistina oli ta ,,briljantse stiili" kütkes, heliloojana soovis aga luua hoopis teistsugust muusikat. Paganinist ajendatuna süüvis Liszt klaveri tehnilistesse võimalustesse ning püüdis Paganini viiulimängu tehnikat kanda üle oma instrumendile.
"Leelo" ja "Põhjavaim", aga on ka palju selliseid laule, mis valmistavad raskusi isegi professionaalsetele interpreetidele. Lisaks koorilaulule armastas Saar ka soololaulu, mida ta on kirjutanud rohkem kui ükski teine eesti helilooja (umbes 180). Tema peamiseks soololaulu teemaks oli armastus oma kodumaa looduse vastu. Tekstidena on kasutatud kõige rohkem Juhan Liivi, Anna Haava ja Karl-Eduard Söödi luulet. Saar on ka kõige ulatuslikuma klaverimuusikaga helilooja Eestis. Tema algusaastate klaverilooming on tõsine, sageli isegi raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. Stiilivõtete poolest kõigub Saar hilisromantismi, impressionismi ja ekspressionismi vahel. 1913. aastal hakkas Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse arenema. Muusika kuulamine: ,,Põhjavaim" ja ,,Leelo"
Lisaks koorilaulule armastas Saar ka soololaulu, mida ta on kirjutanud rohkem kui ükski teine eesti helilooja (umbes 180). Tema peamiseks soololaulu teemaks oli armastus oma kodumaa looduse vastu ning neis leidub nii tundelist armastuslüürikat kui filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel. Tekstidena on kasutatud kõige rohkem Juhan Liivi, Anna Haava ja Karl-Eduard Söödi luulet. Klaverimuusika Saar on ka kõige ulatuslikuma klaverimuusikaga helilooja Eestis. Tema algusaastate klaverilooming on tõsine, sageli isegi raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. Stiilivõtete poolest kõigub Saar hilisromantismi, impressionismi ja ekspressionismi vahel. 1913. aastal hakkas Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse arenema. Ühelt poolt püsis Saar edasi traagilise alatooniga väljenduslaadis (Eleegia a-moll), teiselt poolt oli märgatav sisemine lihtsustumine (bagatellid, mõned prelüüdid). Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek; 3
Maestro Raro LOOMING Looming väljendusrikas, seob hingesugulus Schuberti loomingu viimaste eluaastatega. Teda huitab temaatiliselt inimeste sisemaailm. Looming oli autobiograafiline Romantiline, fantaasiaküllas I kohal vokaallooming Kuni 1840 kirjutas klaveriteoseid Lauluzanri vastu tekkis tal huvi Schuberti loominguga tutvudes. Ta on loonud 250 soolulaulu. Ta on jätk Schuberti loomingule, arendab soolulauluzanrit. II kohal klaverilooming Kuni aastani 1840 Schumanni klaveristiil on uus kvaliteet muusikaajaloos. 1) kirjutas enamasti väikevorme, kus iga pala on just kui hetkemeeleolu 2) klaverikäsitlus on orkestraalne, omapärased kõlavärvid 1) tsükkel "Fantaasiapalad" 8 pala, valitsevad tunded 2) tsükkel "Laste stseenid" 13 pala, laste mõtted ja tunded 3) tsükkel "Noorte album" mõeldud lastele mängimiseks, õppimiseks, kirjutas oma tütrele 6ndaks sünnipäevaks
*ungari rapsoodia nr. 4 dmoll *ungari rapsoodia nr. 6 Dduur *2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile *klaverikontsert nr.1 Esduur *I osa Allegro maestoso *II osa Adagio *III osa Allegretto Vivace *IV osa Allegro Marciale *2 sümfooniat *u 90 laulu ja romanssi *kontsertetüüdid *kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik" *vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) 20. Liszti klaverilooming vs sümfooniline looming (sümf. poeemid) Liszt võttis käsitlusele uue muusika zanri. Klaverimuusika oli tunduvalt tugevam orkestrimuusika. Võrreldes suuremahulise klaveriloominguga on Liszti orkestriteoste arv tunduvalt tunduvalt tagasihoidlikum (kaks sümfooniat, 13 sümfoonilist poeemi, veel teatud sündmuste puhuks loodud pidulikke marsse, avamänge, mõningaid teiste autorite teoste ümbertöötlusi). Paljud Liszti sümfoonilised teosed sisaldavad konflikte
