Toomkirikus. Carl Ludwig Engel. Helsingi Suurkirik. Kassitsistlik skulptuur. Antonio Canova. Kolm graatsiat. Skulptuur täielikult sõltuv antiikeeskujudest (Vanakreeka iluideaalid). Materjaliks marmor. Lemmikteemadeks antiikmütoloogia ja allegooria. Antonio Canova. Amor ja Psyche. Antonio Canova. Borghese Paolina Venusena. Bertel Thorvaldsen. Vasakul Hebe paremal Ganymedes. Bertel Thorvaldsen. Kolm graatsiat. Klassitsistlik maalikunst. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Poliitilisi ja eetilisi ideaale püüdes jõutakse kõrgklassitsismi ajal ideaalskeemide loomiseni. Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. Inimestel on tardunud ja teatraalsed poosid. Kompositsioon on tasakaalustatud, sümmeetriline, rahulik. Jacques Louis David (1748-1825). Horatiuste vanne. Jacques Louis David. Paris ja Helen
Meeli köitis antiikaeg, kuna just selleaegset riigikorda ja elu tervikuna peeti ideaalseks. 1789. aastal alanud Suure Prantsuse revolutsiooni juhid olid sisse võetud Rooma rangest vabariiklikust vaimust. Samas pööras revolutsioonivalitsus kunstile suurt tähelepanu. Rajati avalikud muuseumid, kunstnikud võeti oma hoole alla. Viimased toetasid oma teostega antiigivaimustust. Klassitsismi tunnusteks said ilu, rahulikkus, lihtsus, suursugusus - omadused, mida rõhutas antiikkunst. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Klassitsism valitses Euroopas u. 70 aastat. Klassitsism jagatakse: 1.Varaklassitsism ca 1770-1800 2.Kõrgklassitsism ca 1800-1830 Prantsuse klassitsism: 1.Louis XVI stiil 1760-1790 2.Direktooriumi stiil 1790-1800 3.Ampiirstiil (pr. K. empire- keisririik) 1800-1820 Varaklassitsism Klassitsismi esimest perioodi (u. 1760-1800) nimetatakse varaklassitsismiks (Prantsusmaal Louis XVI stiiliks)
5) SISEKUJUNDUSES SÜMMEETRIA, SÕLTUVALT KREEKA JA ROOMA EESKUJUDEST. · Hammaslõige · Munavööt · meander KLASSISTISTLIK ARHITEKTUUR · Võeti eeskuju antiikehitistest · Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. · Eestis esindab klassitsismi näiteks Tartu Ülikooli peahoone. KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL · Prantsuse varaklassitsistliku ehk Louis XVI stiili arhitektuuri suurmeistrid olid Jacques Ange Gabriel ja Jacques Germain Soufflot. JACQUES GERMAIN SOUFFLOT. PARIISI PANTHEON. JACQUES ANGE GABRIEL. VÄIKE-TRIANON, LOSS VERSAILLES PARGIS KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR VENEMAAL KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR VENEMAAL · Klassitsism kujunes õitseajaks vene arhitektuuriks. · Tsaarimonarhia oli hiilguse tipul ja noor pealinn Peterburi kasvas jõudsasti. · Peterburis töötas palju arhitekte, enamasti välismaalased. JEAN BATISTE VALLIN DE LA MOTHE, ALEKSANDR KOKORINO.
