ja saksa okupatsiooni ajal ilmunud raamatuid ja artikleid ning palju muud. Arvatavasti kõige suurema leviku osaliseks selles valdkonnas said Uku Masingu esseed ja artiklid. 1970. aastate Eesti kultuuri kandis jätkuvalt eesti keel. Jätkus eestlaste isetegevusharrastus (laulukoorid, rahvatants jne) ning laulupidude traditsioon. Kohustuslikuks sai keskhariduse omandamine ja kõrghariduses võeti vastu kursuste süsteem. Eesti koolid oli 11- klassilised, venekeelsed koolid 10-klassilised. Ka sport muutus järjest populaarsemaks ning kõige meelepärasemaks sai korvpall. Populaarseim meeskond oli Tallinna Kalev, kus mängisid selle aja tipud Aleksei Tammiste, Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priit Tomson ja Jaak Salumets. 1970. aastail pääses taas rohkem mõjule traditsioonilisem suund ,mis arenes kohati fotorealismini. Eesti heliloomingusse jätsid olulise jälje Gustav Ernesaks, Ester Mägi, Eino Tamberg, Veljo Tormis, Arvo Pärt jt
gümnaasiumina. Struktuur 6-klassilisele algkoolile rajanev kursus kestis 5 aastat. Vanemates klassides võidi süvendatult õpetada humanitaar-, reaal- või rakenduslikke aineid. Gümnaasiumid jagunesid omavalitsuste või riigi ülalpidamisel olevateks avalikeks ja erakoolideks. 1934. aastal jagati keskkool 5- klassiliseks progümnaasiumiks (4-klassilise algkooli baasil) ja 3-klassiliseks gümnaasiumiks. 1937.aastal loodi progümnaasiumi programmiga võrdsed 3-klassilised reaalkoolid, millele järgnes gümnaasium. Osa seniseid gümnaasiume kujundati ainult reaalkoolideks või progümnaasiumideks. Nimetused eriaegadel 1919-1920 Haapsalu Gümnaasium 1920-1923 Läänemaa I Eesti Segagümnaasium 1923-1938 Läänemaa ühisgümnaasium 1934-1936 Läänemaa Keskkool 1937-1940 Haapsalu Gümnaasium ja Progümnaasium 1940-1941 Haapsalu Keskkool 1941-1943 Haapsalu Gümnaasium Rahvusarhiivi fondiloend 1. Lõpueksamite protokollid ja eksamitööd 1924 2
õpetajaid oli ehk kuskil 15% õpetajade koguarvust. 2016. aastal oli Eesti üldhariduskoolides umbes pooled õpetajad 50-aastased. Alla 30-aastaseid õpetajaid oli vähem kui 10%. Tänu koolide ühtlasele levikule, olid 20. sajandi algul enamus Eesti rahvast kirjaoskajad. Eesti iseseisvumine 1918. aastal tähendas koolivõrgu kiiret korrastamist. Tekkisid algkoolid, mille esimeseks astmeks oli kuueaastane emakeelne, kohustuslik, maksuta ja ilmalik algkool. 1962. aastal kehtestati 8-klassilised koolid, ning alles 1995. aastal läksid Eesti ülhariduskoolid 12- klassiliseks. Teise alateemana tahaksin rääkida inimestest, kes on aitanud sellele kaasa, et Eesti sel aastal üldse 100 aastaseks saab. Üks tähtis osa riigis on keel. Arvan, et ilma ühtse keeleta ei tähistaks me oma riigis see aasta 100. sünnipäeva. Eesti kirjakeele loomisel olid märkimisväärsed edusammud Lõuna-Eestil Põhja-Eesti ees. Näiteks tartumurdelise kirjakeele
Teosoofia väidab, et temas sisaldub kõikide religioonide tuum. Selle järgi on inimkonna suured õpetajad, nagu Krisna, Buddha ja Jeesus õpetanud ühte ja seda sama jumalikku tarkust. Teosoofid väidavad, et nende käsutada on salatarkus, mille abil inimene saavutab omaenda pingutuste kaudu täiuslikkuse. Teosoofia seltsi programm sisaldab kolme ülesannet: tuleb leida alus inimkonna vendlusele, mis suudaks ületada rassilised, usutunnistuslikud, soolised,klassilised või nahavärvist tingitud erinevused. Teosoofia tegeleb näiteks selgeltnägemise ja telepaatiaga. Teosoofia püüab olla erinevate maailmavaadete diskussiooni areeniks. Teosoofia raamatutes on äratoodud kolm tõde, mis on absoluutsed ja mis ei kao kunagi. Neid tõdesid on samas väga raske väljendada. Need tõed on kõike haaravad, nagu elu isegi ja samas lihtsad, neid võib mõista iga inimene. · Jumal eksisteerib ja ta on hea. Ta on suur eluandja, mis on meis ja meie ümber. Ta on