(5) Oreliteosed Orel oli Bachi lemmikinstrument. Oreli teosed jagatakse kahte suurte rühma 1) Koraali prelüüdid. Kirjutas 150 2) Prelüüdid, fantaasiad, toccatod fuugadega. Prelüüdid, fantaasiad, toccatod olid improvisatsioonilised, vabas vormis. Fuuga on range vorm mis koosneb kolmest osast: a) ekspositsioon b) töötlus c) repriis Klaverilooming Võrreldes oreliga, oli 18. sajandil klaveril tagasihoidlik koht. Klaver oli koduse musitdeerimise pill. Bach konstrueeris ise pilli, mis sai tuntuks klavessiini nime all. See oli klahvinstrument, milles ühe heli tekitamiseks kasutati mitut keelt korraga.Bachi ajastu klaverite puuduseks oli naturaalne häälestus. 1720. aastal oli aga juba välja kujunenud tempereeritud süsteem, mis andis võimaluse kirjutada teoseid kõigis helistikes.
1943ndal aastal läks Saar Tallinnasse tööle, olles seal 1963nda aastani. Oktoobris tuli Hüpassaarde tagasi, kuna tervis halvenes ja pidi loobuma igasugusest tööst. 28.oktoobril Mart Saar suri. 3.novembril maeti Mart Saar Suure-Jaani kalmistule. Saare mälestuseks püsitati Tartusse monument. 1.4 MART SAARE LOOMING Tema loomingusse kuulub: • 350 koorilaulu. • 180 soololaulu, mille teemaks oli armastus oma kodumaa vastu. • 120 klaveripala, algusaastatel oli klaverilooming tõsine, aga hiljem hakkas see erinevatesse suundadesse arenama ning lihtsustuma. • 2 orkestriteost. • 2 vokaal-sümfoonilist teost. 2. CYRILLUS KREEGI ELULUGU 2.1 LAPSEPÕLV Cyrillus Kreek sündis 3. detsembril 1889. aastal Läänemaal, Saanika külas. Oli oma vanematele üheksas laps. Ning tema sünninimi oli Karl Ustav. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. Isa õpetas lastele ka pillimängu
DMITRI SOSTAKOVITS 1906 1975 Ülemaailmse kuulsusega vene helilooja. 20.sajandi suurimaid sümfoniste. Oxfordi ülikooli muusikadoktori diplom. 1954 rahvusvaheline rahupreemia. Muusikat loonud väga paljudes zanrides: 15 sümfooniat, klaverilooming (ise ka väljapaistev pianist) - sonaate, kontserte, 24 prelüüdi ja fuugat, kammermuusikat - 15 keelpillikvartetti, koorimuusikat Gustav Ernesaksale pühendas poeemi Ustavus, oopereid - tugevaim Ekaterina Izmailova S peetakse filmimuusika rajajaks, muusika ca 40 filmile (Hamlet, Noor kaardivägi, Kiin) Peterburi konservatooriumi lõpetas pianisti ja komponistina. Kaalukam osa S loomingust on tema 15 sümfooniat Mitteprofessionaalsele kuulajale on S sümf. muusika tavaliselt arusaamatu
Koorilaulu kõrval oli soololaul Saarele üheks armastatumaks zanriks. Tema peamiseks soololaulu teemaks oli armastus oma kodumaa looduse vastu ning neis leidub nii tundelist armastuslüürikat kui filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel. Tekstidena on kasutatud kõige rohkem Juhan Liivi, Anna Haava ja Karl-Eduard Söödi luulet. Saar on ka kõige ulatuslikuma klaverimuusikaga helilooja Eestis. Tema algusaastate klaverilooming on tõsine, sageli isegi raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. Stiilivõtete poolest kõigub Saar hilisromantismi, impressionismi ja ekspressionismi vahel. 1913. aastal hakkas Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse arenema. Ühelt poolt püsis Saar edasi traagilise alatooniga väljenduslaadis (Eleegia a- moll), teiselt poolt oli märgatav sisemine lihtsustumine (bagatellid, mõned prelüüdid). Cyrillus Kreek