· Jean Auguste Dominique Ingres "Suur supleja": seljaga alasti naine, müts peas, kardin ripub vasakul, maalis ülevalt alla. Suplejad olid Jean Auguste Dominique Iglrese lemmikteemaks. · Élisabeth Louise Vigée-Lebrun , "Marie- Antoinette roosiga": Prantsusmaa ja Navarra kuninganna 17701790, Louis XVI abikaasa. · Francisco Goya , "Carlos IV perekond" : Carlos IV perekond" - palju lapsi, naine keskel, lapsehoidjad ka. · Jean Auguste Dominique Ingres, Napoleon keisritroonil: Valitsuskepp on paremas käes, käsi on välja sirutatud, teine oda toetub käele, jalge vahelt. · Antoine-Jean Gros,Napoleon Eylau lahinguväljal 9.veebruaril 1807. Raske lahing venelastega toimus 8. veebruaril 1807 praeguse Kaliningradi oblasti territooriumil, tänapäeval on koha nimi Bragrationovsk. · "Minerva võitlus Marsi vastu" 1771.a. sai ta II preemia maaliga "Minerva võitlus Marsi vastu". Minerva (kreeka Athena) oli rooma tarkuse- ja kunstide jumalanna
Klassitsism · sõna ,,klassitsism" tähendab ladina keelest tõlgituna esmaklassiline, parim · 18.saj II poole ja 19.saj I poole kunst. · 18. sajandit on nimetatud valgustusajaks( on mõeldud mõistuse ja tõe valgust · Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, nt Prantsusmaal Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal Periodiseering · Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: · 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. · 2. Kõrgklassitsism - 1800-1830 Arhitektuur · Arhitektuuris pääses esile stiil, mis püüdis eeskujuks
1. Klassitsism Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770- 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu põhimõtteid, küll oma vahenditega, väljendavad klassitsismiaja kirjandus ja muusika. Klassitsistlik kunst oli oma sünnimaal Prantsusmaal seotud revolutsiooniga, kajastades ümberkorraldusiühiskonnas, ülistades vabariiki, inimese allumist
Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Enamasti näeme klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruumi, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed, mõjudes lõppkokkuvõttes ikkagi tühjalt ja tehtult.Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis oli portree, kuid seegi jäi tihti oma liialdatud joonistuslikkuse ning idealiseerimise tõttu kuivaks ja elukaugeks Klassitsistliku maali peamine meister oli prantslane Jacques Louis David (17481852). Tema tuntuim teos on "Horatiuste vanne", milles esmakordselt on täielikult ellu viidud klassitsismi põhinõuded: Maali sündmustik pärineb Rooma ajaloost. Näeme sel Horatiuste perekonnast pärit noormehi, kes vannuvad oma vanale isale vapralt võidelda vaenlaste vastu. Murest murtuna jälgivad seda stseeni noormeeste naised ja õed. 1789. a. revolutsiooni eel nähti selles maalis üleskutset kodanikuvaprusele
Mis on klassitsism? Klassitsism on viimane suur kunstistiil, mis hõlmab kõiki kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maalikunst). Nimi tuleb ladinakeelsest sõnast classicus eeskujulik, silmapaistev. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti. See arenes välja 18. sajandil Prantsusmaal, tänu millele tõusis Pariis maailma kunstipealinnaks. Varem oli selleks olnud Rooma. Klassitsismi põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. J.L. David ,,Tapetud Marat" 2. Kõrgklassitsism - pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 1760-1790 - Louis XVI stiil 2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil 3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire'- keisririik)
Püüti jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks. Tuntumad skulptorid Antonino Canova (1757-1822) Paolina Borhgese portree Tuntumad skulptorid Jean-Antoine Houdon (1741-1828) Mortheus Tuntumad skulptorid Bertel Thorvaldsen (1768-1844) Karjapoiss Klassitsistliku maalikuntsi eeskujud Antiikajast polnud maalikunstile otsest eeskuju leida. Maalijad võtsid eeskujuks skulptuure, eriti reljeefe. Domineerisid siluett ja joonistus. Värv (kui väljendusvahend) jäi tagaplaanile. Mõned maalitud meenutavad koloreeritud joonistusi. Renessansi päevil ei ulatunud lineaarsuse ja plastilisuse taotlus maalikunstis nii kaugele. Varaklassitsistlik maalikunst Kehtima hakkasid normid, millest üleastumist peeti lubamatuks. Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik. Jean-Baptiste Greuze arvates ei pidanud kunst pakkuma silmailu ja vorminaudingut,