·Koole varustati uute õppevahenditega ning suurt roll oli eestikeelsete ja Eesti-kesksete õpikute jõudmine koolidesse. C. R. Jakobsoni lugemikud jäid paljudeks aastateks algkoolide raudvaraks. ·Paranes kooliõpetajate üldhariduslik ja kutsealane ettevalmistus. ·Üha rohkem eestlasi püüdis jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. Asutati uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas ja Viljandis. ·1880. Aastatel lisandusid uue koolitüübina 7-klassilised reaalgümnaasiumid, kus pandi rõhku loodusteadustele ning tütarlastegümnaasiumid. ·Tagasilöögi andsid venestusreformid. Vene õppekeel, sobimatud õpikud, umbkeelsed õpetajad. ·Maale loodud 5-aastased ministeeriumikoolid võimaldasid anda põhjalikumat haridust. ·Revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. 1906. a. lubati asutada emakeelseid erakoole. ·Rajati uusi kursehariduskoole kommerts-, kaubandus-, õmblus-, ja põllutöökoole lisaks senistele
kodanikuvabadust. Saavutati emakeelne hariduse omandamine. See revolutsioon oli aluseks meie iseseisva Eesti Vabariigi kujunemisele. 11. Kultuur Haridus *Algharidus: *vallakool muutus kohustuslikuks *koolis õpetati kirjutamist arvutamist ja maateadust üldhariduskool *uued õppevahendid: geograafilised kaardid, gloobus, seinatahvlid, eestikeelsed õpikud *Keskharidus: *keskharidus muutus 8-klassiliseks *1880. aastatel kujunesid uued koolitüübid: 7 klassilised reaalgümnaasiumid ja tütarlastegümnaasiumid *Venestusreformid andsid haridusele tagasilöögi: kohustuslik vene õppekeel, umbkeelsed õpetajad, tuim tuupimine, õpilaste arv vähenes, kirjaoskus langes. *1890.aastatel saavutati noorte täielik kirjaoskus *1905.a. rev tagajärjel hakati nõudma emakeelset kooli *1906.a. lubati asutada emakeelseid erakoole *esimesed kutsehariduskoolid: merekoolid, õmbluskoolid jne. *Kõrgharidus: *eestlaste osa üliõpilaste hulgas suurenes Teadus
Saavutati emakeelne hariduse omandamine. See revolutsioon oli aluseks meie iseseisva Eesti Vabariigi kujunemisele. 11. Kultuur Haridus Algharidus: vallakool muutus kohustuslikuks koolis õpetati kirjutamist arvutamist ja maateadust àüldhariduskool uued õppevahendid: geograafilised kaardid, gloobus, seinatahvlid, eestikeelsed õpikud Keskharidus: keskharidus muutus 8-klassiliseks 1880. aastatel kujunesid uued koolitüübid: 7 klassilised reaalgümnaasiumid ja tütarlastegümnaasiumid Venestusreformid andsid haridusele tagasilöögi: kohustuslik vene õppekeel, umbkeelsed õpetajad, tuim tuupimine, õpilaste arv vähenes, kirjaoskus langes. 1890.aastatel saavutati noorte täielik kirjaoskus 1905.a. rev tagajärjel hakati nõudma emakeelset kooli 1906.a. lubati asutada emakeelseid erakoole esimesed kutsehariduskoolid: merekoolid, õmbluskoolid jne. Kõrgharidus:
1424. aasta juulis lubas paavst Martin V ka Tallinnas kooli asutada. 1428. aastal avatigi kool Oleviste kiriku juures - Linnakooli nime all. Sellega paranesid ka linlaste õppimisvõimalused Alghariduskoolid 1860.-1880.aastail Põhiliseks maarahva kooli tüübiks Eestis jäi endiselt luteri usu vallakool Formaalselt olid linnades tegutsevad alghariduskoolid avatud kõikidest seisusdest lastele Avalikud elementaarkoolid olid 1860. aastateni enamasti 1-klassilised Enamikus Eesti elementaarkoolides ja kõikides kreiskoolides toimus õppetöö saksa keeles Maakonnakoolid Talurahvakoolide kolmandaks, kõrgemaiks astmeks pidid olema eesti õppekeelega ringkonna-ehk maakonnakoolid(kreiskoolid), mis seni maakohtades talurahva laste jaoks üldse puudusid. Need pidid jätkama kihelkonnakoolide haridust. Maakonna kooli õppeaeg pidi kestma kolm aastat. Reformatsiooni mõju Eesti koolile. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise
Duelli, polgu aukohtute tekkimine aadlike seas, üliõpilaste ühiskondliku arvamuse (kätlemisest keeldumine), kirjanike ja arstide kohtute tekkimine segaseisuslaste seas, püüd „oma“ keskkonnas juhinduda neist normidest ja mitte kasutada kohtu, seaduse, politsei, riigi teenuseid on kõik tunnistus erinevatest püüdlustest kasutada „oma“ kollektiivi siseselt häbi, mitte hirmu norme. 4. Just selles sfääris ilmnevad kultuuri klassilised karakteristikad eriti teravalt: kui 18. saj aadlikollektiiv korrastub (ideaalis) lähtudes au normidest, mida rikkuda on häbi, siis suhetes väljaspool asetseva talupoegkonnaga kasutatakse hirmu keelde. Kuid ka talupoegkond korrastub sisemiselt häbi normide järgi. Mõisniku suhtes on lubatud teod, mida talupoegade seas loetakse häbiväärseteks. Siin on lubatud pöördumine välise jõu („tsaar“, „ülemus“) poole. „Au“ eeldab kõikide probleemide lahendamist kollektiivi
Eesti elanike vaenulikkus Antud teema on väga mitmetahuline ning kindlasti ei saa Eesti elanike seisukohti jaotada must- valgel meetodil kahte leeri ning öelda, et Eesti elanikud on kas saja protsendiliselt võõraste vastu või teistpidi, soosivad neid. Eesti Arengufond on projektis Eesti Kasuvisioon 2018, 4 mis algas aastal 2010, seadnud eesmärgiks, et aastal 2018 on Eesti elanikel avatud hoiak uue ja harjumuspärasest erineva suhtes, sealjuures rahvuslikud, klassilised ja muud barjäärid ei takista suhtlemist ning inimesi hinnatakse nende panuse, mitte positsiooni või tausta järgi, nõrgemaid aidatakse. Problemaatiline on see, et hetkeseis, mis valitses selle projekti alguses (toetudes Eesti Inimarengu Aruandele 2009 oli sallimatus võrreldes 1 Rahvaarv rahvuse järgi, 1. jaanuar, aasta 2015. Tabeli kood : RV0222 2 BBC News: Migrant crisis: Migration to Europe explained in graphics, 24.09.15 3 European Commission - Press release
võetakse kõik soovijad. Täpse organisatsioonilise struktuuri ja korra kindlustamiseks haridussüsteemis on kogu NL jaoks ühised üldharidusliku kooli tüübid. Õppetöö põhikoolis toimub riigi kulul, kuid keskkool on maksuline. Tegelikult on Eestis kaks haridussüsteemi: eestikeelne ja Vene NFSV eeskujul üles ehitatud venekeelne kasvava migrantide kogukonna liikmete jaoks. Loobutakse algkoolijärgsest hargnemisest ja keskkooli moodustasid 9.11. klass. Vene õppekeelega koolid on 10-klassilised. Õppe- kasvatustöö aluseks on kommunistliku kasvatuse põhimõtted. Õpetajal on kohustus tähtsustada kindlat ideelis-poliitilist suunitlust, hoida kõrgel õpetamise ideelis- teoreetilist taset. Põhiliseks töövormiks loetakse kasvatavat õpetamist. Õppetöö on sisuliselt ja korralduslikult väga reglementeeritud. Iga aine õpetamise metoodika peab olema ka selle aine kaudu toimuva kommunistliku kasvatuse metoodika. Hindamise
juures( kui summarnelaeng on 0, siis klepivad ja sadenevad). Happelises/aluselises keskonnas summarnelaeng ei ole 0 ja reeglina ta ei sadene. Ekstrimaalsete pH väärtuste juures toibub valgu denaturatsioon. Lahusti ioontugevus- nt valgud mis puhas vees ei lahustu, lahustavad soolade lahustes. Soolaioonid seostavad valgu ioonidega ja netraliseeruvad valgudeioonide laenguid. Pöörduv protsess, kui liisame vett sisse siis lahustavad 9. Valkude eraldamise/puhastamise üldaspektid Keemia klassilised meetodid ei soobi, palju reagendid, kõrge temperature ja pH denatureerivad valgu. Isoleerimisprotseduurod peaksid toimuma pehmetes tingimustes.Meetodid peaksid suutma lahustada mikrokoguseid. Isoleeritud valku puhust tuleb testida mitme erineva meetodiga. Puhastamiseks on põhiprotseduurid: materjali homogeniseerimine,tsentrifuugimine tiheedusgradiendis,fraksineerimine, puhastamine lisandeist, kõrgeselektiivne puhastamine, kontroll.