prelüüde, fuugasid. (traditsioonidele tuginev)üle 40 suure oreliteose, süite, soolosonaate. Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi. Bach ei kirjutanud ühtegi ooperit. Kantaadid: "Kristus oli surma kütkes", "Jumala aeg on parim aeg", "Mul on palju mure mõtteid", ,,Kohvikantaat",,Talupojakantaat", ,,Matteuse passion", ,,Missa h-moll", "Jõuluoratoorium", "Brandenburgi kontsert", "Muusikaline ohver". Klaverilooming: ,,Prantsuse süidid", ,,Inglise süidid", ,,Kromaatiline fantaasia ja fuuga", ,,Itaalia kontsert", ,,Klaveriharjutused". 1850. a asutatud Bachi Ühing koordineerib tänaseni tema nootide kirjastamist, kontsertide korraldamist ja autorikaitsega seonduvat. 7 Tähtsamad teosed VOKAALMUUSIKA ~300 kantaati (enamuses vaimulikud) säilinud ~200
psühholoogilisi teoseid. Esindajad: G. Mahler, Bruckner, Strauss, Sibelius. Eestist: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba. Impressionism. (19.saj lõpp).Impressioon = mulje.Ei ole täiesti vaba romantilistest elementidest. Orkestri kõlavärvide peened nüansid.Vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine. Polütonaalsus(mitme helistiku üheaegne kasutamine). Esindajad: Claude Debussy(`Fauni pärastlõuna'),Maurice Ravel. Eestist: Mart Saare klaverilooming, Heino Eller. Neoklassitsism. (1920ndad aastad).Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund.Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele.Väiksed ansamblid.Tagasi kaalukuse ja selguse juurde! Harmoonia, orkestratsiooni lihtsustamine. Lakoonilisus, lühikesed meloodiad, kindel vorm, pulseeriv rütm. Klassika ja barokiajastu vormide, kujundite ja stiilivõtete kasutamine. Loobuti programmilisusest
Tema loodu on kontrastiderohke, tõsise mõttelaadiga ja jõuline, sageli kajastub seal siirast lüürikat. Mart Saar (1882-1963) on lõpetanud Peterburi konservatooriumi oreliklassi. Ta oli alguses mõjutatud uutest suundadest (impressionism, ekspressionism). Soololauludes on filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel, kuid ka armastust kodumaa looduse vastu ja armastuslüürikat. Mart Saare teosed on võrreldavad parimate saavutustega maailmas. Klaverilooming on üldiselt tõsine, raskemeelne, napisõnaline. Stiiliselt esineb hilisromantismi, impressionismi, ekspressionismi. Ta kogus rahvaviise, analüüsis, süstematiseeris neid. Samuti oli üks rahvusliku stiili rajajatest ja professionaalse muusika alusepanijatest eesti koorimuusikas. Oma teostes avab vanema rahvalaulu omapära ja sünteesib kaasaegse helikeelega. Tema loomingus säilib rahvalaul võimalikult ehedal kujul. Mitmed teosed on inspireeritud loodusest
1. 1968. a. ,,Barbara von Tiesenhusen" 2. 1971. a. ,,Reigi õpetaja" Tubinalt pärineb Eesti esimene ballett- ,,Kratt", mis esietendus 1943. a. Vanemuises. Koorilauludest tuntuim on ,,Õhtulaul". Loominguperioode on heliloojal kaks: eesti ja rootsi. I periood: tuntuim teos ,,Sümfoonia nr. 2" (1937. a.) ehk ,,Legendaarne". Selle muusikaga pöördub helilooja eesti rahva mineviku poole, Muistse Vabadusvõitluse perioodi. Patriootiline, 4- osaline. Klaverilooming: 2.klaverisonaat (1949. a.). Inspiratsioon tuli loodusest, virmaliste vaatamisest. Sonaadi põhiideeks on võitlus elu ja surma peale. Kasutab ka kahte lapi rahvaviisi. Süit eesti karjaseviisidest. Kasutab karjase laule ja lisab lauludele omapoolse kompositsiooni. ,,Neli rahvaviisi minu kodumaalt" - valss variatsioonidega. ,,Kratt": Balleti sündmused arenevad 18. saj keskel. Sel ajal uskusid esivanemad nõidadesse ja tontidesse ning teistesse üleloomulikesse jõududesse.