KLASSITSISM Üldiseloomustus Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses ja muusikas), mis järgib antiikkunsti eeskujusid. Klassitsismi olemus ongi antiikaja jäljendamine (antiigi mõjusid oli ka renessansis). Klassitsistlik kunst rõhutab lihtsust, selgust, harmooniat, tasakaalu. Arhitektuuris on jälle tagasi sirgjoon. Suur kontrast eelnenud stiilide, baroki ja rokokooga. Kunstis valitses klassitsism umbes aastatel 1770-1830. Klassitsistlik kunst jaguneb: 1) varaklassitsism 1770-1800 2) kõrgklassitsism 1800-1830. Selle kohta on ka sõna ampiir – see on eriti Vana-Rooma eeskujudest lähtunud kunstisuund eeskätt sisekujunduses, arhitektuuris, tarbekunstis. Levis eriti Napoleoni-aegsel Prantsusmaal ja Venemaal ampiirstiil Ajalooline taust 18. sajandil täienesid teadmised antiikkultuurist. 18. sajandi keskel toimusid väljakaevamised Itaalias Pompejis ja Herculaneumis
KLASSITSISM Üldiseloomustus Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses ja muusikas), mis järgib antiikkunsti eeskujusid. Klassitsismi olemus ongi antiikaja jäljendamine (antiigi mõjusid oli ka renessansis). Klassitsistlik kunst rõhutab lihtsust, selgust, harmooniat, tasakaalu. Arhitektuuris on jälle tagasi sirgjoon. Suur kontrast eelnenud stiilide, baroki ja rokokooga. Kunstis valitses klassitsism umbes aastatel 1770-1830. Klassitsistlik kunst jaguneb: 27 varaklassitsism 1770-1800 28 kõrgklassitsism 1800-1830. Selle kohta on ka sõna ampiir see on eriti Vana- Rooma eeskujudest lähtunud kunstisuund eeskätt sisekujunduses, arhitektuuris, tarbekunstis. Levis eriti Napoleoni-aegsel Prantsusmaal ja Venemaal Ajalooline taust 18. sajandil täienesid teadmised antiikkultuurist. 18. sajandi keskel toimusid väljakaevamised Itaalias Pompejis ja Herculaneumis. Antiikkunsti ja kultuuri hakati
Eeskuju võeti mitte ainult vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, vaid arvatavasti ka Vanast-Egiptusest. Klassitsismi olemus ongi antiikaja jäljendamine.Klassitsistlik kunst rõhutab lihtsust, selgust, harmooniat, tasakaalu. Arhitektuuris on jälle tagasi sirgjoon. Suur kontrast eelnenud stiilide, baroki ja rokokooga. 2. Arhitektuur klassitsismi ajajärgul - anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest ( 8-10 näidet). Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised,
Bertel Thorvaldsen (1768-1844) Järgis klassitsismi põhimõtteid o Jason o Karjapoiss Maalikunsti tunnused: · Antiikskulptuuri imiteerimine · Poosid, relvad, kehakatted antiigist · Teemad antiikajaloost, -mütoloogiast, portreed · Ühtlane valguskäsitlus, värv teisejärguline · Teosed õpetusliku sisuga kõlbluse ja moraali rõhutamine · Teostus ülev, suursugune, Vaoshoitud tunded · Akadeemiline kunst Jacques Louis David (1748-1825) · Järgis kõiki klassitsismi tunnuseid "Horatiuste vanne" *esikteos · enamasti võttis ainet kaasajast Pr.revolutsioonist "Tapetud Marat" · Napoleoni usalduskunstnik "Napoleoni kroonimine" "Bonaparte St. Bernard'is" · Hinnatud portretist 1816.a. sunniti David Prantsusmaalt lahkuma ja ta läks Belgiasse. Seal valminud teosed olid enamasti mütoloogilise sisuga
KUNSTIAJALUGU 25.Klassitsism maalikunstis. Maalikunsti eeskujud: · Polnud antiikajast otsest eeskuju leida · Eeskuju võeti skulptuuridest, eriti reljeefidest · Silueti ja üldse joonistuse domineerimine · Värv jäi tagaplaanile Varaklassitsistlik maalikunst: · Hakkasid kehtima normid, millest üleastumist peeti lubamatuks · Mehisus · Eetilised väärtused · Kunst pidi olema õpetlik ELISABETH LOUISE VIGEE-LEBRUN · Rokokoo läheb üle varaklassitsismiks · Soojatundeline · ,,Kuninganna Marie Antoinette sinises sametkleidis" · Autoportree Kõrgklassitsistlik maalikunst: · Süzeed antiikajaloost, mütoloogiast · Armastati motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega · Maalide ülesehituses võeti eeskujuks kõrgrenessansi meistrite teoseid · Inimestel tardunud, teatraalsed poosid