klassiline põhikool. Koolikorraldus erineb provintside piireski. Ingliskeelsetel aladel on levinud 6 või 8- klassilised algkoolid, millele järgneb 6 või 4- klassiline keskkool, prantsuskeelsetel aladel aga 7-klassiline algkool ning 4 kuni 5-klassiline keskkool.
Kasutusele võeti seinatahvlid, gloobused, harmooniumid. Väga oluline oli Eesti-kesksete õpikute jõudmine koolidesse. Jakobsoni lugemikud jäid paljudeks aastateks algkooli raudvaraks. Paranes õpetajate üldhariduslik ja kutsealane ettevalmistus. Kihelkonnakoolide õpetajaid valmistati ette Cimze seminaris Valgas. Üha rohkem eestlasi püüdis jätkata keskhariduse kättesaamist. Algsed 3-aastased koolid kujunesid 8-aastasteks. 1880 lisandusid uued koolitüübid - 7-klassilised reaalkoolid ja tütarlastegümnaasiumid. 8 Haridusele mõjusid halvasti venestusreformid - kohustuslik vene keel, sobimatud õpikud, tuupimine, umbkeelsed õpetajad. Maal loodi 5-aastased ministeeriumi-koolid. 1890 jätkus hariduse edenemine, esmakordselt saavutati noorte täielik kirjaoskus. Revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. 1906 lubati asutada emakeelseid erakoole, tööd alustas Eesti Noorsoo Kasvatuse
rahvuslik kultuur luua paljudel aladel püsivaid väärtusi. 5.1. Rahvaharidus Rahvahariduse ajal oli oluline Oktoobrirevolutsiooni mõjul toimunud kooli demokratiseerimine ja üleminek emakeelsele õpetusele. 1920. aastal kehtestati ühtluskool ja üldine koolikohustus, algul 4-klassiline, 6-klassiline. Keskõppeasutustest olid tähtsaimad 5-klassilised gümnaasiumid, mille kursus jagunes kolmes vanemas klassis humanitaar-, reaal-, klassika-, kommerts- jm. harudeks. Kõrgharidust andsid Tartu ülikooli kõrval ka Tallinna Konservatoorium ja kõrgem kunstikool Pallas Tartus. 5.2. Muusika ja teater Arenesid edasi rahvuslik muusika ja teater. 1940. Tallinnas paistis silma andekas helilooja A. Kapp, Tartus H. Eller. Sümfoonilist muusikat esitasid ,,Estonia", ,,Vanemuine" ning 1930
Matemaatikat, sealjuures rehkendamist, õpetati kihelkonna- ja mõisakoolides harva. Enam läks rehkenduskunsti vaja linnaeestlastele. 1795. aastal jõudis maarahva kätte ka kalendrilisana esimene eestikeelne maakaart, kus olid kõik "maad, mered ja linnad". Vajalikud teadmised hangiti mitmesugustest käsiraamatutest. 1786. a. Seaduse alusel kehtestati kogu riigi linnakoolides kaheastmeline koolisüsteem. Tallinnas, Pärnus, Kuressaares, Viljandis asutati 4-klassilised ülemrahvakoolid ja väiksematesse linnadesse 2-klassilised alamrahvakoolid. Õppetöö toimus saksa keeles. Ainult Tallinnas töötas vene õppekeelega ülemrahvakool. I-II klassis õpetati lugemist, kirjutamist, usuõpetust, aritmeetikat, joonistamist ning III-IV klassis grammatikat, geomeetriat, aritmeetikat, füüsikat, looduslugu, geograafiat, ajalugu ja arhitektuuri. Lisaks sai õppida ladina keelt, kes tahtsid minna ülikooli. Õppemaksu ei nõutud.