Missa solemnis ja C-duur missa 16 keelpillikvartetti ,,Fantaasiasonaat" (ehk ,,Kuupaistesonaat"), ,,Pateetiline", ,,Appassionata" ja ,,Hammerklavier" (kokku 32 klaverisonaaati) 5 klaverikontserti BEETHOVENI LOOMING: Beethoveni loomismeetod oli aeglane- ta töötas pidevalt oma teoseid ümber, täiendas ja parandas neid alatasa. Seetõttu on Beethoveni loomingunimekiri lühem kui teistel Viini klassikutel. Kuna Beethoven oli silmapaistev pianist, siis suur osa tema loomingust moodustabki klaverilooming. 32 KLAVERISONAATI. Esimesed neist sarnanesid paljuski Haydni helikeelega. Mida aeg edasi, seda tõsisemaks ja omanäolisemaks Beethoveni muusikaline ,,käekiri" muutus. Mitmed sonaadid on nimelised,näiteks ,,APPASIONATA", ,,KUUPAISTE", ,,PATEETILINE". Tuntud on tema variatsioonid ,,32 variatsiooni" ja ,,33 variatsiooni Diabelli valsi teemale" ehk ,,Diabelli variatsioonid".Need on ulatuslikud klaveriteosed. 5 KLAVERIKONTSERTI 1 VIIULIKONTSERT
Vastab üksteisele kaugeid helistikke, mis ei ole lihtne. Claudel ei olnud kerge täpne muusika (nt. Mozart), vaid hajus ja keeruline muusika, et tekitada impressioni. Klaveril pedaliseerimine muutub ilma vahedeta nii, et ei oska arvatagi. Ei puhasta akordi, vaid jätab tuleb jätta kõik kõlama, mis tekitab segase heli. Debussy ja Ravell moodustavad 20.sajandi loomingu tuumiku. Debussy klaverilooming, nt. ,,Lastenurk": estambid, kujundid, prelüüdid, etüüdid. Noore muusikuna oli ta Venemaal von Mecki juures kodus. Debussy korjas üles Mussorgski ideed, kuidas muusikat ülesehitada. Claude austas Mussorgskit, tajus ette tema uuendusi. Claude on öelnud, et tema ooper on Mussorgski ,,Boriss Godunovist". Debussy ainuke lõpetatud ooper on ,,Pelleas ja Melisande", mille materjal pärineb Mussorgski ,,Boriss Godunovist". Claude töötas 10 aastat selle teose kallal
,,Sokukene", ,,Ketra, Liisu", ,,Laulge, poisid, laulge, peiud" jt. 3 Mart Saar (1882-1963) Ta on lõpetanud Peterburi konservatooriumi oreliklassi. Oli alguses mõjutatud uutest suundadest (impressionism, ekspressionism). Soololauludes on filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel, kuid ka armastust kodumaa looduse vastu ja armastuslüürikat. Teosed on võrreldavad parimate saavutustega maailmas. Klaverilooming on üldiselt tõsine, raskemeelne, napisõnaline. Stiilis hilisromantismi, impressionismi, ekspressionismi. Ta kogus rahvaviise, analüüsis, süstematiseeris neid. Oli üks rahvusliku stiili rajajatest ja professionaalse muusika alusepanijaist eesti koorimuusikas. Oma teostes avab vanema rahvalaulu omapära ja sünteesib kaasaegse helikeelega. Rahvalaul säilib võimalikult ehedal kujul. Mitmed teosed on inspireeritud loodusest. Ta süvenes igasse soosilma, oksakesse,