........16 Portreed...............................................................................................................17 Pildid....................................................................................................................18 Kokkuvõtteks......................................................................................................21 Sissejuhatus Klassitsistliku ajastu kuulsaim ja mõjukaim maalikunstnik oli Jacques Louis David (1748-1825). David oli ühest küljest kõige järjekindlam klassitsist, kuid tema loomingus on külgi, mis viivad hoopis välja klassitsismi rangetest raamidest ja mida võib vaadelda realismi varasema väljendusena prantsuse kunstis. Davidi õpetajaks oli omal ajal väga hinnatud rokokoo-klassitsistliku suuna meister Joseph Maria Comte Vien (1716-1809). Davidi elu ja looming seostuvad kõige otsesemalt
lihtsust ja reeglipärast vormitäiust. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastu jäljendamiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji väljakaevamistel. Klassitsism lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Klassitsimis pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Klassitsism on ka viimane kunstistiil, mis võrdselt hõlmas kõik kunstiharud. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism u. 1770-1800 2. Kõrgklassitsism u. 1800-1830 Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 1760-1790 - Louis XVI stiil 2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil 3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil
Seda nimetatakse klassitsismiks. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 17601790 Louis XVI stiil 2. 17901800 Direktooriumi stiil 3. 1800u. 1820 ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire' keisririik) Klassitsistlik arhitektuur Jacques Germain Soufflot (1713 1780) Pierre Vignon (17631828). Pantheon Pariisis. 17581789. Madeleine kirik Pariisis. 17571842. Jacques Germain Soufflot (1713 1780) Pantheoni interjöör
1840.a. 15.septembril toimus pidulik Napoléoni matus. Ta on maetud sarnaselt Egiptuse vaaraodele - säilmed on 6 kirstu sees(1. tinast, 2. mahagonist, 3. ja 4. seatinast, 5. eebenipuust, 6. tammest), mis on asetatud punasest porfüürist sarkofaagi. Krüpti arhitekt on Visconti ja see valmis 1861.a. Panthéon Prantsuse suurmeeste matmispaik. Algselt Püha Genevieve`i kirik, mille Louis XV lubas tõsise haiguse ajal asendada uhkemaga. Kiriku arhitektiks sai Jacques Germain Soufflot (1713-1780) ja seda ehitati 1758-59 (Rondelet lõpetas). Kirik on 110m pikk, 84m lai, 83m kõrge. Panthéoni on maetud Voltaire, Rousseau, Victor Hugo, Émile Zola, Louis Braille, Marie Curie. *rippuv vanik George E. Haussmann Napoleon III energiline prefekt, viis lõpule Pariisi ümberkujundamise. Tähe võidukaar L`Arc de Triomphe de l`Étoile. Pariisi kuulsaim võidukaar Charles de Gaulle`i väljakul, kust algavad 12 Pariisi tähtsaimat avenüüd
Toompeal Tallinnas, Kadrioru loss, Laupa mõis, Palmse mõis.Kõrgklassitsism – Tartu Raekoda6. Nimeta Tartu Ülikooli peahoone arhitekt, kus hoone asub ja kas ta on vara- või kõrgklassitsismis! Johann Wilhelm Krause.Hoone asub Tartu kesklinnas, Ülikooli tänav 18.Kõrgklassitsism 7. Nimeta Washingtoni Kapitooliumi hoone asukoht, vara- või kõrgklassitsism! Washingtoni tuntuima linnapargi National Malli idapoolses osasKõrgklassitsism 8. Klassitsistlik maalikunst – kust võeti eeskujud? Prantsusmaa klassitsistlik maalikunst – J. L. David - programmteos (eeskuju teistele maalidele) – Horatiuste vanne – analüüs. Vt.internetist. Kust võeti maalikunstis süžeed ehk ainestik ehk, mis pildil on kujutatud (ajaloost ja antiikmütoloogiast) . Kes maalis maalid „Horatiuste vanne“ ja „Tapetud Mara`t“ Eeskuju võeti skulptuurist ja reljeefist.Analüüs: "Horatiuste vanne" kujutab heroilist stseeni,