15. saj - dominikaanid rajasid Turusse nunnakloostri. Ka seal õpetati. Õpetus toimus soome keeles. Soome tähtsaim keskaegne õppeasutus Turu toomkool, tegutses juba 13. saj. Õppekeel ladina keel. Mehi valmistati ette vaimulikeks. Õpiti ladina keelt, muusikat, kalendritundmist ja kirikliku ajaarvestuse aluseid. Kestis 3 a 12 h päevas. Kes tahtis, jätkas õpinguid Pariisis. Hiljem, 14. saj. hakati minema Praha ülikooli. 15. saj jätkati õpinguid Saksamaal. 16. saj. tekkisid 3-4-klassilised triviaalkoolid, õpe 2 a usuõpetus, ladina keel, laulmine (retoorika, dialektika). Valmistasid ette vaimulikke. 1630. Turu triviaalkoolist gümnaasium. 1641. Viiburi gümnaasium. Turu akadeemia avamine 15. juuli. 1640 Pietari Brahe algatusel teoloogia, abiainena filosoofia, õigusteadus, arstiteadus. 1642. akadeemia juurde trükikoda ja raamatukauplus. A. Forsius koostas 17. saj. 1. veerandil esimesesd rootsi-soome kalendrid. Paavali Juusten 1576. piiskoppide kroonika. 1673
15. saj - dominikaanid rajasid Turusse nunnakloostri. Ka seal õpetati. Õpetus toimus soome keeles. Soome tähtsaim keskaegne õppeasutus Turu toomkool, tegutses juba 13. saj. Õppekeel ladina keel. Mehi valmistati ette vaimulikeks. Õpiti ladina keelt, muusikat, kalendritundmist ja kirikliku ajaarvestuse aluseid. Kestis 3 a 12 h päevas. Kes tahtis, jätkas õpinguid Pariisis. Hiljem, 14. saj. hakati minema Praha ülikooli. 15. saj jätkati õpinguid Saksamaal. 16. saj. tekkisid 3-4-klassilised triviaalkoolid, õpe 2 a usuõpetus, ladina keel, laulmine (retoorika, dialektika). Valmistasid ette vaimulikke. 1630. Turu triviaalkoolist gümnaasium. 1641. Viiburi gümnaasium. Turu akadeemia avamine 15. juuli. 1640 Pietari Brahe algatusel teoloogia, abiainena filosoofia, õigusteadus, arstiteadus. 1642. akadeemia juurde trükikoda ja raamatukauplus. A. Forsius koostas 17. saj. 1. veerandil esimesesd rootsi-soome kalendrid. Paavali Juusten 1576. piiskoppide kroonika. 1673
Vastupanu toimus kultuuri kaudu. Hariduse valdkonnas toimusid ka parandused. Õpetuse sisu ümberkujundamine: esmajoones ajaloo, kirjanduse, muusika rakendamine nõukogude korra ülistamise ning Eesti omariikluse mahategemise teenistusse. Eesmärk oli reziimile kuuleka inimese kasvatada. Vene keele õpetamisele pööreti suur tähelepanu. 7-klassiline haridus, 1959: 8 klassiline ja 1970-ndatel kohustuslik keskharidus. Eesti kool oli 11- klassiline, venekeelsed koolid 10 klassilised. Tallinna purjeregatt 1980. Moskva Olümpiamängud: osales 81, ei osalenud 64 riiki. Tallinnas toimunud olümpiamänguse korralduskomitee esimees oli Arnold Green. Võistlusalasid oli Tallinnas kuus. Jahte kokku 84. Sportlasi osales 156. Olümpia purjeregatti maskott oli hülgepoeg Vigri. Olümpia tule tõi Eestist lähetatud delegatsioon Moskvast Tallinna rongiga. Balti jaama jõudis tuli 19. juulil, kust teatejooksjad tõid selle Raekoja pplatsile.