muusikaliselt väga selgelt vaen kahe suursuguse perekonna vahel, nende ängistavad tõekspidamised, kurjus ja kättemaksuiha. Balletis ei ole eraldatud muusikalisi numbreid, see on ühtne sümfooniline teos. Dmitri Sostakovits 1906-1975 Ülemaailmse kuulsusega vene helilooja. 20.sajandi suurimaid sümfoniste. Oxfordi ülikooli muusikadoktori diplom. 1954 rahvusvaheline rahupreemia. 7 Muusikat loonud väga paljudes zanrites: 15 sümfooniat, klaverilooming (ise ka väljapaistev pianist) - sonaate, kontserte, 24 prelüüdi ja fuugat, kammermuusikat - 15 keelpillikvartetti, koorimuusikat Gustav Ernesaksale pühendas poeemi Ustavus, oopereid - tugevaim Ekaterina Izmailova. Sostakovitsit peetakse filmimuusika rajajaks, muusika ca 40 filmile (Hamlet, Noor kaardivägi, Kiin). Astus 13-aastaselt Peterburi konservatooriumi, lõpetas pianisti ja komponistina. Kaalukam osa Sostakovitsi loomingus on tema 15 sümfooniat.
perioodi väga raskelt üle.1825 haigestus sooltepõletikku millele lisandus veretõbi. Kannatas majandusliku kitsikuse all. Hetkel, mil raha vajas, oli sellest puudus. Beethoven suri 26. märtsil 1872. Beethoveni loomismeetod oli aeglane- ta töötas pidevalt oma teoseid ümber, täiendas ja parandas neid alatasa. Seetõttu on Beethoveni loomingunimekiri lühem kui teistel Viini klassikutel. Kuna Beethoven oli silmapaistev pianist, siis suur osa tema loomingust moodustabki klaverilooming. 32 KLAVERISONAATI. Esimesed neist sarnanesid paljuski Haydni helikeelega. Mida aeg edasi, seda tõsisemaks ja omanäolisemaks Beethoveni muusikaline ,,käekiri" muutus. Mitmed sonaadid on nimelised,näiteks ,,APPASIONATA", ,,KUUPAISTE", ,,PATEETILINE". Tuntud on tema variatsioonid ,,32 variatsiooni" ja ,,33 variatsiooni Diabelli valsi teemale" ehk ,,Diabelli variatsioonid".Need on ulatuslikud klaveriteosed. 5 KLAVERIKONTSERTI 1 VIIULIKONTSERT
elu kaduvuse teemadel. Tema kõrgetasemelisi soololaule võib võrrelda maailma muusikaliteratuuri selle ala parimate saavutustega. Tekstidena on Saar kasutatud kõige rohkem Juhan Liivi, Karl Eduard Söödi ja Anna Haava luulet. Tema soololaulude hulgas leidub palju ka rahvaviisile tuginevaid laule (,,Tantsulaul", ,,Pulmalaul", ,,Kui mina laulan"). Suurepärase pianistina on Saar loonud ka arvukalt klaverimuusikat. Ehkki tema klaverilooming jääb alla mahukale laululoomingule, moodustavad Saare klaveriminiatuurid (prelüüdid, tantsud, klaveripalad) hinnalise osa eesti klaverimuusika klassikast. Varase klaveriloomingu üldilme on süvenenult tõsine, sageli raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. Stiilivõtetelt kõigub helilooja siin hilisromantismi, impressionismi ja ekspressionismi vahel. Alates 1913. aastast areneb Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse
annaabi.ee 