1. Millistel põhjustel tekkis 18. saj. II poolel välja uus stiil, klassitsism? Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Kui 1789.aastal puhkes Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon, mille tulemusena kukutati kuningas Louis XVI, asus klassitsistlik kunst ülistama revolutsiooni. Põhjused olid nii üldkultuurilised kui ka poliitilised. 18. sajandi keskpaiku muutus antiigiteema väga populaarseks. Seda õhutasid arvukad ekspeditsioonid Apenniini poolsaare lõunaossa ja Sitsiiliasse. Tekkis tõsine huvi arheoloogia vastu, algas antiikkunsti mõõdistamine ja uurimine. 18. sajandil oli tähtsaimaks vaimseks liikumiseks valgustus. Selle aluseks oli uus inimesekäsitlus, mille järgi inimese peamine vara on tema mõistus
Itaalia selle aja arhitektidest oli kuulsaim Giuseppe Valadier (1762-1839). Ta restaureeris antiikehitisi (nt. Tituse võidukaar, osaliselt Colosseum) ja tegeles linnaplaneerimisega. Tema olulisim töö on Roomas asuva väljaku Piazza del Popolo kujundamine. Lisaks Valadier'le olid tuntud Luigi Cagnola (1762-1835) ja Pietro Bianchi (1787-1849). Esimese ehitistest võiks nimetada Rahu võidukaart Milanos ja teise töödest San Francesco di Paola kiriku Napolis. Piazza del Popolo 3. Maalikunst Prantsusmaal. Mida kujutati ja kuulsamad kunstnikud, ka nende teosed Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Kui 1789. aastal
Äratab imetlust, kui meisterlikult oskas ta. edasi anda esemete materjali, õhku ja valgust; tundub isegi, nagu heljuksid ta maalidel hämaratesse ruumidesse langevas päikesevalguse vihus imepisikesed kullakalt helendavad tolmukübemed. El Greco. Krutsifiks Murillo. Kerjuspoiss Hollandi kunst 17. sajandil 16. ja 17. sajandi vahetusel sai Holland iseseisvaks, Flandria jäi aga edasi katoliikliku Hispaania võimu alla. Nüüdsest peale läks eri suundades ka mõlema maa kunst. Flandrias muutus see toredust taotlevaks õukonnabarokiks, Hollandis seevastu aga omandas lihtsama, kodusema ilme. Seetõttu ei maksa hollandi kunstist otsida ka arhitektuuri ja maalikunstialaseid suurteoseid neile kunstiliikidele ei pööratud seal suuremat tähelepanu
Madeleine'i kirik (jäljendab täpselt kreeka templit). Venemaa, siis oli pealinn Peterburg: Smolnõi Instituut (Quarenhi), Kunstide Akadeemia, Marmorpalee, Börsihoone (Peterburis), Admiraliteedihoone (Zahharov). Peastaabi kaarhoone Peterburis (Rossi tähtis arhitekt, dekoratiivsus). Saksamaa: Brandenburgi väravad. Berliini teater(Schinkel) Eesti: paljud mõisahooned, Saue, Saku, Riisipere mõisad. Tartu Ülikool(Krause). Klassitsistlik kujutav kunst Skulptuur See sõltus samuti antiikeeskujudest, seda nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest eelistati marmorit. Kasutati antiikmütoloogia teemasid. Inimkeha kujutati harmoonilisena, kuid idealiseeritult. Sageli alastifiguurid. Klassitsism püüdis jääda ka dramaatilistes stseenides soliidseks ja suursuguseks. Tähtsamad skulptorid: Itaallane Antoine Canova (tema töödes võib näha veel rokokoolikku pehmust) teos "Kolm graatsiat"
· Tema teoseod on korduvalt kopeerinud Picasso ROKOKOO roosa manna · Tekkis 18. saj. Prantsusmaal Louis XV õukonnas. · On palju kergemeelsem ja mänglevam kui barokk. · Esineb põhiliselt sisekujunduses, riietuses ja maalikunstis. Arhitektuuris harva: 1)Sans Soucimuretu loss 2)Zwingeri loss. · Põhivärvid olid roosa, helekollane, helesinine ja heleroheline. Seintel taime mustrid · Seintel suured kuldsete raamidega peeglid, pisikesed kõverate jalgadega toolid · Maalikunst vältis tõsiseid teemasid, pildid olid nilbe sisuga · Leiutatakse patellvärvid. · Itaalased maalisid veduute fotolikult täpsed linnavaated, millede järgi restaureeriti II maailmasõja järel Veneetisa, Varsaav jne. Francois BOUCHER 1703-1770 · Louis XV kõige kuulsam õuekunstnik. Tema teosed ei avaldata siiamaani nende vastuolulise sisu pärast. · ,,Varastatud suudlus" ainus normaalne teos Jean Honore FRAGONARD 1732-1806 · Tuntuim teos ,,Kiik" Antoine WATTEAU 1684-1721
TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL JACQUES LOUIS DAVID Referaat Juhendaja: Anu-Ormisson Lahe Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.J.L. DAVIDI ELU....................................................................................................................3 1.1. DAVIDI NOORUS..........................................