3 1.5. Tarbijakäitumist mõjutavad tegurid Sisemised tegurid: x motivatsioon x hoiak x tajumine x elulaad x õpikäitumine Välised tegurid: x majanduslikud x arvamusliidrid x demograafilised x sotsiaalpsühholoogilised x klassilised x kultuurilised x võrdlusgrupid x situatsioonilised 1.5. Uue toote ostmine Uue toote vastuvõtmisel läbib tarbija järgmised astmed: x teadlikkus tootest x huvi toote vastu x toote hindamine x toote proovimine x toote vastuvõtmine või tagasilükkamine. E. M. Rogersi uue toodangu omaksvõtu kõver näitab statistilise üldistusena toote vastuvõtmist eri tarbijarühmade poolt
Tänapäevasete poliitiliste ideede ja põhimõtete tekkeaeg ulatub keskaegsesse Euroopasse. Poliitilised ideed keerlevad probleemide ümber: mõistlik ja õiglane ühiskonnakorraldus ja riik, inimese olemus ja koha määramine ühiskonnas, vahekorrad ühiskonna ja üksikisiku vahel, riigi ja ühiskonna muutumine. Antiikmaailma poliitilised ideed Vana-Kreeka poliitiline mõte keskendus riigi ja õige valitsemisvormi uurimisele. Riiklus tekkis poliste kujul, kui süvenesid klassilised erinevused. Koos polisega tekkis kodakondsuse mõiste. Kodanikkonna moodustasin tol ajal täiskasvanud ja relvaõigusega mehed. Naistel puudusid poliitilised õigused. Enamuse võimu hakati nimetama demokraatiaks. Poliitikaga tegelesid kodakondsed. Poliitikakäsituse küsimused olid kodaniku õigustest ja õiglusest, seaduslikkusest ning õigest riigikorraldusest. Vana-Kreeka traditsioon, mis seisnes jumalate ja kodanike kollektiivse tahte jälgimses asendus Rooma
kohtuvad mitmed rajad. Samuti ühendab see omavahel Ülejõed, vanalinna ning kesklinna (ill 30). 28. Riia ristmik 28 29. Anne ring 30. Raekoja plats 29 6. Piirkonnad Erinevus, mitmekesisus ja idenditeet on need mõisted, mis käivad ühe postmodernse linnaga käsikäes. Sellised erinevused saavad olla etnilised, klassilised, elustiililised jne. (Pacione 2005, Westwood, Williams 1997) Kuid oluline on see, et sarnased grupid koonduvad, moodustades nii kogukondi, mis omakorda tekitavad Lynch`i käsitluses mainitud karakteriga linnaosa. Lynch`i käsitluses on piirkonnad sarnase karakteriga linnaosad. Autori poolt vaadeldavas piirkonnas (vt. Lisa 1) saavad kokku mitmed Tartu linnaosad. Käsitletud alas kohtuvad Tartu neli linnaosa, milleks on Kesklinn, Karlova, Annelinn ning Ülejõe
süsteem ja nõukogude pedagoogika, teisi suundi eiratakse täielikult. Lammutatakse vana haridussüsteem ja rajatakse uus vastavalt Nõukogude Liidus käibivatele normidele. Õppetöö põhikoolis toimub riigi kulul, kuid keskkool on maksuline. Eestis tekib kaks haridussüsteemi: eestikeelne ja Vene NFSV eeskujul üles ehitatud venekeelne kasvava migrantide kogukonna liikmete jaoks. Keskkooli moodustasid 9.- 11. klass, vene õppekeelega koolid olid 10-klassilised. 1948/1949. õppeaastal peaks käsu järgi vallandama kõik õpetajad, kes ei ole sooritanud kohustuslikke katseid Stalini biograafia ja ÜK(b)P ajaloo tundmises. Siiski ei taba puhastus veel kõiki, keda vaja. Alles 1950. aastal vallandatakse otseselt poliitilistel põhjustel 200 õpetajat, 1951. a. esimesel poolel veel 439. Vallandatakse palju koolijuhatajaid, arreteeritud on sellel aastal 150 pedagoogi. Et tugevast, haritud
materjalisse talletunud energia, või lahustu-des gaasilisteks komponentideks, haarab tuduvalt suurema ruumala, kui oli materjali esialgne maht. Kuna selline paisumine toimub väga äkiliselt, paisatakse laienevate gaaside poolt eemale suured õhumassid. Kuna see laiendamine ületab tunduvalt helikiiruse, tekib helibarjääri ületamine. Sellega on seletatavad plahvatus- järgsed mehhaanilised tegurid. Lõhkeained toimivad erineval moel: kõrgeklassilised detoneeruvad, madala- klassilised põlevad ja süütelaengud, toimivad mõlemal viisil. Kõrgeklassilised lõhkeained detoneeruvad. Vaid nendes esineb detonatsioon. Tavaliselt kutsub detonatsiooni esile lõhkeainemassi läbiv lööklaine. Lööklaine lõhub aine aatomite vahelised molekulaarsidemed, kui umbes helikiirusel liikuv löök ainet läbib. Kõrgklassilises lõhkeaines on kütus ja oksüdeeria keemiliselt seotud, löök-laine lõhub need sidemed ning kombineerib kaks
annaabi.ee 