..27 Lehekülg 1 - 29 2. Milline on klassitsismi seos antiikkunstiga? 18.saj viimasel veerandil arenes Prantsusmaal välja uus kunstistiil, mida nimetatakse klassitsismiks. Eeskuju uue kunsti loomiseks leiti antiikajast. 1764. a. andis Saksa kunstiteadlane Winckelman välja raamatu antiikkunstiajaloost, kus ta ülistas antiikkunsti lihtust, selgust, loogilisust. Antiikkunsti jäljendamine ongi klassitsismi juhtivaim põhimõte. Kunst pidi olema ülev, kangelaslikkust propageeriv, õpetlik ja moraliseeriv. Klassitsism jaguneb kaheks: 1 Varaklassitsism – kuni aastani 1800 2 Kõrgklassitsism – peale aastat 1800 Lehekülg 2 - 29 3. Arhitektuur klassitsismi ajajärgul - anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest ( 8-10 näidet). Klassitsistlikule arhitektuurile olid omased sümmeetria , tasakaal, suurejoonelisus .
Klassitsism Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu põhimõtteid, küll oma vahenditega, väljendavad klassitsismiaja kirjandus ja muusika. Klassitsistlik kunst oli oma sünnimaal Prantsusmaal seotud revolutsiooniga, kajastades ümberkorraldusi
kogu Euroopa. Absolutismi kõrgaeg. Võrreldes Itaalia ja veel mõne muu maaga, oli prantsuse barokil klassitsistlik alatoon, oli rohkem korrapärane. Prantslased ise jaotavad oma stiili valitsejate järgi. Kõigepealt Louis XIII stiil(1625-1660), Louis XIV stiil(1660-1710), Regendi stiil ehk vara rokokkoo(1710-1725), Louis XV stiil e täisrokokokkoo (1725-1760), Louis XVI stiil e varaklassitsism(1760-1790). Ajastud käivad sisearhitektuuri ja mööbli kohta. · Jacques Lemercier(1585-1654)- Sorbonne kirik Pariisis(esimene kuppelkirik Prantsusmaal). Jätkas Louvre'i lossi ehitamist. Lescot kellapaviljon. · Francois Mansart(1598-1666)- Tema kuulsus põhineb lossi ehitamisel, kuulsaim loss on Maison- Sur- Seine. Viis täiuseni Prantsusmaale iseloomuliku katusearhitektuuri, tema nimest tuleb mansartkorrus- kõrgem katusealune; kõrged katused, iga maja osa eraldi katuse all, liigendatud tornide, katusekambrite, korstnatega
Vararenessanss Kõrgrenessanss Madalmaad Itaalia 15. saj Itaalia 16. saj 15.-16. saj Skulptuur Maal Maal ja skulptuur maalikunst Tunnus-jooned piiblitegelasi kujutati tõeliste radikaalne realistlik/konservatiivne tasakaalustatud kompositsioon, peen ja realistlik käsitluslaad, konkreetsete(itaalia idealistlik, puhtad värvitoonid, joonte võrratu selgus ja ilu, värvide maalitehniline meisterlikkus, keskaegsete) indiviididena naiivne põhjalikkus/üksikasjalisus harmoonia, värvide sulavus ja intensiivsus
" Gootilikult nissis kujud, pea kohal on oreool e. aupaiste ja renessanssiajastule omane püramiidkompositsioon on saavutatud vaid kahe figuuriga. Lorenzo Ghiberti(1378-1455). Oli kullassepp, arhitekt, skulptor, maalikunstnik ja kunstnik/kirjanik. 1401 1424 töötas Firenze toomkiriku ristimiskabeli põhjauste loomisel. 1424 1452. a. valmisid 10 reljeefi kabeli idakülje paradiisiväravatele. Ühe koondpunkti perspektiiv. Maalikunst Areneb ruumiline laad. Oluliseks sai kunstniku isikupära. Loodi nii freskosid, kui ka tahvelmaale. Algselt oli suur osa maale usulise sisuga, hiljem tulid moodi antiikmütoloogia teemad. Uuema aja maalikunsti isaks peetakse noorelt surnud Masacciot(1401 - 1428). Tema puhul oli uudne ruumi ja kehade loomutruu kujutamine ning valguse kasutamine valdas joonperspektiivi. Töid: Aadama ja Eeva paradiisist väljaajamine
jalalaba. J.B.S. CHARDIN oli tähtsaim 18. saj maalikunstnik Watteau kõrval. Teda võib pidada rokokoolikuks realistiks, kuna tema piltide aine oli võetud keskkihi igapäevasest elust. Ta kujutas ka natüürmorti, kus suutis üksikasjadesse laskumata edasi anda iga eseme materjali ja iseloomu. ,,Tüdruk sulgpalliga". Saksamaal levis Prantsusmaa mõjul samuti rokoo kunst, kuna saksa väikemonarhid üritasid jäljendada Prantsuse õukonna elustiili. Väliskujunduses domineeris hilisbarokk, sisekojunduses rokokoo. Münchenis püstitati Amalienburgi loss ning Potsdamis ühekorruseline Sanssouci loss. D. ZIMMERMANN ehitas Lõuna-Saksamaale Wieseni kiriku, mille lage katab ülirikkalik stukkornament, mõjudes kergena, lausa õhus hõljuvana. 2. Klassitsistlik kujutav kunst Skulptuur sõltus antiikeeskujudest
sürrealistlikud, moralist, oli see kes suhtus inimkonna pahedesse väga kriitiliselt, on teinud triptühone(kolmeosaline pilt) „Lõbude aeg”, Heinakoorma triptühon, Hispaania kuningas Philippe II oli tema tööde austaja Brueghel vanem 1525-1569, peamised stseenid talupoegade elust (Talupoegade pulm, Heinategu, Pimedad, „Jahimehed lumes” (16-17saj väike jääaeg Euroopas)) Tuntumad meistrid olid, Christus, Massejs, Ghossant, Saksa maalikunst - lühike õitseaeg, vararenessanssi meistritest kuulsaimad: Witz, Schongauer, hakkas tegema graafikat Baroki arhitektuur 3 tüüpi Itaalia – baroki sünnimaa, keskuseks Rooma(põhiline ehitustegevus), barokk ei toonud midagi uut juurde, vaid renessanssi täiendati vms: toretsev, suurejooneline, mõõtmed suured, lemmikmotiivideks olid voluut ja risaliit(üksiku osa eendumine) baroki ehitustüübi rajajaks oli Vignola 1507-1573 Ilgeesu kirik Roomas
Botticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane. 6) Kirjelda Sulle enim meeldinud Itaalia kõrgrenessansi kunstniku loomingut, too näiteid loomingust! Leonardo da Vinci. Leonardo da Vinci üks iseärasusi oli maalimislaadil juba välja kujunenud. Võime näha romantilist ja salapärast meeleolu. Tema arhitektuuri ja skulptuurialane looming koosneb peaasjalikult teoreetilistest kavanditest, kuid neist ellu on viidud vähesed. Tema kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel teotub ta rohkem kogemusele ja nägemistajule, kui matemaatikale. Leonardo da Vinci loomingust on pärit ,,Madonna kalujukoopas", ,,Püha õhtusöömaaeg" ja ,,Mona Lisa". 7) Kirjuta teose taha, millise kuulsa Itaalia renessansi kunstniku töö see on!) * Veenuse sünd Sandro Botticelli. *Püha õhtusöömaaeg-Leonadro da Vinci *Taavet- Michelangelo. *Mona Lisa- Leonardo da Vinci. *Sixtuse madonna- Raffael. *Mooses- Michelangelo.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
